Küsimus |
|
Kas kasutada migreeni profülaktiliseks raviks teise reana onabotuliinumtoksiini A või CGRP vastaseid monoklonaalseid antikehi või ARB-e või teisi antikovulsante või SNRI-d või teisi tritsüklilisi antidepressante või teisi mittekardioselektiivseid beeta-blokaatoreid või kaltsiumikanalite antagoniste või mitte midagi kõigil episoodilise migreeni diagnoosiga patsientidel ? |
|
Sihtrühm: |
kõigil episoodilise migreeni diagnoosiga patsientidel |
Sekkumine: |
sotsiaalvõrgustiku põhine lähenemine |
Võrdlus: |
standardravi/kohapõhine testimine/võrdlusgrupp puudub |
Peamised tulemusnäitajad: |
Flunarisiin vs platseebo - migreeni esinemissagedus peale 3 kuud ravi Gabapentiin vs platseebo - peavalude esinemissagedus Gabapentiin vs platseebo - patsientide arv, kellel ≥ 50% vähenes peavalude sinemissagedus Gabapentiin vs platseebo - kõrvaltoimed Lamotrigiin vs platseebo - peavalude esinemissageduse vähenemine Lamotrigiin vs platseebo - patsientide arv, kellel ≥ 50% vähenes peavalude esinemissagedus Lamotrigiin vs topiramaat - peavalude esinemissageduse vähenemine Lamotrigiin vs topiramaat - patsientide arv, kellel ≥ 50% vähenes peavalude esinemissagedus Levetiratsetaam vs platseebo - peavalude esinemissageduse vähenemine Levetiratsetaam vs platseebo - patsientide arv, kellel ≥ 50% vähenes peavalude esinemissagedus Levetiratsetaam vs topiramaat - peavalude esinemissageduse vähenemine Levetiratsetaam vs topiramaat - patsientide arv, kellel ≥ 50% vähenes peavalude esinemissagedus Flunarisiin vs platseebo - patsientide arv, kellel migreeni esinemissagedus vähenes >50% Flunarisiin vs propranolool - peavalude esinemissageduse vähenemine 4 kuud peale ravi algust Erenumab 140 mg vs platseebo - migreenipeavalude päevade arvu vähenemine kuus 6 nädalat peale ravi algust Galkanezumab 120 mg vs platseebo - migreenipeavalude päevade arvu vähenemine kuus 6 nädalat peale ravi algust Galkanezumab 240 mg vs platseebo - migreenipeavalude päevade arvu vähenemine kuus 6 nädalat peale ravi algust Fremanezumab 225 mg vs platseebo - migreenipeavalude päevade arvu vähenemine kuus 6 nädalat peale ravi algust Erenumab 70 mg vs platseebo - migreenipeavalude päevade arvu vähenemine kuus 6 nädalat peale ravi algust Erenumab 140 mg vs platseebo - migreenipeavalude päevade arvu vähenemine kuus 8 nädalat peale ravi algust Erenumab 70 mg vs platseebo - migreenipeavalude päevade arvu vähenemine kuus 8 nädalat peale ravi algust Galkanezumab 120 mg vs platseebo - migreenipeavalude päevade arvu vähenemine kuus 8 nädalat peale ravi algust Eptinezumab 100 mg vs platseebo - migreenipeavalude päevade arvu vähenemine kuus 6 nädalat peale ravi algust Galcanezumab 240 mg vs platseebo - migreenipeavalude päevade arvu vähenemine kuus 8 nädalat peale ravi algust Fremanezumab 225 mg vs platseebo - migreenipeavalude päevade arvu vähenemine kuus 8 nädalat peale ravi algust Eptinezumab 100 mg vs platseebo - migreenipeavalude päevade arvu vähenemine kuus 8 nädalat peale ravi algust Erenumab 140 mg vs platseebo - migreenipeavalude päevade arvu vähenemine kuus 12 nädalat peale ravi algust Galkanezumab 120 mg vs platseebo - migreenipeavalude päevade arvu vähenemine kuus 12 nädalat peale ravi algust Galkanezumab 240 mg vs platseebo - migreenipeavalude päevade arvu vähenemine kuus 12 nädalat peale ravi algust Fremanezumab 225 mg vs platseebo - migreenipeavalude päevade arvu vähenemine kuus 12 nädalat peale ravi algust Erenumab 70 mg vs platseebo - migreenipeavalude päevade arvu vähenemine kuus 12 nädalat peale ravi algust Eptinezumab 100 mg vs platseebo - migreenipeavalude päevade arvu vähenemine kuus 12 nädalat peale ravi algust Kord kuus vs kord kvartalis manustatud fremanezumab - keskmine migreenipäevade arv kuus 12 nädalat peale ravi algust Erenumab vs platseebo - muutus migreenipäevade arvus ühes kuus 9-12 nädalat peale ravi algust Fremanezumab vs platseebo - muutus migreenipäevade arvus ühes kuus 9-12 nädalat peale ravi algust Galkanezumab vs platseebo - muutus migreenipäevade arvus ühes kuus 9-12 nädalat peale ravi algust Erenumab vs platseebo -≥ 50% vähenenud igakuised migreenipäevad Eptinezumab vs platseebo -≥ 50% vähenenud igakuised migreenipäevad Fremanezumab vs platseebo -≥ 50% vähenenud igakuised migreenipäevad Galkanezumab vs platseebo -≥ 50% vähenenud igakuised migreenipäevad Erenumab vs platseebo - kõrvaltoimed Eptinezumab vs platseebo - kõrvaltoimed Fremanezumab vs platseebo - kõrvaltoimed Galkanezumab vs platseebo - kõrvaltoimed Kandesartaan 16mg vs. propranolool 160mg - peavalude esinemissageduse vähenemine peale 12 nädalat ravi Onabotulismitoksiin A. vs platseebo - patsientide protsent, kellel igakuiste migreenipäevade arv väheneb > 50% (16-24 nädalat ravi) Onabolulismitoksiin A vs platseebo - migreenihoogude vähenemine kuus |
