Liikumine ja tervislik eluviis toetavad südant

Tiina Uuetoa, kardioloog, Ida-Tallinna keskhaigla südamekeskuse juhataja Katrin Martinson, Linnamõisa Perearstikeskuse perearst, 21.11.2014 11:09

Liikumine ja tervislik eluviis toetavad südant
 
Igaüks peab teadma oma vererõhuväärtusi ning südame- ja veresoonkonna haiguste riskitegureid.
 
Umbes kolmandik inimestest ei tea, et neil on kõrgenenud vererõhk. Kõrgenenud vererõhk ei tekita enamasti kaebusi ja kindlaid sümptomeid, kuid sellest võivad märku anda nt peavalud, väsimus, tasakaaluhäired, südamekloppimine. Valdavalt tekivad selged sümptomid siis, kui kõrge vererõhu pikaajalisel toimel kujunevad välja südame-, neeru-, aju- ja silmakahjustused.
Mis on kõrgvererõhktõbi ehk hüpertensioon?
Optimaalne täiskasvanud inimese vererõhk on 120/80 mmHg. Haigus tekib, kui arteriaalse vererõhu kontrollmehhanismid on häiritud ja arteriaalne vererõhk on püsivalt kõrgenenud. Vererõhu väärtustes väljendub see selliselt, kui  arst või õde saab teil vererõhku mõõtes korduvalt kõrgemad vererõhuväärtused kui 140/90 mmHg või kui olete kodus mõõtes saanud korduvalt vererõhuväärtusteks 135/85 mmHg või üle selle.
Vahel võib olla kõrgenenud ka ainult süstoolne (vererõhu alumine väärtus) vererõhk. Sellisel juhul on tegemist nn isoleeritud süstoolse hüpertensiooniga, mida esineb sageli üle 70 aasta vanustel. Umbes 5%-l juhtudest tingib vererõhu tõusu muu haigus ja haiguse sellist vormi nimetatakse teiseseks kõrgvererõhktõveks. Teisese kõrgvererõhktõve sagedamad põhjused on neerude, neeruveresoonte või suurte veresoonte kaasasündinud haigused (nt aordi algusosa ahenemine). Harva põhjustavad teisest kõrgvererõhktõbe hormoone tootvad kasvajad.
Mida kõrgem on vererõhk, seda kiirem on haiguse arenemise protsess ja seda ulatuslikumad organite kahjustused tekivad. Organite kahjustuse ennetamise parim viis on vererõhu normaliseerimine eluviiside muutmise ja regulaarse ning sobiva raviga.
 
