Guideline Development Tool

Autor(id): Marika Saar

Küsimus: Kas kõigil 40-65aastastel soovitada tarvitada D-vitamiini 10 mcg või 100 mcg annuses või muus annuses, et ennetada hüpovitaminoosist tingitud haigestumist?

Kontekst:

Bibliograafia:

Tõendatuse astme hinnang	Uuritavate arv	Mõju	Tõendatuse aste	Olulisus
Kõrvaltoimete esinemine D-vitamiini annuste 10 mcg vs 100 mcg vs 2500 mcg kasutamisel
1¹	randomiseeritud uuringud	suur^a	väike	väike	suur^b	puudub	3-aastasesse uuringusse kaasati 373 tervet täiskasvanut (vanus 55-70), kelle seerumi 25OHD oli vahemikus 30-125 nmol/L (keskmine 70,8). Uuritavad said vastavalt 10mcg, 100mcg või 2500mcg D vitamiini. Uuringu vältel hinnati 8 korral järgmisi parameetreid: seerumi 25OHD, Ca, albumiini, PTH, Crea, ASTja ALT. Kerge hüperkaltseemia (2.56-2.64 mmol/L) tekkis 15 uuritaval (4%) (400: 0%, 4000: 3%, 10 000: 9%, P = .002); hüperkaltsiuuria tekkis 87 uuritaval (23%) (400: 17%, 4000: 22%, 10 000: 31%, P = .01). Kõrvaltoimed esinesid 365 uuritaval (97.9%) kuid erinevusi gruppide vahel polnud.	⨁⨁◯◯ Madal
D-vitamiini mõju suremusele: D-vitamiin < 800TÜ/päevas vs > 800 TÜ/päevas vs platseebo
39²	randomiseeritud uuringud	suur^c	väike	väike	suur^d,^e	puudub	Tehti 2 alagrupi analüüsi: ühte oli kaasatud 50 437 uuritavat (13 uuringut), kellest osa sai D vitamiini annuses < 800TÜ/päevas ja teised platseebot või interventsioon puudus. D vitamiini grupis vähenes suremus olulisel määral (RR 0.92 (95% CI, 0,87...0,97); P = 0.005. Teise alagrupi analüüsi oli kaasatud 25558 uuritavat (26 uuringut), kelles osa said D vitamiini annuses > 800TÜ/päevas ja teised platseebot või interventsioon puudus. Suremus gruppide vahel ei erinenud (RR 0,96 (95% CI 0,92...1,00); P = 0,07. Alagruppide analüüse omavahel võrreldes leiti, et erinevust väiksema ja suurema annuse kasutajate vahel polnud: (Chi2 = 1,37; P = 0,24).	⨁⨁◯◯ Madal
Pikaajalise (> 3a) D-vitamiini kasutamise mõju suremusele: < 800TÜ/päevas vs > 800 TÜ/päevas vs platseebo
42³	randomiseeritud uuringud	väike	väike	suur^f	suur^g	puudub	Pikajalise D vitamiini kasutamise mõju suremusele suunatud uuringus tehti muuhulgas ka 2 alagrupi analüüsi: ühte oli kaasatud 57 781 uuritavat, kellest osa sai D vitamiini annuses < 800TÜ/päevas ja teised platseebot või interventsioon puudus. D vitamiini grupis vähenes suremus 0.93 (0.89–0.98) (RR 0,93 (95% CI, 0,89...0,98); P = 0.003. Teise alagrupi analüüsi oli kaasatud 9583 uuritavat, kelles osa said D vitamiini annuses > 800TÜ/päevas ja teised platseebot või interventsioon puudus. Suremus gruppide vahel ei erinenud (RR 0,95 (95% CI 0,89...1,03); P = 0,2. Alagrupi analüüse omavahel võrreldes leiti, et erinevust väiksema ja suurema annuse kasutajate vahel polnud: (P = 0,61).	⨁⨁◯◯ Madal
D-vitamiini mõju luumurdudele: < 800TÜ/päevas vs > 800 TÜ/päevas vs kõrgdoosis manustamine 1x aastas vs kõrgdoosis manustamine muu sagedusega vs platseebo
14⁴	randomiseeritud uuringud	väike	väike	suur^f	suur^g	puudub	Tehti 4 alagrupi analüüsi: igas grupis said pooled platseebot ja teised vastavalt 1. rühm: D-vitamiini ≥800 TÜ/päevas: erinevust rühmade vahel polnud (RR 1.04 (95% CI 0.86-1.25)); 2.rühm D-vitamiini <800TÜ/päevas: erinevust rühmade vahel polnud (RR 1.10 (95% CI 0.87-1.39)); D-vitamiini kõrgdoosis 1x aastas: erinevust rühmade vahel polnud (RR 0,49 (95% CI 0.04-5,88)); D-vitamiini kõrgdoosis muu sagedusega: erinevust rühmade vahel polnud (RR 0,79 (95% CI 0.64-0,99)). Alagrupi analüüse omavahel võrreldes leiti, et erinevust väiksema ja suurema annuse kasutajate vahel polnud: (P = 0,15).	⨁⨁◯◯ Madal

