Määramine

Probleem

Kas probleem on prioriteetne?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Migreen on krooniline haigus, mis väljendub perioodiliste peavaluhoogudena. Migreeni diagnoos on kliiniline ning baseerub rahvusvahelistel diagnostilistel kriteeriumitel. (Braschinsky M, 2009) Oluline tööriist migreeni diagnoosimisel, sümptomite kogumisel ning haiguse mõistmisel ja jälgimisel on peavalupäevik. Kasutusel on nii paberkujul kui elektroonsed peavalupäevikud. Peavalupäevikust peab olema võimalik välja lugeda järgmised kolm: hoogude sagedus, nende alluvus ravile ning ravi vajaduse sagedus (www.peavalu.ee).

Koostatava ravijuhendi (RJ) jaoks kaardistati ja hinnati AGREE II instumendiga 12 Euroopa- või rahvusvahelise erialaorganisatsiooni poolt koostatud RJ, et leida töörühma poolt püstitatud kliiniliste küsimustega haakuvad soovitused ja nende aluseks olev teaduslik tõendusmaterjal.

Kaardistatud ja hinnatud RJ-test viis kaasati Eesti RJ töösse:

1. National Institute for Health and Care Excellence (uuendatud 2021). Headaches in over 12s: diagnosis and management;

2. European Headache Federation (2019). European headache federation guideline on the use of monoclonal antibodies acting on the calcitonin gene related peptide or its receptor for migraine prevention;

3. Bendtsen et al (2018). Guideline on the use of onabotulinumtoxinA in chronic migraine: a consensus statement from the European Headache Federation;

4. Simpson et al (2016). Practice guideline update summary: Botulinum neurotoxin for the treatment of blepharospasm, cervical dystonia, adult spasticity, and headache: Report of the Guideline Development Subcommittee of the American Academy of Neurology;

5. Scottish Intercollegiate Guidelines Network (2018). Pharmacological management of migraine).

Ükski ravijuhenditest ei käsitlanud võrdlust paberkandjal või digitaalse peavalupäeviku vahel.

Soovitud mõju

Kui suur on eeldatav soovitud mõju?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Tühine

Väike

keskmine

Suur

Varieerub

Ei oska öelda

Eesti koostatava ravijuhendi "Migreeni esmane diagnostika ja farmakoteraapia täiskasvanutel" kolmas kliiniline küsimus kõlas järgnevalt:

"Kas kõigil migreeni diagnoosiga patsientidel tuleb kasutada parema ravitulemuse saamiseks ravi jälgimisel paberkandjal- või digitaalset peavalupäevikut?"

Kliinilisele küsimusele vastuse saamiseks kasutati sama otsingustrateegiat, mis koostati teise kliinilise küsimuse jaoks.

Tõendusmaterjali lisaotsingu vaadeldavaks perioodiks määrati 01.01.2016- 17.08.2021. Leiti 1306 kirjet. Rakendades filtreid, sirvides artiklite pealkirju ja abstrakte jäi nendest sõelale kaks artiklit. Täisartiklitega tutvudes selgus, et kliinilisele küsimusele vastab neist vaid üks.

Bandarian-Balooch jt 2017 on võrrelnud elektroonset peavalupäevikut lühikese paberkandjal peavalupäeviku ja põhjaliku peavalupäevikuga. Uuringus osales 181 osalejat.

Leiti, et igal peavalupäeviku tüübil on suur kordustesti usaldusväärsus (r, 0,68-0,79) viie näidiku põhjal (sagedus, intensiivsuse haripunkt, keskmine intensiivsus, kestus, ravimite tarvitamine).(Bandarian-Balooch S, 2017)

Nende viie näidiku põhjal saab järeldada, et elektroonne peavalupäevik, võttes arvesse Headache Disability Inventory js SF-36 küsimustiku tulemusi on konvergentselt valiidne (vastavalt r, 0,46-0,55 ja r, -0,35 kuni -0,49). Divergentset valiidsust on hinnatud Depression Anxiety and Stress Scale tulemustega võrrelduna ning ka selle põhjal selgub elektroonse peavalupäeviku valiidsus (r, 0.10-0.25). (Bandarian-Balooch S, 2017)

Uuringus on mainitud, et paberkandjal peavalupäeviku täitmisel tekib rohkem vigu ja jäetakse rohkem ridu täitmata, see aga võib olla seotud sellega, et digitaalse lahenduse puhul on võimalik saada inimesele ka meeldetuletusi, mis otse rakendusse suunavad.

