Ravijuhendite nõukoja töökord (kinnitatud Eesti Haigekassa juhatuse 17.märtsi 2016. a otsusega nr 120)

1 Nõukoja staatus ja tegevuse eesmärk
1.1 Nõukoja tegevuse eesmärk on patsientidele osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteedi parendamine, juhtides kulutõhusate ja tõenduspõhiste ning kohalikke oludega arvestavate Eesti ravijuhendite väljatöötamise protsessi.
1.2 Nõukoda juhindub oma tegevuses õigusaktidest, nõukoja moodustamise otsusest, Eesti ravijuhendite koostamise käsiraamatust (edaspidi: käsiraamat) ja käesolevast töökorrast. Nõukoja liikmed lähtuvad hea tava ja erapooletuse põhimõtetest.
1.3 Järgides käsiraamatut on nõukoja peamised tegevused eesmärgi saavutamiseks:
   1.3.1 vastavalt käsiraamatus toodud hindamiskriteeriumitele valida kord aastas ravijuhendite algatajate esitatud taotluste seast võimalike koostatavate ravijuhendite teemad, arvestades haigekassa esitatud rahalisi võimalusi;
   1.3.2 teha haigekassa juhatusele ettepanek rahastada taotluste seast väljavalitud ravijuhendite koostamist;
   1.3.3 kinnitada iga haigekassa rahastatava ravijuhendi väljatöötamiseks töörühma koosseisu ja selle juhi;
   1.3.4 anda töörühmale ülesanne teha haigekassa juhatusele ettepanekud iga konkreetse ravijuhendi koostamise sekretariaadi liikmete osas;
   1.3.5 kinnitada töörühma ja sekretariaadi liikmete huvide konfliktide arvesse võtmise kord ja hinnata vajadusel huvide konflikte enne ravijuhendi koostamist ja väljatöötamise protsessis;
   1.3.6 kinnitada enne ravijuhendi koostamise alustamist selle lõplik käsitlusala;
   1.3.7 hinnata tunnustamiseks esitatud ravijuhendi soovituste tõenduspõhisust ja koostamise protsessi ning edastada vajadusel töörühmale suunised ravijuhendi täiendamiseks;
   1.3.8 kinnitada käsiraamatu protsessiga kooskõlas valminud ravijuhend ja selle rakendusplaan ning määrata rakendusplaani täitmise jälgimise eest vastutaja;
   1.3.9 hinnata pärast ravijuhendi kinnitamist vähemalt kolme aasta jooksul ravijuhendi praktikasse rakendumist.
1.4 Nõukoja põhi- ja asendusliikmed kinnitatakse haigekassa juhatuse otsusega.
Nõukoja koosseisu kuuluvad organisatsioonid esitavad oma esindajad, st. põhi- ja asendusliikmed.
1.5 Nõukoja töökord on kooskõlastatud Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonna dekaaniga.
1.6 Nõukoja postiaadress on Lastekodu 48, 10144 Tallinn; e-post: info@ravijuhend.ee.

2 Nõukoja liikmed
2.1 Nõukojas on 12 (kaksteist) liiget. Nõukoja liikmed määratakse 3 (kolmeks) aastaks
2.2 Nõukoja koosseisu kuuluvad järgmiste organisatsioonide esindajad:
   2.2.1 Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond
   2.2.2 Eesti Arstide Liit
   2.2.3 Eesti Perearstide Selts
   2.2.4 Eesti Õdede Liit
   2.2.5 Eesti Haiglate Liit
   2.2.6 Eesti Puuetega Inimeste Koda
   2.2.7 Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
   2.2.8 Tervise Arengu Instituut
   2.2.9 Eesti Haigekassa
   2.2.10 Sotsiaalministeerium
   2.2.11 Ravimiamet
   2.2.12 Tartu Tervishoiu Kõrgkool
2.3 Iga punktis 2.2 nimetatud organisatsioon teeb haigekassale ettepaneku oma esindajate (põhiliikme ja asendusliikme) kinnitamiseks, esitades nõukoja liikme nõusoleku vormi (töökorra lisa 1). Põhiliikme äraolekul asendab organisatsiooni selleks nimeliselt kinnitatud hääleõigusega asendusliige.
2.4 Punktis 2.2 nimetatud organisatsioon võib esitada muudatusettepanekuid haigekassale nõukoja koosseisu oma esindajate osas.
 
3 Nõukoja õigused ja kohustused
3.1 Nõukojal on õigus:
   3.1.1 saada tööks vajalikud info ja materjalid haigekassalt;
   3.1.2 saada vajadusel lisainformatsiooni;
   3.1.3 teha haigekassale ettepanek tellida vajadusel ravijuhendi tunnustamise protsessis täiendav eksperthinnang.
3.2 Nõukoja liikmed on kohustatud kirjalikult deklareerima oma huve (sh muutusi neis) igal aastal enne uute ravijuhendite teemade valimisi (tulenevalt Ravijuhendite koostamise käsiraamatust). Nõukoja liikmete huvide deklaratsioonid esitatakse Eesti Haigekassale. Huvide ilmnemisel lähtutakse ravijuhendite käsiraamatus sätestatust.
3.3 Nõukoja liikmed on kohustatud lähtuma tõenduspõhisuse ja hea tava põhimõtetest, vältimaks huvide konflikti ja tagamaks haigekassa juhatusele tehtavate ettepanekute kvaliteeti ja erapooletust.

