Enim on mürgistustest ohustatud väikelapsed

SILJA PAAVLE, 11.06.2013 10:51

 „Üle poolte helistamisjuhtudest mürgistusinfoliinile on seotud väikelastega. Lapsi ohustavad enim kergesti kodudes kättesaadavad kemikaalid, viimase trendina pesugeelikapslid," räägib Terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. Kuigi harva on olnud tegu vanemate poolt ka tahtlikult lapsele ebasobiva ravimi manustamisega, on põnnidel teadvushäireid ja veresuhkru sisaldust eluohtlikule tasemele langetavad mürgistused piisava tähelepanelikkuse korral täielikult ennetatavad.
„ Ehkki kapslite pH näit jääb vahemikku 7-9, mis ei peaks põhjustama söövitusi, on mingil põhjusel kapslite sisu suhu ning söögitorru sattudes põhjustanud tõsiseid söövitusi, seda igal pool maailmas,” teab spetsialist. Tema sõnul on lapsed selle tulemusel ka intensiivravi vajanud, ka Eestis. Mürgistusteabekeskuse statistikast nähtub pesugeelikapslitest tingitud mürgistusjuhtumite sagenemine reeglina peale geelkapslite soodusmüüke.
„Lähiajal peaks kapslite probleem lahenduse leidma, sest õige pea jõuavad mürgistusteabekeskuste muret märganud tootjafirma kinnitusel läbipaistmatud ja turvakorkidega pakendid ka Eestisse," loodab Oder.
Teine väga suur ohuallikas lastele on erinevad südame- ja veresoonkonda toimivad ravimid, mida lapsed leiavad vanavanemate juures laualt, külaliste käekottidest, jopetaskutest jne. „Lapsevanemad peaksid meeles pidama, et just nemad ja ei keegi teine on oma laste kaitsjad. Nad ei tohiks lapsi ei vanavanemate ega hoidjate hoolde jätta eelnevalt hoiupaiga ohutuses veendumata,“ rõhutab Oder.
Peale ravimite on lastele ohtlikud ka sigaretid, konid, nikotiini närimiskummid, põsetubakas. Ning alkohol, mis tänapäeval on värviline ja magus. Samuti erinevad tehnilised alkoholid, näiteks jahutusvedelikud.
Suvisel sääsehooajal soovitab Oder meelde tuletada sääsemürgi kasutamise reegleid. Ta võtab need lühidalt kokku nii: „DEETi sisaldavate sääsemürkide puhul on vähem parem. Kasutusõpetus "Määrida riietega katmata kehaosadele" ei tähenda rannahooajal kogu nahka, mis bikiinide alt välja jääb. Lastele kasuta lastetooteid, väldi pihustatavaid mürke. Kasuta sääsetõrjevahendit mitte sagedamini kui kaks korda päevas.“
Teismeliste puhul on uueks ohuks naerugaas, mis on praegu vahukoorevahustajana hästi kättesaadav. 
„Kuigi ainult naerugaasi tarbimine pole surmajuhtumeid põhjustanud, tekitab see ohtral tarbimisel tõsiseid tervisehäired,“ hoiatab Mare Oder. Surmajuhtumid, millest vahel räägitakse, on olnud seotud samaaegselt ka muude ainete, näiteks narkootikumide tarbimisega. Seda kipub Oderi sõnul pidudel ikka juhtuma ning kahtlemata on see ohtlik trend. 
„Kui haiglates kasutatakse naerugaasi 50% lahjendust hapnikuga, siis väikesed joobe saamiseks müüdavad terasballoonid sisaldavad 93-97% naerugaasi. Sellise joobe kestus on aga äärmiselt lühiajaline ning nõuab järjest mitmete annuste tarbimist,“ selgitab mürgistusteabekeskuse spetsialist.
„Naerugaasi toksilised toimed ägeda mürgistuse korral on seotud asfüksia ehk lämbumisega, tekitades methemoglobineemiat, kus hapnik asendatakse rakus lämmastikuga, ning pikemaajalise kasutamise korral B12 vitamiini järsust langusest tingitud neuroloogiliste kaebustega nagu psühhoos, halvatused ja nahatundlikkuse häired,” räägib ta võimalikest tagajärgedest.
Et uuringud naerugaasi pikaajalise tarbimise kohta puuduvad, tasub meeles pidada, et vaatamata sellele, mida müüja ööklubis, tänaval või internetilehel lubab, toimub taoliste toodete lõplik testimine vabatahtliku lõpptarbija peal ja tulemused makstakse kinni oma tervisega.
Lisaks tuletab Mare Oder meelde juba vana hoiatust, et kui peol on tops korraks käest pandud, siis enam sealt juua ei tohi. Pärast eemalolekut ei tea kunagi, mida jook siis tegelikult sisaldab. Ja see ei ole Oderi sõnul vaid tüdrukute probleem. „Noorte puhul peaks kehtima kindel ja eelnevalt kokkulepitud reegel, et kui peole minnakse koos, siis samamoodi ka tullakse – sõpra ei jäeta üksi!“ manitseb ta. Kui keegi kaotab teadvuse alkoholi või mõnuainete tarbimise tõttu, tuleb proovida ta üles äratada, turvalisse kohta toimetada või külili lamama panna ja abi kutsuda. Nii lihtne tegevus võib päästa inimese elu.
Ka hoiatab Oder narkootikumide tarbimise eest, pidudega kaasneb tema andmeil sageli amfetamiini tarbimine. „Kohaliku müüja käest ostes ei pruugi tabletis lubatut olla, heal juhul saadakse kofeiini või kipsipuru, halvemal juhul palju ohtlikumat narkootikumi. Eriti ohtlik on mõnuainete tarbimine koos alkoholiga, mis võib mõnedel inimestel vallandada surmava reaktsiooni. Selle põhiline sümptom on kehatemperatuuri tõus eluks sobimatus määras,“ räägib Oder.

