Küsimus

Kas kasutada naatriumhüpokloritit, peräädikhapet ja vesinikperoksiidi lisaks tavapärasele puhastamisele / desinfektsioonile või mitte , et vähendada Clostridioides difficile, multiresistentsete mikroobide, ümbrisega ja ümbriseta viiruste avaldumust ?

Sihtrühm:

, et vähendada Clostridioides difficile, multiresistentsete mikroobide, ümbrisega ja ümbriseta viiruste avaldumust

Sekkumine:

sotsiaalvõrgustiku põhine lähenemine

Võrdlus:

standardravi/kohapõhine testimine/võrdlusgrupp puudub

Peamised tulemusnäitajad:

Tervishoiutekkeste infektsioonide esinemissagedus

Tervishoiutekkese MRSA, VRE ja multiresistentse Acinetobacteri esinemissagedus (naatriumhüpoklorit vs. standardpraktika (kvaternaarsed ammooniumühendid) ruumi lõppdesinfektsioonil, kombineeritud tulemused

Tervishoiutekkese MRSA esinemissagedus (naatriumhüpoklorit vs. standardparaktika (kvaternaarsed ammooniumühendid) ruumi lõppkoristusel

Tervishoiutekkese VRE esinemissagedus (naatriumhüpoklorit vs. standardparaktika (kvaternaarsed ammooniumühendid) ruumi lõppkoristusel

MRSA levik erinevate ruumi lõppdesinfektsiooni meetodite kasutamisel (kvaternaarsed ammooniumühendid vs. naatriumhüpoklorit 10%)

VRE levik erinevate ruumi lõppdeisnfektsiooni meetodite kasutamisel (kvaternaarsed ammooniumühendid vs naatriumhüpoklorit 10%)

Gramnegatiivsete kolooniaid moodustavate ühikute arvu vähenemine kraanikaussides, kahe desinfektandi efektiivsuse võrdlus - naatriumhüpoklorit (kloor) vs vesinikperoksiid

Tervishoiutekkeste C.difficile infektsioonide avaldumise vähenemine (klooriühendite kasutamine)

Tervishoiutekkeste C.difficile infektsioonide avaldumise vähenemine (klooriühendite kasutamine)

Tervishoiutekkeste infektsioonide ja indikaator mikrooganismide esinemissagedus, tavapärased koristusstandardid (kvaternaarsed ammooniumühendid, alkoholi sisaldavad lahused, kloori sisaldavad lahused) vs. peräädikhappe lapid

C.difficilega seotud kõhulahtisuse esinemine, standarddesinfektsioon (kvaternaarsed ammooniumühendid) vs kloori sisaldavad desinfektant

Uus tulemusnäitaja

Kontekst:

Tervishoiuasutus, välja jäetud eksperimentaalsed uuringud

Määramine

Probleem

Kas probleem on prioriteetne?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Ravijuhendi koostamisel kohandatakse Austraalia vastavat juhendit "Australian Guidelines for the Prevention and Control of Infection in Healthcare (2019)"
Mikroorganisme võib leiduda tervishoiuasutustes erinevatel pindadel ning on ammu tõendatud, et esineb seos keskkonna puhastamise ning mikroorganismide edasikandumise vahel. Mikroorganismide ülekandumine keskkonnast patsientidele võib juhtuda otsekontakti käigus kontamineerunud pindade/seadmetega või ka kaudselt nt personali käte kaudu. Erinevaid pindasid saab puhastada erinevatel meetoditel, seejuures ei pruugi reeglid olla nii ranged, kui on nt sätestatud juhistes erinevate instrumentide ja seadmete desinfektsiooniks ja sterilisatsiooniks. Puhastamise ja/või desinfitseerimise tase sõltub kontamineerumise riskist.
Pindadel ja ruumides, kus on suurem oht mikroorganismide levikuks või on teadaolevalt mikroorganismid, on vajalik lisaks puhastamisele ka desinfitseerimine. Desinfitseerimiseks kasutatakse olenevalt pindade ja seadmete omadustest erinevaid ja erineva efektiivsusega vahendeid.