Konvergentne valiidsus vastab küsimusele, kui tugevalt mingi mõõtevahendi skoorid on seotud teiste sarnast tunnust või nähtust hindava mõõtevahendite skooridega. Mida suurem korrelatsioon, seda suurema tõenäosusega hindavad mõõtevahendid ühte ja sama konstrukti.

Digitaalsest päevikust võimalik saata päevikust väljavõtte tervishoiutöötajale e-mailile.

Sisaldab rohkem infot (mõjutegurid, vallandajad, tarvitatavad ravimid).

Aitab kokku hoida aega patsiendi käsitlusel (rohkem infot, lihtsam nõustada).

Uuringuid ei ole, aga võib spekuleerida et aitab kaasa ravisoostumusele - siin kontekstis täitmisele (koguaeg kaasas, ei kao ära).

Soovimatu mõju

Kui suur on eeldatav soovimatu mõju?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Suur

keskmine

Väike

Tühine

Varieerub

Ei oska öelda

Tõendusmaterjali põhjal ei avalda ühegi peavalupäeviku tüübi kasutamine patsientidele kahjulikku mõju.

Tõendatuse kindlus

Kui kindel võib kokkuvõttes olla sekkumise mõju tõendatuses?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väga madal

madal

keskmine

väga

kaasatud uuringud puuduvad

Tõendusmaterjali kvaliteet kliinilise küsimuse kontekstis on hinnatud madalaks.

Väärtushinnangud

Kas see, kuivõrd inimesed (inimeste erinevad alarühmad) peamisi tulemusi väärtustavad, varieerub või kui ebakindlad me nende hinnangutes oleme?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

oluline ebakindlus või varieeruvus

võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus

oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub

oluline ebakindlus või varieeruvus puudub

Eraldi tõendusmaterjali patsientide väärtushinnangute kohta ei otsitud.

Kas me oleme kindlad, et patsiendid väärtustavad peavalupäeviku kasutamist spetsialistidega sarnaselt?

Patsientide esindaja: digitaalne fuktsionaalsem, koguaeg kaasas

Mõjude tasakaal

Kas sekkumise soovitud ja soovimatu mõju vahekord viitab sekkumise või võrdlus(tegevuse) ülekaalule?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

Ei oska öelda

Tuginedes tõendusmaterjalile saab öelda, et võimalik on soosida pigem võrdlust.

Arst/õde aspektist vahet ei ole kumba on patsient kasutanud kas paberkandjal või digitaalne.

Kliiniline psühholoog eelistaks nõustamisel digitaalset, kus rohkem infot.

Vajaminevad ressursid

Kui suur on ressursivajadus (kulud)?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

suur kulu

keskmine kulu

mittearvestatav kulu ja sääst

keskmine sääst

suur sääst

Varieerub

Ei oska öelda

Olemas eesti ja vene keeles kättesaadav paberkandjal kui ka elektroonsel kujul päevik.

Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus

Milline on ressursivajaduse (kulude) tõendatusse aste?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väga madal

madal

keskmine

väga

kaasatud uuringud puuduvad

Eraldi tõendusmaterjali vajaminevate ressursside kohta ei otsitud.

Kulutõhusus

Kas sekkumise kulutõhusus soosib sekkumist või võrdlust?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

kaasatud uuringud puuduvad

Eraldi tõendusmaterjali kulutõhususe kohta ei ole otsitud.

Võrdsed võimalused

Kuivõrd sekkumine mõjutab tervisevõimaluste võrdsust?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

vähendab võrdsust

tõenäoliselt vähendab võrdsust

tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust

tõenäoliselt suurendab võrdsust

suurendab võrdsust

Varieerub

Ei oska öelda

Olemas tasuta eesti ja vene keeles kättesaadav paberkandjal kui ka elektroonsel kujul päevik.

Vastuvõetavus

Kas sekkumine on huvitatud osapooltele vastuvõetav?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Tõenäoliselt on sekkumine vastuvõetav kõigile osapooltele.

Vanuse kasvades võib digitaalse täitmisel probleeme olla.

Enamik patsiente vanusevahemikus 15-50 eluaastat.

Eelistused on erinevad.

Teostatavus

Kas sekkumine on teostatav?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Tõenäoliselt on sekkumine teostatav. Olemas eesti ja vene keeles kättesaadav paberkandjal kui ka elektroonsel kujul päevik.

