Määramine

Probleem

Kas probleem on prioriteetne?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Eesti 2015. aasta toitumis- ja liikumissoovitustes (Pitsi 2017) kirjutatakse, et 6-kuused kuni 60-aastased vajavad päevas 10 mcg (400 IU) D-vitamiini ning üle 60-aastased 20 mcg (800 IU). Lisatarbimine rikastatud toitudest või vitamiini D3 rasvlahustuva preparaadina kuni 10 µg (400 IU) päevas võib olla vajalik juhul, kui tavatoit ja viibimine õues ei taga piisavat vitamiinikogust. Erilist tähelepanu tuleb siinjuures pöörata tubase eluviisiga isikutele, et tagada nende vitamiinitarve. Koostatava ravijuhendi (RJ) jaoks kaardistati ja hinnati AGREE II instumendiga neli RJ-t, et leida teaduslik tõendusmaterjal töörühma poolt püstitatud kliinilistele küsimustele vastamiseks ja soovituste andmiseks. Piisava kvaliteediga oli neli RJ-t, mis aga ei andnud soovitusi D-vitamiini annuste kohta.

Euroopas kasutusel olevad toitumissoovitused (UK SACN 2016, EFSA 2016, NORDIC 2014) soovitavad sarnaselt Eesti toitumis- ja liikumissoovitustele päevaseks D-vitamiini vajaduseks 10-15 µg. Samas tuleb arvesse võtta, et nimetatud juhendid on koostatud varem kui Eesti juhend (Pitsi 2017) ning seetõttu on ka nende soovituste aluseks olev tõendusmaterjal üsna vana ning samuti madala tõenduse kvaliteediga.

Soovitud mõju

Kui suur on eeldatav soovitud mõju?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Tühine

Väike

keskmine

Suur

Varieerub

Ei oska öelda

2017. aastal avaldatud SÜ-s viidi läbi isikupõhine metaregressioonianalüüs hindamaks D-vitamiini mõju seerumi 25OHD-le. Uuringusse oli kaasatud 7 randomiseeritud kontrollitud uuringut, mis olid läbi viidud põhjapoolkeral (< 50. laiuskraad), uuritavad olid vanuses 4-90 (n=882). Leiti, et tagamaks 97,5% rahvastikust seerumi 25OHD väärtused >25, 30, and 50 nmol/L on vajalikud D-vitamiini annused vastavalt 10, 13, and 26 µg/päevas (kohandatud vanusele ja seerumi 25OHD algväärtusele) (Cashman 2017).

2012. aastal avaldatud SÜ-s vaadati D-vitamiini annuste (5-250 μg, keskmine 20 μg) mõju seerumi 25OHD-le (76 uuringut, n=6207). Regressioonianalüüs näitas, et D3-vitamiini kasutamisel tõusis seerumi 25OHD 1,95 nmol/L iga kasutatud D3-vitamiini μg kohta (Autier 2012).

Ülejäänud kaasatud SÜ-des oli D-vitamiini annuste võrdlus tehtud algruppide analüüsina, mistõttu tuleks sealt saadud tõendust lugeda kaudseks, kuna peamiste tulemisnäitajatena uuriti D-vitamiini mõju üldsuremusele (Bjelakovic 2014), pikaajalise D-vitamiini kasutamise mõju suremusele (Zheng 2013) või D-vitamiini mõju luumurdude tekkele (Zhao 2017).

Kahes uuringus võrreldi D-vitamiini mõju suremusele, kui uuritavad said vitamiini annuses < 800TÜ/päevas või > 800TÜ/päevas. Võrdlusgrupis olnud said kas platseebot või interventsioon puudus. Mõlemas uuringus näidati, et väiksemas annuses D-vitamiini saanud uuritavatel vähenes suremus statistiliselt olulisel määral, suurema annuse puhul erinevust polnud. Alagruppe omavahel võrreldes aga erinevust gruppide vahel kummaski uuringus ei ilmnenud (Bjelakovic 2014, Zheng 2013).

