Määramine

Probleem

Kas probleem on prioriteetne?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Jah, diabeet on levinud probleem (hinnanguliselt 9% Eesti elanikkonnast), mille varajane avastamine aitaks vähendada tüsistuste riski ning parandada patsiendi elukvaliteeti. Rohkem kui 90% teist tüüpi diabeedi esmasjuhtudest diagnoositakse peale 45ndat eluaastat.

Soovitud mõju

Kui suur on eeldatav soovitud mõju?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Tühine

Väike

keskmine

Suur

Varieerub

Ei oska öelda

Tõendus pärieb 6-st meta-analüüsist ja ühest süstemaatilisest ülevaatest, uuringute kvaliteet on madal ja väga madal. Nii glükohemoglobiini kui paastuglükoosi kasutamine diabeedi sõeluuringus on madala tundlikkuse ja üpris hea spetsiifilisusega. Madal tundlikkus tähendab, et test ei leia üles nii suurt osa haigetest, kui me sooviksime. Glükohemoglobiini tundlikkus võib olla veidi parem kui paastuglükoosi oma, glükoosi taluvust vaatas vaid üks uuring, kus selle meetodi tundlikkus oli kolmest meetodist madalaim. Spetiifilisuse erinevus kahe testi vahel ei ole nii selge, kuid võib kalduda paastuglükoosi kasuks. Analoogselt, kõikide testide negatiivne ennustusväärtus (NPV) on hea (97,2%–99,0%), kuid positiivne ennustusväärtus on madal (5,4%–22,9%).

Täiendav probleem on erinevate lõikepunktide rohkus tulemuste tõlgendamisel.

Üldmuljena pigem soovitatakse glükohemoglobiini, mille alternatiivina võib aga vajadusel teha paastuglükoosi analüüsi.

Soovimatu mõju

Kui suur on eeldatav soovimatu mõju?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Suur

keskmine

Väike

Tühine

Varieerub

Ei oska öelda

Soovimatu mõju on osalt invasiivsete protseduuride liigne tegemine ning teisalt valenegatiivse tulemuse saanud inimestele valede signaalide andmine.

Tõendatuse kindlus

Kui kindel võib kokkuvõttes olla sekkumise mõju tõendatuses?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väga madal

madal

keskmine

väga

kaasatud uuringud puuduvad

Populatsiooni tasandil HbA1c või paastuglükoosiga skriinimise mõju on vähendatud madala spetsiifilisuse poolt. Tihti soovitatakse eelnevat täiendavat diabeediriski hindamist küsimustikuga, millel kõrge skoori saanud ainult suunata edasi, see vähendaks nende inimeste hulka, kes testi andma peavad ja vähendaks tehtavate proovide arvu ühe leitud juhu kohta.

SIGNi juhend plaanitakse seoses Covidiga valmis saada alles suvel 2024. Nemad võrdlevad skriinigtestidena justnimelt riski teste (Diabetes Risk Score Assessment tool, Cambridge Risk Score, Leicester Risk Assessment, QDiabetes, FINDRISC).

Üks Kanada ravijuhend ütleb:

• Täiskasvanutele, kellel on madal kui mõõdukas diabeedirisk (tuvastatud valideeritud riskikalkulaatoriga) ei soovita me rutiinset 2. tüüpi diabeedi osas sõelumist. (nõrk soovitus; madala kvaliteediga tõendus)

• Täiskasvanutele, kellel on suur diabeedirisk (tuvastatud valideeritud riskikalkulaatoriga), soovitame regulaarset diabeedi osas sõelumist iga 3–5 aasta järel A1C testiga. (nõrk soovitus; madala kvaliteediga tõendus)

• Täiskasvanutele, kellel on väga suur diabeedirisk (tuvastatud valideeritud riskikalkulaatoriga), soovitame regulaarset diabeedi osas sõelumist igal aastal A1C testiga. (nõrk soovitus; madala kvaliteediga tõendus)

NICE ravijuhend ütleb:

• Perearst ja muud tervishoiutöötajad peaksid suure 2. tüüpi diabeedi riskiga patsientide (ja diagnoosimata 2. tüüpi diabeediga patsientide) tuvastamiseks rakendama kaheastmelist strateegiat. Esiteks tuleks läbi viia riski hindamine. • • Teiseks, patsientidele kellel on vaja tuleks pakkuda veretesti teist tüüpi diabeedi või selle riski kinnitamiseks.

