Küsimus

Kas kõikidel 2.tüüpi diabeediga patsientidel on kompleksse eluviisisekkumise programmi kasutamine efektiivsem võrreldes suunatud eluviisisekkumiste kasutamisega paremate ravitulemuste saavutamiseks?

Sihtrühm:

kõikidel 2.tüüpi diabeediga patsientidel paremate ravitulemuste saavutamiseks

Sekkumine:

sotsiaalvõrgustiku põhine lähenemine

Võrdlus:

standardravi/kohapõhine testimine/võrdlusgrupp puudub

Peamised tulemusnäitajad:

HbA1c muutus (Std. mean, 95% CI) erinevad sekkumised vs tavapärane ravi

HbA1c muutus (Std. mean, 95% CI) hariduslik sekkumine vs tavapärane ravi

HbA1c muutus (Std. mean, 95% CI) hariduslik ja käitumuslik sekkumine vs tavapärane ravi

HbA1c muutus (Std. mean, 95% CI) sekkumise kestus <3 kuud

HbA1c muutus (Std. mean, 95% CI) sekkumise kestus 3-6 kuud

HbA1c muutus (Std. mean, 95% CI) sekkumise kestus > 6 kuud

Kehakaalu/ KMI muutus (kombineeritud eluviisisekkumised koos kehalise aktiivsuse komponendiga)

Kehalise aktiivsuse muutus - kombineeritud eluviisi sekkumised koos kehalise aktiivsuse komponendiga

Vaimse tervise komponent - kombineeritud eluviisi sekkumised koos kehalise aktiivsuse komponendiga

Depressiooni sümptomite leevenemine - kombineeritud eluviisi sekkumised koos kehalise aktiivsuse komponendiga

HbA1c muutus (MD, 95% CI) sekkumine 12 kuud; sekkumine (toitumise ja kehalise aktiivsuse sekkumised) vs. kontrollgrupp

HbA1c muutus (MD, 95% CI) kõik ajapuntkid; sekkumine (toitumise ja kehalise aktiivsuse sekkumised) vs. kontrollgrupp

Kehakaalu muutus (MD, 95% CI) 3 kuud, sekkumine (toitumise ja kehalise aktiivsuse sekkumised) vs. kontrollgrupp

Kehakaalu muutus (MD, 95% CI) 6 kuud, sekkumine (toitumise ja kehalise aktiivsuse sekkumised) vs. kontrollgrupp

2. tüüpi diabeedi risk (OR, 95% CI) eluviis vs toitumine (kaudne võrdlus)

2. tüüpi diabeedi risk (OR, 95% CI) eluviis vs treening (kaudne võrdlus)

2. tüüpi diabeedi risk (OR, 95% CI) eluviis vs tavapärane ravi

Vere glükoosisisaldus (MD, 95% CI) treening ning toitumine vs toitumise muutmine (ülekaalulised või rasvunud patsiendid)

Insuliiniresistentsuse muutus (insulin resistance) (SMD, 95% CI) treening ning toitumine vs toitumise muutmine (ülekaalulised või rasvunud patsiendid)

2. tüüpi diabeedi risk (SRR, 95% CI) sekkumine: tervislik eluviis

2. tüüpi diabeedi risk (SRR, 95% CI) ühe teguri järgimine vs vähene eluviisi muutmine

2. tüüpi diabeedi risk (SRR, 95% CI) kahe teguri järgimine vs vähene eluviisi muutmine

2. tüüpi diabeedi risk (SRR, 95% CI) kolme teguri järgimine vs vähene eluviisi muutmine

2. tüüpi diabeedi risk (SRR, 95% CI) nelja teguri järgimine vs vähene eluviisi muutmine

2. tüüpi diabeedi risk (SRR, 95% CI) viie teguri järgimine vs vähene eluviisi muutmine

2. tüüpi diabeedi risk (SRR, 95% CI) kuue teguri järgimine vs vähene eluviisi muutmine

2. tüüpi diabeedi risk (SRR, 95% CI) tervisliku eluviisi järgimine, kestus <10 aasta

2. tüüpi diabeedi risk (SRR, 95% CI) tervisliku eluviisi järgimine, kestus >=10 aasta

Suremus mistahes põhjusel (SRR, 95% CI) ühe tervisliku eluviisi teguri järgimine vs vähene eluviisi muutmine

Suremus mistahes põhjusel (SRR, 95% CI) kahe tervisliku elustiili teguri järgimine vs. vähene eluviisi muutmine