Ühes uuringus hinnati D-vitamiini mõju luumurdude tekkele ning lisaanalüüsina võrreldi annuseid 4 alagrupis, kus pooled uuritavad said platseebot ja teised vastavalt D-vitamiini ≥800 TÜ/päevas, D-vitamiini <800TÜ/päevas, D-vitamiini kõrgdoosis 1x aastas, D-vitamiini kõrgdoosis muu sagedusega. Ühegi rühma siseselt erinevusi tulemusnäitaja osas ei leitud. Samuti polnud erinevust alagrupi analüüse omavahel võrreldes (P = 0,15) (Zhao 2017).

Suremuse tulemusnäitajat käsitlenud uuringutes oli üle 50% need, kes ei olnud terved või olid eakad.

Soovimatu mõju

Kui suur on eeldatav soovimatu mõju?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Suur

keskmine

Väike

Tühine

Varieerub

Ei oska öelda

Ei tehtud eraldi süstemaatilist otsingut leidmaks uuringuid, mis käsitlevad D-vitamiini lisamanustamise kahjusid. Mõnes kaasatud SÜ-s oli käsitletud ka kõrvaltoimeid. Kuigi uuringud ei olnud alati omavahel võrreldavad, esines uuringutesiseselt üldiselt kõrvaltoimeid sekkumisrühmas ja kontrollrühmas sarnasel määral (Kahwati LC, 2021). Kahes SÜ-s (Kahwati LC, 2018, Bjelakovic G, 2014) leiti, et D-vitamiini ja kaltsiumi koosmanustamisel suurenes võrreldes platseeboga oluliselt neerukivide teke. Uuringutes, kus manustati ainult kaltsiumit, ei leitud, et neerukive tekiks sagedamini (Kahwati LC, 2018). Kolmandas SÜ-s (Kahwati LC, 2021) ei tekkinud neerukive ei kontroll- ega sekkumisrühmas (10 uuringut, n = 2120). Hüperkaltseemiat esines vaid nendes uuringutes, mis kasutasid sekkumiseks D-vitamiini aktiivset vormi, mis erineb sellest, mida kasutatakse toidulisandina (Bjelakovic G, 2014). SÜ-tes ei leitud mõju SVH-de, kasvajate esinemisele, hüperkaltsiuuriale, seedetrakti, naha- ega psühhiaatrilistele häiretele või neerupuudulikkusele. (Bjelakovic G, 2014, Kahwati LC, 2018, Kahwati LC, 2021)

Erinevate annuste ohutuse võrdlemisel kaasati 3 aastat kestnud uuringusse 373 tervet täiskasvanut (vanus 55-70), kelle seerumi 25OHD oli vahemikus 30-125 nmol/L (keskmine 70,8). Uuritavad said vastavalt 10mcg, 100mcg või 2500mcg D vitamiini. Kõrvaltoimetena tekkis 4% kerge hüperkaltseemia ning 23% hüperkaltsiuuria, kuid olulisi erinevusi gruppide vahel polnud (Billington 2020).

Malihi ja kaasautorite avaldatud SÜs vaadati kõrvaltoimete teket pikaajalise (> 24 nädalat) D-vitamiini kasutamisel. Leiti, et tõusis nii hüperkaltseemia kui hüperkaltsiuuria esinemissagedus, kuid see polnud seotud D-vitamiini annusega (Malihi 2016).

Tõendatuse kindlus

Kui kindel võib kokkuvõttes olla sekkumise mõju tõendatuses?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väga madal

madal

keskmine

väga

kaasatud uuringud puuduvad

Tõendusmaterjali oli väga vähe ning enamasti oli tõendus pigem kaudne.

Leiti üks süstemaatiline ülevaade (SÜ), kuhu oli kaasatud 7 randomiseeritud kontrollitud uuringut ning kus hinnati seost D-vitamiini annuse ja seerumi 25OHD vahel (Cashman 2017).

