Author(s):
Question:
Setting:
Bibliography:
Certainty assessment№ of patientsEffectCertaintyImportance
№ of studiesStudy designRisk of biasInconsistencyIndirectnessImprecisionOther considerationsAKE inhibiitoritmitteRelative
(95% CI)		Absolute
(95% CI)
Üldsuremus 6 kuu pärast (AKEI vs platseebo) (follow-up: 6 months)
51,2,3,4,5,6,a
randomised trials
seriousb
not serious
not serious
not serious
none
294/4643 (6.3%)
385/4634 (8.3%)
RR 0.76
(0.66 to 0.87)
20 fewer per 1,000
(from 28 fewer to 11 fewer)
⨁⨁⨁◯
Moderate
CRITICAL
Üldsuremus 12 kuu pärast (AKEI vs platseebo) (follow-up: 12 months)
61,3,4,5,6,7,8,a
randomised trials
not seriousc
not serious
not serious
not serious
none
1042/6518 (16.0%)
1137/6498 (17.5%)
RR 0.91
(0.84 to 0.98)
16 fewer per 1,000
(from 28 fewer to 3 fewer)
⨁⨁⨁⨁
High
CRITICAL
Üldsuremus uuringuperioodil (AKEI vs platseebo) (follow-up: range 3 months to 42 months)
111,2,3,4,5,6,7,8,9,10,11,12,a
randomised trials
not seriousd
not serious
not serious
not serious
none
1531/6973 (22.0%)
1798/6909 (26.0%)
RR 0.85
(0.80 to 0.90)
39 fewer per 1,000
(from 52 fewer to 26 fewer)
⨁⨁⨁⨁
High
CRITICAL
Üldsuremus (suur vs väike AKEI doos) (follow-up: median 6 months)
813,14,15,16,17,18,19,20,21,e
randomised trials
not seriousf
not serious
not serious
seriousg
none
726/2571 (28.2%)
800/3257 (24.6%)
RR 0.95
(0.88 to 1.02)
12 fewer per 1,000
(from 29 fewer to 5 more)
⨁⨁⨁◯
Moderate
CRITICAL
Kardiovaskulaarsuremus (AKEI vs platseebo) (follow-up: range 6 months to 42 months)
51,3,4,5,7,8,a
randomised trials
not seriousc
not serious
not serious
not serious
none
1127/5514 (20.4%)
1349/5516 (24.5%)
RR 0.83
(0.78 to 0.89)
42 fewer per 1,000
(from 54 fewer to 27 fewer)
⨁⨁⨁⨁
High
CRITICAL
kardiovaskulaarsuremus (suur vs väike AKEI doos) (follow-up: mean 6 months)
613,15,16,17,18,19,21,e
randomised trials
not serioush
not serious
not serious
seriousg
none
601/1929 (31.2%)
662/2119 (31.2%)
RR 0.93
(0.85 to 1.01)
22 fewer per 1,000
(from 47 fewer to 3 more)
⨁⨁⨁◯
Moderate
CRITICAL
Üldhospitaliseerimine (AKEI vs platseebo) (follow-up: mean 41,4 months)
14,a
randomised trials
not seriousi
not serious
not serious
seriousj
none
893/1285 (69.5%)
950/1284 (74.0%)
RR 0.94
(0.89 to 0.99)
44 fewer per 1,000
(from 81 fewer to 7 fewer)
⨁⨁⨁◯
Moderate
CRITICAL
Üldhospitalseermine (suur vs väike AKEI doos) (follow-up: median 6 months)
513,14,15,16,20,21,e
randomised trials
not seriousk
not serious
not serious
seriousg
none
731/2413 (30.3%)
863/2981 (29.0%)
RR 0.95
(0.82 to 1.10)
14 fewer per 1,000
(from 52 fewer to 29 more)
⨁⨁⨁◯
Moderate
CRITICAL
Hospitaliseerimine kardiovaskulaarhaiguste tõttu (AKEI vs platseebo) (follow-up: range 15 months to 62 months)
21,4,5,a
randomised trials
not seriousc
not serious
not serious
not serious
none
1605/3396 (47.3%)
1777/3401 (52.2%)
RR 0.90
(0.86 to 0.95)
52 fewer per 1,000