Suremus mistahes põhjusel (SRR, 95% CI) kolme tervisliku eluviisi teguri järgimine vs. vähene eluviisi muutmine

Suremus mistahes põhjusel (SRR, 95% CI) nelja tervisliku eluviisi teguri järgimine vs. vähene eluviisi muutmine

Depressiooni vähenemine (SDR, 95% CI) eluviisi muutmine

Depressiooni vähenemine (SDR, 95% CI) eluviisi muutmine <60 aastastel

Depressiooni vähenemine (SDR, 95% CI) eluviisi muutmine, grupisessioon

Depressiooni vähenemine (SDR, 95% CI) eluviisi muutmine, individuaalne sessioon

Depressiooni vähenemine (SDR, 95% CI) eluviisi muutmine, sekkumise kestus <=6 kuud

Depressiooni vähenemine (SDR, 95% CI) eluviisi muutmine, sekkumine 1x kuus

Depressiooni vähenemine (SDR, 95% CI) eluviisi muutmine, sekkumine 4x kuus

2. tüüpi diabeedi esinemissagedus (RR, 95% CI), toitumine ja kehaline aktiivsus vs tavapärane ravi

2. tüüpi diabeedi esinemissagedus (riskimäärade suhe, 95% CI) tervislik eluviis (kombineeritud sekkumised) vs vähem tervislik eluviis

2. tüüpi diabeedi esinemissagedus (riskimäärade suhe, 95% CI) tervislik eluviis (kombineeritud sekkumised) vs vähem tervislik eluviis, jälgimisperiood <10 aastat

2. tüüpi diabeedi esinemissagedus (riskimäärade suhe, 95% CI) tervislik eluviis (kombineeritud sekkumised) vs vähem tervislik eluviis, jälgimisperiood ˃10 aasta

2. tüüpi diabeedi esinemissagedus (riskimäärade suhe, 95% CI) tervislik eluviis (kombineeritud sekkumised) vs vähem tervislik eluviis, 5 tegurit

2. tüüpi diabeedi esinemissagedus (riskimäärade suhe, 95% CI) tervislik eluviis (kombineeritud sekkumised) vs vähem tervislik eluviis, alkoholi tarvitamine analüüsist välja jäetud

HbA1c muutus (MD, 95% CI) sekkumine 3 kuud

HbA1c muutus (MD, 95% CI) sekkumine 6 kuud

2. tüüpi diabeedi esinemissagedus (HR, 95% CI) tervislik eluviis (kombineeritud sekkumised) vs vähem tervislik eluviis, kehakaal on analüüsist välja jäetud

2. tüüpi diabeedi esinemissagedus (RR, 95% CI) toitumine ja kehaline aktiivsus vs tavapärane ravi, ravikestus >= 4 aastat

2. tüüpi diabeedi esinemissagedus (RR, 95% CI) toitumine ja kehaline aktiivsus vs tavapärane ravi, ravikestus <4 aastat

2. tüüpi diabeedi esinemissagedus (RR, 95% CI) toitumine ja kehaline aktiivsus vs tavapärane ravi, vanus >=50 aastased

Kontekst:

 ambulatoorne, statsionaarne

Taust:
<div data-contents="true"><div class="" data-block="true" data-editor="bq8sb" data-offset-key="c8k6t-0-0"><div data-offset-key="c8k6t-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="c8k6t-0-0"><span data-text="true">Eluviisi muutmisel on 2. tüüpi diabeedi ravis oluline osa, sest selle abil on võimalik mõjutada veresuhkru taset, aidata hoida haigust kontrolli all ja</span></span></div></div><div class="" data-block="true" data-editor="bq8sb" data-offset-key="7b1ra-0-0"><div data-offset-key="7b1ra-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="7b1ra-0-0"><span data-text="true">ennetada tüsistuste tekkimist. Eluviisisekkumised on toitumisnõustamine (tervislike toitumisharjumuste kujundamine, vajadusel ülekaalu vähendamine),</span></span></div></div><div class="" data-block="true" data-editor="bq8sb" data-offset-key="7i970-0-0"><div data-offset-key="7i970-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="7i970-0-0"><span data-text="true">kehalise aktiivsuse harjumuste loomine, unehügieen, suitsetamisest ja liigsest alkoholitarvitamisest loobumine ning käitumuslikud sekkumised.</span></span></div></div></div>

Määramine

Probleem

Kas probleem on prioriteetne?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

