Guideline Development Tool

Author(s): Liis Rooväli

Question: Kas kõigil ülekaalulistel kroonilise südamepuudulikkusega täiskasvanudpatsientidel tuleb parema ravitulemuse saamiseks soovitada kehakaalunormaliseerimist või mitte?

Setting: Kas kõigil ülekaalulistel kroonilise südamepuudulikkusega täiskasvanud patsientidel tuleb parema ravitulemuse saamiseks soovitada kehakaalu normaliseerimist või mitte?

Bibliography:

Certainty assessment	№ of patients	Effect	Certainty	Importance
Kehaline võimekus (mittekirurgiline sekkumine) (follow-up: range 12 weeks to 20 weeks; assessed with: 6 minuti kõnnitest)
4^1,^2,^3,^4,^5,^a	randomised trials	serious^b	serious^c	not serious	serious^d	none	Beck-da-Silva 2005 uuringus kaasnes sekkumisrühmas (n=11)kaalukaotusega suurem kehalise võimekuse taseme paranemine vs kontrollrühmas (n=10), kus kaalukaotust ei toimunud: 6MKT MD vastavalt +45.8 m vs MD +14.9 m; p=0.17. Evangelista 2009 (n=14) uuringus kõrge proteiinisisaldusega madala kalorsusega dieedi rühmas (n=5) saavutati koos kaalulangusega (−9.9+/-2.0 kg) statistiliselt oluline kehalise võimekuse paranemine vs standarddieedi rühmas (N=4), kus kaalulangust ei toimunud (kaalumuutus +1.5+/-0.6 kg): 6 MKT +287.3+/-69 ft vs -138.4+/-77.1, p<0.05), samas standardproteiinisisaldusega madala kalorsusega dieedi rühmas (n=5) ei saavutatud koos kaalulangusega (−5.6+/-0.8) füüsilise võimekuse paranemist vs standarddieedi rühmaga (N=4), kus kaalulangust ei toimunud (6 MKT -12.3+/-69 vs -138.4+/-77.1, p<0.05) Pritchett 2012 (n=20) hinnati iseseisva käimisprogrammi > 10 min päevas ja madalakalorsusega dieedi ning 2 toitu asendava toote SlimFast efektiivsust; kaalulangus 12 nädala pärast sekkumisrühmas ja kontrollrühmas ei erinenud ( −1.2 ± 4.1 vs. −0.6 ± 3.7 kg, p=0.71). Puudus ka stat oluline erinevus 6MKT tulemustes (MD 169+/-235 vs. +84+/-411, p=0.59); Kitzman 2016 (n=100) uuringus (1-tunnine juhendatud harjutusproramm 3 x nädalas (n=26) vs madalakaloriline uuringumeeskonna valmistatud toit (n=24) vs 1 tunnine juhendatud harjutusprogramm 3 korral nädalas ja madalakaloriline uuringumeeskonna valmistatud toit (n=25) vs kontrollrühm (n=25)) saavutati kliiniliselt ja statistiliselt oluline koormustaluvuse tõus nii dieedi (+85 ft, 95% CI: 39-132, n=49, p=0.001) kui juhendatud kehalise aktiivsuse (+106 ft, 95% CI: 60-152, n=51, p=0.001) rühmas, mõlemas rühmas langes kehakaal (kehalise aktiivsuse rühmades −3 kg, 95% CI: −5 kuni −1, p<0.001, dieedi rühmades −7 kg, 95% CI: −9 kuni −5, p<0.001) sekkumise järel ^e	⨁◯◯◯ Very low	KRIITILINE
Kehaline võimekus (mittekirurgiline sekkumine) (follow-up: range 12 weeks to 20 weeks; assessed with: maksimaalne hapnikutarbimine (VO2 max))
2^1,^3,^5,^a	randomised trials	not serious	not serious	not serious	serious^d	none	Evangelista 2009 (n=14) uuringus kõrge proteiinisisaldusega dieedirühmas (n=5) langes kehakaal ja paranes koormustaluvus võrreldes tavadieedirühmaga (n=4) (+3.1+/-1.0 ml/kg/min vs. 0.3+/-1.1, p<0.05), kus kehakaalu langust ei toimunud. Kitzman 2016 (n=100) säilunud väljutusfraktsiooniga patsientidega uuringus saavutati koos kaalulangusega oluline koormustaluvuse tõus nii dieedi (+1.3 ml/kg/min, 95% CI: 0.8-1.8, n=49, p=0.001) kui juhendatud kehalise aktiivsuse (+1.2 ml/kg/min, 95% CI: 0.7-1.7 , n=51, p=0.001) rühmas. Mõlema interventsiooni korral kehakaal langes. Interventsioonide kooskasutamisel efekt suurenes. ^e	⨁⨁⨁◯ Moderate	KRIITILINE
