Küsimus |
|
Kas kasutada peavaluspetsiifilisi elukvaliteedi küsimustikke või mitte kõigil migreeni diagnoosiga patsientidel migreeni raskusastme hindamiseks? |
|
Sihtrühm: |
kõigil migreeni diagnoosiga patsientidel migreeni raskusastme hindamiseks |
Sekkumine: |
sotsiaalvõrgustiku põhine lähenemine |
Võrdlus: |
standardravi/kohapõhine testimine/võrdlusgrupp puudub |
Peamised tulemusnäitajad: |
Migreeni mõju (Functional Assessment in Migraine Questionnaire e FAIM) Peavalu mõju (sageduse kontekst) (Migraine Disability Assessment Test e MIDAS) Peavalupatsiendi vajaduste hindamine (Headache Needs Assessment Survey e HANA) Migreenispetsiifiline elukvaliteedi küsimustik (Migraine specific quality of life questionnaire e MSQ v.2.1 ) Migreenispetsiifiline elukvaliteet (Migraine Specific Quality of Life e MSQoL) Peavalutest (Headache Impact Test 6 e HIT-6) Peavalutest (Headache Impact Test e HIT) Headache Activities of Daily Living Index (HADLI) Primaarsete peavalude mõju hindamise instrument (EUROLIGHT) Peavaluga seotud puude küsimustik (Headache Disability Questionnaire e HDQ) |
Taust: |
<div data-contents="true"><div class="" data-block="true" data-editor="718jj" data-offset-key="24jd-0-0"><div data-offset-key="24jd-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="24jd-0-0"><span data-text="true">Tervisespetsiifilisi elukvaliteedi tunnuseid (ingl patient-reported outcomes, PROs) soovitatakse koguda kliiniliste uuringute juhendites, ennekõike selleks, et hinnata testitava sekkumise mõju relevantsust sihtmärkrahvastikus. Samuti on see oluline kliinilises praktikas. Patsiendikeskseid elukvaliteedi mõõdikuid (ingl patient-reported outcome measures, PROMs) kasutatakse patsiendi raporteeritud elukvaliteedi tunnuste küsitlemiseks. PROM-ide hulka kuulub ka enamik peavaluspetsiifilisi haiguskoormuse küsimustikke, kusjuures PROM-i kuldstandard peavalude mõju raporteerimisel on patsiendi täidetav peavalupäevik.</span></span></div></div><div class="" data-block="true" data-editor="718jj" data-offset-key="qc7n-0-0"><div data-offset-key="qc7n-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="qc7n-0-0"><br data-text="true"></span></div></div><div class="" data-block="true" data-editor="718jj" data-offset-key="5k73j-0-0"><div data-offset-key="5k73j-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="5k73j-0-0"><span data-text="true">Kuigi migreen põhjustab märkimisväärset haiguskoormust migreeniepisoodi ajal (iktaalne haiguskoormus), mõjutab see elukvaliteeti ka episoodidevahelisel perioodil (interiktaalne haiguskoormus) (39). Peavalusündroomide, sealhulgas migreeni haiguskoormuse kolm dimensiooni on valu, puue ja emotsionaalne distress (40). Enamik peavaluspetsiifilisi haiguskoormuse hindamise küsimustikke mõõdab ainult iktaalset haiguskoormust ning vähesed adresseerivad peavalude mõju migreenipatsientide füüsilisele funktsioonile.</span></span></div></div><div class="" data-block="true" data-editor="718jj" data-offset-key="4appd-0-0"><div data-offset-key="4appd-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="4appd-0-0"><br data-text="true"></span></div></div><div class="" data-block="true" data-editor="718jj" data-offset-key="27fsn-0-0"><div data-offset-key="27fsn-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="27fsn-0-0"><span data-text="true">Kõige sagedamini migreeniuurimustes kasutatavad küsimustikud on migrainespecific quality of life questionnaire versioon 2.1 (MSQ), headache impact test 6-item (HIT-6) ja migraine disability assessment test (MIDAS). Nende testidega tehtud uuringute arv migreenipatsientidel oli vastavalt 27, 56 ja 80 (41). MSQ keskendub igapäevaelus esinevatele piirangutele ja emotsionaalsele funktsioneerimisele, HIT-6 mõõdab peavalude mõju raskusastet ka eraldi viimase nelja nädala jooksul ning MIDAS peavaludest tingitud piiranguid päevade arvuna ja peavalude raskusastet viimase kolme kuu jooksul (42). MIDAS ja HIT-6 on valideeritud võrdluses peavalupäevikuga (43, 44). Samuti on mõlemad valideeritud episoodilise ja kroonilise migreeniga patsientide valimites. MSQ (45) korreleerub omakorda nii episoodilise migreeni kui ka kroonilise migreeniga patsientide hulgas HIT-6-ga (46).</span></span></div></div></div>