Taust: |
<div data-contents="true"><div class="" data-block="true" data-editor="d6uqf" data-offset-key="2hgn1-0-0"><div data-offset-key="2hgn1-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="2hgn1-0-0"><span data-text="true">Profülaktilise ravi valimisel võetakse arvesse tõhususe kohta käivat tõendust, varasemat kliinilist kogemust, ravimi koos- ja kõrvaltoimeid, kaasuvaid haiguseid, patsiendi eelistusi ning fertiilses eas naiste puhul soovi rasestuda, kestvat rasedust või rinnaga toitmist (51).</span></span></div></div><div class="" data-block="true" data-editor="d6uqf" data-offset-key="dnmdp-0-0"><div data-offset-key="dnmdp-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="dnmdp-0-0"><br data-text="true"></span></div></div><div class="" data-block="true" data-editor="d6uqf" data-offset-key="8efj3-0-0"><div data-offset-key="8efj3-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="8efj3-0-0"><span data-text="true">Profülaktilise ravi eesmärk on vähendada peavalude sagedust, intensiivsust ja kestust ning ennetada MOH-i (56). Suukaudsed profülaktilised ravimid jaotuvad kolme peamisesse rühma: epilepsiaravimid, antidepressandid ja vererõhuravimid (beetablokaatorid, kaltsiumikanali antagonistid, angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid ja angiotensiin-II-retseptori blokaatorid) (56).</span></span></div></div></div>
|
ProbleemKas probleem on prioriteetne? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Migreeni profülaktika teise rea valikuna on on soovitatud erinevaid ravimirühmasid ning ravimi valik sõltub nii patsiendist (sugu, vanus, kaasuvad haigused), ravimite hinnast ja kõrvaltoimeteprofiilist. Ravijuhendi jaoks otsiti infot järgnevate ravimirühmade ja toimeainete kasutamise tõenduspõhisuse osas episoodilise ja kroonilise migreeni ennetuse teise rea valikuna: 1. CGRP vastased monoklonaalsed antikehad: fremanezumab, erenumab, eptinezumab, galkanezumab 2. ARB-id: kandesartaan 3. teised antikovulsandid: valproaat, gabapentiin, pregabaliin, lamotrigiin, levetiratsetaam 5. SNRI-d: venlafaksiin, dulkosetiin 6. teised tritsüklilised antidepressandid: imipramiin 7. teised mittekardioselektiivsed beeta-blokaatorid: labetalool, sotalool 8. kaltsiumikanalite antagonistid: verapamil, flunarizine 9. onabotuliinumtoksiin A
Koostatava ravijuhendi (RJ) jaoks kaardistati ja hinnati AGREE II instumendiga 12 Euroopa- või rahvusvahelise erialaorganisatsiooni poolt koostatud RJ, et leida töörühma poolt püstitatud kliiniliste küsimustega haakuvad soovitused ja nende aluseks olev teaduslik tõendusmaterjal. Kaardistatud ja hinnatud RJ-test viis kaasati Eesti RJ töösse: 1. National Institute for Health and Care Excellence (uuendatud 2021). Headaches in over 12s: diagnosis and management; 2. European Headache Federation (2019). European headache federation guideline on the use of monoclonal antibodies acting on the calcitonin gene related peptide or its receptor for migraine prevention; 3. Bendtsen et al (2018). Guideline on the use of onabotulinumtoxin A in chronic migraine: a consensus statement from the European Headache Federation; 4. Simpson et al (2016). Practice guideline update summary: Botulinum neurotoxin for the treatment of blepharospasm, cervical dystonia, adult spasticity, and headache: Report of the Guideline Development Subcommittee of the American Academy of Neurology; 5. Scottish Intercollegiate Guidelines Network (2018). Pharmacological management of migraine).
Küsimusi
|
- |
Soovitud mõjuKui suur on eeldatav soovitud mõju? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Eesti koostatava ravijuhendi "Migreeni esmane diagnostika ja farmakoteraapia täiskasvanutel" 14 kliiniline küsimus on:
13. Kas kõigil episoodilise migreeni diagnoosiga patsientidel tuleb parema ravitulemuse saamiseks kasutada profülaktiliseks raviks teise reana onabotuliinumtoksiini A või CGRP vastased monoklonaalseid antikehi või ARB-e või teisi antikovulsante või SNRI-d või teisi tritsüklilisi antidepressante või teisi mittekardioselektiivseid beeta-blokaatoreid või kaltsiumikanalite antagoniste?