Haiguse raskus (mittekirurgiline sekkumine) (follow-up: range 12 weeks to 20 weeks; assessed with: NYHA klass)
2^3,^4,^5,^a	randomised trials	serious	serious	not serious	not serious	none	Süstemaatilises ülevaates (McDowell, 2018) leiti, et orlistadi koosmõjul tavaraviga (sh dieedinõustamine) võrreldes tavaraviga (sh dieedinõustamine) ei kaasnenud kaalu alandamisega NYHA klassi paranemst (+0.6+/-0.5 klassi vs. -0.2+/-0.2 klassi; p=0.25, n=11, Beck-da-Silva, 2005). Seevastu säilunud väljutusfraktsiooniga südamepuudulikkusega patsientidel (n=100) saavutati koos kaalulangusega oluline NYHA klassi paranemine nii dieedi (-0.4, 95% CI: -0.5 kuni -0.2, n=49, p=0.001) kui juhendatud kehalise aktiivsuse (-0.4, 95% CI: -0.6 kuni -0.2, n=51 p=0.001) rühmas (Kitzman 2016).	⨁⨁◯◯ Low	KRIITILINE
Elukvaliteet (mittekirurgiline sekkumine) (follow-up: range 12 weeks to 20 weeks; assessed with: Minnesota Living with Heart Failure Questionnaire)
3^1,^3,^4,^5,^a	randomised trials	serious^f	serious^d	not serious	serious^c	none	Beck da Silva 2015.aasta RCt näitas, et orlistadi saanud uuritavatel (n=11) langes kehakaal, kuid elukvaliteedi paranemist ei toimunud (MLHF 48.5±22.5 -> 40.0±21.7, p=0.064). Kitzman jt 2016 uuringus ei olnud dieedil (-6 p, 95% CI: -12 kuni 1, n=49, p=0.001) ega juhendatud kehalisel aktiivsusel (MLHF -1 p, 95% CI: -8 kuni 5, n=51, p=0.08) mõju säilunud väljutusfraktsiooniga südamepuudulikkusega patsientide elukvaliteedile. Ühes väikesemahulises uuringus leiti et kõrge proteiinisisaldusega dieedirühmas vähenes uuritavate kehakaal ja paranes elukvaliteet, kontrollrühma uuritavatel selliseid muutusi ei toimunud (MLHF -20.1+/-9.5 vs -5.1+/-3.9, p<0.05, n=5); standardproteiinisisaldusega dieedirühmas võrreldes kontrollirühmaga elukvaliteedi paranemist ei toimunud, kuigi kehakaal langes sekkumisrühmas (MLHF -12.2+/-4.3 vs. -5.1+/-3.9)(Evangelista LS, 2009))	⨁◯◯◯ Very low	KRIITILINE
Elukvaliteet (mittekirurgiline sekkumine) (follow-up: range 12 weeks to 20 weeks; assessed with: Kansas City Cardiomyopathy Questionnaire )
2^2,^3,^5,^a	randomised trials	serious	serious^c	not serious	serious^d	none	Ühes uuringus (n=10), kus ei saavutatud ka olulist kaalulangust, ei mõjutanud madalakalorsusega dieet ja kehaline aktiivsus elukvaliteedi paranemist võrreldes kontrollrühmaga (KCCQ +6.1+/-18.6 vs. +1.7+/-10 , p=0.55) (Pritchett AM, 2012). Teises (Kitzman 2016), 100 säilunud väljutusfraktsiooniga patsiendiga uuringus paranes elukvaliteet madalakalorilise dieediga uuringurühmades (KCCQ +7 p, 95% CI: 3-12, p=0.004), kuid ei paranenud juhendatud kehalise aktiivsusega rühmades (KCCQ 2, 95% CI: -3 kuni 7, p=0.43), kuigi mõlemas rühmas saavutati kehakaalu langust (Kitzman DW, 2016)	⨁◯◯◯ Very low	KRIITILINE