Mõned mõisted aruteluks (Rutala, 2008, NHS., 2021):
Dekontaminatsioon hõlmab nii puhastust kui desinfektsiooni, dekontaminatsiooni ulatus sõltub ruumi, sisustuse, seadme kasutusotstarbest (puhtuse aste).
Puhastamine on protsess, mille tulemusena eemaldatakse pinnalt võõrained ja mustus ning enamus mikroorganismidest. Puhastatud pind on visuaalselt puhas. Puhastamisel kasutatakse vett, puhastusainet ehk detergenti ja mehhaanilist mõju (käsitsi- või masinpesu). Puhastamine ei tähenda, et pinnad on patogeenidest täielikult vabad. Puhastatud pinnale jääb alati teatud hulk mikroorganisme, mis niiskuses ja soojuses hakkavad taas paljunema.
Desinfektsioon on protsess, mille tulemusena hävitatakse pinnalt vegetatiivsed mikroorganismid (välja arvatud eosed ja bakterite spoorid) mikrobioloogiliselt ohutu tasemeni. Hea desinfektsiooni vältimatu eeldus on eelnev pinna puhastamine, sest orgaaniline materjal, nagu veri ja kehavedelikud inaktiveerivad desinfektandi toime (märkus: osades allikates pigem ei soovitata eelnevat puhastamist, st määrdumisel tuleb siiski kohe desinfitseerida). Desinfektsiooniks kasutatakse desinfitseerivat ainet ehk desinfektanti (keemiline desinfektsioon), kõrget temperatuuri (termodesinfektsioon).
Desinfektant on desinfitseerivas vahendis sisalduv toimeaine mikroorganismide hävitamiseks selleks ettenähtud toimeaja jooksul ja vajalikus kontsentratsioonis.
Desinfektandid võib jaotada:
- alkoholipõhised desinfektsioonivahendid, mis sobivad alkoholi taluvatele pindadele (nt erinevad tööpinnad, metallpinnad, aparatuuri pinnad, tilgajalad jms), sh eritisepleki eemaldamise järgseks pinna kiirdesinfektsiooniks.
- alkoholivabad desinfektsioonivahendid - desinfitseeriv vahend koos puhastusainega (detergent). Toimeaineteks on desinfitseeriva toimega amiinid ja kvaternaarsed ammooniumühendid (QAC) (põhiline kvaternaarsete ammooniumühendite saamise meetod on tertsiaalsete amiinide alküülimine alküülhalogeniididega), lisaks puhastava toimega pindaktiivne aine (tensiid). Sobivad kõikidele pindadele sh alkoholitundlike meditsiiniseadmete pindade desinfektsiooniks (nt ultrahelipead, vaginaal– ja abdominaalandurid. Desinfitseeritav pind peab olema eelnevalt kuiv ja UHgeelist puhastatud).
- muud toimeained: vabanev aktiivhapnik, peräädikhape, naatriumhüpokloriid või kloordioksiid.