(from 73 fewer to 26 fewer)
⨁⨁⨁⨁
High
CRITICAL
kardiovaskulaarhaiguste tõttu hospitaliseerimine (suur vs väike AKEI doos) (follow-up: median 6 months)
413,14,15,20,21,e
randomised trials
not seriousl
not serious
not serious
seriousg
none
590/2362 (25.0%)
633/2880 (22.0%)
RR 0.98
(0.83 to 1.17)
4 fewer per 1,000
(from 37 fewer to 37 more)
⨁⨁⨁◯
Moderate
CRITICAL
Haigusspetsiifiline hospitaliseerimine (AKEI vs platseebo) (follow-up: range 15 months to 62 months)
51,2,4,5,8,9,a
randomised trials
not seriousm
not serious
not serious
not serious
none
680/4782 (14.2%)
965/4795 (20.1%)
RR 0.71
(0.65 to 0.77)
58 fewer per 1,000
(from 70 fewer to 46 fewer)
⨁⨁⨁⨁
High
CRITICAL
Elukvaliteet (suur vs väike AKEI doos) (follow-up: mean 3 months; assessed with: Minnesota Living with Heart Failure questionnaire (MLHFQ))
116,e
randomised trials
not serious
not serious
not serious
seriousn
none
Elukvaliteedi baastase oli kõigil patsientidel 44 punkti. 3 kuu pärast oli keskmine muutus kõrge AKEI doosi rühmas -6 punkt ja madala doosi rühmas -10 punkt. Keskmiste vahe oli -4 punkti.
⨁⨁⨁◯
Moderate
CRITICAL
Funktsionaalne võimekus (suur vs väike AKEI doos) (follow-up: median 6 months; assessed with: exercise time (in seconds) and through maximal workload (in watts))
415,16,17,18,19,e
randomised trials
seriouso
not serious
not serious
seriousp
none
-
SMD 0.38 SD higher
(0.2 higher to 0.55 higher)
⨁⨁◯◯
Low
CRITICAL
Kõrvaltoime: Köha (AKEI vs platseebo) (follow-up: range 24 months to 62 months)
41,4,5,7,8,a
randomised trials
seriousc
very seriousq
not serious
not serious
none
1513/5387 (28.1%)
1168/5390 (21.7%)
RR 1.38
(1.16 to 1.64)
82 more per 1,000
(from 35 more to 139 more)
⨁◯◯◯
Very low
CRITICAL
Kõrvaltoime: köha (suur vs väike AKEI doos) (follow-up: median 6 months)
413,15,16,20,21,e
randomised trials
seriousr
not serious
not serious
not serious
none
253/2287 (11.1%)
380/2859 (13.3%)
RR 0.85
(0.73 to 0.98)
20 fewer per 1,000
(from 36 fewer to 3 fewer)
⨁⨁⨁◯
Moderate
CRITICAL
Kõrvaltoime: pearinglus (AKEI vs platseebo) (follow-up: range 3 months to 62 months)
71,4,5,6,8,9,10,12,a
randomised trials
seriouss
not serious
not serious
not serious
none
1797/5805 (31.0%)
1531/5743 (26.7%)
RR 1.17
(1.11 to 1.23)
45 more per 1,000
(from 29 more to 61 more)
⨁⨁⨁◯
Moderate
CRITICAL
Kõrvaltoime: pearinglus (suur vs väike AKEI doos) (follow-up: median 6 months)
313,15,20,21,e
randomised trials
serioust
not serious
not serious
seriousu
none
414/2236 (18.5%)
391/2758 (14.2%)
RR 1.37
(0.97 to 1.93)
52 more per 1,000
(from 4 fewer to 132 more)
⨁⨁◯◯
Low
CRITICAL
Kõrvaltoime: hüpotensioon (AKEI vs platseebo) (follow-up: range 3 months to 50 months)
61,3,6,7,10,11,12,a
randomised trials
seriousv
not serious
not serious
not serious
none
345/2192 (15.7%)
227/2114 (10.7%)
RR 1.49
(1.28 to 1.72)
53 more per 1,000