LÜHEMAD LOOD
Mürgistusohud reisil 
Kui Eesti loodus oma loomade ja taimedega on suhteliselt ohutu ning eestlastele tuttav keskkond, siis reisile minnes sõltub terveks- ja ellujäämine suuresti ettevaatusest. Terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder ning keskuse õde-konsultant Ruth Kastanje annavad mõned kasulikud näpunäited.
* Omal käel matkates uuri enne taimede ja metsaandide korjamist kohalikelt, kas tegu on söödava liigiga ja kuidas seda süüakse. Näiteks järjest populaarsemad bambuse- ja sõnajalavõrsed vajavad kindlasti eeltöötlemist. 
* Rannapuhkusel hoia silmad lahti, et ei astuks merisiiliku peale- nendes piirkondades tuleks vees käia jalanõudega. Merisiiliku haprad okkad murduvad pealeastumisel, jäädes kudedesse. Sarnaselt pinnuga neid lihtsalt jalast välja tõmmata ei ole võimalik. Enamasti lahustuvad need paari-kolme päeva jooksul ise, kuid osadel liikidel on okaste vahel teravate kidadega varustatud mürginäärmed, mis eritavad mürki veel mitu tundi – need tuleb kohe eemaldada. Tavaliselt põhjustab merisiiliku mürk tugevat lokaalset valu, mõnedel kagu Aasia ja Ida Aafrika liikidel aga ka neuroloogilisi sümptomeid. 
* Soojades randades meripõie nimelise meduusiga kohtudes võib tulemuseks olla raske süsteemne mürgistus. See väljendub lihasvalus, oksendamises, teadvushäiretes ja hingamisraskuses. Tõsise kahjustuse vältimiseks tuleb kõik meduusiosised kohe rannas nahalt mereveega maha pesta ja vajadusel ka pisut kraapida, et naha külge kinnitunud kõrverakud lahti tuleksid. Meduusi kõrvetust leevendab soe vesi paremini, kui külm. Anna kannatanule koheselt valuvaigistit, tõsisemate kaebuste korral pöördu arsti poole. 
* Mistahes tervisekaebuste puhul ära oota paari päeva pärast saabuvat kojulendu,  pöördu abi saamiseks koha peal. Kohalikud tunnevad oma fauna puhul vajalikke ravivõtteid kindlasti paremini. Eriti juhul, kui teid on hammustanud mõni kohaliku fauna esindaja – mida kiiremini abi saate, seda parem.
* Maohammustuse puhul liiguta kannatanut võimalikult vähe, samuti hammustatud kohta, ja toimeta ta lamavas asendis haiglasse. Kui seda on võimalik riskimata teha, võta hammustaja arsti juurde kaasa. Abi võib olla ka telefoniga tehtud pildist.
* Enne kojulendu raputa riided põhjalikult läbi ja kontrolli ka oma asju, et pärast kodus ei peaks kapi alt sinna peitu jooksnud skorpioni püüdma. 
* Turgudel ole looduslike ravimite osas skeptiline - turg ei ole apteek ning sealt ostes pole kunagi garantiid, et saad seda, mida lubati.  Idamaade traditsioonilistes ravimites kasutatakse sageli ka mürgiseid taimi, mürgistusjuhtumid valesti kokku segatud segudega pole haruldased. 
* Ettevaatust sääse(moskiito)vastaste tõrjevahendite pealemäärimisel. Aasias on levinud parakvaati sisaldavad tooted, mille olemasolu on Ameerikas ning Euroopas keelatud ja võib vähegi lubatust suurema/tihedama manustamise korral põhjustada eluohtlikku mürgistust. 
* Suurlinnades reisides on oht vingugaasimürgituseks, väldi tiheda liiklusega piirkonnas lastega reisimist.
* Planeeri reisi hoolikalt ja teadvusta endale sihtkoha eripärasid. Kui vajad mürgistusnõustamist ka välismaal, saab Eesti mürgistusinfoliinile 16662 helistada ööpäevaringselt kõikidel nädalapäevadel ka välismaalt, numbril (+372 ) 626 93 90.