Nice 2021 soovitused:
Viimased uuendused on aastast 2015 ja viited: 1. Linde M, et al. (2013b) Gabapentin or pregabalin for the prophylaxis of episodic migraine in adults . Cochrane Database of Systematic Reviews issue 6: CD010609 2. Silberstein S, et al. (2013) Randomized, double-blind, placebo-controlled, phase II trial of gabapentin enacarbil for migraine prophylaxis . Cephalalgia 33: 101–11
European Headache Federation. European headache federation guideline on the use of monoclonal antibodies acting on the calcitonin gene related peptide or its receptor for migraine prevention. J Headache Pain 2019; 20: 58. soovitused:
Viited: 1. Bigal ME, et al. Silberstein SD (2015a) safety, tolerability, and efficacy of TEV-48125 for preventive treatment of chronic migraine: a multicentre, randomised, double-blind, placebo-controlled, phase 2b study. Lancet Neurol. 2015;14:1091–1100. 2. Bigal ME, et al. Safety, tolerability, and efficacy of TEV-48125 for preventive treatment of high-frequency episodic migraine: a multicentre, randomised, double-blind, placebo-controlled, phase 2b study. Lancet Neurol. 2015;14:1081–1090. 3. Detke HC, et al. Galcanezumab in chronic migraine: the randomized, double-blind, placebo-controlled REGAIN study. Neurology. 2018;91:e1–e11. 4. Dodick DW, et al. ALD403 study investigators. Safety and efficacy of ALD403, an antibody to calcitonin gene-related peptide, for the prevention of frequent episodic migraine: a randomised, double-blind, placebo-controlled, exploratory phase 2 trial. Lancet Neurol. 2014;13:1100–1107. 5. Dodick DW, et al. Safety and efficacy of LY2951742, a monoclonal antibody to calcitonin gene-related peptide, for the prevention of migraine: a phase 2, randomised, double-blind, placebo-controlled study. Lancet Neurol. 2014;13:885–892. 6. Dodick DW, et al. Effect of fremanezumab compared with placebo for prevention of episodic migraine: a randomized clinical trial. JAMA. 2018;319:1999–2008. 7. Dodick DW, et al. ARISE: a phase 3 randomized trial of erenumab for episodic migraine. Cephalalgia. 2018;38:1026–1037. 8. Goadsby PJ, et al. A controlled trial of erenumab for episodic migraine. N Engl J Med. 2017;377:2123–2132. 9. Silberstein SD, et al. Fremanezumab for the preventive treatment of chronic migraine. N Engl J Med. 2017;377:2113–2122. 10. Skljarevski V, et al. Effect of different doses of galcanezumab vs placebo for episodic migraine prevention: a randomized clinical trial. JAMA Neurol. 2018;75:187–193. 11. Stauffer VL, et al. Evaluation of galcanezumab for the prevention of episodic migraine: the EVOLVE-1 randomized clinical trial. JAMA Neurol. 2018;75:1080–1088. 12. Sun H, et al. Safety and efficacy of AMG 334 for prevention of episodic migraine: a randomised, double-blind, placebo-controlled, phase 2 trial. Lancet Neurol. 2016;15:382–390. 13. Tepper S, et al. Safety and efficacy of erenumab for preventive treatment of chronic migraine: a randomised, double-blind, placebo-controlled phase 2 trial. Lancet Neurol. 2017;16:425–434. 14. Reuter U, et al. Efficacy and tolerability of erenumab in patients with episodic migraine in whom two-to-four previous preventive treatments were unsuccessful: a randomised, double-blind, placebo-controlled, phase 3b study. Lancet. 2018;392:2280–2287.
|
Onabotulinumtoksiin A: positiivne mõju on tühine CGRP vastased antikehad (fremanezumab, erenumab, eptinezumab, galkanezumab): positiivne mõju on keskmine ARB-id (kandesartaan): positiivne mõju on keskmine teised antikovulsandid valproaat - keskmine gabapentiin - positiivne mõju tühine pregabaliin,- pole infot lamotrigiin - positiivne mõju väike levetiratsetaam - positiivne mõju on väike SNRI-d (venlafaksiin, duloksetiin): positiivne mõju keskmine teised tritsüklilised antidepressandid (imipramiin): polnud andmeid teised mittekardioselektiivsed beeta-blokaatorid (labetalool, sotalool):polnud andmeid kaltsiumikanalite antagonistid ( verapamil, flunarisiin): verapamiili kohta polnud andmeid, flunarisiini positiivne mõju väike |
Soovimatu mõjuKui suur on eeldatav soovimatu mõju? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Kõigil migreeni profülaktikas kasutatavatel ravimitel on kõrvaltoimed. 1. CGRP vastased monoklonaalsed antikehad: fremanezumab, erenumab, eptinezumab, galkanezumab - peamiselt süstekoha reaktsioonid, erenumabil ka kõhukinnisus ja lihasspasmid 2. ARB-id: kandesartaan - pearinglus/vertiigo, peavalu, hingamisteede infektsioon 3. teised antikovulsandid: valproaat - teratogeensus (vastunäidustatud rasestumisvõimelistel naistel), hüponatreemia, annusest sõltuvalt kaalutõus või -langus, isu suurenemine või isutus, küünte ja küünelooži kahjustused gabapentiin ja pregabaliin - sedatiivne toime, viirusinfektsioonid, isutus, söögiisu suurenemine , unisus, pearinglus, ataksia lamotrigiin - kesknärvisüsteemi kõrvaltoimned (agressiivsus, ärrituvus, somnolentsus, pearinglus, treemor, unetus, agiteeritus), seedetrakti häired, artralgia levetiratsetaam - nasofarüngiit, anoreksia, depressioon, somnolentsus, peavalu 5. SNRI-d: venlafaksiin - unetus, pearinglus, siiveldus, kõhukinnisus duloksetiin - vähenenud söögiisu, unetus, ärevus , pearinglus, südame pekslemine, vererõhu tõus 6. teised tritsüklilised antidepressandid: imipramiin - kõhukinnisus 7. teised mittekardioselektiivsed beeta-blokaatorid: labetalool, sotalool - pearinglus, peavalu, urineerimisraskused 8. kaltsiumikanalite antagonistid: verapamil - pearinglus, kõhukinnisus flunarisiin - väsimus, uimasus, kaalutõus, meeleoluhäired 9. onabotuliinumtoksiin A - lööve, artralgia, perifeerne turse |
Onabotulinumtoksiin A: väike CGRP vastased antikehad (fremanezumab, erenumab, eptinezumab, galkanezumab): tühine ARB-id (kandesartaan): keskmine teised antikovulsandid (valproaat - suur, gabapentiin, pregabaliin - keskmine, lamotrigiin -keskmine levetiratsetaam - keskmine SNRI-d (venlafaksiin, duloksetiin): - keskmine teised tritsüklilised antidepressandid (imipramiin): keskmine teised mittekardioselektiivsed beeta-blokaatorid (labetalool, sotalool): keskmine kaltsiumikanalite antagonistid ( verapamil, flunarisiin): keskmine |
Tõendatuse kindlusKui kindel võib kokkuvõttes olla sekkumise mõju tõendatuses? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
1. CGRP vastased monoklonaalsed antikehad: fremanezumab, erenumab, eptinezumab, galkanezumab
Leidus 12 meta-analüüsi, millest kaasati 4 kõige värskemat, kuna need kaasasid ka varasemalt avaldatud meta-analüüsides kasutatud uuringud.