Tervishoiuspetsialistid peaksid pakkuma veenivere teste (paastuglükoosi test [FPG] või HbA1c) täiskasvanutele, kellel on kõrge riskiskoor (2. samm tuvastamise protsessis). Nad peaksid ka kaaluma vereteste neil, kes on üle 25 aasta vanad ja Lõuna-Aasia või Hiina päritolu või kelle kehamassiindeks on suurem kui 23 kg/m2.

Austraalia ravijuhend ütleb:

• Patsiente tuleks sõeluda diabeedi osas alates 40. eluaastast iga kolme aasta tagant kasutades küsimustikku AUSDRISK.

• Kõrge riskiga patsiendid (kellel on üks neist riskifaktoritest: AUSDRISK skoor ≥12, varasem karviovaskulaarhaigus nagu müokardiinfarkt või insult, varasem gestatsioonidiabeet, polütsüstiliste munasarjade sündroom või antipsühhootikumide tarbimine) tuleks sõeluda kas paastuglükoosi testiga või HbA1c testiga (B) iga 3 aasta järel (C).

• Patsiente, kes on kas glükoositaluvuse testi paastuglükoosi testi põhjal kõrge riskiga, tuleks (vanusest sõltumata) sõeluda paastuglükoosi testiga või HbA1c testiga (B) kord 12 kuu jooksul (C).

Samas uuem Kanada juhend ütleb:

• Üle 40-aasta vanuseid inimesi ja kõrge diabeediriskiga inimesi tuleks sõeluda diabeedi osas paastuglükoosi testi või A1C testiga iga 3 aasta järel. [Grade D, Consensus]. Varasemat või tihedamat testimist (iga 6 kuni 12 kuu järel) paastuglükoosi testi või A1C testiga tuleks kaaluda patsientidel kellel on riskikalkulaatori põhjal väga kõrge risk või kellel on muud täiendavad riskifaktorid diabeediks. [Grade D, Consensus]

Väärtushinnangud

Kas see, kuivõrd inimesed (inimeste erinevad alarühmad) peamisi tulemusi väärtustavad, varieerub või kui ebakindlad me nende hinnangutes oleme?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

oluline ebakindlus või varieeruvus

võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus

oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub

oluline ebakindlus või varieeruvus puudub

Patsiendid tõenäoliselt ei eelista üht testi teisele. Küll aga võivad hoiakud selle osas, kas ja kellel on skriiningprogramm mõistlik, olla erinevad.

Negatiivne test ei tähenda haiguse puudumist. Paastuglükoosi analüüsil võib ebameeldivust valmistada tühja kõju nõue.

Mõjude tasakaal

Kas sekkumise soovitud ja soovimatu mõju vahekord viitab sekkumise või võrdlus(tegevuse) ülekaalule?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

Ei oska öelda

Tõenduse põhjal ei saa väita, et üks oleks parem kui teine. Skriining on tõenäoliselt lõppkokkuvõttes kasumlik, kui õnnestub see suunata õigel ajal õigetele inimestele.

Vajaminevad ressursid

Kui suur on ressursivajadus (kulud)?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

suur kulu

keskmine kulu

mittearvestatav kulu ja sääst

keskmine sääst

suur sääst

Varieerub

Ei oska öelda

Suure koguse proovide analüüsimisega kaasnevad kulud.

Perearstide koolituskulud (sihtrühm, meetodi valik, tulemuse tõlgendamine).

HbA1c on kallim kui FPG.

Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus

Milline on ressursivajaduse (kulude) tõendatusse aste?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väga madal

madal

keskmine

väga

kaasatud uuringud puuduvad

Eraldi vajaminevate ressursside uuringuid ei otsitud ning kaasatud uuringutes ressursivajaduse teemat ei käsitletud.