Tõendatuse astme hinnang

Uuritavate arv

Mõju

Tõendatuse aste

Olulisus

Uuringute arv

Uuringukavand

Nihke tõenäosus

Tõenduse ebakõla

Tõenduse kaudsus

Tõenduse ebatäpsus

Muud kaalutlused

D-vitamiini 10 mcg või 100 mcg

muu annus

Suhteline
(95% CI)

Absoluutne
(95% CI)

Kõrvaltoimete esinemine D-vitamiini annuste 10 mcg vs 100 mcg vs 2500 mcg kasutamisel

1¹

randomiseeritud uuringud

suur^a

väike

suur^b

puudub

3-aastasesse uuringusse kaasati 373 tervet täiskasvanut (vanus 55-70), kelle seerumi 25OHD oli vahemikus 30-125 nmol/L (keskmine 70,8). Uuritavad said vastavalt 10mcg, 100mcg või 2500mcg D vitamiini. Uuringu vältel hinnati 8 korral järgmisi parameetreid: seerumi 25OHD, Ca, albumiini, PTH, Crea, ASTja ALT. Kerge hüperkaltseemia (2.56-2.64 mmol/L) tekkis 15 uuritaval (4%) (400: 0%, 4000: 3%, 10 000: 9%, P = .002); hüperkaltsiuuria tekkis 87 uuritaval (23%) (400: 17%, 4000: 22%, 10 000: 31%, P = .01). Kõrvaltoimed esinesid 365 uuritaval (97.9%) kuid erinevusi gruppide vahel polnud.

⨁⨁◯◯
Madal

D-vitamiini mõju suremusele: D-vitamiin < 800TÜ/päevas vs > 800 TÜ/päevas vs platseebo

39²

randomiseeritud uuringud

suur^c

väike

suur^d,^e

puudub

Tehti 2 alagrupi analüüsi: ühte oli kaasatud 50 437 uuritavat (13 uuringut), kellest osa sai D vitamiini annuses < 800TÜ/päevas ja teised platseebot või interventsioon puudus. D vitamiini grupis vähenes suremus olulisel määral (RR 0.92 (95% CI, 0,87...0,97); P = 0.005. Teise alagrupi analüüsi oli kaasatud 25558 uuritavat (26 uuringut), kelles osa said D vitamiini annuses > 800TÜ/päevas ja teised platseebot või interventsioon puudus. Suremus gruppide vahel ei erinenud (RR 0,96 (95% CI 0,92...1,00); P = 0,07. Alagruppide analüüse omavahel võrreldes leiti, et erinevust väiksema ja suurema annuse kasutajate vahel polnud: (Chi2 = 1,37; P = 0,24).