Vasaku vatsakese funktsioon (bariaatrilise operatsiooni järgselt) (follow-up: mean 18,1 months; assessed with: vasaku vatsakese massi indeksi vähenemine)
9^6,^7,^8,^9,^10,^11,^12,^13,^14,^15,^g	observational studies	not serious	serious^h	not serious	not serious	none	Mahajan, 2020 süsteemsesse ülevaatesse ja metaanalüüsi kaasati 9 uuringut, kus bariaatrilise operatsiooni tagajärjel vähenes kroonilise südamepuudulikkusega patsientidel kehakaal keskmiselt 39.4 kg (n=8; 95% CI −45.5 kg kuni −33.4 kg) ja KMI 13.6 kg/m2 (n=9; 95% CI −15.6 kg/m2 kuni −11.6kg/m2) keskmise jälgimisperioodi 18.1±15.2 kuu jooksul. Kaalulangusega kaasnes vasaku vatsakese massi indeksi vähenemine (SMD −0.49, 95% CI −0.73 kuni −0.26; p<0.0001; n=892).	⨁◯◯◯ Very low	KRIITILINE
Haiguse raskus (bariaatrilise operatsiooni järgselt) (follow-up: mean 21.8 months; assessed with: südamesiirdamise ootelisti võtmine)
20^16,^17,^18,^19,^20,^21,^22,^23,^24,^25,^26,^27,^28,^29,^30,^31,^32,^33,^34,^35,^36,ⁱ	observational studies	serious^j	serious^d	serious^k	not serious	none	Orandi 2020 jälgimisuuringute SÜ ja MA andmeil (20 RCT, n=82) andmeil vähenes lõppstaadiumis südamepuudulikkusega patsientidel bariaatrilise operatsiooni järel keskmine KMI olulisel määral(48.4 ± 6.6 vs 37.1 ± 5.8 kg/m2; P < 0.001). Koos kaalulangusega paranes ka haiguse raskuaste NYHA järgi. 8.5% (n = 7) patsiendil toimus bariaatrilise operatsiooni järel niivõrd oluline kliiniline paranemine, et nad ei vajanud enam südame siirdamist.	⨁◯◯◯ Very low	KRIITILINE
Vasaku vatsakese väljutusfraktsioon (bariaatrilise operatsiooni järgselt) (follow-up: mean 23,9 months; assessed with: %)
20^16,^17,^18,^19,^20,^21,^22,^23,^24,^25,^26,^27,^28,^29,^30,^31,^32,^33,^34,^35,^36,ⁱ	observational studies	serious^c	not serious	serious^d	not serious	none	Orandi 2020 kaasas 20 tagasiulatuvat jälgimisuuringut (n=82) süstemaatilisse ülevaatesse ja metaanalüüsi, mis hindas bariaatrilise operatsiooni järgse kaalulanguse mõju lõppstaadiumis südamepuudulikkusega patsientidele eesmärgiga et nad kvalifitseeruks südame siirdamise ootejärjekorda. 22 patsiendil, kel oli op ajal ja hilisemal jälgimisvisiidil LVEF registreeritud (va kes said südame siiriku), paranes koos kaalulangusega LVEF keskmiselt 20.5%lt ± 4.8 kuni 33.2%ni ± 14.4 (p < 0.001) keskmise jälgimisperioodi 23.9 ± 20.6 kuu jooksul.	⨁◯◯◯ Very low	KRIITILINE
Haiguse raskus (assessed with: NYHA klass)
4^5,^34,^37,^38,^39,^a	observational studies	serious^c	not serious	not serious	serious^d	none	McDowell 2018 kaasas süstemaatlisse ülevaatesse 4 uuringut. Kolmes bariaatrilise sekkumisega (NYHA paranes sekkumiserühmas 2.9+/-0.7 klassi -> 2.3+/0.5 klassi, p=0,02, n=12 ja ka võrreldes kontrollrühmaga 2.4+/-0.7 klassi -> 3.3+/-0.9 klassi, n=10, p=<0,05, Ramani 2008; NYHA 2.5+/-0.5 -> 1.4+/-0.5, p=ND, n=14, Alpert 1997; NYHA 2.7+/-0.4 klassi -> 2.2+/-0.4 klassi, p=ND, n=14, McCloskey 2006) ja ühes elustiili uuringus (NYHA 2.3+/-0.9 klassi -> 1.9+/-0.7 klassi, p<0,05, n=24, Mariotti 2008) saavutati kaalulanguse tagajärjel haiguse raskusastme paranemine NYHA skaalal.	⨁◯◯◯ Very low	KRIITILINE

