Author(s):
Question:
Setting:
Bibliography:
Certainty assessment№ of patientsEffectCertaintyImportance
№ of studiesStudy designRisk of biasInconsistencyIndirectnessImprecisionOther considerationskäsitlusplaanmitteRelative
(95% CI)		Absolute
(95% CI)
Suremus südamepuudulikkuse tõttu - multidistsiplinaarne käsitlusplaan (follow-up: median 12 months)
21,a,b
randomised trials
seriousc
not serious
not serious
not serious
none
10/139 (7.2%)
22/138 (15.9%)
RR 0.46
(0.23 to 0.95)
86 fewer per 1,000
(from 123 fewer to 8 fewer)
⨁⨁⨁◯
Moderate
KRIITILINE
Üldsuremus - multdistsiplinaarne käsitlusplaan (follow-up: median 12 months)
81,a,d
randomised trials
seriouse
not serious
not serious
not serious
none
106/873 (12.1%)
165/891 (18.5%)
RR 0.67
(0.54 to 0.83)
61 fewer per 1,000
(from 85 fewer to 31 fewer)
⨁⨁⨁◯
Moderate
KRIITILINE
Üldsuremus - juhtumikorraldus (follow-up: median 12 months)
261,a,f
randomised trials
seriousg
not serious
not serious
not serious
none
513/3446 (14.9%)
647/3457 (18.7%)
RR 0.78
(0.68 to 0.90)
41 fewer per 1,000
(from 60 fewer to 19 fewer)
⨁⨁⨁◯
Moderate
KRIITILINE
Üldsuremus- südamepuudulikkuse kliinik (follow-up: median 12 months)
71,a,h
randomised trials
seriousi
not serious
not serious
seriousj
none
196/873 (22.5%)
222/813 (27.3%)
RR 0.87
(0.68 to 1.10)
35 fewer per 1,000
(from 87 fewer to 27 more)
⨁⨁◯◯
Low
KRIITILINE
Korduvhospitaliseerimine südamepuudulikkuse tõttu - multidistsiplinaarne käsitlusplaan (follow-up: median 12 months)
51,a,k
randomised trials
seriousl
not serious
not serious
not serious
none
109/550 (19.8%)
162/558 (29.0%)
RR 0.68
(0.50 to 0.92)
93 fewer per 1,000
(from 145 fewer to 23 fewer)
⨁⨁⨁◯
Moderate
KRIITILINE
Korduvhosptaliseermine südamepuudulikkuse tõttu - juhtumikorraldus (follow-up: median 12 months)
121,a,m
randomised trials
seriousn
seriouso
not serious
not serious
none
312/1262 (24.7%)
457/1266 (36.1%)
RR 0.64
(0.53 to 0.78)
130 fewer per 1,000
(from 170 fewer to 79 fewer)
⨁⨁◯◯
Low
KRIITILINE
Korduvhosptaliseerimine südamepuudulikkuse tõttu - südamepuudulikkuse kliinik (follow-up: median 18 months)
21,a,p
randomised trials
seriousq
not serious
not serious
seriousj
none
153/443 (34.5%)
153/444 (34.5%)
RR 1.01
(0.87 to 1.18)
3 more per 1,000
(from 45 fewer to 62 more)
⨁⨁◯◯
Low
KRIITILINE
Üldine korduvhospitaliseerimine - multidistsiplinaarne käsitlusplaan (follow-up: median 12 months)
51,a,r
randomised trials
seriouss
not serious
not serious
serioust
none
221/572 (38.6%)
261/580 (45.0%)
RR 0.85
(0.71 to 1.01)
68 fewer per 1,000
(from 131 fewer to 5 more)