AACE 2022
Ravijuhendi soovitustes on välja toodud, et kõigile prediabeedi ja II tüüpi diabeedi (T2D) diagnoosiga isikutel tuleks juhendada ja toetada elusviisi muutust, mis hõlmab tervislikku toitumist, regulaarset kehalist aktiivsust ja tervislikke käitumusharjumusi, kogu nende elu jooksul.(Blonde L, 2022)

ADA 2020
Ravijuhendis on soovitatud rakendada kõikidele isikutele, olenemata tema KMI-st, elustiili sekkumist - dieet, kehaline aktiivsus ja käitumistreaapia. Kehakaalu langetamiseks ja 500-750kcal energiapuudujäägi saavutamiseks peaksid sekkumised, mis keskenduvad toitumise muutmisele, kehalisele aktiivsusele ja kätumisstrateegiatele olema intensiivsed (>=16 sessiooni 6 kuu jooksul).(ADA, 2020)

VaDoD 2017
Ravijuhendis on soovitatud pakkuda diabeedi diagnoosiga patsientidele kõike hõlmavat elustiili nõustamist (vähemalt 12 korda 12 kuu jooksul), mis hõlmab 3 komponenti: toitumine, kehaline aktiivus ja käitumuslikud komponendid (suitsetamisest ja alkoholi liigtarbimisest loobumine ning kehakaalu kontrolli all hoidmine).(VA/DoD, 2017)
2. tüüpi diabeediga patsientide jaoks on koostatud komplekssed eluviisisekkumise programmid, mis koosnevad erinevatest sekkumistest (nt toitumisnõustamine, kehalise aktiivsuse suurendamine, psühholoogiline toetus, enesejuhtimisoskuste õpetamine, veresuhkru taseme jälgimine, ravimite monitooring). Töörühm soovib teada, kas alati on patsiendi jaoks kõige parem kasutada kompleksset programmi või saab kasutada ka eluviisisekkumisi eraldi? Kas patsient on rohkem motiveeritud ja saavutab paremad tulemused siis, kui ta peab muutma oma eluviisi täielikult või pigem ühte aspekti?

Soovitud mõju

Kui suur on eeldatav soovitud mõju?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Tühine

Väike

Mõõdukas

Suur

Varieerub

Ei oska öelda

1. Süstemaatiline ülevaade ja metaanalüüs. Uuringusse kaasati 24 artiklit ajavahemikust 2005-2020, millest suurem osa pärines 2015-2020, sh 20 RCTd, 4 kvaasi-eksperimentaalset uuringut. Kokku 4083 uuritavat (22-886 uuringu kohta), keskmine vanus 56,1 (18-69 aastat). 2. tüüpi diabeedi keskmine kestus oli 7,5aastat (0,6-12,9 aastat). Sekkumistena võrreldi patsiendiõpetust (educational) versus käitumuslik sekkumine (behavioral) kombineerituna patsiendiõpetusega
Leiti, et kombineeritud sekkumisega uuringutes langes HbA1c väärtus enam ning sekkumise mõju oli suurem (std. mean -0,66; 95% CI -0,97;-0,34) võrreldes ainult haridusliku sekkumisega (std. mean -0,39; 95% CI -0,54;-0,24). Üldine heterogeensus oli 89%.
Uuringud, mille sekkumise kestus oli lühem (<3 kuud) andsid suuremat mõju HbA1c vähenemisele (std. mean -0,85; 95% CI -1,28;-0,48) kui uuringud, mille sekkumise kestus oli 3-6 kuud (std. mean -0,42, 95% CI -0,76;-0,09) ja >6 kuud (std. mean -0,10; 95% CI -0,35;-0,16). Üldine heterogeensus oli 89%.(Asmat K, 2022)

2. Süstemaatiline ülevaade. Süstemaatilisse ülevaatesse kaasati 23 artiklit, 19 neist RCT, millest 5 hõlmas Look AHEAD uuringu andmeid (valim n=5145). Ülevaates käsitleti komplekse eluviisi sekkumise mõju II tüüpi diabeediga isikute kehakaalule, kehalisele aktiivsusele ning vaimsele tervisele (depressioon), mida hinnati PROM (patsiendi hinnatud tervisetulemite mõõdikutega) küsimustikega.
Uuritavad, kellel kasutati intensiivset eluviisi sekkumist 12 kuni 96 kuud (kombinatsioon mõõdukat intensiivsusega kehalisest aktiivsusest, toitumise muutmisest, kaalulangetamist mõjutavad ravimid ning individuaalsed ja grupinõustamised) langes kehakaal enam võrreldes nendega kellele oli määratud ainult nõustamised ja hariduslikud komponendid. Samuti paranes intensiivse elustiili sekkumisega uuritavatel kehalise võimekuse tase ning vähenesid depressiooni sümptomid (hinnatud SF-36) võrreldes nõustamist ja hariduslikku sekkumist saava grupiga. (Martenstyn, 2020)