Masoud AT, et al 2021 kaasasid kõik patsiendid, kes said migreeni profülaktikaks fremanezumabi, erenumabi, eptinezumabi või galkanezumabi. Kaasati 27 RCTd, mis olid enamasti mõõduka kvaliteediga. Fig. 4. Forest plots of treatments (with doses) of A) all patients (6 weeks of treatment); B) all patients (8 weeks of treatment); C) all patients (12 weeks of treatment); D) chronic patients (6 weeks of treatment); E) chronic patients (8 weeks of treatment); F) chronic patients (12 weeks of treatment); G) episodic patients (6 weeks of treatment); H) episodic patients (8 weeks of treatment); I) episodic patients (12 weeks of treatment).
Gao B, et al. 2021 meta-analüüsis võrreldi igakuise ja kvartaalselt manustatud fremanezumabi efektiivsust. Analüüs koondas 3 RCTd (1884 patsienti). 3 kuu pärast peale ravi algust vähenes igakuise fremanezumabi grupis ühes kuus keskmiselt esinevate peavalupäevade arv keskmiselt 4.34 päevani ja see oli 0.27 päeva rohkem kui kvartaalse fremanezumabi grupis(4.09 päeva) (95% CI, 0.11, 0.42, P = 0.0008) Keskmine patsientide arv, kellel peavalupäevade arv kuus vähenes vähemalt 50% ei erinenud gruppides statistiliselt oluliselt (RR = 0.94 95% CI, 0.85, 1.05, P = 0.83). Episoodilise migreeni alagrupis vähenes keskmine migreenipäevade arv kuus 12 nädala järel peale ravi algust igakuise fremanezumabi grupis (3.73 päeva) võrreldes kvartaalse fremanezumabi grupiga (3.48 päeva) (MD = 0.20 95% CI, 0.01, 0.40, P=0.04).
Deng H, et al. 2020 Meta-analüüsi eesmärk oli hinnata CGRP mAbide efektiivsust ja ohutust episoodilise migreeni profülaktikas. Kaasati 11 RCTd ja 4402 patsienti. Igakuiste migreenipäevade arvu vähendasid kõik uuritud ravimid võtrreldes platseeboga kliiniliselt olulisel määral - vastavalt erenumab, fremanezumab ja galcanezumab (MD -1.27, 95% CI − 1.61 kuni − 0.92; MD -1.99, 95% CI − 3.23 kuni − 0.75; ja MD -1.57, 95% CI − 2.03 kuni − 1.10). 8 RCTd hindasid muutusi igakuise migreeniravimite kasutamise päevade hulgas (monthly acute migraine-specific medication days) ja leidsid, et erenumab, fremanezumab ja galcanezumab vähendasid platseeboga võrreldes oluliselt igakuiseid migreeniravimite kasutamise päevi (MD -0.96, 95% CI − 1.35 kuni − 0.57; MD -1.39, 95% CI − 1.94 kuni − 0.83; ja MD -1.80, 95% CI − 2.22 kuni − 1.38).Kõik 11 RCtd raporteerisid ≥50% igakuiste migreenipäevade vähenemist. Erenumab, fremanezumab ja galcanezumab vähendasid võrreldes platseeboga oluliselt seda indeksit (RR 1.55, 95% CI 1.33 kuni 1.80; RR 1.72, 95% CI 1.42 kuni 2.08; ja RR 1.51, 95% CI 1.32 kuni 1.73).Koondanalüüs ei leidnud olulist erinevust kõrvaltoimete esinemises uuringu- ja platseebogruoi vahel.