⨁⨁◯◯
Low
KRIITILINE
Üldine korduvhospitaliseerimine - juhtumikorraldus (follow-up: median 10,5 months)
141,a,u
randomised trials
seriousv
not serious
not serious
serioust
none
1054/2256 (46.7%)
1120/2283 (49.1%)
RR 0.92
(0.83 to 1.01)
39 fewer per 1,000
(from 83 fewer to 5 more)
⨁⨁◯◯
Low
KRIITILINE
Üldine korduvhospitaliseerimine -südamepuudulikkuse kliinik (follow-up: median 15 months)
41,a,w
randomised trials
seriousx
seriousy
not serious
seriousj
none
296/557 (53.1%)
314/572 (54.9%)
RR 0.90
(0.72 to 1.12)
55 fewer per 1,000
(from 154 fewer to 66 more)
⨁◯◯◯
Very low
KRIITILINE
Elukvaliteet - multidistsiplinaarne käsitlusplaan (follow-up: median 12 months; assessed with: Minnesota Living with Heart Failure Questionnaire)
2
randomised trials
very seriousz
not serious
not serious
seriousaa
none
76
64
-
MD 12.21 lower
(16.43 lower to 7.99 lower)
⨁◯◯◯
Very low
KRIITILINE
Elukvaliteet - juhtumikorraldus (follow-up: median 6 months; assessed with: MLHFQ: Minnesota Living with Heart Failure Questionnaire)
81,a,ab
randomised trials
very seriousac
very seriousad
not serious
seriousae
none
Käsitlusplaani rühmas oli jälgmisperioodi lõpuks elukvalteet paranenud keskmiselt 5,76 punkti võrra enam võrreldes tavaravi saanud rühmaga MD = -5.76; 95% CI [-10.64, -0.88]
⨁◯◯◯
Very low
KRIITILINE
Elukvaliteet - südamepuudulikkuse kliinik (follow-up: median 12 months; assessed with: Minnesota Living with Heart Failure Questionnaire)
21,a,af
randomised trials
very seriousag
not serious
not serious
seriousj
none
Doughty 2002 uuringus ei leitud gruppidevahelist erinevust elukvaliteedis 1 aasta pärast. Thompson 2005 uuringus paranes elukvaliteet sekkumisrühmas 14.2 punkti võrra, tavaravi rühmas 13,7 punkti võrra
⨁◯◯◯
Very low
KRIITILINE

CI: confidence interval; MD: mean difference; RR: risk ratio

Explanations

a. Takeda 2019 süstemaaltiline ülevaade
b. Gonzalez-Guerrero 2014, Wierzchowiecki 2006
c. 1 uuringus potentsiaalne nihke risk puuduliku randomiseerimise protsessi kirjelduse tõttu ( Wierzchowiecki 2006). Kõrge nihke risk (performance bias) kuna interventsiooni iseloomu tõttu ei olnud võimalik uuritavate ja uurijate pimendamine. 1 uuringus potentsiaalne nihke risk ebapiisava pimendamise protsessi kirjelduse tõttu – selgusetu kas tulemuste hindajad olid pimendatud uuritavate rühma kuulumise osas (Wierzchowiecki 2006). 1 uuring (Gonzalez-Guerrero 2014) oli kõrge valikulise raporteerimise riskiga kuna olid erinevused uuringu protokollis või uuringute registris toodud tulemuste ja avaldatud tulemuste vahel.