Ülejäänud SÜ-des oli D-vitamiini annuste võrdlus tehtud algruppide analüüsina, mistõttu võib sealt saadud tõendust lugeda kaudseks, kuna peamiste tulemisnäitajatena uuriti D-vitamiini mõju üldsuremusele (Bjelakovic 2014), pikaajalise D-vitamiini kasutamise mõju suremusele (Zheng 2013) või D-vitamiini mõju luumurdude tekkele (Zhao 2017). Arvesse tuleb ka võtta, et väga mitmed SÜ-desse kaasatud uuringud tehti meile mitte huvipakkuval sihtrühmal (nt krooniliste haigustega inimesed, voodihaiged, hooldekodu patsiendid) ning mitmetes ei kasutatud meile kõige paremini sobivat sekkumist (nt D-vitamiin + kaltsium vs. kaltsium või D-vitamiin + kaltsium vs. platseebo/sekkumise puudumine). Tõenduse kvaliteet oli madal.

Väärtushinnangud

Kas see, kuivõrd inimesed (inimeste erinevad alarühmad) peamisi tulemusi väärtustavad, varieerub või kui ebakindlad me nende hinnangutes oleme?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

oluline ebakindlus või varieeruvus

võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus

oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub

oluline ebakindlus või varieeruvus puudub

Ei tehtud eraldi süstemaatilist otsingut leidmaks uuringuid, mis käsitlevad, kuivõrd inimesed peamiseid tulemusnäitajaid väärtustavad.

Inimestes võib olla segadus annuste osas, sest meedias on suurte annuste soovitusi.

Mõjude tasakaal

Kas sekkumise soovitud ja soovimatu mõju vahekord viitab sekkumise või võrdlus(tegevuse) ülekaalule?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

Ei oska öelda

Uuringutes ei leitud, et D vitamiini lisamanustamine vähendaks luumurdude esinemise riski ning mõju suremusele oli ebaselge või väga väike. D vitamiini lisamanustamisel võib esineda rohkem neerukive, kuid selle kohta käiv tõendus ei olnud hea kvaliteediga ning leiud ei ühtinud.

Tervishoiusüsteemi vaatepunktist ning ravijuhendite soovitustest lähtuvalt ei ole näidustatud kõigil D vitamiini taseme määramine verest, et otsustada, kas inimene vajab D vitamiini lisaks või saab ta seda piisavalt õues viibimise ja toiduga.

Seetõttu võiks eelistada D vitamiini lisamanustamise soovitamist neile, kelle puhul jääb arvamus, et nad ei saa seda piisavalt toiduga (sh ülekaalulised inimesed, dieedis D vitamiini rikkaid toite vältivad inimesed) või õues viibimisega (nt tubased inimesed, kultuurilistel põhjustel keha katmine). Lisaks tuleks neid inimesi nõustada toitumise ja füüsilise aktiivsuse osas.

Pigem soosib sekkumist, aga 100 mcg mitte.

Vajaminevad ressursid

Kui suur on ressursivajadus (kulud)?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

suur kulu

keskmine kulu

mittearvestatav kulu ja sääst

keskmine sääst

suur sääst

Varieerub

Ei oska öelda

Eraldi vajaminevate ressursside uuringuid ei otsitud ning kaasatud uuringutes ressursivajaduse teemat ei käsitletud.

Toidulisandite hinnad võivad olla seinast seina, aga töörühma hinnangul pigem kallid. Ei ole võimalik määrata hinnalage.

Mida suurem annus, seda kallim preparaat - siin soovitatakse väiksemaid annuseid.

Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus

Milline on ressursivajaduse (kulude) tõendatusse aste?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väga madal

madal

keskmine

väga

kaasatud uuringud puuduvad

Eraldi vajaminevate ressursside uuringuid ei otsitud ning kaasatud uuringutes ressursivajaduse teemat ei käsitletud.

Kulutõhusus

Kas sekkumise kulutõhusus soosib sekkumist või võrdlust?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

kaasatud uuringud puuduvad

Ei tehtud eraldi süstemaatilist otsingut kulutõhusust käsitlevate uuringute leidmiseks.