|
ProbleemKas probleem on prioriteetne? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Tervise-spetsiifilisi elukvaliteedi mõõdikuid või laiemalt patient-reported outcomes (PROs) soovitatakse koguda kliiniliste uuringute läbiviimise juhendites, ennekõike selleks, et hinnata testitavate sekkumiste mõju relevantsust sihtmärk-rahvastikus. Samuti on see oluline kliinilises praktikas. Patsiendikesksete mõõdikute ehk patient-reported outcome measures (PROMs) hulka kuulub ka enamik peavaluspetsiifilisi haiguskoormuse/elukvaliteedi küsimustikke. PRO kuldstandardiks peavalude mõju raporteerimisel on patsiendi poolt täidetav päevik. Kuigi migreen põhjustab märkimisväärset haiguskoormust atakkide ajal (iktaalne haiguskoormus), mõjutab see elukvaliteeti ka interiktaalselt (hoogude vahelisel ajal) (Leonardi M, 2019). Peavalusündroomide, sh migreeni haiguskoormuse kolm dimensiooni on valu, puue (disability) ja emotsionaalne distress (Holroyd KA, 1999). Enamik peavaluspetsiifilisi küsimustikke on kasutusele võetud 2000. aastate alguses või hiljem. Enamik neist mõõdab ainult iktaalset haiguskoormust ning vähesed adresseerivad peavalude mõju migreenipatsientide füüsilisele funktsioonile. Praktiliselt ükski küsimustik ei kajasta peavalusid vallandavaid vm keskkonnategureid. Koostatava Migreeni esmane diagnostika ja farmakoteraapia täiskasvanutel ravijuhendi (RJ) jaoks kaardistati ja hinnati AGREE II instumendiga 12 Euroopa- või rahvusvahelise erialaorganisatsiooni poolt koostatud RJ, et leida töörühma poolt püstitatud kliiniliste küsimustega haakuvad soovitused ja nende aluseks olev teaduslik tõendusmaterjal. Kaardistatud ja hinnatud RJ-test viis kaasati Eesti RJ töösse: 1. National Institute for Health and Care Excellence (uuendatud 2021). Headaches in over 12s: diagnosis and management; 2. European Headache Federation (2019). European headache federation guideline on the use of monoclonal antibodies acting on the calcitonin gene related peptide or its receptor for migraine prevention; 3. Bendtsen et al (2018). Guideline on the use of onabotulinumtoxinA in chronic migraine: a consensus statement from the European Headache Federation; 4. Simpson et al (2016). Practice guideline update summary: Botulinum neurotoxin for the treatment of blepharospasm, cervical dystonia, adult spasticity, and headache: Report of the Guideline Development Subcommittee of the American Academy of Neurology; 5. Scottish Intercollegiate Guidelines Network (2018). Pharmacological management of migraine). Ükski ravijuhendi töösse kaasatud RJ-st ei käsitlenud peavaluspetsiifilisi elukvaliteedi küsimustikke. |
- |
Soovitud mõjuKui suur on eeldatav soovitud mõju? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Sagedamini migreeniuurimusteks kasutatavaiks küsimustikeks on MSQ (migreenispetsiifiline elukvaliteedi küsimustik) v2.1., HIT-6 (headache impact test) ja MIDAS (migraine disability assessment). Nendega teostatud uuringute arv migreenipatsientidel on vastavalt 27, 56 ja 80 (D'Amico D, 2020). MSQ keskendub igapäevaelus esinevatele piirangutele ja emotsionaalsele funktsioneerimisele, HIT-6 mõõdab peavalude mõju raskusastet viimase 4 nädala jooksul ning MIDAS peavaludest tingitud piiranguid päevade arvuna ja peavalude raskusastet viimase 3 kuu jooksul (Mannix S, 2016).
