Küsimus
Kas kasutada EEK-2 või muu meetod depressiooni ja/või ärevuse varane avastamine?
Sihtrühm:	depressiooni ja/või ärevuse varane avastamine
Sekkumine:	sotsiaalvõrgustiku põhine lähenemine
Võrdlus:	standardravi/kohapõhine testimine/võrdlusgrupp puudub
Peamised tulemusnäitajad:	Depressioon, EEK-2, tundlikkus Depressioon, EEK-2, spetsiifilisus Depressioon, One-Question Screen, tundlikkus Depressioon, 1-küsimuselised skriiningud, tundlikkus Depressioon, One-Question Screen, spetsiifilisus Depressioon, 1-küsimuselised skriiningud, spetsiifilisus Depressioon, 1-küsimuselised skriiningud, positiivne ennustusväärtus Depressioon, 1-küsimuselised skriiningud, negatiivne ennustusväärtus Depressioon, Whooley küsimused, tundlikkus Depressioon, Whooley küsimused (Two-Question Screen), tundlikkus Depressioon, Whooley küsimused, spetsiifilisus Depressioon, Whooley küsimused (Two-Question Screen), spetsiifilisus Depressioon, PHQ-2, tundlikkus Depressioon, PHQ-2, tundlikkus Depressioon, PHQ-2, tundlikkus Depressioon, PHQ-2, tundlikkus Depressioon, PHQ-2, tundlikkus Depressioon, PHQ-2, tundlikkus Depressioon, PHQ-2, spetsiifilisus Depressioon, PHQ-2, spetsiifilisus Depressioon, PHQ-2, spetsiifilisus Depressioon, PHQ-2, spetsiifilisus Depressioon, PHQ-2, spetsiifilisus Depressioon, PHQ-2, spetsiifilisus Depressioon, PHQ-2 + PHQ-9, tundlikkus Depressioon, PHQ-2 + PHQ-9, spetsiifilisus Depressioon, 2/3-küsimuselised skriiningud, tundlikkus Depressioon, 2/3-küsimuselised skriiningud, spetsiifilisus Depressioon, 2/3-küsimuselised skriiningud, positiivne ennustusväärtus Depressioon, 2/3-küsimuselised skriiningud, negatiivne ennustusväärtus Depressioon, WHO-5, tundlikkus Depressioon, WHO-5, spetsiifilisus Depressioon, HADS-D, tundlikkus Depressioon, HADS-D, tundlikkus Depressioon, HADS-D, tundlikkus Depressioon, HADS-D, spetsiifilisus Depressioon, HADS-D, spetsiifilisus Depressioon, HADS-D, spetsiifilisus Depressioon, PHQ-9, tundlikkus Depressioon, PHQ-9, tundlikkus Depressioon, PHQ-9, tundlikkus Depressioon, PHQ-9, tundlikkus Depressioon, PHQ-9, tundlikkus Depressioon, PHQ-9, spetsiifilisus Depressioon, PHQ-9 spetsiifilisus Depressioon, PHQ-9, spetsiifilisus Depressioon, PHQ-9, spetsiifilisus Depressioon, PHQ-9, spetsiifilisus Depressioon, CES-D short versions (7-10 küsimust), tundlikkus Depressioon, CES-D short versions (7-10 küsimust), spetsiifilisus Depressioon, PHQ-9, tundlikkus Depressioon, PHQ-9, spetsiifilisus Ärevus, GAD-2, tundlikkus Ärevus, GAD-2, tundlikkus Ärevus, GAD-2, spetsiifilisus Ärevus, GAD-2, spetsiifilisus Ärevus, GAD-7, tundlikkus Ärevus, GAD-7, tundlikkus Ärevus, GAD-7, tundlikkus Ärevus, GAD-7 (PHQ-A), tundlikkus Ärevus, GAD-7, spetsiifilisus Ärevus, GAD-7, spetsiifilisus Ärevus, GAD-7, spetsiifilisus Ärevus, GAD-7 (PHQ-A), spetsiifilisus Ärevus, GAD-Q-IV (GAD-9), tundlikkus Ärevus, GAD-Q-IV (GAD-9), spetsiifilisus
Taust:	<div data-contents="true"><div class="" data-block="true" data-editor="5n99v" data-offset-key="9arf7-0-0"><div data-offset-key="9arf7-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="9arf7-0-0"><span data-text="true"> Depressiooni läbilõikeline levimus Eestis on hinnanguliselt 5,9% ja ärevushäirete levimus 3,2%, mis on ühed Euroopa suurimad (87). Seejuures on depressiooni levimus vanuses 40–60 aastat reeglina elukaare suurim: Tervise Arengu Instituudi Eesti terviseuuringu andmetel oli 2019. aastal depressiooni levimus vanuserühmades 55–64 ja 45–54 vastavalt 10,9% ja 10,2% (88). Depressiooni ja ärevushäiretega patsientide varaseks tuvastamiseks on levinud soovitus kasutada sõelumisvahendina enesekohaseid küsimustikke, sh esmatasandil (89). Eestis on välja töötatud emotsionaalse enesetunde küsimustik, mille teist täiendatud versiooni EEK-2 kasutatakse sageli nii kliinilises praktikas kui ka teadustöös (90). Ingliskeelses teaduskirjanduses kajastatakse veel paljusid sõelteste, mille omadused on suhteliselt sarnased. Et tagada tõhus depressiooni ja ärevushäirete varane tuvastamine ja samas võimalikult efektiivne personali- ja ajakasutus, sobib hästi heade omaduste ja võimalikult väikse ajakuluga sõeltest. </span></span></div></div></div>