(from 30 more to 77 more)
⨁⨁⨁◯
Moderate
CRITICAL
Kõrvaltoime: hüpotensioon (suur vs väike AKEI doos) (follow-up: median 6 months)
413,15,16,18,21,e
randomised trials
seriousw
not serious
not serious
not serious
none
178/1828 (9.7%)
111/1955 (5.7%)
RR 1.64
(1.30 to 2.05)
36 more per 1,000
(from 17 more to 60 more)
⨁⨁⨁◯
Moderate
CRITICAL
Kõrvaltoime: kreatiniini tõus (AKEI vs platseebo) (follow-up: range 6 months to 55 months)
41,3,4,6,7,a
randomised trials
seriousi
not serious
not serious
not serious
none
278/3292 (8.4%)
209/3265 (6.4%)
RR 1.33
(1.12 to 1.57)
21 more per 1,000
(from 8 more to 36 more)
⨁⨁⨁◯
Moderate
CRITICAL
Kõrvaltoime: hüperkaleemia (AKEI vs platseebo) (follow-up: range 6 months to 55 months)
31,3,4,7,a
randomised trials
seriousi
not serious
not serious
not serious
none
134/2288 (5.9%)
60/2283 (2.6%)
RR 2.23
(1.65 to 3.00)
32 more per 1,000
(from 17 more to 53 more)
⨁⨁⨁◯
Moderate
IMPORTANT
Kõrvaltoime: lööve (AKEI vs platseebo) (follow-up: range 3 months to 50 months)
31,3,7,11,a
randomised trials
seriousx
not serious
not serious
seriousy
none
27/1053 (2.6%)
19/1041 (1.8%)
RR 1.40
(0.78 to 2.50)
7 more per 1,000
(from 4 fewer to 27 more)
⨁⨁◯◯
Low
CRITICAL
Kõrvaltoime: angioödeem (AKEI vs platseebo) (follow-up: range 15 months to 62 months)
21,4,5,a
randomised trials
seriousc
not serious
not serious
seriousy
none
79/3396 (2.3%)
83/3401 (2.4%)
RR 0.95
(0.70 to 1.29)
1 fewer per 1,000
(from 7 fewer to 7 more)
⨁⨁◯◯
Low
CRITICAL
Kõrvaltoime: vähk (AKEI vs platseebo) (follow-up: mean 41 months)
11,4,a
randomised trials
seriousi
not serious
not serious
seriousy
none
34/1285 (2.6%)
22/1284 (1.7%)
RR 1.54
(0.91 to 2.63)
9 more per 1,000
(from 2 fewer to 28 more)
⨁⨁◯◯
Low
CRITICAL

CI: confidence interval; MD: mean difference; RR: risk ratio; SMD: standardised mean difference

Explanations

a. Bœuf-Gibot S, Pereira B, Imbert J, Kerroum H, Menini T, Lafarge E, De Carvalho M, Vorilhon P, Boussageon R, Vaillant-Roussel H. Benefits and adverse effects of ACE inhibitors in patients with heart failure with reduced ejection fraction: a systematic review and meta-analysis. Eur J Clin Pharmacol. 2020 Oct 17. doi: 10.1007/s00228-020-03018-4. Epub ahead of print. PMID: 33070218
b. Brown 1995 uuringus esineb potentsiaalne nihete risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu. SOLVD 1992 uuringus esineb potensiaalne nihke risk võimaliku valikulise raporteerimise tõttu, SOLVD 1991 uuringus esineb potentsiaalsete nihete risk puuduliku uuringust väljalangemise põhjuste raporteerimise tõttu, kahtlus valikulisele raporteerimisele.
c. SOLVD 1992 uuringus esineb potentsiaalne nihke risk võimaliku valikulise raporteerimise tõttu. SOLVD 1991 uuringus esineb potentsiaalsete nihete risk puuduliku uuringust väljalangemise põhjuste raporteerimise tõttu, kahtlus valikulisele raporteerimisele.