MIDAS ja HIT-6 on valideeritud võrdluses peavalupäevikuga (Stewart WF, 2000, Shin HE, 2008). Samuti on mõlemad valideeritud episoodilise ja kroonilise migreeniga patsientide valimites.
MSQ (Jhingran P, 1998) korreleerub omakorda nii EM kui CM patsientide hulgas HIT-6-ga (Bagley CL, 2012).
Antud küsimuse tõenduse otsing ei keskendunud instrumentidele, millega mõõdetakse patsientide rahulolu raviga või ravist tingitud muutust enesetundes. Süstemaatilises ülevaates (Haywood KL, 2018) 46 uuringust leiti tõendust 23 PROM-i kohta. Ülevaatest jäeti välja mitte-inglisekeelsed uurimused ning uurimused, mis kirjeldasid peavalu-PROMside tõlkimist ja/või valideerimist teistesse keeltesse. Samuti ei olnud kaasatud konverentside abstraktid. Hinnati 11 instumenti, millest 6 võimaldab hinnata peavalude haiguskoormust ning 5 spetsiifilisemalt migreeni haiguskoormust. Mõõtmisvaliidsuse ja skoori tõlgendamise kohalt oli leitud tõendus tugevaim HIT-6 ja MSQ versioon 2.1. kohta. Ravivastuse kohalt oli tõendus tugevaim PPMQ-R (patient perception of migraine questionnaire) kohta. Tõenduse usaldusväärsus oli antud ülevaate kohalselt piiratud, kuid aktsepteeritav HIT-6 kohta. |
Võrdlusena on kasutatud peavalupäevikut, küsimustikud on täiendav meede haiguskoormuse hindamiseks. |
Soovimatu mõjuKui suur on eeldatav soovimatu mõju? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Kaasatud uuringutes soovimatud mõju ei käsitletud. |
Soovimatud mõjud on vähetõenäoline, küsimustike läbiviimine ei kahjusta patsienti |
Tõendatuse kindlusKui kindel võib kokkuvõttes olla sekkumise mõju tõendatuses? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Tõendatuse aste oli valdavalt väga madal. |
- |
VäärtushinnangudKas see, kuivõrd inimesed (inimeste erinevad alarühmad) peamisi tulemusi väärtustavad, varieerub või kui ebakindlad me nende hinnangutes oleme? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Eraldi süstemaatilist uuringut ei teostatud |
Vastavalt Kristi Tamela magistritööle olid patsientide hinnangud pigem positiivsed. |
Mõjude tasakaalKas sekkumise soovitud ja soovimatu mõju vahekord viitab sekkumise või võrdlus(tegevuse) ülekaalule? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Sekkumine ei ole invasiivne. |
- |
Vajaminevad ressursidKui suur on ressursivajadus (kulud)? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Eestis on valideeritud HIT-6 ja MIDAS. HIT-6 on väga lühike, kõik mainitud instrumendid on patsiendi poolt täidetavad. MIDAS koosneb kahest komponendist, kuid tervikuna samuti lühike ja loogiline. Patsient saab küsimustikku täita enne vastuvõttu ukse taga oodates. |
- |
Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlusMilline on ressursivajaduse (kulude) tõendatusse aste? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Eraldi ei hinnatud. |
- |
KulutõhususKas sekkumise kulutõhusus soosib sekkumist või võrdlust? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Eraldi süstemaatilist otsingut ei teostatud. |
- |
Võrdsed võimalusedKuivõrd sekkumine mõjutab tervisevõimaluste võrdsust? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Kättesaadavad nii eesti kui vene keeles. |
- |
VastuvõetavusKas sekkumine on huvitatud osapooltele vastuvõetav? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Tegemist ei ole invasiivse protseduuriga. Küsimustikud lühikesed ning enamasti ei vaja juhendamist. Võimalik planeerida enne vastuvõttu, arsti ukse taga oodates. |