Kulutõhusus

Kas sekkumise kulutõhusus soosib sekkumist või võrdlust?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

kaasatud uuringud puuduvad

Eraldi kulutõhususe uuringuid ei otsitud ning kaasatud uuringutes kulutõhususe teemat ei käsitletud.

Analüüsid on kasutusel olevad, ei ole uued sekkumised. Tavapraktikat muuta ei taha.

Võrdsed võimalused

Kuivõrd sekkumine mõjutab tervisevõimaluste võrdsust?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

vähendab võrdsust

tõenäoliselt vähendab võrdsust

tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust

tõenäoliselt suurendab võrdsust

suurendab võrdsust

Varieerub

Ei oska öelda

Skriiningtesti täpne tüüp võib mõjutada võimaluste võrdsust läbi vastava analüüsi kättesaadavuse.

Skriiningu kättesaadavus paraneb.

Vastuvõetavus

Kas sekkumine on huvitatud osapooltele vastuvõetav?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Skriiningut võidakse näha lisanduva ajakuluna nii patsiendi kui arsti poolt, kuid eeldatavalt on ta osapooltele vastuvõetav.

HbA1c kallim, aga saab teha igal ajal (ei pea tühja kõhuga tegema).

Teostatavus

Kas sekkumine on teostatav?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

HbA1c on teostatavam, sest ei pea olema tühja kõhuga tehtud, aga on kallis (u 4x kallim kui FPG).

FPG on odavam, aga patsient peab olema tühja kõhuga.

Hinnangute kokkuvõte

	Hinnang
Probleem	Ei	Pigem ei	Pigem jah	jah	Varieerub	Ei oska öelda
Soovitud mõju	Tühine	Väike	keskmine	Suur	Varieerub	Ei oska öelda
Soovimatu mõju	Suur	keskmine	Väike	Tühine	Varieerub	Ei oska öelda
Tõendatuse kindlus	Väga madal	madal	keskmine	väga	kaasatud uuringud puuduvad
Väärtushinnangud	oluline ebakindlus või varieeruvus	võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus	oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub	oluline ebakindlus või varieeruvus puudub
Mõjude tasakaal	soosib võrdlust	pigem soosib võrdlust	ei soosi sekkumist ega võrdlust	pigem soosib sekkumist	soosib sekkumist	Varieerub	Ei oska öelda
Vajaminevad ressursid	suur kulu	keskmine kulu	mittearvestatav kulu ja sääst	keskmine sääst	suur sääst	Varieerub	Ei oska öelda
Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus	Väga madal	madal	keskmine	väga	kaasatud uuringud puuduvad
Kulutõhusus	soosib võrdlust	pigem soosib võrdlust	ei soosi sekkumist ega võrdlust	pigem soosib sekkumist	soosib sekkumist	Varieerub	kaasatud uuringud puuduvad
Võrdsed võimalused	vähendab võrdsust	tõenäoliselt vähendab võrdsust	tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust	tõenäoliselt suurendab võrdsust	suurendab võrdsust	Varieerub	Ei oska öelda
Vastuvõetavus	Ei	Pigem ei	Pigem jah	jah	Varieerub	Ei oska öelda
Teostatavus	Ei	Pigem ei	Pigem jah	jah	Varieerub	Ei oska öelda

Kokkuvõte

Soovitus

8. 40–65-aastasele 2. tüüpi diabeedi riskiga inimesele võite määrata paastuglükoosi või glükohemoglobiini analüüsi haiguse varaseks avastamiseks.