Certainty assessment

№ of patients

Effect

Certainty

Importance

№ of studies

Study design

Risk of bias

Inconsistency

Indirectness

Imprecision

Other considerations

kehakaalu normaliseerimist

mitte

Relative
(95% CI)

Absolute
(95% CI)

Kehaline võimekus (mittekirurgiline sekkumine) (follow-up: range 12 weeks to 20 weeks; assessed with: 6 minuti kõnnitest)

4^1,^2,^3,^4,^5,^a

randomised trials

serious^b

serious^c

not serious

serious^d

none

Beck-da-Silva 2005 uuringus kaasnes sekkumisrühmas (n=11)kaalukaotusega suurem kehalise võimekuse taseme paranemine vs kontrollrühmas (n=10), kus kaalukaotust ei toimunud: 6MKT MD vastavalt +45.8 m vs MD +14.9 m; p=0.17. Evangelista 2009 (n=14) uuringus kõrge proteiinisisaldusega madala kalorsusega dieedi rühmas (n=5) saavutati koos kaalulangusega (−9.9+/-2.0 kg) statistiliselt oluline kehalise võimekuse paranemine vs standarddieedi rühmas (N=4), kus kaalulangust ei toimunud (kaalumuutus +1.5+/-0.6 kg): 6 MKT +287.3+/-69 ft vs -138.4+/-77.1, p<0.05), samas standardproteiinisisaldusega madala kalorsusega dieedi rühmas (n=5) ei saavutatud koos kaalulangusega (−5.6+/-0.8) füüsilise võimekuse paranemist vs standarddieedi rühmaga (N=4), kus kaalulangust ei toimunud (6 MKT -12.3+/-69 vs -138.4+/-77.1, p<0.05) Pritchett 2012 (n=20) hinnati iseseisva käimisprogrammi > 10 min päevas ja madalakalorsusega dieedi ning 2 toitu asendava toote SlimFast efektiivsust; kaalulangus 12 nädala pärast sekkumisrühmas ja kontrollrühmas ei erinenud ( −1.2 ± 4.1 vs. −0.6 ± 3.7 kg, p=0.71). Puudus ka stat oluline erinevus 6MKT tulemustes (MD 169+/-235 vs. +84+/-411, p=0.59); Kitzman 2016 (n=100) uuringus (1-tunnine juhendatud harjutusproramm 3 x nädalas (n=26) vs madalakaloriline uuringumeeskonna valmistatud toit (n=24) vs 1 tunnine juhendatud harjutusprogramm 3 korral nädalas ja madalakaloriline uuringumeeskonna valmistatud toit (n=25) vs kontrollrühm (n=25)) saavutati kliiniliselt ja statistiliselt oluline koormustaluvuse tõus nii dieedi (+85 ft, 95% CI: 39-132, n=49, p=0.001) kui juhendatud kehalise aktiivsuse (+106 ft, 95% CI: 60-152, n=51, p=0.001) rühmas, mõlemas rühmas langes kehakaal (kehalise aktiivsuse rühmades −3 kg, 95% CI: −5 kuni −1, p<0.001, dieedi rühmades −7 kg, 95% CI: −9 kuni −5, p<0.001) sekkumise järel

⨁◯◯◯
Very low

KRIITILINE

Kehaline võimekus (mittekirurgiline sekkumine) (follow-up: range 12 weeks to 20 weeks; assessed with: maksimaalne hapnikutarbimine (VO2 max))

2^1,^3,^5,^a

randomised trials

not serious

serious^d

none

Evangelista 2009 (n=14) uuringus kõrge proteiinisisaldusega dieedirühmas (n=5) langes kehakaal ja paranes koormustaluvus võrreldes tavadieedirühmaga (n=4) (+3.1+/-1.0 ml/kg/min vs. 0.3+/-1.1, p<0.05), kus kehakaalu langust ei toimunud. Kitzman 2016 (n=100) säilunud väljutusfraktsiooniga patsientidega uuringus saavutati koos kaalulangusega oluline koormustaluvuse tõus nii dieedi (+1.3 ml/kg/min, 95% CI: 0.8-1.8, n=49, p=0.001) kui juhendatud kehalise aktiivsuse (+1.2 ml/kg/min, 95% CI: 0.7-1.7 , n=51, p=0.001) rühmas. Mõlema interventsiooni korral kehakaal langes. Interventsioonide kooskasutamisel efekt suurenes.

⨁⨁⨁◯
Moderate

KRIITILINE

Haiguse raskus (mittekirurgiline sekkumine) (follow-up: range 12 weeks to 20 weeks; assessed with: NYHA klass)

2^3,^4,^5,^a

randomised trials

serious

not serious

none

Süstemaatilises ülevaates (McDowell, 2018) leiti, et orlistadi koosmõjul tavaraviga (sh dieedinõustamine) võrreldes tavaraviga (sh dieedinõustamine) ei kaasnenud kaalu alandamisega NYHA klassi paranemst (+0.6+/-0.5 klassi vs. -0.2+/-0.2 klassi; p=0.25, n=11, Beck-da-Silva, 2005). Seevastu säilunud väljutusfraktsiooniga südamepuudulikkusega patsientidel (n=100) saavutati koos kaalulangusega oluline NYHA klassi paranemine nii dieedi (-0.4, 95% CI: -0.5 kuni -0.2, n=49, p=0.001) kui juhendatud kehalise aktiivsuse (-0.4, 95% CI: -0.6 kuni -0.2, n=51 p=0.001) rühmas (Kitzman 2016).