Kaalukausil on tervishoiusüsteemi kulu vereanalüüside näol ja inimeste kulu vitamiinide ostmise näol.

Võrdsed võimalused

Kuivõrd sekkumine mõjutab tervisevõimaluste võrdsust?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

vähendab võrdsust

tõenäoliselt vähendab võrdsust

tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust

tõenäoliselt suurendab võrdsust

suurendab võrdsust

Varieerub

Ei oska öelda

Ei tehtud eraldi süstemaatilist otsingut võrdseid võimalusi käsitlevate uuringute leidmiseks.

Vastuvõetavus

Kas sekkumine on huvitatud osapooltele vastuvõetav?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Ei tehtud eraldi süstemaatilist otsingut vastuvõetavust käsitlevate uuringute leidmiseks.

Teostatavus

Kas sekkumine on teostatav?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Ei tehtud eraldi süstemaatilist otsingut teostatavust käsitlevate uuringute leidmiseks.

Hinnangute kokkuvõte

	Hinnang
Probleem	Ei	Pigem ei	Pigem jah	jah	Varieerub	Ei oska öelda
Soovitud mõju	Tühine	Väike	keskmine	Suur	Varieerub	Ei oska öelda
Soovimatu mõju	Suur	keskmine	Väike	Tühine	Varieerub	Ei oska öelda
Tõendatuse kindlus	Väga madal	madal	keskmine	väga	kaasatud uuringud puuduvad
Väärtushinnangud	oluline ebakindlus või varieeruvus	võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus	oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub	oluline ebakindlus või varieeruvus puudub
Mõjude tasakaal	soosib võrdlust	pigem soosib võrdlust	ei soosi sekkumist ega võrdlust	pigem soosib sekkumist	soosib sekkumist	Varieerub	Ei oska öelda
Vajaminevad ressursid	suur kulu	keskmine kulu	mittearvestatav kulu ja sääst	keskmine sääst	suur sääst	Varieerub	Ei oska öelda
Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus	Väga madal	madal	keskmine	väga	kaasatud uuringud puuduvad
Kulutõhusus	soosib võrdlust	pigem soosib võrdlust	ei soosi sekkumist ega võrdlust	pigem soosib sekkumist	soosib sekkumist	Varieerub	kaasatud uuringud puuduvad
Võrdsed võimalused	vähendab võrdsust	tõenäoliselt vähendab võrdsust	tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust	tõenäoliselt suurendab võrdsust	suurendab võrdsust	Varieerub	Ei oska öelda
Vastuvõetavus	Ei	Pigem ei	Pigem jah	jah	Varieerub	Ei oska öelda
Teostatavus	Ei	Pigem ei	Pigem jah	jah	Varieerub	Ei oska öelda

Kokkuvõte

Soovitus

20. 40–65-aastasele inimesele võite soovitada D-vitamiini lisamanustamist 10–25 μg/päevas (400–1000 RÜ), kui tekib kahtlus, et inimene ei saa piisavalt D-vitamiini.

Nõrk positiivne soovitus, madal tõendatuse aste

Kaalutlused alamrühmade osas

Rakenduskaalutlused

Jälgimine ja hindamine

Edasiste/täpsustavate uuringute vajadus

Kasutatud kirjandus

1. Screening for Vitamin D Deficiency in Adults Updated Evidence Report and Systematic Review for the US Preventive Services Task Force. JAMA; 2021

2. Vitamin D supplementation for prevention of mortality in adults. Cochrane Database Syst Rev; 2014

3. Vitamin D, Calcium, or Combined Supplementation for the Primary Prevention of Fractures in Community-Dwelling Adults: Evidence Report and Systematic Review for the US Preventive Services Task Force. JAMA; 2018