Hinnangute kokkuvõte

	Hinnang
Probleem	Ei	Pigem ei	Pigem jah	jah	Varieerub	Ei oska öelda
Soovitud mõju	Tühine	Väike	keskmine	Suur	Varieerub	Ei oska öelda
Soovimatu mõju	Suur	keskmine	Väike	Tühine	Varieerub	Ei oska öelda
Tõendatuse kindlus	Väga madal	madal	keskmine	väga	kaasatud uuringud puuduvad
Väärtushinnangud	oluline ebakindlus või varieeruvus	võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus	oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub	oluline ebakindlus või varieeruvus puudub
Mõjude tasakaal	soosib võrdlust	pigem soosib võrdlust	ei soosi sekkumist ega võrdlust	pigem soosib sekkumist	soosib sekkumist	Varieerub	Ei oska öelda
Vajaminevad ressursid	suur kulu	keskmine kulu	mittearvestatav kulu ja sääst	keskmine sääst	suur sääst	Varieerub	Ei oska öelda
Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus	Väga madal	madal	keskmine	väga	kaasatud uuringud puuduvad
Kulutõhusus	soosib võrdlust	pigem soosib võrdlust	ei soosi sekkumist ega võrdlust	pigem soosib sekkumist	soosib sekkumist	Varieerub	kaasatud uuringud puuduvad
Võrdsed võimalused	vähendab võrdsust	tõenäoliselt vähendab võrdsust	tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust	tõenäoliselt suurendab võrdsust	suurendab võrdsust	Varieerub	Ei oska öelda
Vastuvõetavus	Ei	Pigem ei	Pigem jah	jah	Varieerub	Ei oska öelda
Teostatavus	Ei	Pigem ei	Pigem jah	jah	Varieerub	Ei oska öelda

Kokkuvõte

Soovitus

3. Migreenidiagnoosiga patsiendil eelistage päeviku pidamisel ravi jälgimiseks digitaalset peavalupäevikut.

(Nõrk positiivne soovitus, madal tõendatuse aste).

Kaalutlused alamrühmade osas

Rakenduskaalutlused

Jälgimine ja hindamine

Edasiste/täpsustavate uuringute vajadus

Kasutatud kirjandus

1. Primaarsete peavalude krooniliseks muutumine ja sellega seotud probleemid. Eesti Arst; 2009

2. Electronic-Diary for Recording Headaches, Triggers, and Medication Use: Development and Evaluation.. Headache; 2017

Küsimus
Kas kasutada paberkandjal peavalupäevikut või digitaalset peavalupäevikut kõigil migreeni diagnoosiga patsientidel ravi jälgimisel ?
Sihtrühm:	kõigil migreeni diagnoosiga patsientidel ravi jälgimisel
Sekkumine:	sotsiaalvõrgustiku põhine lähenemine
Võrdlus:	standardravi/kohapõhine testimine/võrdlusgrupp puudub
Peamised tulemusnäitajad:	Elektroonne päevik või lühike paberkandjal päevik või põhjalik paberkandjal päevik: kordustestimise (test-retest) usaldusväärsus (r) Elektroonne päevik või lühike paberkandjal päevik või põhjalik paberkandjal päevik: testide konvergentne valiidsus Elektroonne päevik või lühike paberkandjal päevik või põhjalik paberkandjal päevik: testide divergentne valiidsus
Taust:	<div data-contents="true"><div class="" data-block="true" data-editor="9i1fn" data-offset-key="2g4h8-0-0"><div data-offset-key="2g4h8-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="2g4h8-0-0"><span data-text="true"> Kliinilises praktikas on kasutusel nii paberkujul kui ka digitaalsed peavalupäevikud (27) ja peavalupäeviku valimisel lähtutakse patsiendi eelistustest. Digitaalseid peavalupäevikuid kasutatakse teadustöös ja ka kliinilises praktikas nii migreeni diagnoosimiseks kui ka ravi jälgimiseks (37).</span></span></div></div></div>