Südame- ja veresoonkonna haiguste riskitegurid
Südame- ja veresoonkonna haigused on nt ateroskleroos, krooniline südamepuudulikkus, südame isheemiatõbi, perifeersete arterite haigused, kuid enim levinud on kõrgvererõhktõbi. Haiguse põhjus pole umbes 95%-l juhtudest teada, kuid mitmed tegurid suurendavad haigestumise riski. Kõrgvererõhktõve kahtlusel hindab arst või õde alati ka üldist riski südame- ja veresoonkonna haiguste tekkeks, kuid mitmete riskitegurite mõju saab eluviisi muutmisega vähendada.
Riskitegurid, mida me muuta ei saa:
  • Risk kõrgvererõhktõve tekkeks suureneb vanusega – see esineb rohkem kui 60%-l Eesti eakatest.
  • Kõrge vererõhk ja kõrgvererõhktõbi on tugeva perekondliku eelsoodumusega. Arvatavalt on umbes 30%-l juhtudest kõrgvererõhktõve kujunemises roll geneetilistel teguritel. Eriti ohustatud on need, kelle perekonnas on esinenud südame-ja veresoonkonna haigustesse haigestumist varases eas (naistel alla 65., meestel alla 55. eluaasta).
Eluviiside muutmine aitab vähendada järgmiste riskitegurite mõju
  • Suitsetamine ja teiste tubakatoodete tarbimine. Suitsetaja risk haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse on 2–4 korda suurem kui mittesuitsetajal. Suitsetamisest loobumisel väheneb südameinfarkti risk mittesuitsetaja tasemele kahe aasta jooksul.
  • Tasakaalustatud toitumine ja kõhupiirkonna rasvumine.  Südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumise riski hindamiseks ja rasvumuse määramiseks kasutatakse kehamassi indeksit (KMI). Normaalkaaluks loetakse täiskasvanutel, kui KMI jääb 18,5 ja 25 vahele. Kõhupiirkonna rasvumisega seotud terviseriskide hindamiseks mõõdetakse vööümbermõõtu. Südamehaiguste risk on oluliselt suurenenud meestel, kelle vööümbermõõt on suurem kui 102 cm ja naistel, kelle vööümbermõõt on suurem kui 88 cm Meeste tervislik vööümbermõõt on kuni 94 cm ja naistel 80 cm.
Ülekaalulistel on soovitatav langetada kehakaalu – iga kaotatud kiloga väheneb vererõhk 2,5/1,5mm/Hg.
  • Vähene kehaline aktiivsus. Igapäevane liikumine ja treenimine annavad hea enesetunde ning aitavad hoida tervist.
  • Alkoholi tarvitamine üle kahe ühiku päevas suurendab südame- ja veresoonkonna haiguste riski.
1 ühik =10 grammi absoluutset alkoholi, sellest arvutatakse alkoholi lubatud päevakogused, näiteks üks kange naps (4 cl), klaas veini (12 cl) või 250 ml 4%-list õlut. Täiskasvanud naistel ei soovitata päevas tarvitada alkoholi üle 1–2 ja meestel üle 2–3 ühiku. Nädalasse peab jääma vähemalt kolm järjestikust alkoholivaba päeva.
  • Vererasvade häirunud tasakaal ehk düslipideemia. Kolesterool on eluliselt vajalik aine, mida leidub keharakkude seintes ja vereringes ja seda toodetakse maksas. Maks ja teised keharakud toodavad umbes 70% organismis leiduvast kolesteroolist, ülejäänud 30% saame igapäevasest toidust. Kolesterool jaguneb kaheks: nn hea ehk HDL-kolesterool ja halb ehk LDL-kolesterool. Kolesterooli kontrolli all hoidmiseks on kasulik füüsiline aktiivsus ja vähese loomse rasvasisaldusega toit.
Kolesterooli haiguslikeks muutusteks loetakse:
1. Üldkolesterooli väärtus täiskasvanu organismis üle 5,0 mmol/l.
2. LDL-kolesterooli väärtus üle 3 mmol/l.
3. HDL-kolesterooli väärtus naistel alla 1,2 mmol/l, meestel alla 1,0 mmol/l.
4. Triglütseriidid üle 1,7 mmol/l.
  • Veresuhkru kõrgenenud väärtused – Glükoos tekib pärast söömist süsivesikute lagundamisel seedetraktis. Seejärel imendub glükoos verre ja tema taset saab määrata veresuhkru analüüsil. Normaalseks veresuhkru väärtuseks tühja kõhuga on 5,6–6,9 mmol/l.
  • Stress ja psühhosotsiaalsed tegurid. Lühiajaline stress tekib vastuseks ootamatutele olukordadele või füüsilisele pingutusele ning on positiivne nähtus –  stressi ajal toodab aju kortisooli, mis on vastutav hormoon lihastes pinge tekitamise eest. Stress muutub negatiivseks näiliselt lõpututes olukordades, näiteks rahalised raskused, sotsiaalsed probleemid, ohtlik või püsivalt pingeline töö, pidevalt suurenevad kohustused, üksindus, depressioon. Stressi vähendamiseks ning sellega toimetulekuks soovitatakse leida igas päevas aega lõõgastumiseks, õppida end kehtestama, seada endale optimaalseid nõudmisi ja reaalseid eesmärke.
 
Terviseprobleemide lahendus algab esmalt meist endist – terviseteadlikkusest, oma riskide teadmisest, muutuste märkamisest oma tervises.
Meelsasti nõustavad oma patsiente pereõed ja -arstid, vajadusel tulevad appi teised spetsialistid oma meeskondadega.
 
Tiina Uuetoa, kardioloog, Ida-Tallinna keskhaigla südamekeskuse juhataja
Katrin Martinson, Linnamõisa Perearstikeskuse perearst
 
Tekst
Reavahe
Kontrast
Seaded