3. Võrgustikmetaanalüüsiga kaasati 40 uuringut/artiklit, valim 20 114 uuritavat. Võrreldi eluviisi muutmist treeningu, toitumise ja tavapärase raviga.
Eluviisi muudatusega uuritavatel oli 1,67 (OR=0,6, 95% CI 0,48; 0,76, I2=4,7) korda madalam tõenäosus haigestuda 2. tüüpi diabeeti võrreldes tavapärast ravi saanud uuritavatega.
Eluviisi muutmisel ei olnud statistiliselt olulisi erinevusi võrreldes ainult treeningu (OR=1,18, 95% CI 0,74; 1,93) või toitumise muutmisega (OR=0,93, 95% CI 0,60; 1,43).
Statistiliselt oluliselt vähenes diabeeti haigestumise tõenäosus toitumise muutmisel 1,54 korda (OR=0,65, 95% CI 0,43;0,98) ning treeninguga 2 korda (OR=0,50, 95% CI 0,31; 0,81) võrreldes tavaraviga. (Yamaoka K, 2019)

4. Süstemaatiline ülevaade ja metaanalüüs. Uuringusse kaasati 50 artiklit, kokku 2864 uuritavat (ülekaalulised või rasvunud patsiendid, erinevate haigustega, osades allikates oli kaasatud 2. tüüpi diabeediga patsiente). Võrreldi treeningu ja toitumise kombineeeritud sekkumist toitumisega.
Leiti, et treeningu ja toitumise kombinatsiooniga vähenes tühja kõhu glükoosi sisaldus veres keskmiselt -1,46mg/l (95% CI -1,95;-0,95, p=0,001) ning insuliiniresistentsus -0,33 (95% CI -0,61;-0,05, p=0,01). Uuringus hinnati ka treeningu ning toitumise mõju kehakaalule, kuid võrreldes toitumisega olulist erinevust ei leitud (-0,30 kg; 95% CI -0,70; 0,08).
Treeningu lisamisel toitumisele on mõju väike, kuid siiski aitab parandada insuliini resistentsust ja vere glükoosisisaldust võrreldes ainult toitumise muutmisega ning olenemata kaalumuutusest. (Khalafi M, 2022)

5. Süstemaatiline ülevaade ja metaanalüüs. Uuringusse kaasati 19 artiklit, uuritavaid kokku 899 516, sealhulgas 45 623 2. tüüpi diabeediga patsienti. Metaanalüüsis hinnati tervislike eluviiside jälgimist - tervislik toitumine, kehaline aktiivsus, mittesuitsetamine, mõõdukas alkoholi tarbimine ja normaalkaal.
Uuringus leiti, et tervislike eluviiside järgimisel on 78% (SRR: 0,22 95% CI 0,16; 0,32, p<0,001 I2=89,9%) väiksem suhteline riskiga 2. tüüpi diabeedi tekkeks. 2. tüüpi diabeeti haigestumise kokkuvõtlik suhteline risk (summary relative risk) vähenes ühe eluviisi muutmise teguri järgimisega 28% (SRR=0,72 (95% CI 0,67; 0,77)), kahe teguri järgimisega 49% (SRR=0,51 (95% CI 0,44; 0,58)), kolme teguri järgimisega 66% (SRR=0,34 (95% CI 0,28; 0,41)), nelja teguri järgimisega 78% (SRR=0,22 (95% CI 0,17; 0,28)), viie teguri järgimisega 87% (SRR=0,13 (95% CI 0,10; 0,19)) ning kuue teguri järgimisega 92% (SRR=0,08 (95% CI 0,06; 0,12)) võrreldes vähese eluviisi muutusega.
Samuti vähenes 2. tüüpi diabeeti haigestumise kokkuvõtlik suhteline risk <10 aastat tervisliku eluviisi jälgimisega 68% (SRR=0,32 (95% CI 0,20; 0,55)) ning >=10 aastaga 86% (SRR=0,14 (95% CI 0,10; 0,20)).
Suremuse suhteline risk vähenes ühe tervisliku eluviisi teguri järgimisega 22% (SRR=0,78 (95% CI 0,72; 0,85)), kahe järgimisega 39% (SRR=0,61 (95% CI 0,53; 0,71)), kolme järgimisega 52% (SRR=0,48 (95% CI 0,39; 0,58)) ning nelja teguri järgimisega 62% (SRR=0,38 (95% CI 0,28; 0,49)).(Schlesinger S, 2020)