Probleem Kas probleem on prioriteetne?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Ei Pigem ei Pigem jah jah Varieerub Ei oska öelda	Migreen on krooniline haigus, mis väljendub perioodiliste peavaluhoogudena. Migreeni diagnoos on kliiniline ning baseerub rahvusvahelistel diagnostilistel kriteeriumitel. (Braschinsky M, 2009) Oluline tööriist migreeni diagnoosimisel, sümptomite kogumisel ning haiguse mõistmisel ja jälgimisel on peavalupäevik. Kasutusel on nii paberkujul kui elektroonsed peavalupäevikud. Peavalupäevikust peab olema võimalik välja lugeda järgmised kolm: hoogude sagedus, nende alluvus ravile ning ravi vajaduse sagedus (www.peavalu.ee). Koostatava ravijuhendi (RJ) jaoks kaardistati ja hinnati AGREE II instumendiga 12 Euroopa- või rahvusvahelise erialaorganisatsiooni poolt koostatud RJ, et leida töörühma poolt püstitatud kliiniliste küsimustega haakuvad soovitused ja nende aluseks olev teaduslik tõendusmaterjal. Kaardistatud ja hinnatud RJ-test viis kaasati Eesti RJ töösse: 1. National Institute for Health and Care Excellence (uuendatud 2021). Headaches in over 12s: diagnosis and management; 2. European Headache Federation (2019). European headache federation guideline on the use of monoclonal antibodies acting on the calcitonin gene related peptide or its receptor for migraine prevention; 3. Bendtsen et al (2018). Guideline on the use of onabotulinumtoxinA in chronic migraine: a consensus statement from the European Headache Federation; 4. Simpson et al (2016). Practice guideline update summary: Botulinum neurotoxin for the treatment of blepharospasm, cervical dystonia, adult spasticity, and headache: Report of the Guideline Development Subcommittee of the American Academy of Neurology; 5. Scottish Intercollegiate Guidelines Network (2018). Pharmacological management of migraine). Ükski ravijuhenditest ei käsitlanud võrdlust paberkandjal või digitaalse peavalupäeviku vahel.	-
Soovitud mõju Kui suur on eeldatav soovitud mõju?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Tühine Väike keskmine Suur Varieerub Ei oska öelda	Eesti koostatava ravijuhendi "Migreeni esmane diagnostika ja farmakoteraapia täiskasvanutel" kolmas kliiniline küsimus kõlas järgnevalt: "Kas kõigil migreeni diagnoosiga patsientidel tuleb kasutada parema ravitulemuse saamiseks ravi jälgimisel paberkandjal- või digitaalset peavalupäevikut?" Kliinilisele küsimusele vastuse saamiseks kasutati sama otsingustrateegiat, mis koostati teise kliinilise küsimuse jaoks. Tõendusmaterjali lisaotsingu vaadeldavaks perioodiks määrati 01.01.2016- 17.08.2021. Leiti 1306 kirjet. Rakendades filtreid, sirvides artiklite pealkirju ja abstrakte jäi nendest sõelale kaks artiklit. Täisartiklitega tutvudes selgus, et kliinilisele küsimusele vastab neist vaid üks. Bandarian-Balooch jt 2017 on võrrelnud elektroonset peavalupäevikut lühikese paberkandjal peavalupäeviku ja põhjaliku peavalupäevikuga. Uuringus osales 181 osalejat. Leiti, et igal peavalupäeviku tüübil on suur kordustesti usaldusväärsus (r, 0,68-0,79) viie näidiku põhjal (sagedus, intensiivsuse haripunkt, keskmine intensiivsus, kestus, ravimite tarvitamine).(Bandarian-Balooch S, 2017) Nende viie näidiku põhjal saab järeldada, et elektroonne peavalupäevik, võttes arvesse Headache Disability Inventory js SF-36 küsimustiku tulemusi on konvergentselt valiidne (vastavalt r, 0,46-0,55 ja r, -0,35 kuni -0,49). Divergentset valiidsust on hinnatud Depression Anxiety and Stress Scale tulemustega võrrelduna ning ka selle põhjal selgub elektroonse peavalupäeviku valiidsus (r, 0.10-0.25). (Bandarian-Balooch S, 2017) Uuringus on mainitud, et paberkandjal peavalupäeviku täitmisel tekib rohkem vigu ja jäetakse rohkem ridu täitmata, see aga võib olla seotud sellega, et digitaalse lahenduse puhul on võimalik saada inimesele ka meeldetuletusi, mis otse rakendusse suunavad.	Konvergentne valiidsus vastab küsimusele, kui tugevalt mingi mõõtevahendi skoorid on seotud teiste sarnast tunnust või nähtust hindava mõõtevahendite skooridega. Mida suurem korrelatsioon, seda suurema tõenäosusega hindavad mõõtevahendid ühte ja sama konstrukti. Digitaalsest päevikust võimalik saata päevikust väljavõtte tervishoiutöötajale e-mailile. Sisaldab rohkem infot (mõjutegurid, vallandajad, tarvitatavad ravimid). Aitab kokku hoida aega patsiendi käsitlusel (rohkem infot, lihtsam nõustada). Uuringuid ei ole, aga võib spekuleerida et aitab kaasa ravisoostumusele - siin kontekstis täitmisele (koguaeg kaasas, ei kao ära).