Ravijuhendi koostamisel kohandatakse Austraalia vastavat juhendit "Australian Guidelines for the Prevention and Control of Infection in Healthcare (2019)"
Antud ravijuhendis on antud järgmised soovitused desinfitseerimise osas: Soovitus 12 (tingimuslik soovitus, uuendatud): Eritisepleki või vere või muu potentsiaalselt nakkusohtliku materjali pleki korral soovitatakse teha selle koha dekontamineerimine. Soovituse all on toodud pleki eemaldamise juhised ning lisaks märge, et potentsiaalselt haigustekitajaga pleki korral kasutada Therapeutic Goods Administration loetletud haigla tasandil spetsiifiliselt kasutatavaid desinfektante või klooril põhinevaid tooteid nagu nt naatriumhüpoklorit. Desinfektandi valik sõltub pinnast, kus plekk asus. Soovitus 13 (praktiline soovitus, uus): On hea tava kasutada klooril põhinevaid tooteid või Therapeutic Goods Administration loetletud haigla tasandil spetsiifiliselt kasutatavaid desinfektante lisaks standardpuhastuse praktikale, et tulla efektiivselt toime noroviiruse puhangutega. Naatriumhüpokloriti kasutamisel desinfektandina lisaks standardpuhastamise praktikale noroviiruse puhangu korral peab kasutama vähemalt lahjendusega 1:10, ekvivalentne 0,1% aktiivsele kloorile. Naatriumhüpokloriti kasutamisel peab arvestama: - pinnad peavad olema puhtad ja tühjad - võimaldada piisavalt aega viiruse kõrvaldamiseks - kontaktaeg min 10 min - naatriumhüpokloriti lahus (10% lahus) peab olema värske, just enne kasutamist tehtud (1:10 lahjendus = 1 osa valgendit 9 osa vee kohta) Soovitus 14 (tingimuslik soovitus, uus): Naatriumhüpokloritiga desinfitseerimist soovitatakse kasutada tervishoiuasutustes lisaks standardsele puhastamisele. Naatriumhüpokloriti kasutamist lisaks puhastuvahenditele soovitatakse lõppkoristusel ruumides, kus on teadolevalt või kahtlustatakse kokkupuudet C.difficilega seotud infektsioonide või multiresistentsete mikroorganismidega. Seda soovitatakse C.difficile infektsioonide puhangute katkestamiseks. Vaatamata uute toodete ja tehnoloogiate arendamisele, on naatriumhüpoklorit endiselt laialdaselt kasutatav ja kättesaadav klooril põhinev laia antimikroobse toimespektriga desinfektant. Tõendusmaterjali põhjal nenditakse, et kui lahjendus on sporitsiidse aktiivsuse mõttes piisav (≥ 5000ppm vaba kloori), on naatriumhüpoklorit efektiivne C.difficile suthes. Vesinikperoksiidi osas on ravijuhendis toodud soovitus vesinikperoksiidi au rkasutamise osas (vt kliiniline küsimus 6). Peräädikhappe kasutamise kohta on Austraalia ravijuhendis informatsioon vaid sterilisatsiooni käsitlevas osas: Temperatuuri- ja niiskustundlike seadmete ja instrumentide töötlemine nõuab madala temperatuuriga steriliseerimise tehnoloogiaid (nt etüleenoksiid, vesinikperoksiidplasma, peräädikhape ja aldehüüdid). WHO juhendis "Infection prevention and control of epidemic- and pandemic-prone acute respiratory infections in health care" (2014)(WHO, 2014), on toodud, et ägedaid hingamisteede infektsioone põhjustavad viirused ja bakterid saab inaktiveerida mitmete desinfektantidega. Erinevates riikides on reguleeritud, milliseid neist tohib haiglates kasutada. Tavalisteks desinfektantideks on: - naatriumhüpoklorit - alkohol - fenooliühendid - kvaternaarsed ammooniumühendidu - vesinikperoksiid Naatriumhüpoklorit ja alkohol on kättesaadavad enamikes riikides. Hingamisteede infektsioonide korral kasutatavate seadmete puhastamisel ja desinfitseerimisel soovitatakse kasutada keemiliselt bakteritsiidseid aineid: - glutaraalaldehüüdil põhinevad tooted (2%) - stabiliseeritud vesinikperoksiid (6%) - peräädikhape (erinevad kontsentratsioonid, kuid ≤ 1% on spoore hävitav) - naatriumhüpoklorit (5.25%, lahjendatud kuni 1000 ppm klooris – 1:50 lahjendus).
WHO juhises "Cleaning and disinfection of environmental surfaces in the context of COVID-19" on toetudes Rutala ja Weberi (2019) ning Kampfi jt (2020) ülevaadetele toodud, et peale puhastamist võib kasutada järgmisi desinfektante märgitud kontsentratsioonides, et saavutada >3 log10 koroonaviiruse koguse vähenemine. Samuti mainitakse, et need desinfektandid on efektiivsed ka teiste kliiniliselt oluliste patogeenide suhtes:
- etanool 70-90%
- klooril põhinevad tooted (nt hüpokloriid) 0,1% (1000 ppm) lahus üldiseks keskkonna desinfitseerimiseks või 0,5% (5000 ppm) vere ja muude kehavedelike suurte eritiseplekkide korral
- vesinikperoksiid >0,5%. (Organization, 2020, Rutala et al., 2019, Kampf et al., 2020)
CDC ravijuhend "Guideline for Disinfection and Sterilization in Healthcare Facilities, 2008 (Update: May 2019)" (Rutala et al., 2019) Vere või muu potentsiaalselt nakkusohtliku materjali lokaalse dekontaminatsiooni korral (eritiseplekk) antakse juhised selle eemaldamiseks, puhastamiseks. Lisaks tuleb kohta desinfitseerida EPA-registreeritud bakteritsiidse toimega ainega (tooted, millel on märge, et sobilikud HIV või HBV korral või värskelt valmistatud naatriumhüpokloriti lahus) (soovitus II, IC). Kui kasutatakse naatriumhüpokloriti, siis lahjendusega 1:100 (1:100 5,25-6,15% naatriumhüpokloriti lahus on samaväärne 525-615 ppm kooriga), et dekontamineerida mittepoorsetelt pindadelt väikesed eritiseplekid (<10 ml). Kui tegemist suurema plekiga (nt >10 ml), kasutada esmalt 1:10 lahust enne pinna puhastamist, et vähendada infektsiooni riski. Pärast puhastamist kasutada lõppdesinfektsioonil naatriumhüpokloriti 1:100 lahjendusega lahust. (soovitus IB, IC). Keskkonna auruga desinfitseerimise osas on märge, mis mh puudutab vesinikperoksiidi: Vajalik on teha rohkem uuringuid selgitamaks auru, UV kiirguse ja osooni piiskade kasutamise efektiivsus ja usaldusväärsus vähendamaks keskkonna kontaminatsiooni noroviirusega. Soovitust ei anta, lahendamata küsimus. Peräädikhape on toodud soovitustes endoskoopide kõrgetasemelise desinfektsiooni kohta ning sterilisatsiooni soovitustes. Eesti juhendites on konkreetsete ainete kohta märge SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhendis JKL-155/Clostridium difficile haiglasisese leviku tõkestamise juhend. 4.8. Põetus- ja hooldusvahendid, diagnostikavahendid Põetus-, hooldus- ja diagnostikavahendeid (stetoskoop, termomeeter, vererõhu mõõtmise mansetid, ratastoolid, siibrid, potitool jms.) palatist välja ei tooda. Võimalusel kasutatakse ühekordseid vahendeid, mida käideldakse vastavalt meditsiinijäätmete käitlemise juhendile (JKL-61) samas palatis. Kasutamata jäänud avatud pakendid (nt kinda- ja maskikarp, ühekordsed kitlid koos kileümbrisega jne) tuleb isolatsiooni lõppemisel või patsiendi lahkumisel ära visata. Korduvkasutusega vahendid desinfitseeritakse sporitsiidse toimega desinfektandiga pärast iga kasutuskorda ja isolatsiooni lõpetamise korral vastavalt tootjapoolsele kasutusjuhendile. Klooripõhise desinfektandi vaba kloori sisaldus peab olema vähemalt 1000 ppm. 4.11. Koristamine C. difficile infektsiooniga patsiendi palat ja tualett koristatakse viimasena. C. difficile eemaldamiseks ja spooride inaktiveerimiseks kasutatakse sporitsiidse toimega desinfitseerivat ainet. Klooripõhise desinfektandi vaba kloori sisaldus peab olema vähemalt 1000 ppm. Desinfektsioonilahuse kontsentratsioon, temperatuur ning toimeaeg on kindlaks määratud tootjapoolsetes juhistes. Kontaktpinnad ja tualett puhastatakse ja desinfitseeritakse sporitsiidse desinfitseeriva lahusega vähemalt 2 korda ööpäevas. Koristamisel pööratakse erilist rõhku sageli katsutavatele kontaktpindadele (ukselinkidele, voodiraamidele, öökappidele, infusioonipumpadele jne).