6. Metaanalüüs hõlmas 2. tüüpi diabeedi riski või diagnoosiga 9017 uuritavat (4687 sekkumisrühmas, 4420 kontrollrühmas), vanuses 18-84a. Sekkumiste kestus oli 2-36 kuud (mediaan 6 kuud). 17 uuringut keskendusid nii dieedile kui ka kehalisele aktiivsusele, ühes uuringus oli ainult toitumissekkumine ja ühes ei mainitud sekkumisviisi. Kõikides uuringutes rakendasid tervishoiutöötajad käitumisstrateegiaid, et patsiendid jõuaksid soovitud tulemuseni.
Koondanalüüsis leiti, et elustiili sekkumised avaldasid mõju depressiooni skooride paranemisele SMD= -0,165 (95% CI -0,27;-0,06). Eluviisi muutmine <60 aastastel parandas depressiooni skooride tulemusi SDR=-0,201 (95% CI -0,323; -0,080). Samuti leiti, et positiivset efekti avaldasid nii individuaal sessioonid SDR= -0,241 (95% CI -0,403; -0,078) kui ka grupisessioonid SDR=-0,209 (95% CI -0,379; -0,039). Kõike parema efekti andsid sekkumised, mille kestus oli <=6 kuud SDR= -0,203 (-0,381; -0,026) võrreldes 7-12 kuu või >12 kuud. Analüüsis leiti, et kõige enam positiivset tulemust andis 4x kuus sekkumine SDR= -0,247 (95% CI -0,441; - 0,053) ning 1x kuus sekkumine SDR= -0,201 (95% CI -0345; -0,057).
Ei leitud tõendeid 2. tüüpi diabeedi riskiga patsientide depressiooni vähenemises.(Cezaretto A, 2016)

7. Süstemaatiline ülevaade, kuhu kaasati 12 RCT-d (valim 5238).
Sekkumistena uuriti kehalist aktiivsust koos toitumise muutmisega võrreldes tavalise raviga. 11 uuringus (valim 4511) hinnati kehalise aktiivsuse ja dieedi kombinatsiooni efekti 2. tüüpi diabeedi esinemisele. Sekkumisrühma uuritavatel oli 1,75 (RR=0,57, CI 95% 0,50; 0,64, I2=6%) korda väiksem risk 2. tüüpi diabeedi tekkeks võrreldes kontrollrühmaga. Uuritavatel, kelle sekkumine kestis >= 4 aastat, oli 1,82 (RR=0,55, CI 95% 0,41;0,74, I2=28%) korda väiksem risk ning lühema sekkumisega (<4 aasta) uuritavatel oli 1,75 (RR=0,57, CI 95% 0,48; 0,67, I2=9%) väiksem risk haiguse tekkeks võrreldes kontrollrühmaga. Kõrgemasse vanuserühma (>=50 aastat) kuuluvatel uuritavatel oli kaks (RR=0,50, 95% CI 0,44; 0,58, I2=0%) korda väiksem risk haiguse tekkeks võrreldes kontrollrühmaga.
HbA1c muutustes statistiliselt olulisi tulemusi ei leitud.(Hemmingsen B, 2017)