Soovimatu mõju Kui suur on eeldatav soovimatu mõju?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Suur keskmine Väike Tühine Varieerub Ei oska öelda	Tõendusmaterjali põhjal ei avalda ühegi peavalupäeviku tüübi kasutamine patsientidele kahjulikku mõju.	-
Tõendatuse kindlus Kui kindel võib kokkuvõttes olla sekkumise mõju tõendatuses?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Väga madal madal keskmine väga kaasatud uuringud puuduvad	Tõendusmaterjali kvaliteet kliinilise küsimuse kontekstis on hinnatud madalaks.	-
Väärtushinnangud Kas see, kuivõrd inimesed (inimeste erinevad alarühmad) peamisi tulemusi väärtustavad, varieerub või kui ebakindlad me nende hinnangutes oleme?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
oluline ebakindlus või varieeruvus võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub oluline ebakindlus või varieeruvus puudub	Eraldi tõendusmaterjali patsientide väärtushinnangute kohta ei otsitud.	Kas me oleme kindlad, et patsiendid väärtustavad peavalupäeviku kasutamist spetsialistidega sarnaselt? Patsientide esindaja: digitaalne fuktsionaalsem, koguaeg kaasas
Mõjude tasakaal Kas sekkumise soovitud ja soovimatu mõju vahekord viitab sekkumise või võrdlus(tegevuse) ülekaalule?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
soosib võrdlust pigem soosib võrdlust ei soosi sekkumist ega võrdlust pigem soosib sekkumist soosib sekkumist Varieerub Ei oska öelda	Tuginedes tõendusmaterjalile saab öelda, et võimalik on soosida pigem võrdlust.	Arst/õde aspektist vahet ei ole kumba on patsient kasutanud kas paberkandjal või digitaalne. Kliiniline psühholoog eelistaks nõustamisel digitaalset, kus rohkem infot.
Vajaminevad ressursid Kui suur on ressursivajadus (kulud)?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
suur kulu keskmine kulu mittearvestatav kulu ja sääst keskmine sääst suur sääst Varieerub Ei oska öelda	Olemas eesti ja vene keeles kättesaadav paberkandjal kui ka elektroonsel kujul päevik.	-
Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus Milline on ressursivajaduse (kulude) tõendatusse aste?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Väga madal madal keskmine väga kaasatud uuringud puuduvad	Eraldi tõendusmaterjali vajaminevate ressursside kohta ei otsitud.	-
Kulutõhusus Kas sekkumise kulutõhusus soosib sekkumist või võrdlust?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
soosib võrdlust pigem soosib võrdlust ei soosi sekkumist ega võrdlust pigem soosib sekkumist soosib sekkumist Varieerub kaasatud uuringud puuduvad	Eraldi tõendusmaterjali kulutõhususe kohta ei ole otsitud.	-
Võrdsed võimalused Kuivõrd sekkumine mõjutab tervisevõimaluste võrdsust?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
vähendab võrdsust tõenäoliselt vähendab võrdsust tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust tõenäoliselt suurendab võrdsust suurendab võrdsust Varieerub Ei oska öelda	Olemas tasuta eesti ja vene keeles kättesaadav paberkandjal kui ka elektroonsel kujul päevik.	-
Vastuvõetavus Kas sekkumine on huvitatud osapooltele vastuvõetav?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Ei Pigem ei Pigem jah jah Varieerub Ei oska öelda	Tõenäoliselt on sekkumine vastuvõetav kõigile osapooltele.	Vanuse kasvades võib digitaalse täitmisel probleeme olla. Enamik patsiente vanusevahemikus 15-50 eluaastat. Eelistused on erinevad.
Teostatavus Kas sekkumine on teostatav?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Ei Pigem ei Pigem jah jah Varieerub Ei oska öelda	Tõenäoliselt on sekkumine teostatav. Olemas eesti ja vene keeles kättesaadav paberkandjal kui ka elektroonsel kujul päevik.	-

Küsimus

Määramine

Probleem

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Soovitud mõju

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Soovimatu mõju

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Tõendatuse kindlus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väärtushinnangud

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Mõjude tasakaal

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Vajaminevad ressursid

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Kulutõhusus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Võrdsed võimalused

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Vastuvõetavus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Teostatavus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Hinnangute kokkuvõte

Soovituse tüüp

Kokkuvõte

Soovitus

Kaalutlused alamrühmade osas

Rakenduskaalutlused

Jälgimine ja hindamine

Edasiste/täpsustavate uuringute vajadus

Kasutatud kirjandus