Zhu C, et al. 2019 metaanalüüs hindas erenumabi annusest sõltuvat efektiivsust ja ohutust migreeni profülaktikaks võrreldes platseeboga kõigil migreeniga patsientidel. Kaasati 5 RCTd ja 2928 patsiendi tulemused, kus erenumabi oli kasutatud annustes 7mg, 21mg, 70mg ja 140mg. Leiti, et 70mg (RR=1.54;95% CI: 1.35–1.75; P<.00001; I2=0%) ja 140mg annus(RR=1.86; 95% CI, 1.59–2.19; P<.00001; I2=0%) suurendasid võrreldes platseeboga oluliselt ≥50% responder rate in migraine days per month. Alagruppide vahel ei olnud olulist heterogeensust ja ravivastus 70mg ja 140mg gruppides ei erinenud (RR=0.9, 0.78–1.03; P=.46; I2=0%).
2. ARB-id: kandesartaan Kandesartaani efektiivsust episoodiliste peavalude profülaktikas oli hinnatud ühes meta-analüüsis: Jackson JL, et al. Comparative Effectiveness Meta-Analysis of Drugs for the Prophylaxis of Migraine Headache PLoS One. 2015 Jul 14;10(7):e0130733. Kandesartaani vs propranolooli manustamisel 16 nädala pärast vähendasid mõlemad ravimid võrreldes platseeboga migreenipäevade arvu kuus 2.95 (95% confidence interval: 2.35–3.55%) ja 2.91 (2.36–3.45%), vs 3.53 (2.98–4.08%) (p = 0.02). Ravivastusega patsientide protsent oli suurem kandesatrtaani grupis (43%) ja propranoloolo grupis (40%) võrreldes platseeboga (23%) (p = 0.025 ja <0.050, respectively).
3. teised antikovulsandid: valproaadi efektiivsust migreeni profülaktikaks käsitles 2 meta-analüüsi Linde M, et al. Valproate (valproic acid or sodium valproate or a combination of the two) for the prophylaxis of episodic migraine in adults. Cochrane Database Syst Rev. 2013 Jun 24;(6):CD010611 ja Cui XY, et al. The efficacy and safety of valproate medications for migraine in adults: a meta-analysis. Eur Rev Med Pharmacol Sci. 2020 May;24(10):5734-5741.
Kaasati Cui meta-analüüs, kuna see kaasas ka Linde analüüsis olevad uuringud. Kaasati 7 platseeboga võrdlusuuringut (782 patsienti) ja 7 aktiivse kontrollgrupiga uuringut (554 patsienti). Uuringute keskmine Jadad skoor oli 3,2 (max 5). Tulemus oli, et valproaadi rühmas oli patsientide arv, kellel migreeni sagedus vähenes >50% oluliselt suurem (OR 4,02; 95%CI 2,17; 7,44; I2 = 66%) (p < 0.00001).
Gabapentiin ja pregabaliin Pregabaliini kohta süstemaatilisi ülevaateid ei leidunud ning gabapnetiini kohta kaasati 1 Linde M, et al. Gabapentin or pregabalin for the prophylaxis of episodic migraine in adults. Cochrane Database Syst Rev. 2013 Jun 24;2013(6):CD010609. Kaasati 6 gabapentiini uuringut (1009 patsienti episoodilise migreeniga). Koondanalüüs ei näidanud gabapentiini platseebost tõhusamat toimet (MD ‐0.44; 95% CI ‐1.43 to 0.56; 351 patients). Uuringutes esines sageli gabapentiini kõrvaltoimeid (peamiselt uimasus, unisus).
Lamotrigiin Leiti 1 süstemaatiline analüüs:Buch D, Chabriat H. Lamotrigine in the Prevention of Migraine With Aura: A Narrative Review. Headache. 2019 Sep;59(8):1187-1197. mis sisult oli pigem jutustav artikkel. Kirjeldati, et lamotrigiini uuringud on enamasti tehtud väga väiksel patsientide arvul (< 35). Kaasati 1 RCT ja 1 cross-over disainiga uuring. RCTs oli suur uuringust väljalangenute arv - 24/77st. Crossover uuringus võrreldi lamotrigiini topiramaadiga ei leitud lamotrigiinil toimet migreeni profülaktikas.Episoodilise ja kroonilise migreeniga patsiente ei eristatud.
Levetiratsetaam Leiti 3 süstemaatilist analüüsi: 1. Watkins AK, et al. Efficacy and safety of levetiracetam for migraine prophylaxis: A systematic review. J Clin Pharm Ther. 2018 Aug;43(4):467-475. 2. Tsaousi et al. Levetiracetam as preventive treatment in adults with migraine: an up-to-date systematic review and quantitative meta-analysis. Eur J Clin Pharmacol. 2020 Feb;76(2):161-174. 3. Yen PH, et al. Efficacy of levetiracetam for migraine prophylaxis: A systematic review and meta-analysis. J Formos Med Assoc. 2021 Jan;120(1 Pt 3):755-764. Kaasatud sai Yen et al. 2021 meta-analüüs, ja välja jäetud teised, kuna neis sisalduvad uuringud olid kaasatud 2021 aasta analüüsi.
Meta-analüüsi kaasati 4 RCTd (192 patsienti migreeniga), uuritavate arvud uuringutes 13 – 61 vanuses 4-72a episoodilise või kroonilise migreeniga. 2 uuringut kaasas lapsed. Levetiratsetaami annused olid uuringutes 500 mg - 3000 mg ööpäevas ja jälgimisperiood oli 1-12 kuud. Patsientide arv, kellel peavalude esinemissagedus vähenes > 50%, oli levetiratsetaami grupis suurem kui platseebogrupis (RR = 0.46, 95%CI = 0.35 to 0.61), samuti migreenihoogude vähenemine (weighted mean difference [WMD] of headache frequency per month = −3.78, 95% CI = −5.52 to −2.03) ja erinevus peavalu tugevuses (standard mean difference [SMD] of headache severity = −2.42, 95% CI = −4.47 to −0.37).