Küsimus
Kas kasutada glükohemoglobiin (HbA1c), paastuglükoos (FPG) või glükoosi taluvuse proov (OGTT) 2. tüüpi diabeedi varane avastamine?
Sihtrühm:	2. tüüpi diabeedi varane avastamine
Sekkumine:	sotsiaalvõrgustiku põhine lähenemine
Võrdlus:	standardravi/kohapõhine testimine/võrdlusgrupp puudub
Peamised tulemusnäitajad:	Tundlikkus Tundlikkus Tundlikkus Tundlikkus Tundlikkus Tundlikkus Tundlikkus Spetsiifilisus Spetsiifilisus Spetsiifilisus Spetsiifilisus Spetsiifilisus Spetsiifilisus Spetsiifilisus Tundlikkus ja spetsiifilisus Positiivne ennustusväärtus Negatiivne ennustusväärtus
Taust:	<div data-contents="true"><div class="" data-block="true" data-editor="7s1gv" data-offset-key="cburj-0-0"><div data-offset-key="cburj-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="cburj-0-0"><span data-text="true">Tervise Arengu Instituudi andmetel diagnoositakse Eestis aastas umbes 4500 esmast diabeedijuhtu, millest enamuse moodustab 2. tüüpi diabeet. On iseloomulik, et 2. tüüpi diabeedi esmajuhtudest diagnoositakse 90% vähemalt 45-aastastel inimestel. Hinnangute kohaselt on Eestis diagnoositud diabeet umbes 70 000 inimesel, kuid arvatakse, et umbes sama palju inimesi põeb diabeeti enese teadmata. Võimalike diabeedijuhtumite avastamiseks on kasutusel mitmesuguseid analüüse: näiteks määratakse paastuglükoosi, glükohemoglobiini (HbA1c) või tehakse glükoositaluvuse proov (GTT). (20) </span></span></div></div></div>