d. Erhard 1995 uuringus esineb potentsiaalne nihete risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu. Brown 1995 uuringus esineb potentsiaalne nihete risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu. Chalmers 1987 uuringus esineb potentsiaalne nihete risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu. Cannon 1983 uuringus esineb potentsiaalne nihete risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu. Cassis 1995 uuringus esineb potentsiaalne nihete risk puuduliku randomiseerimise protsessi kirjeldamise tõttu. SOLVD 1992 uuringus esineb potentsiaalne nihke risk võimaliku valikulise raporteerimise tõttu. SOLVD 1991 uuringus esineb potentsiaalsete nihete risk puuduliku uuringust väljalangemise põhjuste raporteerimise tõttu, kahtlus valikulisele raporteerimisele.
e. Migliavaca CB, Stein C, Colpani V, Eibel B, Bgeginski R, Simões MV, Rohde LE, Falavigna M. High-dose versus low-dose angiotensin converting enzyme inhibitors in heart failure: systematic review and meta-analysis. Open Heart. 2020 Aug;7(2):e001228. doi: 10.1136/openhrt-2019-001228. PMID: 32820054; PMCID: PMC7443275
f. Nanas 2000 uuringus esineb kõrge nihke risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu. Pacher 1996 uuringus esineb potentsiaalne nihke risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu. Packer 1999 uuringus esineb potentsiaalne nihke risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu. Riegger 1991 uuringus esineb potentsiaalne nihke risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu. Van Veldhuisen 1998 uuringus esineb potentsiaalne nihke risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu. Widimsky 1995 uuringus esineb potentsiaalne nihke risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu.
g. kliiniliselt ebaoluline mõju
h. Clement 2000 uuringus esineb kõrge nihke risk puuduliku tulemuste raporteerimise tõttu. Pacher 1996 uuringus esineb potentsiaalne nihke risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu. Packer 1999 uuringus esineb potentsiaalne nihke risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu. Riegger 1991 uuringus esineb potentsiaalne nihke risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu. Van Veldhuisen 1998 uuringus esineb potentsiaalne nihke risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu. Widimsky 1995 uuringus esineb potentsiaalne nihke risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu.
i. SOLVD 1991 uuringus esineb potentsiaalsete nihete risk puuduliku uuringust väljalangemise põhjuste raporteerimise tõttu, kahtlus valikulisele raporteerimisele.
j. CI ülemine piir 1 lähedal
k. Nanas 2000 uuringus esineb kõrge nihke risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu. Packer 1999 uuringus esineb potentsiaalne nihke risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu. Widimsky 1995 uuringus esineb potentsiaalne nihke risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu.
l. Clement 2000 uuringus esineb kõrge nihke risk puuduliku tulemuste raporteerimise tõttu. Nanas 2000 uuringus esineb kõrge nihke risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise ning puuduliku tulemuste raporteerimise tõttu. Packer 1999 uuringus esineb potentsiaalne nihke risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu.
m. Erhard 1995 uuringus esineb potentsiaalne nihete risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu. Brown 1995 uuringus esineb potentsiaalne nihete risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu. SOLVD 1992 uuringus esineb potentsiaalne nihke risk võimaliku valikulise raporteerimise tõttu. SOLVD 1991 uuringus esineb potentsiaalsete nihete risk puuduliku uuringust väljalangemise põhjuste raporteerimise tõttu, kahtlus valikulisele raporteerimisele.
n. kliiniliselt ebaoluline erinevus, jääb alla MID`i (5 punkti)
o. Riegger 1991 uuringus esineb potentsiaalne nihke risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu, võimalik valikuline raporteerimine. Van Veldhuisen 1998 uuringus esineb potentsiaalne nihke risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu, võimalik valikuline raporteerimine. Widimsky 1995 uuringus esineb potentsiaalne nihke risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu, võimalik valikuline raporteerimine.