Määramine

Probleem Kas probleem on prioriteetne?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Ei Pigem ei Pigem jah jah Varieerub Ei oska öelda	Esmatasandi sõeluuring võib aidata tuvastada diagnoosimata depressiooniga isikuid ja lühendada tüüpilist 4-aastast ajavahemikku depressiooni alguse ja ravi alustamise vahel. See omakorda võib potentsiaalselt ära hoida nii patsiendi kannatusi kui ka ühiskondlikku kahju. Depressiooni sõeluuring erineb enamikest sõeluuringust selle poolest, et patsiendid ei ole mitte asümptomaatilised, vaid "a-diagnoosilised", st neil on sümptomid olemas, kuid ühel või teisel põhjusel ei ole nad veel saanud arstilt diagnoosi. Arvestades depressiooni episoodilisust, psühhiaatrilise abi killustatud olemust ja diagnoosiga seotud stigmat, võib sõeluuringuprogrammidel olla kõrvalkasu, mis aitab tuvastada patsiente, keda on ravitud, kuid kellel on endiselt sümptomid ja kes vajavad tõhusamat depressiooniravi, või neid, kellel on depressioon pärast remissiooni uuesti avaldunud. Depressiooni levimus on reeglina vanuses 40–60 aastat elukaare suurim. Eesti Terviseuuringu andmetel oli 2019. aastal depressiooni hinnanguline levimus vanusgruppides 55–64 ja 45–54 vastavalt 10,9% ja 10,2%. Surma põhjuste registri andmetel aastatel hukkus eestis 2006–2016 enesetapu tõttu 2543 inimest ehk keskmiselt 231 inimest aastas. Enesetapu sooritamise tõenäosus suurenes vanuse kasvades, surma hetkel oli meeste keskmine vanus 49 aastat ja naiste oma 60 aastat.
Soovitud mõju Kui suur on eeldatav soovitud mõju?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Tühine Väike keskmine Suur Varieerub Ei oska öelda	Kaasatud on 16 metaanalüüsi või süstemaatilist ülevaadet, neist 13 depressiooni skriinimise ning 3 ärevushäire skriinimise osas. Varieeruva kvaliteediga tõendus (väga madal kuni kõrge) viitab lühikeste skriiningtestide heale tundlikkusele ja üpris heale spetsiifilisusele. Testid ei ole teadaolevalt eesti keeles valideeritud. Võrdluseks, EEK-2 tundlikkus jääb vahemikku 0,79 kuni 0,86 ning spetsiifilisus vahemikku 0,77 kuni 0,84 (vastavalt skoori lõikepunktidega 10, 11 ja 12). (Ööpik P, 2006) Kui üheküsimuseliste skriiningvahendite tundlikkus on veel suhteliselt madal, siis juba kaheküsimuseliste skriininvahendite tundlikkus one metaaanalüüsides 0,72-0,97 ja spetsiifilisus 0,67 kuni 0,87. Uuringud ja ravijuhised rõhutavad, et skriinimisel pole mõtet kui skriinimisele ei järgne sekkumist. Perearstisüsteem on siinkohal eelisseisus, sest seal puuduvad suuremad korralduslikud takistused ravi organiseerimiseks ning on olemas jätkuv kokkupuude patsiendiga (ning ka usaldust toetav varasem kokkupuude).	Patisendi võimalus psühhiaatri vastuvõtule saada on mõjutatud psühhiaatrite järjekordadest. Psühhoteraapia kättesaadavus on täna Eestis halb (spetsialistide puudus, regulatsioonide hägusus, teenustasud jne). EEK-2 on liiga põhjalik ja töömahukas. Vaja on esialgu sõeluda välja, kellele EEK-2-e teha. Selleks saab kasutada nt PHQ-2t. Sellevõrra jääks visiidil aega tegeleda teiste probleemidega.
Soovimatu mõju Kui suur on eeldatav soovimatu mõju?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Suur keskmine Väike Tühine Varieerub Ei oska öelda	Arvestama peab valepositiivsete testide võimaliku negatiivse mõjuga patsiendile ja tervishoiusüsteemile ning valenegatiivsete testide võimaliku abi otsimise edasilükkamist tekitava efektiga.	Risk, et ei leia inimesi üles.
Tõendatuse kindlus Kui kindel võib kokkuvõttes olla sekkumise mõju tõendatuses?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Väga madal madal keskmine väga kaasatud uuringud puuduvad	Kaasatud üksikuuringute kvaliteet varieerub ning peamiseks puuduseks on pimendamise alase info tihti raporteeritamata jätmine. Kokkuvõttes on tõenduse hulk ja kvaliteet depressiooniskriiningu osas keskmine, kuid ärevushäire skriiningu osas madalam.