d. Bekelman 2015, Bernocchi 2017, Cavusoglu 2017, Del Sindaco 2007, Ducharme 2005, Gonzalez-Guerrero 2014, Mao 2015, Wierzchowiecki 2006
e. 3 uuringus potentsiaalne nihke risk puuduliku randomiseerimise protsessi kirjelduse tõttu (Cavusoglu 2017; Del Sindaco2007; Wierzchowiecki 2006). Kõrge nihke risk (performance bias) kuna interventsiooni iseloomu tõttu ei olnud võimalik uuritavate ja uurijate pimendamine. 2 uuringus potentsiaalne nihke risk ebapiisava pimendamise protsessi kirjelduse tõttu – selgusetu kas tulemuste hindajad olid pimendatud uuritavate rühma kuulumise osas (Bekelman 2015; Wierzchowiecki 2006) ja 1 uuringus seetõttu kõrge nihke risk (Cavusoglu 2017). 1 uuring olid kõrge nihke riskiga puudulike andmete tõttu - elukvaliteedi hinnangute vastamismäär oli madal (Wierzchowiecki 2006). Enamikus uuringutes ebaselge valikulise raporteerimise risk kuna vanemate uuringute kohta ei olnud avaldatud uuringuprotokolle või ei olnud uuringud registreeritud. 1 uuring (Gonzalez-Guerrero 2014) oli kõrge valikulise raporteerimise riskiga kuna olid erinevused uuringu protokollis või uuringute registris toodud tulemusnäitajate
f. Aldamiz-Echevarria 2007, Atienza 2004, Berger 2010, Blue 2001, Brotons 2009, de Souza 2014, DeBusk 2004, Dunbar 2014, Holland 2007, Jaarsma 2000, Jaarsma 2008, Kasper 2002, Kimmelstiel 2004, Krumholz 2002, Kwok 2008, Leventhal 2011, Lopez 2006, Mehralian 2014, Naylor 2004, Nucifora 2006, Ong 2016, Rainville 1999, Stewart 1999a, Tsuchihashi-Makaya 2013, Tsuyuki 2004, Yu 2015a
g. 4 uuringus nihke risk puuduliku randomiseerimise protsessi kirjelduse tõttu (DeBusk 2004; Mehralian2014; Nucifora 2006; Tsuchihashi-Makaya 2013). Kõrge nihke risk (performance bias) kuna interventsiooni tõttu ei pimendatud uuritavaid ja uurijaid. 7 uuringus nihke risk kuna ei selgunud kas tulemuste hindajad olid pimendatud uuritavate rühma kuulumise osas (Atienza 2004; Dunbar 2014; Lopez 2006; Nucifora 2006; Rainville 1999; Tsuchihashi-Makaya 2013; Tsuyuki 2004). 3 uuringus kõrge nihke risk puudulike andmete tõttu: 2 uuringus oli sekkumisrühmas katkestajate osakaal kõrgem kui tavaravi rühmas (Jaarsma 2000; Yu 2015a) ja 1 uuring (Leventhal 2011) lõpetati varem kui vaid osad planeeritud uuritavatest oli värvatud. Enamus uuringutes ebaselge valikulise raporteerimise risk kuna vanemate uuringute kohta ei ole avaldatud uuringuprotokolle või ei ole need registreertud. 1 uuring kõrge raporteerimise riskiga erinevuste tõttu tulemusnäitajate osas protokollis ja avaldatud tulemustes.
h. Bohmer 2011, Cline 1998, Doughty 2002, Jaarsma 2008, Mejhert 2004, Stromberg 2003, Thompson 2005
i. 2 uuringus potentsiaalne nihke risk puuduliku randomiseerimise protsessi kirjelduse tõttu (Bohmer 2011, Mejhert 2004). Kõrge nihke risk (performance bias) kuna interventsiooni iseloomu tõttu ei olnud võimalik uuritavate ja uurijate pimendamine. 3 uuringus potentsiaalne nihke risk ebapiisava pimendamise protsessi kirjelduse tõttu – selgusetu kas tulemuste hindajad olid pimendatud uuritavate rühma kuulumise osas (Bohmer 2011; Doughty 2002; Mejhert 2004). Enamus uuringutes ebaselge valikulise raporteerimise risk kuna vanemate uuringute kohta ei olnud avaldatud uuringuprotokolle või ei olnud uuringud registreeritud.
j. kliiniliselt ebaolulne mõju - laiad usalduspiirid, usaldusvahemik sisaldab 1
k. Cavusoglu 2017, Del Sindaco 2007, Ducharme 2005, Gonzalez-Guerrero 2014, Mao 2015
l. 2 uuringus potentsiaalne nihke risk puuduliku randomiseerimise protsessi kirjelduse tõttu (Cavusoglu 2017; Del Sindaco2007). Kõrge nihke risk (performance bias) kuna interventsiooni iseloomu tõttu ei olnud võimalik uuritavate ja uurijate pimendamine. 1 uuringus kõrge nihke risk kuna selgusetu kas tulemuste hindajad olid pimendatud uuritavate rühma kuulumise osas (Cavusoglu 2017). Enamikus uuringutes ebaselge valikulise raporteerimise risk kuna vanemate uuringute kohta ei olnud avaldatud uuringuprotokolle või ei olnud uuringud registreeritud. 1 uuring (Gonzalez-Guerrero 2014) oli kõrge valikulise raporteerimise riskiga kuna olid erinevused uuringu protokollis toodud ja avaldatud tulemusnäiitajate vahel.