⨁⨁◯◯
Low

KRIITILINE

Elukvaliteet (mittekirurgiline sekkumine) (follow-up: range 12 weeks to 20 weeks; assessed with: Minnesota Living with Heart Failure Questionnaire)

3^1,^3,^4,^5,^a

randomised trials

serious^f

serious^d

not serious

serious^c

none

Beck da Silva 2015.aasta RCt näitas, et orlistadi saanud uuritavatel (n=11) langes kehakaal, kuid elukvaliteedi paranemist ei toimunud (MLHF 48.5±22.5 -> 40.0±21.7, p=0.064).

Kitzman jt 2016 uuringus ei olnud dieedil (-6 p, 95% CI: -12 kuni 1, n=49, p=0.001) ega juhendatud kehalisel aktiivsusel (MLHF -1 p, 95% CI: -8 kuni 5, n=51, p=0.08) mõju säilunud väljutusfraktsiooniga südamepuudulikkusega patsientide elukvaliteedile.

Ühes väikesemahulises uuringus leiti et kõrge proteiinisisaldusega dieedirühmas vähenes uuritavate kehakaal ja paranes elukvaliteet, kontrollrühma uuritavatel selliseid muutusi ei toimunud (MLHF -20.1+/-9.5 vs -5.1+/-3.9, p<0.05, n=5); standardproteiinisisaldusega dieedirühmas võrreldes kontrollirühmaga elukvaliteedi paranemist ei toimunud, kuigi kehakaal langes sekkumisrühmas (MLHF -12.2+/-4.3 vs. -5.1+/-3.9)(Evangelista LS, 2009))

⨁◯◯◯
Very low

KRIITILINE

Elukvaliteet (mittekirurgiline sekkumine) (follow-up: range 12 weeks to 20 weeks; assessed with: Kansas City Cardiomyopathy Questionnaire )

2^2,^3,^5,^a

randomised trials

serious

serious^c

not serious

serious^d

none

Ühes uuringus (n=10), kus ei saavutatud ka olulist kaalulangust, ei mõjutanud madalakalorsusega dieet ja kehaline aktiivsus elukvaliteedi paranemist võrreldes kontrollrühmaga (KCCQ +6.1+/-18.6 vs. +1.7+/-10 , p=0.55) (Pritchett AM, 2012).

Teises (Kitzman 2016), 100 säilunud väljutusfraktsiooniga patsiendiga uuringus paranes elukvaliteet madalakalorilise dieediga uuringurühmades (KCCQ +7 p, 95% CI: 3-12, p=0.004), kuid ei paranenud juhendatud kehalise aktiivsusega rühmades (KCCQ 2, 95% CI: -3 kuni 7, p=0.43), kuigi mõlemas rühmas saavutati kehakaalu langust (Kitzman DW, 2016)

⨁◯◯◯
Very low

KRIITILINE

Vasaku vatsakese funktsioon (bariaatrilise operatsiooni järgselt) (follow-up: mean 18,1 months; assessed with: vasaku vatsakese massi indeksi vähenemine)

9^6,^7,^8,^9,^10,^11,^12,^13,^14,^15,^g

observational studies

not serious

serious^h

not serious

none

Mahajan, 2020 süsteemsesse ülevaatesse ja metaanalüüsi kaasati 9 uuringut, kus bariaatrilise operatsiooni tagajärjel vähenes kroonilise südamepuudulikkusega patsientidel kehakaal keskmiselt 39.4 kg (n=8; 95% CI −45.5 kg kuni −33.4 kg) ja KMI 13.6 kg/m2 (n=9; 95% CI −15.6 kg/m2 kuni −11.6kg/m2) keskmise jälgimisperioodi 18.1±15.2 kuu jooksul. Kaalulangusega kaasnes vasaku vatsakese massi indeksi vähenemine (SMD −0.49, 95% CI −0.73 kuni −0.26; p<0.0001; n=892).

⨁◯◯◯
Very low

KRIITILINE

Haiguse raskus (bariaatrilise operatsiooni järgselt) (follow-up: mean 21.8 months; assessed with: südamesiirdamise ootelisti võtmine)

20^16,^17,^18,^19,^20,^21,^22,^23,^24,^25,^26,^27,^28,^29,^30,^31,^32,^33,^34,^35,^36,ⁱ

observational studies

serious^j

serious^d

serious^k

not serious

none

Orandi 2020 jälgimisuuringute SÜ ja MA andmeil (20 RCT, n=82) andmeil vähenes lõppstaadiumis südamepuudulikkusega patsientidel bariaatrilise operatsiooni järel keskmine KMI olulisel määral(48.4 ± 6.6 vs 37.1 ± 5.8 kg/m2; P < 0.001). Koos kaalulangusega paranes ka haiguse raskuaste NYHA järgi. 8.5% (n = 7) patsiendil toimus bariaatrilise operatsiooni järel niivõrd oluline kliiniline paranemine, et nad ei vajanud enam südame siirdamist.