8. Süstemaatiline ülevaade ja metaanalüüs. Valim 970 170 ja 45 959 juhtumit. Võrreldi kõige tervislikumat eluviisi vähem tervisliku eluviisiga. Eluviisi tegurid hõlmasid mitte piiratud suitsetamist, alkoholi tarbimist, kehalist aktiivsust ja/või istuvat eluviisi, dieeti, ülekaalulisust ja/või rasvumist ning une kestust ja/või kvaliteeti.
Leiti, et kombineeritud tervisliku eluviisiga inimestel oli 75% (HR=0,25, 95% CI 0,18; 0,35, I2=95,9%) korda väiksem risk haigestuda 2. tüüpi diabeeti võrreldes vähese tervisliku eluviisiga inimestega. Uuritavad, kelle jälgimisperiood oli <10 aasta, oli 73% (HR=0,27, 95% CI 0,18; 0,39, I2=95,5) korda madalam risk haigestuda ning >=10 aastat jälgimisperioodiga uuritavatel oli 78% (HR=0,22, 95% CI 0,15; 0,33, I2=83,7%) korda madalam risk haigestuda võrreldes vähese tervisliku eluviisiga uuritavatega.
4 kaasatud uuringus kaasati kõik 5 eluviisi tegurit ning leiti, et kõrge tervisliku eluviisiga uuritavatel oli 0,19 (HR, 95% CI 0,14; 0,25, I2=80,2) korda madalam risk haigestuda. 9 uuringust jäeti alkoholi tarbimine välja ning leiti, et kombineeritud tervisliku eluviisiga uuritavatel oli statistiliselt oluliselt 0,24 (HR, 95% CI 0,15; 0,36, I2=90,6) väiksem risk haigestuda. 3 uuringust jäeti kehakaalu komponent välja ning leiti, et kombineeritud tervisliku eluviiisga uuritavatel oli 0,44 (HR, 95% CI 0,33; 0,59, I2=80,4) korda madalam risk haigestuda 2. tüüpi diabeeti. (Zhang Y, 2020)

9. Süstemaatiline ülevaade ja metaanalüüs, kuhu kaasati kokku 13 RCT (valim=6639). Sekkumisrühmas oli keskmine vanus 56,7 (+-3,9) aastat ning kontrollrümas 56,8 (+-3,9). Sekkumis- ja kontrollrühmas oli 2. tüüpi diabeedi keskmine kestus vastavalt 6,9 (± 1,2) ja 8 (± 3) aastat, keskmine HbA1c algväärtus 8,03% (± 1,21%) ja 8% (± 0,95%) ning kehakaal 88,5 kg (± 14,5 kg) ja 87,9 kg (± 14,8 kg).
Leiti, et kehalise aktiivsuse ja dieedi kombinatsiooniga muutus HbA1c keskmine erinevus (mean difference) sekkumis- ja kontrollrühma vahel -0,53% (6mmol/mol; 95% CI -0,74; -0,32; I2=83%). 3 kuulise sekkumisega vähenes HbA1c -1,11% (12mmol/mol; 95% CI -1,57; -0,66; I2=41%), 6 kuulise sekkumisega -0,67% (7mmol/mol; 95% CI -1,09; -0,24; I2=88%), 12 kuulise sekkumisega -0,28% (3mmol/mol;95% CI -10,52 -0,03; I2=84%). HbA1c vähenes enam kehalise aktiivsuse ja dieedi kombinatsiooniga võrreldes kehalise aktiivsuse, dieedi, arvutipõhiste sekkumiste ja psühholoogiliste sekkumistega.
3 kuulise sekkumisega muutus kehakaalu keskmine erinevus -2,7kg 95% CI -4,14; -1,26, p=0,0002; I2= 60%) ning 6 kuulise sekkumisega -3,64kg (95% CI -6,05; -1,23, p=0,003; I2= 91%). Täheldati, et kombineeritud sekkumisega vähenes kehakaal enam võrreldes ainult toitumisega.(Cradock KA, 2017)
Uuringute tulemuste alusel on kombineeritud sekkumised erinevate tulemusnäitajate (glükohemoglobiini väärtuse langus, vere glükoosisisalduse vähenemine, depressiooni sümptomite paranemine, kehalise võimekuse paranemine, diabeeti haigestumise tõenäosuse vähenemine, kehakaalu langus) paranemisel efektiivsemad.
Sekkumiste kestus on erinev ja lühemad sekkumised (alla kuue kuu) annavad isegi parema efekti. Seda võib mõjutada asjaolu, et sekkumiste alguses on tulemused paremad. Samuti võivad alguses olla sekkumised intensiivsemad (sagedamini). Tulemused ei saa ka lõpmatuseni paraneda, mingil hetkel toimub stabiliseerumine.

Uuringute tulemused näitavad, et eluviisi sekkumised on efektiivsed 2. tüüpi diabeedi ennetamisel või edasi lükkamisel, vähem on näha efekti 2. tüüpi diabeediga patsientidel.

Soovimatu mõju

Kui suur on eeldatav soovimatu mõju?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Suur

Mõõdukas

Väike

Tühine

Varieerub

Ei oska öelda

Ükski uuring ei kajastanud negatiivsed kõrvalmõjusid.
Pigem võib esineda tõrget või negatiivset suhtumist eluviisi muutmiseks, samuti motivatsiooni puudumist.