5. SNRI-d: venlafaksiin ja duloksetiin SNRide efektiivsust analüüsis 2 meta-analüüsi 1. Wang F, et al. Serotonin-norepinephrine reuptake inhibitors for the prevention of migraine and vestibular migraine: a systematic review and meta-analysis. Reg Anesth Pain Med. 2020 May;45(5):323-330.
Meta-analüüsi kaasati 6 RCTd, migreeni ja vestibulaarse migreeniga patsiendid (n=418) vähemalt 8 nädala pikkusel ravil 2 RCT-s oli migreeni esinemissagedus SNRI-dega väiksem kui platseeboga (SMD −0.38, 95% CI −0.76 to −0.01, p=0.04). Neist üks uuring oli duloksetiiniga ja teine tehtud venlafaksiiniga.RCTd võrdlesid SNRid teise ravimiga. Bulut et al. võrdles venlafaksiini amitriptülliiniga, Tarlaci et al. venlafaksiini estsitalopraamiga. SNRId vähendasid sarnasel määral võrdlusravimitega migreenipäevade arvu kuus (MD −0.54, 95% CI −1.44 kuni 0.37, p=0.25), migreeni kestust (MD 0.34,95% CI −9.58 kuni 10.25, p=0.95) ja migreeni tugevust(SMD −0.08, 95% CI −1.20 kuni 1.04, p=0.89). Meta-analüüsi tulemuste suur heterogeensus oli ilmselt tingitud erinevate võrdlusravimite kasutamisest. Uuringuravimi tarvitamise lõpetamine kõrvaltoimete tõttu oli SNRi grupis suurem kui platseebo grupis (OR 6.07, 95% CI 1.03 to 35.64, p=0.05), kuid see ei olnud statistiliselt oluline.
2. Banzi R, et al. Selective serotonin reuptake inhibitors (SSRIs) and serotonin-norepinephrine reuptake inhibitors (SNRIs) for the prevention of migraine in adults. Cochrane Database Syst Rev. 2015 Apr 1;4(4)
Uuendatud ülevaade sisaldas 11 RCTd viie erineva SSRIs ja ühe SNRI kohta (kokku 585 patsienti). 6 RCT olid platseebokontrolliga, 4 RCTd võrdlesid SSRId või SNRId amitriptülliiniga, 1 võrdles estsitalopraami venlafaksiiniga SSRIs/SNRI vs amitriptülliin - ei leitud erinevust migreeni esinemissageuduses (standardised mean difference (SMD) 0.04, 95% CI ‐0.72 kuni 0.80; I2 = 72%).SSRId ja SNRId olid paremini talutavad kui tritsükliline antidepressant, kuid kõrvaltoimete tõttu ravi lõpetamises ei olnud erinevusi (OR 0.39, 95% CI 0.10 kuni 1.50 ja OR 0.42, 95% CI 0.13 kuni 1.34).
6. Teised tritsüklilised antidepressandid: imipramiin Ei tulnud otsingutest meta-analüüse.
7. Teised mittekardioselektiivsed beeta-blokaatorid: labetalool, sotalool Ei tulnud otsingutest meta-analüüse.
8. kaltsiumikanalite antagonistid: verapamil Ei tulnud otsingutest meta-analüüse.
flunarisiin Stubberud A, Flaaen NM, McCrory DC, Pedersen SA, Linde M. Flunarizine as prophylaxis for episodic migraine: a systematic review with meta-analysis. Pain. 2019 Apr;160(4):762-772.
Kaasati 25 RCTd, koondanalüüs näitas, et flunarisiin vähendas peavalude esinemissagedust kuus 0,4 hoo võrra rohkem kui platseebo (5 uuringut, 249 patsienti: MD −0.44; 95% CI−0.61 kuni −0.26).
9. Onabotuliinumtoksiin A - BoNTA Frank F, et al. CGRP-antibodies, topiramate and botulinum toxin type A in episodic and chronic migraine: A systematic review and meta-analysis. Cephalalgia. 2021 Oct;41(11-12):1222-1239.
Frank et al. meta-analüüsis analüüsitus uuringutes kasutati erinevaid BoNTA annuseid: 16-225 ühikut - seetõttu oli uuringute heterogeensus suur. Vaid 2 RCTd 6-st näitasid kliiniliselt olulist erinevust võrreldes platseeboga esmases tulemusnäitajas (patsientide arv, kellel igakuiste migreenipäevade arv vähenes > 50%). Kroonilise migreeni profülaktikas oli kasu olemas - OR 1.51 (CI 1.10–2.09) aga episoodilise migreeni profülaktikas mitte (OR 1.14; CI 0.76–1.70).