Soovitud mõju

Kui suur on eeldatav soovitud mõju?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Tühine

Väike

keskmine

Suur

Varieerub

Ei oska öelda

Kaasatud uuringute põhjal:
- naatriumhüpokloriti kasutamisel lisaks tavapärasele lõppdeisnfektsioonile (kvaternaarsed ammooniumühendid) on vähene ja ebaselge toime C.difficile ja multiresistentsete mikroorganismide (MRSA, VRE, multiresistentne Acinetobakter) vähenemisele ruumides (Brennan et al., 2017).
- MRSA, VRE levikule ei leitud ruumide desinfitseerimisel kloori sisaldava desinfektandiga olulist erinevust võrreldes standarddesinfektsiooniga (kvaternaarsed ammooniumühendid)(Anderson et al., 2018)
- leiti gramnegatiivsete kolooniaid moodustavate ühikute arvu oluliselt suurem vähenemine vesinikperoksiidi kasutamisel võrreldes kloori kasutamisegaa (p=0,0077) ja kontrollgrupiga (p< 0,0001). Sellist erinevust ei leitud kloori võrdlemisel kontrollgrupiga (p=0,12). (Buchan et al., 2019)
- ei leitud statistiliselt olulist erinevust standardse puhastamise praktika või peräädikhappega lappide kasutamise vahel. (Saha et al., 2016)