⨁⨁◯◯
Madal

Pikaajalise (> 3a) D-vitamiini kasutamise mõju suremusele: < 800TÜ/päevas vs > 800 TÜ/päevas vs platseebo

42³

randomiseeritud uuringud

väike

suur^f

suur^g

puudub

Pikajalise D vitamiini kasutamise mõju suremusele suunatud uuringus tehti muuhulgas ka 2 alagrupi analüüsi: ühte oli kaasatud 57 781 uuritavat, kellest osa sai D vitamiini annuses < 800TÜ/päevas ja teised platseebot või interventsioon puudus. D vitamiini grupis vähenes suremus 0.93 (0.89–0.98) (RR 0,93 (95% CI, 0,89...0,98); P = 0.003. Teise alagrupi analüüsi oli kaasatud 9583 uuritavat, kelles osa said D vitamiini annuses > 800TÜ/päevas ja teised platseebot või interventsioon puudus. Suremus gruppide vahel ei erinenud (RR 0,95 (95% CI 0,89...1,03); P = 0,2. Alagrupi analüüse omavahel võrreldes leiti, et erinevust väiksema ja suurema annuse kasutajate vahel polnud: (P = 0,61).

⨁⨁◯◯
Madal

D-vitamiini mõju luumurdudele: < 800TÜ/päevas vs > 800 TÜ/päevas vs kõrgdoosis manustamine 1x aastas vs kõrgdoosis manustamine muu sagedusega vs platseebo

14⁴

randomiseeritud uuringud

väike

suur^f

suur^g

puudub

Tehti 4 alagrupi analüüsi: igas grupis said pooled platseebot ja teised vastavalt 1. rühm: D-vitamiini ≥800 TÜ/päevas: erinevust rühmade vahel polnud (RR 1.04 (95% CI 0.86-1.25)); 2.rühm D-vitamiini <800TÜ/päevas: erinevust rühmade vahel polnud (RR 1.10 (95% CI 0.87-1.39)); D-vitamiini kõrgdoosis 1x aastas: erinevust rühmade vahel polnud (RR 0,49 (95% CI 0.04-5,88)); D-vitamiini kõrgdoosis muu sagedusega: erinevust rühmade vahel polnud (RR 0,79 (95% CI 0.64-0,99)). Alagrupi analüüse omavahel võrreldes leiti, et erinevust väiksema ja suurema annuse kasutajate vahel polnud: (P = 0,15).

⨁⨁◯◯
Madal

a. ei võetud arvesse kõiki kõrvaltoimeid, vaid ainult valitud

b. uuritavad võisid lisaks manustada täiendavalt 10mcg D vitamiini päevas, mis võis uuringutulemusi mõjutada

c. suur osa kaasatud uuringutest on sponsoreeritud ravimitööstuse poolt

d. 24 uuringus 38-st (61%) olid uuritavateks eakad, kes pole meie juhendi sihtgrupp

e. üle pooltes kaasatud uuringutest (54%) said uuritavad lisaks D vitamiinile ka Ca, see võib tulemusi mõjutada

f. otseselt ei võrreldud tulemusnäitajana D vitamiini annuseid omavahel

g. suur osa kaasatud patsientidest on eakad (keskmine vanus >60) ja paljud said lisaks D vitamiinile kaltsiumi, mis võib tulemust mõjutada

1.Billington EO, Burt LA,Rose MS et al. Safety of high-dose vitamin D supplementation: secondary analysis of a randomized controlled trial. J Clin Endocrinol Metab ; 2020.

2.Bjelakovic G, Gluud LL,Nikolova D et al. Vitamin D supplementation for prevention of mortality in adults. Cochrane Database Syst Rev; 2014.

3.Zheng Y, Zhu J,Zhou M,Cui L,Yao W,Liu Y. Meta-analysis of long-term vitamin D supplementation on overall mortality. PLoS One; 2013.

4.Zhao JG, Zeng XT,Wang J,Liu L. Association Between Calcium or Vitamin D Supplementation and Fracture Incidence in Community-Dwelling Older Adults: A Systematic Review and Meta-analysis. JAMA; 2017.

Selgitused

Viited