Tõendatuse kindlus

Kui kindel võib kokkuvõttes olla sekkumise mõju tõendatuses?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väga madal

madal

Mõõdukas

väga

kaasatud uuringud puuduvad

Viis uuringut olid süstemaatilised ülevaated ja metaanalüüs, kaks uuringut olid süstemaatilised ülevaated ning kaks metaanalüüsi. Uuringute valimid 2864 kuni 899 516.

Uuringutes olid kaasatud nii 2. tüüpi diabeedi riskiha kui juba haigestunud patsiendid.
Tõendatuse aste varieerus mõõdukas kuni väga madalani.
Mõjutasid heterogeensete uuringute kaasamine, erinevad patsiendid (nii 2. tüüpi diabeedi riskiga kui juba haigestunud).
Pigem tegemist madala tõendatusega. Ei leidu uuringuid, kus oleks võrreldud ühte sekkumist teisega, võrreldaks tavapärast ravi paari sekkumise või programmide rakendamisega.

Väärtushinnangud

Kas see, kuivõrd inimesed (inimeste erinevad alarühmad) peamisi tulemusi väärtustavad, varieerub või kui ebakindlad me nende hinnangutes oleme?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

oluline ebakindlus või varieeruvus

võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus

oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub

oluline ebakindlus või varieeruvus puudub

Eraldi uuringuid ei otsitud.
Milline on inimese enda jaoks oluline kasutegur?
Patsient peab olema motiveeritud.
Kui patsient ei ole enne enda eluviisi muutmiseks midagi teinud, siis korraga kõige muutmine võib olla ehmatav. Patsiendi jaoks tuleb seada konkreetne ja realistlik eesmärk.

Eluviisisekkumiste valikult tuleb arvestada patsiendi üldseisundit, hapras seisundis, oluliste kognitiivsete häirete korral, voodihaigetele patsientidele ei ole ilmselt aktiivsete eluviisisekkumiste kasutamine mõistlik. Loomulikult tuleb neid nõustada toitumise, kehalise aktiivsuse suurendamise osas (võimalusel). Aktiivsete sekkumiste lõpetamist kaaluda, kui oodatav eluiga on 3-5 aastat.

Mõjude tasakaal

Kas sekkumise soovitud ja soovimatu mõju vahekord viitab sekkumise või võrdlus(tegevuse) ülekaalule?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

Ei oska öelda

Tõendusmaterjal on varieeruva tõendatuse astmega, kuid ei selgu, et sekkumistel oleks negatiivseid kõrvalmõjusid.
Kui 2. tüüpi diabeediga patsient on motiveeritud, siis on vajalik sekkumisi kasutada.
Haiguse ennetamiseks on eluviisi muutmine näidatud olevat tõenduspõhine.
Kuivõrd selliseid uuringuid on keeruline läbi viia ja sageli võrreldakse väga erinevaid sekkumisi, siis töörühma hinnangul on tegemist madala kvaliteediga tõendusmaterjaliga.

Vajaminevad ressursid

How large are the resource requirements (costs)?"

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

suur kulu

Mõõdukas kulu

mittearvestatav kulu ja sääst

Mõõdukas sääst

suur sääst

Varieerub

Ei oska öelda

Eraldi uuringuid ei otsitud,
Hetkel puuduvad konkreetsed eluviisisekkumise programmid, samas on patsientidele võimalik saada üksikuid sekkumisi (nt saab suunata eriõe, psühholoogi, füsioterapeudi vastuvõtule).

Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus

Milline on ressursivajaduse (kulude) tõendatusse aste?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väga madal

madal

Mõõdukas

väga

kaasatud uuringud puuduvad

Eraldi uuringuid ei otsitud.
Töörühmal täiendusi ei ole.

Kulutõhusus

Kas sekkumise kulutõhusus soosib sekkumist või võrdlust?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

kaasatud uuringud puuduvad

Eraldi uuringuid ei otsitud.
Töörühmal kommentaare ei ole.

Võrdsed võimalused

Kuivõrd sekkumine mõjutab tervisevõimaluste võrdsust?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

vähendab võrdsust

tõenäoliselt vähendab võrdsust

tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust

tõenäoliselt suurendab võrdsust

suurendab võrdsust

Varieerub

Ei oska öelda

Eraldi uuringuid ei otsitud.
Puudub riiklik eluviisisekkumiste programm, erinevate spetsialistide kättesaadavus on regiooniti erinev.