Küsimus
Kas kasutada D-vitamiini 10 mcg või 100 mcg või muu annus hüpovitaminoosist tingitud haigestumise ennetamine?
Sihtrühm:	hüpovitaminoosist tingitud haigestumise ennetamine
Sekkumine:	sotsiaalvõrgustiku põhine lähenemine
Võrdlus:	standardravi/kohapõhine testimine/võrdlusgrupp puudub
Peamised tulemusnäitajad:	Kõrvaltoimete esinemine D-vitamiini annuste 10 mcg vs 100 mcg vs 2500 mcg kasutamisel D-vitamiini mõju suremusele: D-vitamiin < 800TÜ/päevas vs > 800 TÜ/päevas vs platseebo Pikaajalise (> 3a) D-vitamiini kasutamise mõju suremusele: < 800TÜ/päevas vs > 800 TÜ/päevas vs platseebo D-vitamiini mõju luumurdudele: < 800TÜ/päevas vs > 800 TÜ/päevas vs kõrgdoosis manustamine 1x aastas vs kõrgdoosis manustamine muu sagedusega vs platseebo
Taust:	<div data-contents="true"><div class="" data-block="true" data-editor="cpf8h" data-offset-key="cofk3-0-0"><div data-offset-key="cofk3-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="cofk3-0-0"><span data-text="true">Sellistes vähese päikesepaistelise ajaga maades nagu Eesti räägitakse D-vitamiini lisamanustamise vajadusest sügis-talvisel perioodil. Lisaks tunnevad inimesed huvi D-vitamiini sisalduse määramise vastu vereanalüüsist. Selle tõenduspõhisusest räägitakse aga vähe ja puuduvad täpsed soovitused lisamanustamise perioodi, sageduse ja annuse kohta. Eesti 2015. aasta toitumis- ja liikumissoovitustes (77), kirjutatakse, et 6-kuused kuni 60-aastased inimesed vajavad päevas 10 mcg (400 RÜ ehk rahvusvahelist ühikut) ning üle 60-aastased 20 mcg (800 RÜ) D-vitamiini. Lisatarbimine rikastatud toitudest või D3-vitamiini rasvlahustuva preparaadina kuni 10 mcg (400 RÜ) päevas võib olla vajalik juhul, kui tavatoit ja õuesviibimine ei taga piisavat vitamiinikogust. Erilist tähelepanu tuleb siinjuures pöörata tubase eluviisiga isikutele, et tagada nende D-vitamiini tarve. </span></span></div></div></div>