⨁◯◯◯
Very low

KRIITILINE

Vasaku vatsakese väljutusfraktsioon (bariaatrilise operatsiooni järgselt) (follow-up: mean 23,9 months; assessed with: %)

20^16,^17,^18,^19,^20,^21,^22,^23,^24,^25,^26,^27,^28,^29,^30,^31,^32,^33,^34,^35,^36,ⁱ

observational studies

serious^c

not serious

serious^d

not serious

none

Orandi 2020 kaasas 20 tagasiulatuvat jälgimisuuringut (n=82) süstemaatilisse ülevaatesse ja metaanalüüsi, mis hindas bariaatrilise operatsiooni järgse kaalulanguse mõju lõppstaadiumis südamepuudulikkusega patsientidele eesmärgiga et nad kvalifitseeruks südame siirdamise ootejärjekorda. 22 patsiendil, kel oli op ajal ja hilisemal jälgimisvisiidil LVEF registreeritud (va kes said südame siiriku), paranes koos kaalulangusega LVEF keskmiselt 20.5%lt ± 4.8 kuni 33.2%ni ± 14.4 (p < 0.001) keskmise jälgimisperioodi 23.9 ± 20.6 kuu jooksul.

⨁◯◯◯
Very low

KRIITILINE

Haiguse raskus (assessed with: NYHA klass)

4^5,^34,^37,^38,^39,^a

observational studies

serious^c

not serious

serious^d

none

McDowell 2018 kaasas süstemaatlisse ülevaatesse 4 uuringut. Kolmes bariaatrilise sekkumisega (NYHA paranes sekkumiserühmas 2.9+/-0.7 klassi -> 2.3+/0.5 klassi, p=0,02, n=12 ja ka võrreldes kontrollrühmaga 2.4+/-0.7 klassi -> 3.3+/-0.9 klassi, n=10, p=<0,05, Ramani 2008; NYHA 2.5+/-0.5 -> 1.4+/-0.5, p=ND, n=14, Alpert 1997; NYHA 2.7+/-0.4 klassi -> 2.2+/-0.4 klassi, p=ND, n=14, McCloskey 2006) ja ühes elustiili uuringus (NYHA 2.3+/-0.9 klassi -> 1.9+/-0.7 klassi, p<0,05, n=24, Mariotti 2008) saavutati kaalulanguse tagajärjel haiguse raskusastme paranemine NYHA skaalal.

⨁◯◯◯
Very low

KRIITILINE

a. süst ülevaade: McDowell K, Petrie MC, Raihan NA, Logue J. Effects of intentional weight loss in patients with obesity and heart failure: a systematic review. Obes Rev. 2018;19(9):1189-1204. doi:10.1111/obr.12707

b. Kuigi uuringusse kaasati protokolli alusel ka ülekaalulisi pt, siis pt keskmine oli vaid KMI 39-42,4 kg/m2. Autorite hinnangul oli 3 väiksemahulist uuringut kõrge nihke riskiga. Üheski neist ei kasutatud pimendamist. Piiratud tulemusnäitajate esitamine, võimalik avaldamise nihe.

c. Kõik uuringud on erineva disainiga, erinevate sekkumistega, mis põhyjustab kliinilist ja metoodilist heterogeensust.

d. väga väikesed valimid

e. Beck-da-Silva 2005 uuritavate kesmine KMI >30 kg/m2, EF ≤40%, NYHA II-IV; Evangelista 2009 uuringusse kaasati SP ( NYHA II-III) ja mitteinsuliinravil diabeediga patsiendid KMI-ga > 27 kg/m2; Pritchett 2012 uuringusse kaasati NYHA II-III klassi SP (EF<50%) ja metaboolse sündroomiga patsiendid (KMI >25kg/m2); Kitzman 2016 (n=100) uuringusse kaasati NYHA III-IV SP-ga EF>50% ülekaalulised patsiendid (KMI >30 kg/m2)

f. 3 väikest uuringut, ülevaate autori hinnangul 2 väiksemat neist kõrge nihke riskiga

g. Süst ülevaade ja MA: Mahajan R, Stokes M, Elliott A, Munawar DA, Khokhar KB, Thiyagarajah A, Hendriks J, Linz D, Gallagher C, Kaye D, Lau D, Sanders P. Complex interaction of obesity, intentional weight loss and heart failure: a systematic review and meta-analysis. Heart. 2020 Jan;106(1):58-68. doi: 10.1136/heartjnl-2019-314770. Epub 2019 Sep 17. PMID: 31530572.