Esmaabi ägedate mürgistuste korral
* Allaneelamisel loputa kannatanu  suu ja tee kindlaks kemikaali, ravimi, taime, marja, seene täpne nimetus ja hinda selle võimalik allaneelatud kogus! Ära aja kannatanut oksendama, ka aktiivsöe andmine võib olla väheefektiivne, lahjendamiseks võib anda väikeste lonksude kaupa vett. 
* Nahale sattumisel loputa nahka voolava vee all vähemalt 15 minuti jooksul! Silma sattunud kemikaali loputamiseks kulub vähemalt 30 minutit.
* Helista mürgistusinfoliini 16662 ööpäevaringselt kõikidel nädalapäevadel, et saada teada, kas tegemist on mürgise toote, taime/seene/marja/ravimiga ning kas manustatud kogus on tervisele ohtlik  või mitte. Kemikaali või ravimi puhul hoia pakend helistamise ajal käepärast
* Kindlasti pole vaja oksendamist esile kutsuda söövitavate ainete puhul ning teadvushäirega inimesel on see lausa keelatud. Oksendamise korral läbiks söövitav  aine taaskord söögitoru ning seeläbi süvendaks veelgi juba tekkinud kahjustusi. Väikeste lonksudega vee tarbimine on kemikaali neelamisel parim esmaabi, samuti saab sel moel kontrollida tõsise söövituse tunnuseid nagu suurenenud süljevoolus või neelamisraskus. Nende olemasolul on vaja kannatanu kiiresti  haiglasse viia
* Igas kodus võiks varuks olla aktiivsüsi, mis võib üllatavalt paljude mürgituste korral olla elupäästvaks vahendiks. Koju võib varuda 0,25grammiseid tablette arvul, mis võrdub lapse neljakordse kehakaaluga (näiteks kümnekilose lapse puhul 40 tabletti). Kindlasti ei või sellises koguses aktiivsütt lapsele anda ilma mürgistusinfoliiniga konsulteerimiseta, kuna ka aktiivsöel on kõrvaltoimed ja aktiivsüsi ei aita kõikide mürgistuste puhul.
* Lisainfot esmaabi kohta saab mürgistusteabekeskuse kodulehelt www.16662.ee

Allikas: Kristiina Põld, mürgistusteabekeskuse kliiniline konsultant



Mürgististeabekeskuse infoliin 16662
•    Mürgistusinfoliinile 16662 võid helistada ööpäevaringselt mistahes ägeda mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral.  Liinid on avatud ööpäevaringselt k.a riiklikel pühadel ja puhkepäevadel. 
•    Helistamine on anonüümne ning kõne kohaliku kõne hinnaga. Kõnele vastavad arstid ja õed. Meeles peab pidama, et keskuses ei teostata analüüse ega ravita patsiente.
•    Infotelefonile võivad helistada nii eraisikud, tervishoiu- kui operatiivteenistuse töötajad.