m. Atienza 2004, Blue 2001, de Souza 2014, Jaarsma 2008, Kasper 2002, Krumholz 2002, Lang 2018, Leventhal 2011, Naylor 2004, Rainville 1999, Tsuchihashi-Makaya 2013, Tsuyuki 2004
n. 1 uuringus potentsiaalne nihke risk puuduliku randomiseerimise protsessi kirjelduse tõttu (Tsuchihashi-Makaya 2013). Kõrge nihke risk (performance bias) kuna interventsiooni iseloomu tõttu ei olnud võimalik uuritavate ja uurijate pimendamine. 4 uuringus potentsiaalne nihke risk ebapiisava pimendamise protsessi kirjelduse tõttu – selgusetu kas tulemuste hindajad olid pimendatud uuritavate rühma kuulumise osas (Atienza 2004; Rainville 1999; Tsuchihashi-Makaya 2013; Tsuyuki 2004). 1 uuringus (Leventhal 2011) kõrge nihke risk puudulike andmete tõttu: lõpetati varem kui vaid 42 uuritavat 300st planeeritust oli värvatud. Enamus uuringutes ebaselge valikulise raporteerimise risk kuna vanemate uuringute kohta ei olnud avaldatud uuringuprotokolle või ei olnud uuringud registreeritud. 1 uuring (Tsuchihashi-Makaya 2013) oli kõrge valikulise raporteerimise riskiga kuna olid erinevused uuringu protokollis või uuringute registris toodud tulemuste ja avaldatud tulemuste vahel.
o. tulemuste heterogeensus suur I2=50
p. Jaarsma 2008, Mejhert 2004
q. 1 uuringus potentsiaalne nihke risk puuduliku randomiseerimise protsessi kirjelduse tõttu (Mejhert 2004). Kõrge nihke risk (performance bias) kuna interventsiooni iseloomu tõttu ei olnud võimalik uuritavate ja uurijate pimendamine. 1 uuringus potentsiaalne nihke risk ebapiisava pimendamise protsessi kirjelduse tõttu – selgusetu kas tulemuste hindajad olid pimendatud uuritavate rühma kuulumise osas (Mejhert 2004).
r. Bekelman 2015, Cavusoglu 2017, Del Sindaco 2007, Ducharme 2005, Gonzalez-Guerrero 2014
s. 2 uuringus potentsiaalne nihke risk puuduliku randomiseerimise protsessi kirjelduse tõttu (Cavusoglu 2017; Del Sindaco2007). Kõrge nihke risk (performance bias) kuna interventsiooni iseloomu tõttu ei olnud võimalik uuritavate ja uurijate pimendamine. 1 uuringus potentsiaalne (Bekelman 2015) ja 1 uuringus kõrge (Cavusoglu 2017) nihke risk ebapiisava pimendamise protsessi kirjelduse tõttu – selgusetu kas tulemuste hindajad olid pimendatud uuritavate rühma kuulumise osas. Enamikus uuringutes ebaselge valikulise raporteerimise risk kuna vanemate uuringute kohta ei olnud avaldatud uuringuprotokolle või ei olnud uuringud registreeritud. 1 uuring (Gonzalez-Guerrero 2014) oli kõrge valikulise raporteerimise riskiga kuna olid erinevused uuringu protokollis ja avaldatud tulemusnäitajate vahel.