Shen B, Wang L. Impact of the botulinum-A toxin on prevention of adult migraine disorders. J Integr Neurosci. 2020 Mar 30;19(1):201-208. 18 RCTs. Platseeboga võrreldes vähendas botuliinitoksiin migreenihoogide hulka kroonilise migreeniga patsientidel kuus olulisel määral (MD: -1.68, 95%CI:-3.31to-0.06) aga mitte oluliselt episoodilise migreeniga patsientidel (MD:-0.01, 95% CI: -0.19 to 0.18).
|
Onabotulinumtoksiin A: kõrge (efektiivsus) CGRP vastased antikehad (fremanezumab, erenumab, eptinezumab, galkanezumab): keskmine kuni kõrge (efektiivsus), kõrge (kõrvaltoimed) ARB-id (kandesartaan): keskmine (efektiivsus) teised antikovulsandid (valproaat, gabapentiin, pregabaliin, lamotrigiin, levetiratsetaam): gabapentiin kõrge (efektiivsus ja kõrvaltoimed), lamotrigiin väga madal kuni kõrge (efektiivsus), levetiratsetaam keskmine kuni kõrge (efektiivsus), valporaat keskmine (efektiivsus), pregabaliin uuringud puuduvad SNRI-d (venlafaksiin, duloksetiin): madal kuni keskmine (efektiivsus ja kõrvaltoimed) teised tritsüklilised antidepressandid (imipramiin): uuringud puuduvad teised mittekardioselektiivsed beeta-blokaatorid (labetalool, sotalool): uuringud puuduvad kaltsiumikanalite antagonistid (verapamil, flunarisiin): flunarisiin kõrge (efektiivsus) |
VäärtushinnangudKas see, kuivõrd inimesed (inimeste erinevad alarühmad) peamisi tulemusi väärtustavad, varieerub või kui ebakindlad me nende hinnangutes oleme? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Eraldi tõendusmaterjali patsientide väärtushinnangute ja eelistuste kohta ei otsitud. |
Onabotulinumtoksiin A: vähem vastuvõetav kui tablettravi, kuid on inimesi, kes seda soovivad CGRP vastased antikehad (fremanezumab, erenumab, eptinezumab, galkanezumab): positiivne üldiselt see, et patsient saab ravimit ise manustada, mõnel inimesel on psühholoogiline tõrge end süstida ARB-id (kandesartaan): teised antikovulsandid (valproaat - gabapentiin, pregabaliin - lamotrigiin - levetiratsetaam - SNRI-d (venlafaksiin, duloksetiin): teised tritsüklilised antidepressandid (imipramiin): teised mittekardioselektiivsed beeta-blokaatorid (labetalool, sotalool): kaltsiumikanalite antagonistid ( verapamil - flunarisiin - vt eelmisest SOKOst |
Mõjude tasakaalKas sekkumise soovitud ja soovimatu mõju vahekord viitab sekkumise või võrdlus(tegevuse) ülekaalule? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
|
Onabotulinumtoksiin A: ei soosi sekkumist CGRP vastased antikehad (fremanezumab, erenumab, eptinezumab, galkanezumab): soosib sekkumist ARB-id (kandesartaan): pigem soosib sekkumist teised antikovulsandid (valproaat - ei soosi sekkumist gabapentiin, pregabaliin - ei soosi sekkumist lamotrigiin - pigem ei soosi sekkumist levetiratsetaam - pigem ei soosi sekkumist SNRI-d (venlafaksiin, duloksetiin): pigem soosib sekkumist teised tritsüklilised antidepressandid (imipramiin): pigem ei soosi sekkumist teised mittekardioselektiivsed beeta-blokaatorid (labetalool, sotalool): pigem ei soosi sekkumist kaltsiumikanalite antagonistid ( verapamil - pigem ei soosi sekkumist flunarisiin - varieerub |
Vajaminevad ressursidKui suur on ressursivajadus (kulud)? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Andmepäring 2021. aastal raviarvel märgitud põhi- või kaasuva diagnoosina migreen (RHK-10 kood: G43) ja välja ostetud vähemalt üks retsept ükskõik millisele järgnevale migreeni ennetavale ravimile: propranolool, metoprolool, atenolool, amitriptüliin, nortriptüliin, topiramaat, fremanezumab, erenumab, kandesartaan, valproehape, gabapentiin, pregabaliin, lamotrigiin, levetiratsetaam, venlafaksiin, duloksetiin, imipramiin, labetalool, sotalool, verapamiil, flunarisiin
1. patsientide arv (isikud) 3722 isikut
2. realiseeritud retseptide arv 20904 tk
3. retseptide kogumaksumus 390498,41€
4. otsene kulu Eesti Haigekassale (summa täiendava ravimihüvitisega 129697,6€ ja summa ilma täiendava ravimihüvitiseta 109514,14€)
5. Eesti Haigekassa soodustuse summa patsiendi kohta aastas 34,85€ isiku kohta
raviarvel märgitud põhi- või kaasuva diagnoosina migreen (RHK-10 kood: G43):
• ja välja ostetud vähemalt üks retsept ükskõik millisele kahele eelpoolnimetatud migreeni ennetavale ravimile (ainult isikute arv): 810 isikut
raviarvel märgitud põhi- või kaasuva diagnoosina migreen (RHK-10 kood: G43):
• ja välja ostetud vähemalt üks retsept ükskõik millisele kolmele või rohkemale eelpoolnimetatud migreeni ennetavale ravimile (ainult isikute arv): 310 isikut
raviarvel märgitud põhi- või kaasuva diagnoosina migreen (RHK-10 kood: G43) ja osutatud järgnevat teenust:
• ravi botulismitoksiiniga (kood 235R, rakendatakse koos koodiga 6260) kroonilise migreeni profülaktikaks: 109 isikut (Raviarve diagnoosiga G43, mille kuupäev on 01.01.2021-31.12.2021) |
