Author(s):
Question:
Setting:
Bibliography:
Certainty assessmentImpactCertaintyImportance
№ of studiesStudy designRisk of biasInconsistencyIndirectnessImprecisionOther considerations
Füüsiline võimekus (6 MKT alusel) (follow-up: mean 6 months; assessed with: meetrid)
11,a
randomised trials
seriousb
not serious
seriousa,c
seriousd
none
Randomiseeritud uuringus (Schetz et al 2019, n=19 ja n=20) hinnati motiveeriva intervjueerimise efekti füüsilise võimekuse paranemisele võrreldes tavaraviga ning leiti, et 6 kuud hiljem olulist erinevust gruppide vahel ega gruppide siseselt 6MKT tulemuste osas ei olnud (sekkumisgrupi 6MKT keskmine tulemus vähenes 523m'lt 516m'le; p=0,8; kontrollgrupi keskmine tulemus tõusis 534m'lt 556m'le; p= 0,37; gruppide vahe Z= - 1,49, p= 0,14). Motiveeriv intervjueerimine keskendus füüsilise aktiivsuse tõstmisele. Uurija ei täpsustanud kontrollrühma tavaravi komponente.
⨁◯◯◯
Very low
KRIITILINE
tipp VO2 (follow-up: mean 6 months; assessed with: ml/min/kg)
11
randomised trials
seriousb
not serious
seriousa,c
seriousd
none
Randomiseeritud uuringus (Schetz et al 2019, n=19 ja n=20) hinnati motiveeriva intervjueerimise efekti füüsilise võimekuse paranemisele võrreldes tavaraviga. 6 kuu möödudes paranes sekkumisgrupis (MI) mediaan tipp VO2 2 ml/min/kg, samas kui kontrollgrupis mediaan tipp VO2 langes -0,8ml/min/kg (Z=-2,4, p= 0.015). MI mediaan tipp VO2 paranes 18,3'lt->19,5'le ml/min/kg (p=0,24); kontrollgrupi mediaan tipp VO2 langes 19,8'lt->19,5'le ml/min/kg (p=0,92)
⨁◯◯◯
Very low
KRIITILINE
Füüsiline võimekus (6MKT alusel) (follow-up: mean 5 months; assessed with: meetrid)
12
randomised trials
not serious
not serious
not seriouse
very seriousf,g,h
none
Brodie et al 2005 randomiseeriud uuringus leiti füüsilise koormuse taluvuse paranemist (6MKT alusel) 5 kuud peale randomiseerimist kõigis kolmes sekkumisrühmas (MI+õe nõustamine füüsilise aktiivsuse osas vs ainult nõustamine vs ainult MI). Gruppide vahel statistiliselt olulist erinevust 6MKT tulemuse paranemises ei olnud. 1 grupi 6MKT vahemaa pikenes 89m'lt -> 110 meetrile (p<0.0001), 2 grupi 6MKT vahemaa pikenes 157m'lt -> 181m'lt (p<0,0001), 3. grupi 6MKT 97 m'lt ->119 meetrile (p<0,0001). Üle MIDI ehk üle 30meetri paranes kõige rohkem 2.gruppi kuuluvatel patsientidel ehk neil kes said tavalist nõustamist (44%).
⨁⨁◯◯
Low
KRIITILINE
Elukvaliteet (follow-up: mean 5 months; assessed with: SF-36)
13
randomised trials
not serious
not serious
not serious
very seriousg,i
none
Brodie et al 2008 randomiseeritud uuringus leiti statistiliselt olulist erinevus kolme SF-36 alavaldkonna muutuse osas rühmade lõikes (MI vs M+nõustaminevs nõustamine). Physical functioning alavaldkonna keskmise skoori tõus oli G1: 27, G2: 73 ja G3: 41 punkti (p<0,017), social functioning keskmise skoori tõus G1: 7, G2: 37 ja G3: 26 punkti (p<0,03) ja changes in health status keskmise skoori tõus G1:17, G2: 31 ja G3: 12 punkti (p<0,006). Esines trend, et skoor paranes erinevate alavaldkondade lõikes enim grupis 1 (MI) ja vähim grupis 3 (nõustamine).
⨁⨁◯◯
Low
KRIITILINE
Elukvaliteet (follow-up: mean 5 months; assessed with: Minnesota LHFQ)
13
randomised trials
not serious
not serious
not serious
seriousg,i
none
Brodie et al 2008 randomiseeritud uuringus (n=32= leiti, et 5 kuu möödudes paranes elukvaliteedi skoor kõigis kolmes uuringugrupis (MI vs MI+nõustamine vs nõustamine). Kõige suurem paranemine ehk 23 punkti oli MI grupis.
⨁⨁⨁◯
Moderate
KRIITILINE

CI: confidence interval

Explanations

a. Kõik uuringusse kaasatud patsiendid olid läbinud südame taastusravi uuringu (osad sekkumis/osad kontroll grupis)
b. Patsiendid ei olnud randomiseeritud vaid jagati interventsiooni ja kontroll gruppi vastavalt patsiendi soovile
c. Uuringusse olid kaasatud ainult diastoolse südamepuudulikkusega patsiendid, HFrEF patsiente ei olnud
d. Valim oli väike, 19 + 20 pt
e. uuringus vaid HFrEF <40% patsiendid
f. 6MKT paranemise osas ei ületanud 1 ja 3 grupi patsiendid MIDI-t
g. 92 randomiseeritud patsiendist lõpetas uuringu 60 ehk 65%, välja langenud patsientidest 21 patsienti ehk 23% surid.
h. Gruppide vahel ei olnud statistiliselt olulist erinevust
i. Motiveerivat intervjueerimist saanud grupp sai tegelikult ka muud nõustamist (ravireziim, dieet, elustiil, sümptomite manageerimine)

References

1.Schertz, A, B, Herbeck Belnap, ML, Chavanon, F, Edelmann, R, Wachter, C, Herrmann-Lingen. Motivational interviewing can support physical activity in elderly patients with. ESC heart failure; 2019.
2.Brodie, DA, A, Inoue. Motivational interviewing to promote physical activity for people with chronic heart. Journal of advanced nursing; 2005.
3.Brodie, DA, A, Inoue, DG, Shaw. Motivational interviewing to change quality of life for people with chronic heart. International journal of nursing studies; 2008.