h. ii-ruut >60%

i. Süst ülevaade Orandi BJ, Purvis JW, Cannon RM, et al. Bariatric surgery to achieve transplant in end-stage organ disease patients: A systematic review and meta-analysis. Am J Surg. 2020;220(3):566-579

j. all studies were considered to be at high risk of bias given their study design, generally small sample sizes, retrospective nature, limited outcome reporting, and potential for publication bias

k. otseselt ei kirjeldata objektiivseid parameetreid, info on kaudne

1.Evangelista LS, Heber D,Li Z,Bowerman S,Hamilton MA,Fonarrow GC.. Reduced body weight and adiposity with a high-protein diet improved functional status, lipid profiles, glycaemic control and quality of life in patients with heart failure: a feasibility study.. J Cardiovasc Nurs.; 2009.

2.Pritchett AM, Deswal A,Aguilar D,et al.. Lifestyle Modification with Diet and Exercise in Obese Patients with Heart Failure - A Pilot Study.. J Obes Weight Loss Ther.; 2012.

3.Kitzman DW, Brubaker P Morgan T et al.. Effect of Caloric Restriction or Aerobic Exercise Training on Peak Oxygen Consumption and Quality of Life in Obese Older Patients With Heart Failure With Preserved Ejection Fraction: A Randomized Clinical Trial.. JAMA; 2016.

4.Beck-de-Silva L, Higginson L,Fraser M,Williams K,Haddad H.. Effect of orlistat in obese patients with heart failure: a pilot study.. Congest Heart Fail; 2005.

5.McDowell K, Petrie MC,Raihan NA,Logue J. Effects of intentional weight loss in patients with obesity and heart failure: a systematic review. Obes Rev.; 2018.

6.Mahajan R, Stokes M,Elliott A,et al.. Complex interaction of obesity, intentional weight loss and heart failure: a systematic review and meta-analysis.. Heart; 2020.

7.Kemaloğlu Öz T, Ünal Dayı Ş,Seyit H,et al.. The effects of weight loss after sleeve gastrectomy on left ventricular systolic function in men versus women.. J Clin Ultrasound; 2016.

8.Kurnicka K, Domienik-Karłowicz J,Lichodziejewska B,et al.. Improvement of left ventricular diastolic function and left heart morphology in young women with morbid obesity six months after bariatric surgery.. Cardiol J; 2018.

9.Martin J, Bergeron S,Pibarot P,et al.. Impact of bariatric surgery on N-terminal fragment of the prohormone brain natriuretic peptide and left ventricular diastolic function.. Can J Cardiol; 2013.

10.Owan T, Avelar E,Morley K,et al.. Favorable changes in cardiac geometry and function following gastric bypass surgery: 2-year follow-up in the Utah obesity study.. J Am Coll Cardiol; 2011.

11.Kaier TE, Morgan D,Grapsa J,et al.. Ventricular remodelling post-bariatric surgery: is the type of surgery relevant? A prospective study with 3D speckle tracking.. Eur Heart J Cardiovasc Imaging; 2014.

12.Ikonomidis I, Mazarakis A,Papadopoulos C,et al.. Weight loss after bariatric surgery improves aortic elastic properties and left ventricular function in individuals with morbid obesity: a 3-year follow-up study.. J Hypertens; 2007.

13.Graziani F, Leone AM,Cialdella P,et al.. Effects of bariatric surgery on cardiac remodeling: clinical and pathophysiologic implications.. Int J Cardiol; 2013.

14.Garza CA, Pellikka PA,Somers VK,et al.. Structural and functional changes in left and right ventricles after major weight loss following bariatric surgery for morbid obesity.. Am J Cardiol; 2010.

15.Hsuan CF, Huang CK,Lin JW,et al.. The effect of surgical weight reduction on left ventricular structure and function in severe obesity.. Obesity; 2010.

16.Orandi BJ, Purvis JW,Cannon RM,et al.. Bariatric surgery to achieve transplant in end-stage organ disease patients: A systematic review and meta-analysis.. Am J Sur; 2020.

17.Wikiel KJ, McCloskey CA,Ramanathan RC. Bariatric surgery: a safe and effective conduit to cardiac transplantation. Surg Obes Relat Dis; 2014.

18.Taylor, T.V.,Bozkurt,B.,Shayani,P. et al.. End-Stage Cardiac Failure in a Morbidly Obese Patient Treated by Biliopancreatic Diversion and Cardiac Transplantation. Obes Surg; 2002.

19.Shah SK, Gregoric ID,Nathan SS,Akkanti BH,Kar B,Bajwa KS. Simultaneous left ventricular assist device placement and laparoscopic sleeve gastrectomy as a bridge to transplant for morbidly obese patients with severe heart failure. J Heart Lung Transplant; 2015.