Probleem Kas probleem on prioriteetne?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Ei Pigem ei Pigem jah jah Varieerub Ei oska öelda	Eesti 2015. aasta toitumis- ja liikumissoovitustes (Pitsi 2017) kirjutatakse, et 6-kuused kuni 60-aastased vajavad päevas 10 mcg (400 IU) D-vitamiini ning üle 60-aastased 20 mcg (800 IU). Lisatarbimine rikastatud toitudest või vitamiini D3 rasvlahustuva preparaadina kuni 10 µg (400 IU) päevas võib olla vajalik juhul, kui tavatoit ja viibimine õues ei taga piisavat vitamiinikogust. Erilist tähelepanu tuleb siinjuures pöörata tubase eluviisiga isikutele, et tagada nende vitamiinitarve. Koostatava ravijuhendi (RJ) jaoks kaardistati ja hinnati AGREE II instumendiga neli RJ-t, et leida teaduslik tõendusmaterjal töörühma poolt püstitatud kliinilistele küsimustele vastamiseks ja soovituste andmiseks. Piisava kvaliteediga oli neli RJ-t, mis aga ei andnud soovitusi D-vitamiini annuste kohta. Euroopas kasutusel olevad toitumissoovitused (UK SACN 2016, EFSA 2016, NORDIC 2014) soovitavad sarnaselt Eesti toitumis- ja liikumissoovitustele päevaseks D-vitamiini vajaduseks 10-15 µg. Samas tuleb arvesse võtta, et nimetatud juhendid on koostatud varem kui Eesti juhend (Pitsi 2017) ning seetõttu on ka nende soovituste aluseks olev tõendusmaterjal üsna vana ning samuti madala tõenduse kvaliteediga.
Soovitud mõju Kui suur on eeldatav soovitud mõju?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Tühine Väike keskmine Suur Varieerub Ei oska öelda	2017. aastal avaldatud SÜ-s viidi läbi isikupõhine metaregressioonianalüüs hindamaks D-vitamiini mõju seerumi 25OHD-le. Uuringusse oli kaasatud 7 randomiseeritud kontrollitud uuringut, mis olid läbi viidud põhjapoolkeral (< 50. laiuskraad), uuritavad olid vanuses 4-90 (n=882). Leiti, et tagamaks 97,5% rahvastikust seerumi 25OHD väärtused >25, 30, and 50 nmol/L on vajalikud D-vitamiini annused vastavalt 10, 13, and 26 µg/päevas (kohandatud vanusele ja seerumi 25OHD algväärtusele) (Cashman 2017). 2012. aastal avaldatud SÜ-s vaadati D-vitamiini annuste (5-250 μg, keskmine 20 μg) mõju seerumi 25OHD-le (76 uuringut, n=6207). Regressioonianalüüs näitas, et D3-vitamiini kasutamisel tõusis seerumi 25OHD 1,95 nmol/L iga kasutatud D3-vitamiini μg kohta (Autier 2012). Ülejäänud kaasatud SÜ-des oli D-vitamiini annuste võrdlus tehtud algruppide analüüsina, mistõttu tuleks sealt saadud tõendust lugeda kaudseks, kuna peamiste tulemisnäitajatena uuriti D-vitamiini mõju üldsuremusele (Bjelakovic 2014), pikaajalise D-vitamiini kasutamise mõju suremusele (Zheng 2013) või D-vitamiini mõju luumurdude tekkele (Zhao 2017). Kahes uuringus võrreldi D-vitamiini mõju suremusele, kui uuritavad said vitamiini annuses < 800TÜ/päevas või > 800TÜ/päevas. Võrdlusgrupis olnud said kas platseebot või interventsioon puudus. Mõlemas uuringus näidati, et väiksemas annuses D-vitamiini saanud uuritavatel vähenes suremus statistiliselt olulisel määral, suurema annuse puhul erinevust polnud. Alagruppe omavahel võrreldes aga erinevust gruppide vahel kummaski uuringus ei ilmnenud (Bjelakovic 2014, Zheng 2013). Ühes uuringus hinnati D-vitamiini mõju luumurdude tekkele ning lisaanalüüsina võrreldi annuseid 4 alagrupis, kus pooled uuritavad said platseebot ja teised vastavalt D-vitamiini ≥800 TÜ/päevas, D-vitamiini <800TÜ/päevas, D-vitamiini kõrgdoosis 1x aastas, D-vitamiini kõrgdoosis muu sagedusega. Ühegi rühma siseselt erinevusi tulemusnäitaja osas ei leitud. Samuti polnud erinevust alagrupi analüüse omavahel võrreldes (P = 0,15) (Zhao 2017).	Suremuse tulemusnäitajat käsitlenud uuringutes oli üle 50% need, kes ei olnud terved või olid eakad.