Vastuvõetavus

Kas sekkumine on huvitatud osapooltele vastuvõetav?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

N/A
Tõenäoliselt oleks patsientidele vastuvõetav. Kulude osas vastuvõetavust ei uuritud.

Teostatavus

Kas sekkumine on teostatav?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Eraldi uuringuid ei otsitud.

Hinnangute kokkuvõte

Hinnang
Probleem

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda
Soovitud mõju

Tühine

Väike

Mõõdukas

Suur

Varieerub

Ei oska öelda
Soovimatu mõju

Suur

Mõõdukas

Väike

Tühine

Varieerub

Ei oska öelda
Tõendatuse kindlus

Väga madal

madal

Mõõdukas

väga

kaasatud uuringud puuduvad
Väärtushinnangud

oluline ebakindlus või varieeruvus

võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus

oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub

oluline ebakindlus või varieeruvus puudub
Mõjude tasakaal

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

Ei oska öelda
Vajaminevad ressursid

suur kulu

Mõõdukas kulu

mittearvestatav kulu ja sääst

Mõõdukas sääst

suur sääst

Varieerub

Ei oska öelda
Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus

Väga madal

madal

Mõõdukas

väga

kaasatud uuringud puuduvad
Kulutõhusus

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

kaasatud uuringud puuduvad
Võrdsed võimalused

vähendab võrdsust

tõenäoliselt vähendab võrdsust

tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust

tõenäoliselt suurendab võrdsust

suurendab võrdsust

Varieerub

Ei oska öelda
Vastuvõetavus

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda
Teostatavus

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Soovituse tüüp

Tugev soovitus teha

●

Kokkuvõte

Soovitus
5. Prediabeediga ja 2. tüüpi diabeedi diagnoosiga patsiendil kasutage eluviisisekkumisi, mille põhikomponendid on tervist toetavate toitumis- ja liikumisharjumuste ning unehügieeni parandamine, ülekaalu langetamine, tubakatoodetest loobumine, alkoholitarvitamise piiramine ja käitumuslike muutuste toetamine.
Tugev positiivne soovitus, madal tõendatuse aste


Kaalutlused alamrühmade osas

Rakenduskaalutlused

Jälgimine ja hindamine

Edasiste/täpsustavate uuringute vajadus

Kasutatud kirjandus

1. The effectiveness of patient-centered care vs. usual care in type 2 diabetes self-management: A systematic review and meta-analysis.. Frontiers in Public Health; 2022

2. 8. Obesity Management for the Treatment of Type 2 Diabetes: Standards of Medical Care in Diabetes—2020. Diabetes Care; 2020

3. Comparison of the Effectiveness of Lifestyle Modification with Other Treatments on the Incidence of Type 2 Diabetes in People at High Risk: A Network Meta-Analysis.. Nutrients; 2019

4. CLINICAL PRACTICE GUIDELINE FOR THE MANAGEMENT OF TYPE 2 DIABETES MELLITUS IN PRIMARY CARE. 2017

5. Behaviour change techniques targeting both diet and physical activity in type 2 diabetes: A systematic review and meta-analysis. International Journal of Behavioral Nutrititon and Physical Activity; 2017

6. A comparison of the impact of exercise training with dietary intervention versus dietary intervention alone on insulin resistance and glucose regulation in individual with overweight or obesity: a systemic review and meta-analysis.. Critical Reviews in Food Science and Nutrition; 2022

7. Diet, physical activity or both for prevention or delay of type 2 diabetes mellitus and its associated complications in people at increased risk of developing type 2 diabetes mellitus. Cochrane Database Syst Rev; 2017

8. Adherence to healthy lifestyles and incidence of diabetes and mortality among individuals with diabetes: a systematic review and meta-analysis of prospective studies. J Epidemiol Community Health; 2020

9. Impact of weight loss interventions on patient-reported outcomes in overweight and obese adults with type 2 diabetes: a systematic review. Journal of Behavioral Medicine; 2020

10. Impact of lifestyle interventions on depressive symptoms in individuals at-risk of, or with, type 2 diabetes mellitus: A systematic review and meta-analysis of randomized controlled trials. Nutrition, Metabolism and Cardiovascular Diseases; 2016

11. American Association of Clinical Endocrinology Clinical PracticeGuideline: Developing a Diabetes Mellitus Comprehensive CarePlan-2022 Update. Endocr Pract; 2022

12. Combined lifestyle factors and risk of incident type 2 diabetes and prognosis among individuals with type 2 diabetes: a systematic review and meta- analysis of prospective cohort studies. Diabetologia; 2020