t. CI sisaldab väärtust 1
u. Atienza 2004, Blue 2001, de Souza 2014, DeBusk 2004, Jaarsma 2000, Jaarsma 2008, Kwok 2008, Lang 2018, Leventhal 2011, Lopez 2006, Naylor 2004, Ong 2016, Tsuyuki 2004, Yu 2015a
v. 1 uuringus potentsiaalne nihke risk puuduliku randomiseerimise protsessi kirjelduse tõttu (DeBusk 2004). Kõrge nihke risk (performance bias) kuna interventsiooni iseloomu tõttu ei olnud võimalik uuritavate ja uurijate pimendamine. 3 uuringus potentsiaalne nihke risk ebapiisava pimendamise protsessi kirjelduse tõttu – selgusetu kas tulemuste hindajad olid pimendatud uuritavate rühma kuulumise osas (Atienza 2004; Lopez 2006; Tsuyuki 2004). 3 uuringus kõrge nihke risk puudulike andmete tõttu: kahes uuringus oli interventsioonirühmas katkestajate osakaal oluliselt kõrgem kui tavaravi rühmas (Jaarsma 2000; Yu 2015a) ja üks uuring (Leventhal 2011) lõpetati varem kui vaid 42 uuritavat 300st planeeritust oli värvatud. Enamus uuringutes ebaselge valikulise raporteerimise risk kuna vanemate uuringute kohta ei olnud avaldatud uuringuprotokolle või ei olnud uuringud registreeritud.
w. Cline 1998, Jaarsma 2008, Mejhert 2004, Thompson 2005
x. 1 uuringus potentsiaalne nihke risk puuduliku randomiseerimise protsessi kirjelduse tõttu (Mejhert 2004). Kõrge nihke risk (performance bias) kuna interventsiooni iseloomu tõttu ei olnud võimalik uuritavate ja uurijate pimendamine. 1 uuringus potentsiaalne nihke risk ebapiisava pimendamise protsessi kirjelduse tõttu – selgusetu kas tulemuste hindajad olid pimendatud uuritavate rühma kuulumise osas (Mejhert 2004). Enamus uuringutes ebaselge valikulise raporteerimise risk kuna vanemate uuringute kohta ei olnud avaldatud uuringuprotokolle või ei olnud uuringud registreeritud. 1 uuring oli madala raporteerimise riskiga, sest kogu vajalik info oli esitatud (Thompson 2005).
y. tulemuste heterogeensus suur, I2=65%
z. Kõrge nihke risk (performance bias) kuna interventsiooni iseloomu tõttu ei olnud võimalik uuritavate ja uurijate pimendamine. Kõrge nihke risk (detection bias) kuna subjektiivseid hinnanguid elukvaliteedile võis mõjutada teadmine patsiendi kuuluvusest sekkumisrühma. Bernocchi 2017 uuringus raporteeris elukvaliteedi hinnanguid 80% sekkumisrühmast ja 63% kontrollrühmast.
aa. väga väike uuritavate arv
ab. Brotons 2009, Dunbar 2014, Holland 2007, Kasper 2002, Lang 2018, Nucifora 2006, Ong 2016, Yu 2015a
ac. 1 uuringus potentsiaalne nihke risk puuduliku randomiseerimise protsessi kirjelduse tõttu (Nucifora 2006). Kõrge nihke risk (performance bias) kuna interventsiooni iseloomu tõttu ei olnud võimalik uuritavate ja uurijate pimendamine ja risk subjektiivsete elukvaliteedi hinnangute mõõtmistulemuste mõjutamiseks. 2 uuringus potentsiaalne nihke risk ebapiisava pimendamise protsessi kirjelduse tõttu – selgusetu kas tulemuste hindajad olid pimendatud uuritavate rühma kuulumise osas (Dunbar 2014; Nucifora 2006). 1 uuringus kõrge nihke risk puudulike andmete tõttu: sekkumisrühmas oli katkestajate osakaal oluliselt kõrgem kui tavaravi rühmas (Yu 2015a). Enamus uuringutes ebaselge valikulise raporteerimise risk kuna vanemate uuringute kohta ei olnud avaldatud uuringuprotokolle või ei olnud uuringud registreeritud. 3 uuringut oli madala raporteerimise riskiga, sest kogu vajalik info oli esitatud (Dunbar 2014; Nucifora 2006; Ong 2016).
ad. tulemuste väga suur heterogeensus ; I2=76%
ae. uuringute tulemused väga varieeruvad
af. Doughty 2002, Thompson 2005
ag. Enesehinnangud antud pimendamata olukorras. Thompson 2005 uuringus täitis enesehinnangu küsimustiku alla poole osalenutest

References

1.Takeda A, Martin N,Taylor RS,Taylor SJ. Disease management interventions for heart failure.. Cochrane Database Syst Rev; 2019 Jan 8.