Soovimatu mõju Kui suur on eeldatav soovimatu mõju?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Suur keskmine Väike Tühine Varieerub Ei oska öelda	Ei tehtud eraldi süstemaatilist otsingut leidmaks uuringuid, mis käsitlevad D-vitamiini lisamanustamise kahjusid. Mõnes kaasatud SÜ-s oli käsitletud ka kõrvaltoimeid. Kuigi uuringud ei olnud alati omavahel võrreldavad, esines uuringutesiseselt üldiselt kõrvaltoimeid sekkumisrühmas ja kontrollrühmas sarnasel määral (Kahwati LC, 2021). Kahes SÜ-s (Kahwati LC, 2018, Bjelakovic G, 2014) leiti, et D-vitamiini ja kaltsiumi koosmanustamisel suurenes võrreldes platseeboga oluliselt neerukivide teke. Uuringutes, kus manustati ainult kaltsiumit, ei leitud, et neerukive tekiks sagedamini (Kahwati LC, 2018). Kolmandas SÜ-s (Kahwati LC, 2021) ei tekkinud neerukive ei kontroll- ega sekkumisrühmas (10 uuringut, n = 2120). Hüperkaltseemiat esines vaid nendes uuringutes, mis kasutasid sekkumiseks D-vitamiini aktiivset vormi, mis erineb sellest, mida kasutatakse toidulisandina (Bjelakovic G, 2014). SÜ-tes ei leitud mõju SVH-de, kasvajate esinemisele, hüperkaltsiuuriale, seedetrakti, naha- ega psühhiaatrilistele häiretele või neerupuudulikkusele. (Bjelakovic G, 2014, Kahwati LC, 2018, Kahwati LC, 2021) Erinevate annuste ohutuse võrdlemisel kaasati 3 aastat kestnud uuringusse 373 tervet täiskasvanut (vanus 55-70), kelle seerumi 25OHD oli vahemikus 30-125 nmol/L (keskmine 70,8). Uuritavad said vastavalt 10mcg, 100mcg või 2500mcg D vitamiini. Kõrvaltoimetena tekkis 4% kerge hüperkaltseemia ning 23% hüperkaltsiuuria, kuid olulisi erinevusi gruppide vahel polnud (Billington 2020). Malihi ja kaasautorite avaldatud SÜs vaadati kõrvaltoimete teket pikaajalise (> 24 nädalat) D-vitamiini kasutamisel. Leiti, et tõusis nii hüperkaltseemia kui hüperkaltsiuuria esinemissagedus, kuid see polnud seotud D-vitamiini annusega (Malihi 2016).
Tõendatuse kindlus Kui kindel võib kokkuvõttes olla sekkumise mõju tõendatuses?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Väga madal madal keskmine väga kaasatud uuringud puuduvad	Tõendusmaterjali oli väga vähe ning enamasti oli tõendus pigem kaudne. Leiti üks süstemaatiline ülevaade (SÜ), kuhu oli kaasatud 7 randomiseeritud kontrollitud uuringut ning kus hinnati seost D-vitamiini annuse ja seerumi 25OHD vahel (Cashman 2017). Ülejäänud SÜ-des oli D-vitamiini annuste võrdlus tehtud algruppide analüüsina, mistõttu võib sealt saadud tõendust lugeda kaudseks, kuna peamiste tulemisnäitajatena uuriti D-vitamiini mõju üldsuremusele (Bjelakovic 2014), pikaajalise D-vitamiini kasutamise mõju suremusele (Zheng 2013) või D-vitamiini mõju luumurdude tekkele (Zhao 2017). Arvesse tuleb ka võtta, et väga mitmed SÜ-desse kaasatud uuringud tehti meile mitte huvipakkuval sihtrühmal (nt krooniliste haigustega inimesed, voodihaiged, hooldekodu patsiendid) ning mitmetes ei kasutatud meile kõige paremini sobivat sekkumist (nt D-vitamiin + kaltsium vs. kaltsium või D-vitamiin + kaltsium vs. platseebo/sekkumise puudumine). Tõenduse kvaliteet oli madal.
Väärtushinnangud Kas see, kuivõrd inimesed (inimeste erinevad alarühmad) peamisi tulemusi väärtustavad, varieerub või kui ebakindlad me nende hinnangutes oleme?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
oluline ebakindlus või varieeruvus võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub oluline ebakindlus või varieeruvus puudub	Ei tehtud eraldi süstemaatilist otsingut leidmaks uuringuid, mis käsitlevad, kuivõrd inimesed peamiseid tulemusnäitajaid väärtustavad.	Inimestes võib olla segadus annuste osas, sest meedias on suurte annuste soovitusi.
Mõjude tasakaal Kas sekkumise soovitud ja soovimatu mõju vahekord viitab sekkumise või võrdlus(tegevuse) ülekaalule?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