Probleem Kas probleem on prioriteetne?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Ei Pigem ei Pigem jah jah Varieerub Ei oska öelda	Jah, diabeet on levinud probleem (hinnanguliselt 9% Eesti elanikkonnast), mille varajane avastamine aitaks vähendada tüsistuste riski ning parandada patsiendi elukvaliteeti. Rohkem kui 90% teist tüüpi diabeedi esmasjuhtudest diagnoositakse peale 45ndat eluaastat.
Soovitud mõju Kui suur on eeldatav soovitud mõju?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Tühine Väike keskmine Suur Varieerub Ei oska öelda	Tõendus pärieb 6-st meta-analüüsist ja ühest süstemaatilisest ülevaatest, uuringute kvaliteet on madal ja väga madal. Nii glükohemoglobiini kui paastuglükoosi kasutamine diabeedi sõeluuringus on madala tundlikkuse ja üpris hea spetsiifilisusega. Madal tundlikkus tähendab, et test ei leia üles nii suurt osa haigetest, kui me sooviksime. Glükohemoglobiini tundlikkus võib olla veidi parem kui paastuglükoosi oma, glükoosi taluvust vaatas vaid üks uuring, kus selle meetodi tundlikkus oli kolmest meetodist madalaim. Spetiifilisuse erinevus kahe testi vahel ei ole nii selge, kuid võib kalduda paastuglükoosi kasuks. Analoogselt, kõikide testide negatiivne ennustusväärtus (NPV) on hea (97,2%–99,0%), kuid positiivne ennustusväärtus on madal (5,4%–22,9%).	Täiendav probleem on erinevate lõikepunktide rohkus tulemuste tõlgendamisel. Üldmuljena pigem soovitatakse glükohemoglobiini, mille alternatiivina võib aga vajadusel teha paastuglükoosi analüüsi.
Soovimatu mõju Kui suur on eeldatav soovimatu mõju?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Suur keskmine Väike Tühine Varieerub Ei oska öelda	Soovimatu mõju on osalt invasiivsete protseduuride liigne tegemine ning teisalt valenegatiivse tulemuse saanud inimestele valede signaalide andmine.
Tõendatuse kindlus Kui kindel võib kokkuvõttes olla sekkumise mõju tõendatuses?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Väga madal madal keskmine väga kaasatud uuringud puuduvad	Populatsiooni tasandil HbA1c või paastuglükoosiga skriinimise mõju on vähendatud madala spetsiifilisuse poolt. Tihti soovitatakse eelnevat täiendavat diabeediriski hindamist küsimustikuga, millel kõrge skoori saanud ainult suunata edasi, see vähendaks nende inimeste hulka, kes testi andma peavad ja vähendaks tehtavate proovide arvu ühe leitud juhu kohta. SIGNi juhend plaanitakse seoses Covidiga valmis saada alles suvel 2024. Nemad võrdlevad skriinigtestidena justnimelt riski teste (Diabetes Risk Score Assessment tool, Cambridge Risk Score, Leicester Risk Assessment, QDiabetes, FINDRISC).	Üks Kanada ravijuhend ütleb: • Täiskasvanutele, kellel on madal kui mõõdukas diabeedirisk (tuvastatud valideeritud riskikalkulaatoriga) ei soovita me rutiinset 2. tüüpi diabeedi osas sõelumist. (nõrk soovitus; madala kvaliteediga tõendus) • Täiskasvanutele, kellel on suur diabeedirisk (tuvastatud valideeritud riskikalkulaatoriga), soovitame regulaarset diabeedi osas sõelumist iga 3–5 aasta järel A1C testiga. (nõrk soovitus; madala kvaliteediga tõendus) • Täiskasvanutele, kellel on väga suur diabeedirisk (tuvastatud valideeritud riskikalkulaatoriga), soovitame regulaarset diabeedi osas sõelumist igal aastal A1C testiga. (nõrk soovitus; madala kvaliteediga tõendus) NICE ravijuhend ütleb: • Perearst ja muud tervishoiutöötajad peaksid suure 2. tüüpi diabeedi riskiga patsientide (ja diagnoosimata 2. tüüpi diabeediga patsientide) tuvastamiseks rakendama kaheastmelist strateegiat. Esiteks tuleks läbi viia riski hindamine. • • Teiseks, patsientidele kellel on vaja tuleks pakkuda veretesti teist tüüpi diabeedi või selle riski kinnitamiseks. Tervishoiuspetsialistid peaksid pakkuma veenivere teste (paastuglükoosi test [FPG] või HbA1c) täiskasvanutele, kellel on kõrge riskiskoor (2. samm tuvastamise protsessis). Nad peaksid ka kaaluma vereteste neil, kes on üle 25 aasta vanad ja Lõuna-Aasia või Hiina päritolu või kelle kehamassiindeks on suurem kui 23 kg/m2. Austraalia ravijuhend ütleb: • Patsiente tuleks sõeluda diabeedi osas alates 40. eluaastast iga kolme aasta tagant kasutades küsimustikku AUSDRISK. • Kõrge riskiga patsiendid (kellel on üks neist riskifaktoritest: AUSDRISK skoor ≥12, varasem karviovaskulaarhaigus nagu müokardiinfarkt või insult, varasem gestatsioonidiabeet, polütsüstiliste munasarjade sündroom või antipsühhootikumide tarbimine) tuleks sõeluda kas paastuglükoosi testiga või HbA1c testiga (B) iga 3 aasta järel (C). • Patsiente, kes on kas glükoositaluvuse testi paastuglükoosi testi põhjal kõrge riskiga, tuleks (vanusest sõltumata) sõeluda paastuglükoosi testiga või HbA1c testiga (B) kord 12 kuu jooksul (C). Samas uuem Kanada juhend ütleb: • Üle 40-aasta vanuseid inimesi ja kõrge diabeediriskiga inimesi tuleks sõeluda diabeedi osas paastuglükoosi testi või A1C testiga iga 3 aasta järel. [Grade D, Consensus]. Varasemat või tihedamat testimist (iga 6 kuni 12 kuu järel) paastuglükoosi testi või A1C testiga tuleks kaaluda patsientidel kellel on riskikalkulaatori põhjal väga kõrge risk või kellel on muud täiendavad riskifaktorid diabeediks. [Grade D, Consensus]