Väärtushinnangud Kas see, kuivõrd inimesed (inimeste erinevad alarühmad) peamisi tulemusi väärtustavad, varieerub või kui ebakindlad me nende hinnangutes oleme?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
oluline ebakindlus või varieeruvus võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub oluline ebakindlus või varieeruvus puudub	Tuleb arvestada psühhiaatriliste diagnoosidega kaasneva stigmaga ning patsientide erinevate hoiakutega.
Mõjude tasakaal Kas sekkumise soovitud ja soovimatu mõju vahekord viitab sekkumise või võrdlus(tegevuse) ülekaalule?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
soosib võrdlust pigem soosib võrdlust ei soosi sekkumist ega võrdlust pigem soosib sekkumist soosib sekkumist Varieerub Ei oska öelda	Tõendus ütleb, et kui skriiningule järgneb ka sekkumine, on skriinimine kasulik.	Otsitakse lühemat küsimustikku, mida kasutada. Tõendusmaterjalist selgus, et lühematel küsimustikel ei ole soovimatut mõju ning on näidatud soovitud mõju.
Vajaminevad ressursid Kui suur on ressursivajadus (kulud)?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
suur kulu keskmine kulu mittearvestatav kulu ja sääst keskmine sääst suur sääst Varieerub Ei oska öelda	Vaja on valideerida küsimustikud ja koolitada personal.	Kui mõelda vajaminevatele ressurssidele, siis töörühm kaldus pigem keskmise säästu poole, sest kulud on ilmselt suhtelised väikesed ning ajakokkuhoid (kui kasutada lühemat küsimustikku) võib kaasa tuua ka kaudse säästu. Lisaks pikas perspektiivis sääst, sest psühhiaatrilisse abisse suunatakse inimesed, kes seda tõesti vajavad. Valideerimise ja koolitamise kulu ei oska hinnata, kuid kuna tegemist on lühikeste küsimustikega, siis ilmselt ei ole oluline kulu.
Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus Milline on ressursivajaduse (kulude) tõendatusse aste?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Väga madal madal keskmine väga kaasatud uuringud puuduvad	Eraldi ressursse käsitlevaid uuringuid ei otsitud.
Kulutõhusus Kas sekkumise kulutõhusus soosib sekkumist või võrdlust?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
soosib võrdlust pigem soosib võrdlust ei soosi sekkumist ega võrdlust pigem soosib sekkumist soosib sekkumist Varieerub kaasatud uuringud puuduvad	Eraldi kulutõhusust käsitlevaid uuringuid ei otsitud.
Võrdsed võimalused Kuivõrd sekkumine mõjutab tervisevõimaluste võrdsust?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
vähendab võrdsust tõenäoliselt vähendab võrdsust tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust tõenäoliselt suurendab võrdsust suurendab võrdsust Varieerub Ei oska öelda	Sekkumine ilmselt suurendab võrdsust, kuna parandab ravini jõudmist ka neil, kes selle haigusega muidu arsti juurde ei jõuaks (nt ei tea kust abi otsida või on teenuste kättesaadavus halb).	Sekkumine võrreldes mittesekkumisega (mitte skriinimisega) suurendab võrdsust. Lühem küsimustik vs pikem küsimustik - lühema küsimustikuga tõenäoliselt lihtsustab skriinimist ning võimalik, et skriinitakse rohkem, seega suurendab võrdsust.
Vastuvõetavus Kas sekkumine on huvitatud osapooltele vastuvõetav?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Ei Pigem ei Pigem jah jah Varieerub Ei oska öelda	Tuleb arvestada võimaliku stigmaga patsiendi jaoks.	Sekkumise olemasolu võib aja jooksul ka stigmat vähendada ja vastuvõetavust suurendada. Hinnangut andes mõeldakse lühisekkumise vastuvõetavust.
Teostatavus Kas sekkumine on teostatav?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Ei Pigem ei Pigem jah jah Varieerub Ei oska öelda	Skriining on teostatav ning lühemas formaadis võib-olla isegi järjekindlamalt teostatav.	Hinnangut andes mõeldakse lühisekkumise vastuvõetavust.