Imipramiinil ja flunarisiinil ei ole ELs müügiluba A-tüüpi C. botulinum’i toksiin - sümptomite leevendamine kroonilise migreeni kriteeriumitele vastavatel patsientidel (peavalud ≥15 päeval kuus, millest vähemalt kaheksal päeval on tegu migreeniga), kelle ravivastus profülaktilistele migreeniravimitele on ebapiisav või kes ei talu profülaktilisi migreeniravimeid Peavaluselts annab infot palju on Eestis botulismi toksiini süstimise õigusega arste Fremanezumab/erenumab 4400 või 5700.- aastas Botulismitoksiini süstimise teenuse hind: 155 ühikut 242.- |
Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlusMilline on ressursivajaduse (kulude) tõendatusse aste? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Eesti Haigekassa andmepäring |
- |
KulutõhususKas sekkumise kulutõhusus soosib sekkumist või võrdlust? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
NICE TTH raport fremanezumab (veebruar 2022): 1.1 Fremanezumab is recommended as an option for preventing migraine in adults, only if:
1.2 Stop fremanezumab after 12 weeks of treatment if:
NICE TTH raport erenumab (märts 2021): 1.1 Erenumab is recommended as an option for preventing migraine in adults, only if:
1.2 Stop erenumab after 12 weeks of treatment if:
NICE TTH galkanezumab (november 2022): 1.1 Galcanezumab is recommended as an option for preventing migraine in adults, only if:
1.2 Stop galcanezumab after 12 weeks of treatment if:
eptinexumab TTH (in progress) |
- |
Võrdsed võimalusedKuivõrd sekkumine mõjutab tervisevõimaluste võrdsust? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Võrdseid võimalusi võib mõjutada patsiendi omaosalus ravimite maksumusest, eriti polüteraapia puhul. Eesti apteegivõrgus saadaval olevad CGRP vastased monoklonaalsed antikehad (erenumab, fremanezumab) on ilma Eesti Haigekassa soodustuseta (100% patsiendi omaosalus). |
Kõik neuroloogid ei teosta ravi onabotuliinumtoksiini A-ga, ilmselt tuleb minna suurematesse keskustesse/haiglatesse (regionaalsed erinevused kättesaadavuses). |
VastuvõetavusKas sekkumine on huvitatud osapooltele vastuvõetav? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Käsitletud on nii suukaudseid kui ka süsteravimeid. Samuti võib probleemiks olla igapäevane ravimite manustamine (sh ravmkoormus) ning kõrval- ja koostoimed. Vastuvõetavust võib mõjutada ka patsiendi omaosalus ravimite maksumusest. |
- |
TeostatavusKas sekkumine on teostatav? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Imipramiinil ja flunarisiinil ei ole ELs müügiluba. Eesti apteegivõrgus on CGRP vastasetest monoklonaalsetest antikehadest saadaval erenumab, ja fremanezumab. |
Kõik neuroloogid ei teosta ravi onabotuliinumtoksiini A-ga, ilmselt tuleb minna suurematesse keskustesse/haiglatesse (regionaalsed erinevused kättesaadavuses). |
Hinnang |
|||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Probleem |
Ei |
Pigem ei |
Pigem jah |
jah |
Varieerub |
Ei oska öelda |
|
Soovitud mõju |
Tühine |
Väike |
keskmine |
Suur |
Varieerub |
Ei oska öelda |
|
Soovimatu mõju |
Suur |
keskmine |
Väike |
Tühine |
Varieerub |
Ei oska öelda |
|
Tõendatuse kindlus |
Väga madal |
madal |
keskmine |
väga |
kaasatud uuringud puuduvad |
||
Väärtushinnangud |
oluline ebakindlus või varieeruvus |
võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus |
oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub |
oluline ebakindlus või varieeruvus puudub |
|||
Mõjude tasakaal |
soosib võrdlust |
pigem soosib võrdlust |
ei soosi sekkumist ega võrdlust |
pigem soosib sekkumist |
soosib sekkumist |
Varieerub |
Ei oska öelda |
Vajaminevad ressursid |
suur kulu |
keskmine kulu |
mittearvestatav kulu ja sääst |
keskmine sääst |
suur sääst |
Varieerub |
Ei oska öelda |
Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus |
Väga madal |
madal |
keskmine |
väga |
kaasatud uuringud puuduvad |
||
Kulutõhusus |
soosib võrdlust |
pigem soosib võrdlust |
ei soosi sekkumist ega võrdlust |
pigem soosib sekkumist |
soosib sekkumist |
Varieerub |
kaasatud uuringud puuduvad |
Võrdsed võimalused |
vähendab võrdsust |
tõenäoliselt vähendab võrdsust |
tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust |
tõenäoliselt suurendab võrdsust |
suurendab võrdsust |
Varieerub |
Ei oska öelda |
Vastuvõetavus |
Ei |
Pigem ei |
Pigem jah |
jah |
Varieerub |
Ei oska öelda |
|
Teostatavus |
Ei |
Pigem ei |
Pigem jah |
jah |
Varieerub |
Ei oska öelda |
Nõrk soovitus sekkumise poolt |
● |
Soovitus |
22. Episoodilise migreeniga patsiendil, kelle peavalupäevade arv kuus on neli või rohkem ja kelle ravi esmavalikupreparaatidega ebaõnnestub, kaaluge profülaktilises ravis teise valikuna SNRI-sid (duloksetiin, venlafaksiin), ARB-i (kandesartaan), kaltsiumikanalite antagonisti (flunarisiin) või CGRP-vastaseid monoklonaalseid antikehi (erenumab, eptinezumab, fremanezumab, galkanezumab). (Nõrk soovitus, madal tõendatuse aste). |
Kaalutlused alamrühmade osas |
Rakenduskaalutlused |
Jälgimine ja hindamine |
Edasiste/täpsustavate uuringute vajadus |