p. väike kuni mõõdukas efekt
q. uuringute heterogeensus >75%
r. Clement 2000 uuringus esineb kõrge nihke risk puuduliku tulemuste raporteerimise tõttu, võimalik tulemuste valikuline raporteerimine. Packer 1999 uuringus esineb potentsiaalne nihke risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu, võimalik tulemuste valikuline raporteerimine. The NETWORK Investigators 1998 esineb potentsiaalne nihke risk võimaliku tulemuste valikulise raporteerimise tõttu. Widimsky 1995 uuringus esineb potentsiaalne nihke risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu, võimalik tulemuste valikuline raporteerimine.
s. Cassis 1995 uuringus esineb potentsiaalne nihete risk puuduliku randomiseerimise protsessi kirjeldamise tõttu. Chalmers 1987 uuringus esineb potentsiaalne nihete risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu. Erhard 1995 uuringus esineb potentsiaalne nihete risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu. SOLVD 1992 uuringus esineb potentsiaalne nihke risk võimaliku valikulise raporteerimise tõttu. SOLVD 1991 uuringus esineb potentsiaalsete nihete risk puuduliku uuringust väljalangemise põhjuste raporteerimise tõttu, kahtlus valikulisele raporteerimisele.
t. Clement 2000 uuringus esineb kõrge nihke risk puuduliku tulemuste raporteerimise tõttu, võimalik tulemuste valikuline raporteerimine. Packer 1999 uuringus esineb potentsiaalne nihke risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu, võimalik tulemuste valikuline raporteerimine.
u. väga laiad usalduspiirid
v. Chalmers 1987 uuringus esineb potentsiaalne nihete risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu. Cannon 1983 uuringus esineb potentsiaalne nihete risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu. Cassis 1995 uuringus esineb potentsiaalne nihete risk puuduliku randomiseerimise protsessi kirjeldamise tõttu.
w. Clement 2000 uuringus esineb kõrge nihke risk puuduliku tulemuste raporteerimise tõttu, võimalik tulemuste valikuline raporteerimine. Packer 1999 uuringus esineb potentsiaalne nihke risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu, võimalik tulemuste valikuline raporteerimine. Widimsky 1995 uuringus esineb potentsiaalne nihke risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu, võimalik valikuline raporteerimine.
x. Cannon 1983 uuringus esineb potentsiaalne nihete risk puuduliku randomiseerimise, uuritavate ja uuringu läbiviijate pimendamise protsessi kirjeldamise tõttu.
y. sekkumisel puudub kliiniliselt oluline mõju

References

1.Bœuf-Gibot S, Pereira B,Imbert J,Kerroum H,Menini T,Lafarge E,De Carvalho M,Vorilhon P,Boussageon R,Vaillant-Roussel H.. Benefits and adverse effects of ACE inhibitors in patients with heart failure with reduced ejection fraction: a systematic review and meta-analysis. . Eur J Clin Pharmacol; 2020 Oct 17.
2.Brown EJ, Chew PH,MacLean A et al. Effects of fosinopril on exercise tolerance and clinical deterioration in patients with chronic congestive heart failure not taking digitalis. Fosinopril Heart Failure Study Group. Am J Cardiol ; 1995.
3.Group, CONSENSUS,Trial,Study. Effects of enalapril on mortality in severe congestive heart failure. Results of the Cooperative North Scandinavian Enalapril Survival Study (CONSENSUS). N Engl J Med; 1987.
4.SOLVD Investigators, Yusuf S,Pitt B,Davis CE,Hood WB,Cohn JN.. Effect of enalapril on survival in patients with reduced left ventricular ejection fractions and congestive heart failure. N Engl J Med; 1991.
5.SOLVD Investigators, Yusuf S Pitt B Davis CE Hood WB Jr Cohn JN. Effect of enalapril on mortality and the development of heart failure in asymptomatic patients with reduced left ventricular ejection fractions.. N Engl J Med; 1992.
6.Investigators., AIRE,Study. Effect of ramipril on mortality and morbidity of survivors of acute myocardial infarction with clinical evidence of heart failure. The Acute Infarction Ramipril Efficacy (AIRE) study investigators. Lancet; 1993.