- |
TeostatavusKas sekkumine on teostatav? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Eestis on valideeritud HIT-6 ja MIDAS. Kättesaadavad nii eesti kui vene keeles. |
- |
Hinnang |
|||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Probleem |
Ei |
Pigem ei |
Pigem jah |
jah |
Varieerub |
Ei oska öelda |
|
Soovitud mõju |
Tühine |
Väike |
keskmine |
Suur |
Varieerub |
Ei oska öelda |
|
Soovimatu mõju |
Suur |
keskmine |
Väike |
Tühine |
Varieerub |
Ei oska öelda |
|
Tõendatuse kindlus |
Väga madal |
madal |
keskmine |
väga |
kaasatud uuringud puuduvad |
||
Väärtushinnangud |
oluline ebakindlus või varieeruvus |
võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus |
oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub |
oluline ebakindlus või varieeruvus puudub |
|||
Mõjude tasakaal |
soosib võrdlust |
pigem soosib võrdlust |
ei soosi sekkumist ega võrdlust |
pigem soosib sekkumist |
soosib sekkumist |
Varieerub |
Ei oska öelda |
Vajaminevad ressursid |
suur kulu |
keskmine kulu |
mittearvestatav kulu ja sääst |
keskmine sääst |
suur sääst |
Varieerub |
Ei oska öelda |
Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus |
Väga madal |
madal |
keskmine |
väga |
kaasatud uuringud puuduvad |
||
Kulutõhusus |
soosib võrdlust |
pigem soosib võrdlust |
ei soosi sekkumist ega võrdlust |
pigem soosib sekkumist |
soosib sekkumist |
Varieerub |
kaasatud uuringud puuduvad |
Võrdsed võimalused |
vähendab võrdsust |
tõenäoliselt vähendab võrdsust |
tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust |
tõenäoliselt suurendab võrdsust |
suurendab võrdsust |
Varieerub |
Ei oska öelda |
Vastuvõetavus |
Ei |
Pigem ei |
Pigem jah |
jah |
Varieerub |
Ei oska öelda |
|
Teostatavus |
Ei |
Pigem ei |
Pigem jah |
jah |
Varieerub |
Ei oska öelda |
Nõrk soovitus sekkumise poolt |
● |
Soovitus |
5. Migreenidiagnoosiga patsiendil eelistage migreeni haiguskoormuse hindamise küsimustikest küsimustikku HIT-6. (Nõrk soovitus, väga madal tõendatuse aste) |
Kaalutlused alamrühmade osas |
Rakenduskaalutlused |
Jälgimine ja hindamine |
Edasiste/täpsustavate uuringute vajadus |
1. Mapping Assessments Instruments for Headache Disorders against the ICF Biopsychosocial Model of Health and Disability. Int J Environ Res Public Health; 2020
2. The three dimensions of headache impact: pain, disability and affective distress. Pain; 1999
3. Measuring the impact of migraine for evaluating outcomes of preventive treatments for migraine headaches. Health Qual Life Outcomes; 2016
4. Development and validation of the Migraine-Specific Quality of Life Questionnaire. Headache; 1998
5. Headache Impact Test-6 (HIT-6) scores for migraine patients: Their relation to disability as measured from a headache diary. J Clin Neurol; 2008
6. Validating Migraine-Specific Quality of Life Questionnaire v2.1 in episodic and chronic migraine. Headache; 2012
7. A narrative review on the burden of migraine: when the burden is the impact on people’s life. 20; 2019
8. Assessing the impact of headaches and the outcomes of treatment: A systematic review of patient-reported outcome measures (PROMs). Cephalalgia; 2018
9. Validity of the Migraine Disability Assessment (MIDAS) score in comparison to a diary-based measure in a population sample of migraine sufferers. Pain; 2000