soosib võrdlust pigem soosib võrdlust ei soosi sekkumist ega võrdlust pigem soosib sekkumist soosib sekkumist Varieerub Ei oska öelda	Uuringutes ei leitud, et D vitamiini lisamanustamine vähendaks luumurdude esinemise riski ning mõju suremusele oli ebaselge või väga väike. D vitamiini lisamanustamisel võib esineda rohkem neerukive, kuid selle kohta käiv tõendus ei olnud hea kvaliteediga ning leiud ei ühtinud. Tervishoiusüsteemi vaatepunktist ning ravijuhendite soovitustest lähtuvalt ei ole näidustatud kõigil D vitamiini taseme määramine verest, et otsustada, kas inimene vajab D vitamiini lisaks või saab ta seda piisavalt õues viibimise ja toiduga. Seetõttu võiks eelistada D vitamiini lisamanustamise soovitamist neile, kelle puhul jääb arvamus, et nad ei saa seda piisavalt toiduga (sh ülekaalulised inimesed, dieedis D vitamiini rikkaid toite vältivad inimesed) või õues viibimisega (nt tubased inimesed, kultuurilistel põhjustel keha katmine). Lisaks tuleks neid inimesi nõustada toitumise ja füüsilise aktiivsuse osas.	Pigem soosib sekkumist, aga 100 mcg mitte.
Vajaminevad ressursid Kui suur on ressursivajadus (kulud)?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
suur kulu keskmine kulu mittearvestatav kulu ja sääst keskmine sääst suur sääst Varieerub Ei oska öelda	Eraldi vajaminevate ressursside uuringuid ei otsitud ning kaasatud uuringutes ressursivajaduse teemat ei käsitletud.	Toidulisandite hinnad võivad olla seinast seina, aga töörühma hinnangul pigem kallid. Ei ole võimalik määrata hinnalage. Mida suurem annus, seda kallim preparaat - siin soovitatakse väiksemaid annuseid.
Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus Milline on ressursivajaduse (kulude) tõendatusse aste?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Väga madal madal keskmine väga kaasatud uuringud puuduvad	Eraldi vajaminevate ressursside uuringuid ei otsitud ning kaasatud uuringutes ressursivajaduse teemat ei käsitletud.
Kulutõhusus Kas sekkumise kulutõhusus soosib sekkumist või võrdlust?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
soosib võrdlust pigem soosib võrdlust ei soosi sekkumist ega võrdlust pigem soosib sekkumist soosib sekkumist Varieerub kaasatud uuringud puuduvad	Ei tehtud eraldi süstemaatilist otsingut kulutõhusust käsitlevate uuringute leidmiseks. Kaalukausil on tervishoiusüsteemi kulu vereanalüüside näol ja inimeste kulu vitamiinide ostmise näol.
Võrdsed võimalused Kuivõrd sekkumine mõjutab tervisevõimaluste võrdsust?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
vähendab võrdsust tõenäoliselt vähendab võrdsust tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust tõenäoliselt suurendab võrdsust suurendab võrdsust Varieerub Ei oska öelda	Ei tehtud eraldi süstemaatilist otsingut võrdseid võimalusi käsitlevate uuringute leidmiseks.
Vastuvõetavus Kas sekkumine on huvitatud osapooltele vastuvõetav?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Ei Pigem ei Pigem jah jah Varieerub Ei oska öelda	Ei tehtud eraldi süstemaatilist otsingut vastuvõetavust käsitlevate uuringute leidmiseks.
Teostatavus Kas sekkumine on teostatav?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Ei Pigem ei Pigem jah jah Varieerub Ei oska öelda	Ei tehtud eraldi süstemaatilist otsingut teostatavust käsitlevate uuringute leidmiseks.

Küsimus

Määramine

Probleem

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Soovitud mõju

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Soovimatu mõju

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Tõendatuse kindlus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väärtushinnangud

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Mõjude tasakaal

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Vajaminevad ressursid

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Kulutõhusus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Võrdsed võimalused

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Vastuvõetavus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Teostatavus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Hinnangute kokkuvõte

Soovituse tüüp

Kokkuvõte

Soovitus

Kaalutlused alamrühmade osas

Rakenduskaalutlused

Jälgimine ja hindamine

Edasiste/täpsustavate uuringute vajadus

Kasutatud kirjandus