Enneta suviseid traumasid
* Pea alkoholiga piiri! Suvel, eriti just jaanipäeva paiku, on paljud traumad ja vigastused tingitud alkoholi liigtarvitamisest. Pea alkoholiga ise piiri ja jälgi ka oma sõpru, et hoiduksid tegudest, mis võivad kahjustada nii ennast kui teisi.
* Varu toitu mõistlikult! Kui lähed matkama või suvilasse, osta toitu kaasa mõistlikus koguses, kiiresti riknevat toitu säilita kaasaskantavas külmikus. Riknenud toidu söömine toob kaasa tervisehädasid.
* Hoia batuudil hullajail pilk peal! Lapsed ei tohiks batuudil kunagi hüpata üksi vaatamata sellele, kas batuut on ääristatud turvavõrguga või mitte. Õnnetused võivad juhtuda ka läbi võrgu kukkudes. Kui korraga hüppab batuudil mitu last, on peavigastused kerged tekkima omavahel kokku põrgates. Kui suuremad lapsed kukuvad väiksematele peale, võivad viimased saada ohtlikult muljuda.
* Ettevaatust lahtise tulega! Kanna tuld tehes riideid, mis väga kergesti ei süttiks. Ning grillides käitu mõistlikult: enda põletamisest hoidumiseks ole kannatlik. Isegi kui tundub, et söed ei lähe põlema, hoidu neile süütevedeliku liiga kärmest peale valamisest.
* Allergiaravim kotti! Kõikvõimalike putukate eemalhoidmiseks on linnast maale minnes ohtralt tõrjevahendeid – suitsud, pihustid, kreemid jne. Leevendamaks võimalikku allergianähtu, mis mõne tundmatu putuka hammustamisest on tekkinud, võiks suvisel perioodil alati kaasa olla apteegi käsimüügist ostetud allergiavastane vahend.
* Jalgrattaga sõites kiiver pähe! Seadus kohustab kiivrit kandma kuni 16 aastaseid lapsi, kuid eeskuju ja turvalisuse mõttes on see kasulik täiskasvanuilegi. Ning kindlasti ei tohi kiivrit pähe panemata jätta rattatoolis istuvatele pere väiksematele liikmetele.
* Ettevaatust rolleritega! Tunne liikluseeskirja, sõida ettevaatlikult ja ära vea sõpru tagaistmel.
* Rulluisutamise põhitõed selgeks! Hoo saab üles igaüks, kuid tarvidusel tuleb osata ka pidurdada. Vigastustest hoidumiseks kanna kiivrit ja kaitsmeid.
* Kasvuhoonet rohi varahommikul või õhtul! Kuuma ilmaga võib just seal kergelt juhtuda, et ainevahetuse käigus tekkinud soojuse ja selle äraandmise vahel kujuneb tasakaaluhäire ning inimene saab kuumarabanduse. 
Et seda ennetada, riietu õhemalt ning hoia käepärast joogipudel, et kehas vedelikukaotust ennetada. See soovitus kehtib ka mujal ringi liikumise kohta kuumadel suvepäevadel. Õues liikudes kaitseb päikese eest ka peakate.
•    Riietu nii, et ei külmeta! Suvine palavus võib olla petlik, eriti kui jääda lootma vaid ühtedele õhukestele riietele, millega hommikul välja mindud – õhtu ja öö toovad kaasa jaheduse ja siis on külmetumine kerge. Mõistlik on kaasas kanda sooje ja vihmakindlaid riideid.

Allikas: Nõmme kliiniku perearst Eero Merilind
 
Tekst
Reavahe
Kontrast
Seaded