Agency for Healthcare Research and Quality koostatud tehnilises raportis "Environmental Cleaning for the Prevention of Healthcare-Associated Infections" ning erinevate desinfektantide kohta tehtud ülevaates tuuakse välja, et hüpokloriidid on EPA (United States Environmental Protection Agency) poolt registreeritud pindade desinfektandid ning need on klooripõhistest deisnfektantidest kõige laialdasemalt kasutusel. Ka nt kodumajapidamises on lahjema kontsentratsiooniga lahused lubatud. Hüpokloriidid on bakteritsiidsed, virutsiidsed, fungitsiidsed, sporitsiidsed, mükobakteritele toimivad. Neid kasutatakse eritisplekkide dekontamineerimisel. Lisaks tuuakse hüpokloriidide eelisena välja kiiret toimimist, toimet ka biofilmide vähendamisel, toimet ei mõjuta vee karedus, suhteliselt stabiilne lahus, üldiselt madal raske toksilise reaktsiooni tekkevõimalus. (Leas et al., 2015, Rutala et al., 2013)

Vesinikperoksiidi eelisteks on kiire toime (virutsiidne ja bakteritsiidne toime 30 sekundi kuni 1 minuti jooksul, mükobakteritele 5 min); üldiselt ohutum töötajatele (kõige madalam toksilisuse kategooria EPA järgi), suhteliselt kahjutum keskkonnale, orgaaniline materjal ei mõjuta, sobilik erinevatele pindadele, ei ole korrosiivne, ei jäta plekke. (Rutala et al., 2013, Leas et al., 2015)

Soovimatu mõju

Kui suur on eeldatav soovimatu mõju?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Suur

keskmine

Väike

Tühine

Varieerub

Ei oska öelda

Naatriumhüpokloriti kasutamise kasu kaalub üles selle kahjud. On võimalus potentsiaalsete kõrvaltoimete tekkeks selliste toodete kasutamisel, kuid neid saab minimeerida ohutu kasutamise ja kasutujuhendite järgimisega. Naatriumhüpoklorit võib põhjustada naha, silmade ja limaskestade ääritust. Samuti võib see korrodeerida metalli ning muuta kanga värvi.
Erinevate desinfektantide kohta tehtud ülevaates tuaakse välja võimalikud klooriühendite kasutamise miinused:
- 5% lahus võib põhjustada silmade ärritust, seedetrakti söövitust,
- kõrges kontsentratsioonis korrosiivne metallidele (>500 ppm)
- orgaaniline materjal inaktiveerib
- muudab kanga värvi
- toksilise kloriini gaasi vabanemine, kui segatakse happe või ammoniaagiga
- on potentsiaalne oht trihalometaani tekkeks. (Rutala et al., 2013)

Vesinikperoksiidi kasutamisel on potentsiaalsed riskid, mida saab minimeerida kasutusjuhendite järgimisel ja ohutul kasutamisel.

Peräädikhappe kasutamise kohta väga vähe tõendusmaterjali. Kasutamisel olemas potentsiaalselt ohtlikud riskid, mida saab minimeerida kasutusjuhendite järgimisel.

Ühes Austraalia haigla operatsiooniosakonnas tehtud juhtumiuuringus hinnati erinevate desinfektsioonilahuste sobivust, lisaksefektiivsusele hinnati nende vastuvõetavust personalile. Kasutati Lõuna-Austraalia “Cleaning Standards for HealthcareFacilities” poolt heaks kiidetud desinfektante - kloriinil põhinevat desinfektanti (Actichlor Plus, Ecolab), vesinikperoksiidi desinfektanti (Oxivir TB, Diversey) ning puhverdatud peräädikhappel põhinevat puhastit/desinfektanti (Surfex, Whiteley Corporation). Kloriinil põhineva desinfektandi kasutamisel tekkis viiel töötajal hingamisteede reaktsioon ning toote kasutamisega kaasnes tugev kloori lõhn. Toode asendati vesinikperoksiidi sisaldava desinfektandiga, kuigi selle tõendatud efektiivsus C.difficile osas on ebapiisav. Vesinikperoksiidi desinfektandi kasutamisega kaasnes libisemisega ja libisemise ohuga seotud juhtumite arv ning lisaks oli vahend kuivades kleepuv. Viimasena hakati kasutama puhverdatud peräädikhappel põhinevat desinfektanti ning see leiti olevat efektiivne, sobis töötajatele, oli lihtne kastada. Samuti leiti, et ruumid olid toote kasutamisel puhtamad ning vaatamate selle äädikale sarnanevale lõhnale ei ilmnenud hingamisteede reaktsioone. (Otterspoor et al., 2019)