Väärtushinnangud Kas see, kuivõrd inimesed (inimeste erinevad alarühmad) peamisi tulemusi väärtustavad, varieerub või kui ebakindlad me nende hinnangutes oleme?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
oluline ebakindlus või varieeruvus võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub oluline ebakindlus või varieeruvus puudub	Patsiendid tõenäoliselt ei eelista üht testi teisele. Küll aga võivad hoiakud selle osas, kas ja kellel on skriiningprogramm mõistlik, olla erinevad.	Negatiivne test ei tähenda haiguse puudumist. Paastuglükoosi analüüsil võib ebameeldivust valmistada tühja kõju nõue.
Mõjude tasakaal Kas sekkumise soovitud ja soovimatu mõju vahekord viitab sekkumise või võrdlus(tegevuse) ülekaalule?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
soosib võrdlust pigem soosib võrdlust ei soosi sekkumist ega võrdlust pigem soosib sekkumist soosib sekkumist Varieerub Ei oska öelda	Tõenduse põhjal ei saa väita, et üks oleks parem kui teine. Skriining on tõenäoliselt lõppkokkuvõttes kasumlik, kui õnnestub see suunata õigel ajal õigetele inimestele.
Vajaminevad ressursid Kui suur on ressursivajadus (kulud)?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
suur kulu keskmine kulu mittearvestatav kulu ja sääst keskmine sääst suur sääst Varieerub Ei oska öelda	Suure koguse proovide analüüsimisega kaasnevad kulud. Perearstide koolituskulud (sihtrühm, meetodi valik, tulemuse tõlgendamine).	HbA1c on kallim kui FPG.
Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus Milline on ressursivajaduse (kulude) tõendatusse aste?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Väga madal madal keskmine väga kaasatud uuringud puuduvad	Eraldi vajaminevate ressursside uuringuid ei otsitud ning kaasatud uuringutes ressursivajaduse teemat ei käsitletud.
Kulutõhusus Kas sekkumise kulutõhusus soosib sekkumist või võrdlust?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
soosib võrdlust pigem soosib võrdlust ei soosi sekkumist ega võrdlust pigem soosib sekkumist soosib sekkumist Varieerub kaasatud uuringud puuduvad	Eraldi kulutõhususe uuringuid ei otsitud ning kaasatud uuringutes kulutõhususe teemat ei käsitletud.	Analüüsid on kasutusel olevad, ei ole uued sekkumised. Tavapraktikat muuta ei taha.
Võrdsed võimalused Kuivõrd sekkumine mõjutab tervisevõimaluste võrdsust?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
vähendab võrdsust tõenäoliselt vähendab võrdsust tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust tõenäoliselt suurendab võrdsust suurendab võrdsust Varieerub Ei oska öelda	Skriiningtesti täpne tüüp võib mõjutada võimaluste võrdsust läbi vastava analüüsi kättesaadavuse.	Skriiningu kättesaadavus paraneb.
Vastuvõetavus Kas sekkumine on huvitatud osapooltele vastuvõetav?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Ei Pigem ei Pigem jah jah Varieerub Ei oska öelda	Skriiningut võidakse näha lisanduva ajakuluna nii patsiendi kui arsti poolt, kuid eeldatavalt on ta osapooltele vastuvõetav.	HbA1c kallim, aga saab teha igal ajal (ei pea tühja kõhuga tegema).
Teostatavus Kas sekkumine on teostatav?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Ei Pigem ei Pigem jah jah Varieerub Ei oska öelda		HbA1c on teostatavam, sest ei pea olema tühja kõhuga tehtud, aga on kallis (u 4x kallim kui FPG). FPG on odavam, aga patsient peab olema tühja kõhuga.

Küsimus

Määramine

Probleem

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Soovitud mõju

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Soovimatu mõju

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Tõendatuse kindlus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väärtushinnangud

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Mõjude tasakaal

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Vajaminevad ressursid

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Kulutõhusus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Võrdsed võimalused

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Vastuvõetavus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Teostatavus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Hinnangute kokkuvõte

Soovituse tüüp

Kokkuvõte

Soovitus

Kaalutlused alamrühmade osas

Rakenduskaalutlused

Jälgimine ja hindamine

Edasiste/täpsustavate uuringute vajadus

Kasutatud kirjandus