7.Køber L, Torp-Pedersen C,Carlsen JE,Bagger H,Eliasen P,Lyngborg K,Videbæk J,Cole DS,Auclert L,Pauly NC,Aliot E,Persson S,Camm AJ. A clinical trial of the angiotensin-converting-enzyme inhibitor trandolapril in patients with left ventricular dysfunction after myocardial infarction. Trandolapril Cardiac Evaluation (TRACE) study group. N Engl J Med; 1995.
8.PfefferMA, Braunwald E,Moyé LA,Basta L,Brown EJ Jr,Cuddy TE,Davis BR,Geltman EM,Goldman S,Flaker GC,Klein M,Lamas GA,Packer M,Rouleau J,Rouleau JL,Rutherford J,Wertheimer JH,HawkinsCM. Effect of captopril on mortality and morbidity in patients with left ventricular dysfunction after myocardial infarction. Results of the survival and ventricular enlargement trial. The SAVE Investigators. N Engl J Med; 1992.
9.Erhardt L, MacLeanA,Ilgenfritz J et al. Fosinopril attenuates clinical deterioration and improves exercise tolerance in patients with heart failure. Fosinopril Efficacy/Safety Trial (FEST) study group. Eur Heart J; 1995.
10.Chalmers JP, West MJ,Cyran J,la Torre DD,Englert M,Kramar M,Lewis GRJ,Maranhao MFL,Myburgh DP,Schuster P,Sialer S,Simon H,Stephens JD,Watson RDS. Placebo-controlled study of lisinopril in congestive heart failure: a multicentre study. J Cardiovasc Pharmacol; 1987.
11.Cannon PJ, Powers ER,Reison DS et al. A placebo-controlled trial of captopril in refractory chronic congestive heart failure. Captopril Multicenter Research Group. J Am Coll Cardiol; 1983.
12.Jerie P, Kremer HJ,Uhlír O,Widimský J. A Czech and Slovak interventional study of spirapril (the CASSIS study). A randomized, double-blind, multicenter, placebo-controlled study in chronic heart failure. Vnitr Lek; 1997.
13.Clement DL, De Buyzere M,Tomas M,et al. Long- term effects of clinical outcome with low and high dose in the captopril in heart insufficient patients study (chips). Acta Cardiol; 2000.
14.Nanas JN, Alexopoulos G,Anastasiou- Nana MI,et al. Outcome of patients with congestive heart failure treated with standard versus high doses of enalapril: a multicenter study. high enalapril doose Study Group. J Am Coll Cardiol; 2000.
15.Migliavaca CB, Stein C,Colpani V,Eibel B,Bgeginski R,Simões MV,Rohde LE,Falavigna M. High-dose versus low-dose angiotensin converting enzyme inhibitors in heart failure: systematic review and meta-analysis. Open Heart; 2020 Aug.
16.Widimský J, Kremer HJ,Jerie P,et al. Czech and Slovak spirapril intervention study (CASSIS). A randomized, placebo and active-controlled, double- blind multicentre trial in patients with congestive heart failure.. Eur J Clin Pharmacol; 1995.
17.van Veldhuisen DJ, Genth- Zotz S,Brouwer J,et al. High- versus low-dose ACE inhibition in chronic heart failure: a double- blind, placebo-controlled study of imidapril. J Am Coll Cardiol; 1998.
18.GA, Riegger. Effects of quinapril on exercise tolerance in patients with mild to moderate heart failure.. Eur Heart J; 1991.
19.Pacher R, Stanek B,Globits S,et al. Effects of two diferent enalapril dosages on clinical, haemodynamic and neurohumoral response of patients with severe congestive heart failure. Eur Heart J; 1996.
20.Investigators., The,network. Clinical outcome with enalapril in symptomatic chronic heart failure; a dose comparison. The network Investigators. Eur Heart J; 1998.
21.Packer M, Poole-Wilson PA,Armstrong PW,et al. Comparative effects of low and high doses of the angiotensin-converting enzyme inhibitor, lisinopril, on morbidity and mortality in chronic heart failure. ATLAS Study Group. Circulation; 1999.