Tõendatuse kindlus

Kui kindel võib kokkuvõttes olla sekkumise mõju tõendatuses?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väga madal

madal

keskmine

väga

kaasatud uuringud puuduvad

Viimastel aastatel on tervishoiuasutuste desinfitseerimisel hakatud kasutama ja rohkem uurima ning arendama mitmeid uuemaid desinfitseerimise meetodeid.
Nendeks on nt:
- naatriumhüpoklorit (mitte osana rutiinsest puhastamisest)
- ultraviolettkiirgus
- vesinikperoksiidi aur
- elektrolüüsitud vesi
Välja arvatud naatriumhüpoklorit, mis on tõendatult efektiivne ruumide lõppkoristusel C.diffiicile ja multiresistentsete mikroorganismidega kontamineerunud ruumides, on teiste desinfektsioonimeetodite osas endiselt tõendus nende kliinilise toime kohta napp. Kui neid kasutatakse, siis ainult lisaks standarkoristuse prakitkale.

Austraalia ravijuhendi koostamisel tehtud süstemaatilises ülevaates (Brennan et al., 2017) kaasatud kolm uuringut naatriumhüpokloriti kasutamise kohta üldiselt väga madala kvaliteediga ((Hacek et al., 2010, Orenstein et al., 2011, McMullen et al., 2007), Samuti süstemaatilisse plevaatesse kaasatud üks randomiseeritud uuring oli mõõduka kvaliteediga, kuigi siiski esinesid uuringu läbiviimise nihked (Anderson et al., 2017). Uuringutes hinnati tervishoiutekkeste infektsioonide esinemissagedust. Uuringutes leiti, et naatriumhüpokloriti kasutamisel lisaks lõppkoristusele on toime C.difficile ja multiresistentsete mikroorganismide vähenemisele ruumides. Andersoni jt (2018) poolt tehtud sekundaarses analüüsis ei leitud ruumide desinfitseerimisel klooriga olulist erinevust võrreldes standarddesinfektsiooniga (kvaternaarsed ammooniumühendid) MRSA, VRE, multiresistentse Acinetobacter leviku riski vähendamisele. Ruume, kus olid viibinud C.difficile infektsiooniga patsiendid, desinfitseeriti niikuinii klooril põhineva tootega (Anderson et al., 2018) (kõrge kvaliteediga uuring)
Buchani jt (2019) tehtud väikesemahulises uuringus hinnati gramnegatiivsete kolooniaid moodustavate ühikute arvu vähenemine kraanikaussides naatriumhüpoklorit (kloor) või vesinikperoksiidi kasutamisel lisaks tavapärasele puhastusele. 1.uuringupäeval leiti statistiliselt oluline kolooniaid moodustavate ühikute arvu vähenemine vesinikperoksiidi kasutamisel võrreldes kloori kasutamisegaa (p=0,0077) ja kontrollgrupiga (p< 0,0001). Sellist erinevust ei leitud kloori võrdlemisel kontrollgrupiga (p=0,12). Samas seitsmendaks uuringupäevaks ei olnud gruppide vahel erinevusi ning kolooniaid moodustavate ühikute arvu olid jõudnud uuringueelse ajaga samale tasemele. Väga madala kvaliteediga uuring, ei ole täpselt teada isoleeritud bakterid, samuti täpne metoodika. (Buchan et al., 2019)

Peräädikhappe kasutamise osas leiti üks väikesemahuline väga madala kvaliteediga jälgimisuuring. Uuringu tulemustel ei leitud statistiliselt olulist erinevsut standardse puhastamise praktika või peräädikhappega lappide kasutamisel. (Saha et al., 2016)

Kampfi jt (2020) ülevaates leiti, et koroonaviiruse inaktiveerimisel biotsiididega on efektiivsed nii naatriumhüpoklorit minimaalses kontsentratsioonis 0,21% kui vesinikperoksiid kontsentratsioonis 0,5% ning toimeajaga 1 min (tegemist laboris tehtud uuringutest saadud andmetega).