Hinnangute kokkuvõte

	Hinnang
Probleem	Ei	Pigem ei	Pigem jah	jah	Varieerub	Ei oska öelda
Soovitud mõju	Tühine	Väike	keskmine	Suur	Varieerub	Ei oska öelda
Soovimatu mõju	Suur	keskmine	Väike	Tühine	Varieerub	Ei oska öelda
Tõendatuse kindlus	Väga madal	madal	keskmine	väga	kaasatud uuringud puuduvad
Väärtushinnangud	oluline ebakindlus või varieeruvus	võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus	oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub	oluline ebakindlus või varieeruvus puudub
Mõjude tasakaal	soosib võrdlust	pigem soosib võrdlust	ei soosi sekkumist ega võrdlust	pigem soosib sekkumist	soosib sekkumist	Varieerub	Ei oska öelda
Vajaminevad ressursid	suur kulu	keskmine kulu	mittearvestatav kulu ja sääst	keskmine sääst	suur sääst	Varieerub	Ei oska öelda
Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus	Väga madal	madal	keskmine	väga	kaasatud uuringud puuduvad
Kulutõhusus	soosib võrdlust	pigem soosib võrdlust	ei soosi sekkumist ega võrdlust	pigem soosib sekkumist	soosib sekkumist	Varieerub	kaasatud uuringud puuduvad
Võrdsed võimalused	vähendab võrdsust	tõenäoliselt vähendab võrdsust	tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust	tõenäoliselt suurendab võrdsust	suurendab võrdsust	Varieerub	Ei oska öelda
Vastuvõetavus	Ei	Pigem ei	Pigem jah	jah	Varieerub	Ei oska öelda
Teostatavus	Ei	Pigem ei	Pigem jah	jah	Varieerub	Ei oska öelda

Soovituse tüüp

Nõrk soovitus sekkumise poolt

●

Kokkuvõte

Soovitus

23. 40–65-aastasel inimesel võite kasutada ärevushäire esmaseks hindamiseks küsimustikke GAD-2 või EEK-2.

Küsimus

Määramine

Probleem

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Soovitud mõju

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Soovimatu mõju

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Tõendatuse kindlus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väärtushinnangud

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Mõjude tasakaal

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Vajaminevad ressursid

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Kulutõhusus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Võrdsed võimalused

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Vastuvõetavus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Teostatavus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Hinnangute kokkuvõte

Soovituse tüüp

Kokkuvõte

Soovitus

Kaalutlused alamrühmade osas

Rakenduskaalutlused

Jälgimine ja hindamine

Edasiste/täpsustavate uuringute vajadus

Kasutatud kirjandus