4 Nõukoja töökorraldus
4.1 Nõukoja esimees on Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan või tema poolt määratud isik.
4.2 Nõukoda juhib nõukoja esimees. Esimehe ajutisel äraolekul asendab teda haigekassa esitatud nõukoja põhiliige. Asendusliikmed ei asenda põhiliikmeid nõukoja töö juhtimisel.
4.3 Nõukoja tööd administreerib haigekassa ravikvaliteedi talitus.
4.4 Nõukoja töövorm on koosolek.
4.5 Nõukoja esimehe nõusolekul võib otsuse vastu võtta koosolekut kokkukutsumata saates otsuseprojekti nõukoja liikmetele ja määrates kirjaliku vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui seitse päeva. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletas vähemalt üheksa nõukoja põhiliiget.
 
5 Nõukoja koosolek
5.1 Nõukoja korralised koosolekud toimuvad vastavalt nõukoja kinnitatud tööplaanile. Erakorralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele.
5.2 Nõukoja koosolek viiakse läbi vastavalt nõukoja esimehe kindlaks määratud päevakorrale.
5.3 Koosoleku toimumise kohaks on Tartu Ülikool, kui eelnevalt ei ole kokkulepitud teisiti.
5.4 Nõukoja koosoleku kutsub kokku haigekassa ravikvaliteedi talitus, kooskõlastades selle nõukoja esimehega.
5.5 Nõukoja koosolek kutsutakse kokku elektrooniliselt edastatud teatega. Teade saadetakse nõukoja liikmetele vähemalt 10 tööpäeva enne koosoleku toimumist. Koos teatega edastatakse ka koosoleku päevakord ja vajalikud materjalid. Erakorralise koosoleku toimumisest teatatakse vähemalt 5 tööpäeva enne koosoleku toimumist.
5.6 Juhul, kui nõukoja liige ei saa nõukoja koosolekust osa võtta, selgitab ta välja, kas asendusliige saab osaleda ja teavitab sellest koheselt ka koosoleku kutse saatjat.
5.7 Nõukoja tööst võivad ilma hääleõiguseta osa võtta nõukoja asendusliikmed, kui kohal viibib ka põhiliige. Kooskõlastatult nõukoja esimehe ja nõukoja haigekassa esindajaga võivad koosolekutest osa võtta teised asjaomased isikud.
5.8 Nõukoja koosolek on otsustusvõimeline päevakorras märgitud küsimustes, kui sellel osaleb vähemalt 9 hääleõiguslikku liiget (75% hääleõiguslikest liikmetest). Kui selgub, et koosolek ei ole otsustusvõimeline, lepitakse kokku uus koosoleku aeg.
5.9 Otsus langetatakse lihthäälteenamusega. Hääletamine on nimeline, hääletamisest keeldumise õigust ei ole, eriarvamused protokollitakse. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukoja esimehe, tema äraolekul punktis 4.4 kohaselt tema asendaja hääl.
5.10 Nõukoja koosolekud lindistatakse. Nõukoja koosolekute protokollimise korraldab haigekassa ravikvaliteedi talitus.
5.11 Protokoll vormistatakse töökorra lisa 2 esitatud vormi kohaselt.
5.12 Nõukoja koosoleku protokoll edastatakse elektrooniliselt nõukoja liikmetele tutvumiseks10 tööpäeva jooksul nõukoja koosoleku toimumisest.
5.13 Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
5.14 Nõukoja koosoleku protokollid, teated ja muud asjakohased materjalid arhiveeritakse haigekassas.

6 Partnerite ja avalikkuse teavitamine nõukoja tööst
6.1 Nõukoja koosolekute protokollid ei ole avalikud ja ei kuulu edastamisele.
6.2 Nõukoja vastuvõetud asjakohased otsused (lisa 3) avalikustatakse www.ravijuhend.ee
6.3 Ravijuhendite nõukoja küsimusi avalikkusele ja partneritele vahendab nõukoja esimees ning haigekassa ravikvaliteedi talitus koostöös tervishoiu- ja kommunikatsiooniosakonnaga.
6.4 Kooskõlastatult nõukoguga ja teavitades haigekassat võivad nõukoja liikmed teavitada avalikkust nõukoja tegevusega seotud küsimustes.
 
7 Komisjoni töös osalevate isikute tasustamise kord
7.1 Nõukoja liikmete töö- ja koosolekutel osalemise kulusid haigekassa poolt ei hüvitata (tulenevalt käesoleva töökorra punktist 3.2).
7.2 Nõukoja liikmetega, välja arvatud Eesti Haigekassa esindajad, sõlmitakse nõukoja moodustamisel kolmeaastased koostöölepingud.
 
 

 

Telli teavitus eelmisel kuul lisatud ning muudetud koolitustest, ravijuhenditest, patsiendijuhenditest siit.