20.Samaras K, Connolly SM,Lord RV,Macdonald P,Hayward CS. Take heart: bariatric surgery in obese patients with severe heart failure. Two case reports. Heart Lung Circ; 2012.

21.Saeed D, Meehan K,McGee EC Jr. Bariatric surgery at the time of ventricular assist device implantation for morbidly obese patients prior to heart transplantation. Artif Organs; 2012.

22.Punchai S, Nor Hanipah Z,Sharma G,Aminian A,Steckner K,Cywinski J,Young JB,Brethauer SA,Schauer PR.. Laparoscopic Sleeve Gastrectomy in Heart Failure Patients with Left Ventricular Assist Device. Obes Surg; 2019.

23.Moulla Y, Lyros O,Blüher M,Simon P,Dietrich A. Feasibility and Safety of Bariatric Surgery in High-Risk Patients: A Single-Center Experience. J Obes; 2018.

24.McCloskey CA, Ramani GV,Mathier MA,et al. Bariatric surgery improves cardiac function in morbidly obese patients with severe cardiomyopathy. Surg Obes Relat Dis; 2007.

25.Lockard KL, Allen C,Lohmann D,et al.. Bariatric surgery for a patient with a HeartMate II ventricular assist device for destination therapy. Prog Transplant; 2013.

26.Lim CP, Fisher OM,Falkenback D,Boyd D,Hayward CS,Keogh A,Samaras K,MacDonald P,Lord RV.. Bariatric Surgery Provides a "Bridge to Transplant" for Morbidly Obese Patients with Advanced Heart Failure and May Obviate the Need for Transplantation. Obes Surg; 2016.

27.Jeng EI, Aranda JM Jr,Ahmed M,Klodell CT. Left Ventricular Assist Device and Bariatric Surgery: A Bridge to Heart Transplant by Weight and Waiting Time Reduction.. J Card Surg; 2016.

28.Greene J, Tran T,Shope T.. Sleeve Gastrectomy and Left Ventricular Assist Device for Heart Transplant.. J Soc Laparoendosc Surg; 2017.

29.Gill RS, Karmali S,Nagandran J,Frazier HO,Sherman V.. Combined Ventricular Assist Device Placement With Adjustable Gastric Band (VAD-BAND): A Promising New Technique for Morbidly Obese Patients Awaiting Potential Cardiac Transplantation. J Clin Med Res; 2012.

30.DeNino WF, Peura JL,Toole JM. Orthotopic heart transplantation after left ventricular assist device implantation and laparoscopic Roux-en-Y gastric bypass. J Heart Lung Transplant; 2013.

31.Chaudhry UI, Kanji A,Sai-Sudhakar CB,Higgins RS,Needleman BJ. Laparoscopic sleeve gastrectomy in morbidly obese patients with end-stage heart failure and left ventricular assist device: medium-term results. Surg Obes Relat Dis; 2015.

32.Caceres M, Czer LS,Esmailian F,Ramzy D,Moriguchi J.. Bariatric surgery in severe obesity and end-stage heart failure with mechanical circulatory support as a bridge to successful heart transplantation: a case report. Transplant Proc; 2013.

33.Amro A, Murr M.. A video case report of LRYGB in a patient with a left ventricular assist device. Surg Obes Relat Dis; 2015.

34.Ramani GV, McCloskey C,Ramanathan RC,Mathier MA.. Safety and efficacy of bariatric surgery in morbidly obese patients with severe systolic heart failure. Clin Cardiol; 2008.

35.Ristow B, Rabkin J,Haeusslein E.. Improvement in dilated cardiomyopathy after bariatric surgery. J Card Fail; 2008.

36.Hawkins RB, Go K,Raymond SL,Ayzengart A,Friedman J.. Laparoscopic sleeve gastrectomy in patients with heart failure and left ventricular assist devices as a bridge to transplant.. Surg Obes Relat Dis; 2018.

37.McCloskey CA, Ramani GV,Mathier MA,Schauer PR,Eid GM,Mattar SG,Courcoulas AP,Ramanathan R.. Bariatric surgery improves cardiac function in morbidly obese patients with severe cardiomyopathy. Surg Obes Relat Dis; 2007.

38.Alpert MA, Terry BE,Mulekar M,Cohen MV,Massey CV,Fan TM,Panayiotou H,Mukerji V.. Cardiac morphology and left ventricular function in normotensive morbidly obese patients with and without congestive heart failure, and effect of weight loss. Am J Cardiol; 1997.

39.Mariotti R, Castrogiovanni F,Canale ML,Borelli G,Rondinini L.. Weight loss and quality of life in chronic heart failure patients.. Journal of Cardiovascular Medicine; 2008.

Explanations

References