Ijaz jt (2021) on raportis SARS‑CoV‑2 ning teiste alfa ja beeta rühma koroonaviiruste suhtes virutsiidse toimega ainete (biotsiidid) kohta välja toonud, et erinevate uuringute põhjal on kinnnitatud mitmete ka tavakaubanduses kättesaadavate biotsiidide efektiivsus nende viiruste suhtes. Seejuures olid beeta rühma koroonaviiruse suhtes efektiivsed kvaternaarseid ammooniumühendeid, naatriumhüdrokloriidi (0,4%), hüdrokloriidhapet, etanooli (55%), bensalkooniumkloriidi sisaldavad tooted. Autorid on Sattari jt ülevaatest kohandanud ka patogeenide tundlikkuse joonise (hierarhia) biotsiidsete ainete suhtes. (Sattar, 2007, Ijaz et al., 2021)

Joonis on paremini jälgitav siin:


Väärtushinnangud

Kas see, kuivõrd inimesed (inimeste erinevad alarühmad) peamisi tulemusi väärtustavad, varieerub või kui ebakindlad me nende hinnangutes oleme?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

oluline ebakindlus või varieeruvus

võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus

oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub

oluline ebakindlus või varieeruvus puudub

Ei otsitud eraldi. Leitud uuringutes ei leitud midagi, mis võiks otseselt mõjutada patsienti naatriumhüpokloriti, vesinikperoksiidi või peräädikhappe kasutamisel. Tuleb siiski arvestada võimalike soovimatute mõjudega.

Mõjude tasakaal

Kas sekkumise soovitud ja soovimatu mõju vahekord viitab sekkumise või võrdlus(tegevuse) ülekaalule?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

Ei oska öelda

Üldiselt on naatriumhüpokloriti kasutamise tõendatus madal, kuid tegemist on ammu kasutusel oleva vahendiga, mis siiski annab efekti eriti just C.difficile infektsioonide avaldumise vähendamisel. Naatriumhüpokloriti kasutamisel on vajalik ohutusnõuete täitmine ning selle lõhn võib olla ebameeldiv, võib tekitada hingamisteede ärritust.


Vajaminevad ressursid

Kui suur on ressursivajadus (kulud)?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

suur kulu

keskmine kulu

mittearvestatav kulu ja sääst

keskmine sääst

suur sääst

Varieerub

Ei oska öelda

Naatriumhüpoklorit on odav ja see on laialdaselt kasutatav.
Vesinikperoksiidi sisaldavad desinfektandid on kättesaadavad, hind sõltub tootest.
On kallim kui mitmed teised desinfektandid (nt klooripõhised) (Rutala et al., 2013)
Peräädikhappe lappide kasutamine oli palju kallim tavapärasel puhastusel kasutatavatest (kvaternaarsed ammooniumühendid, alkoholipõhised tooted, klooril põhinevad tooted) - kuu kogukulu tavapärast koristusstandardit järginud osakonnas oli 286,09$, peräädikhappe lappe kasutanud osakonnas 1817,55$.

Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus

Milline on ressursivajaduse (kulude) tõendatusse aste?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väga madal

madal

keskmine

väga

kaasatud uuringud puuduvad

Ressursside tõendatuse kindluse osas eraldi uuringuid ei otsitud.

Kulutõhusus

Kas sekkumise kulutõhusus soosib sekkumist või võrdlust?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

kaasatud uuringud puuduvad

Eraldi ei otsitud, kuid haiglatekkeste infektsioonide ärahoidmine tood kindlasti kulud kokkuhoiu, mis muidu kuluks ravile.

Võrdsed võimalused

Kuivõrd sekkumine mõjutab tervisevõimaluste võrdsust?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

vähendab võrdsust

tõenäoliselt vähendab võrdsust

tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust

tõenäoliselt suurendab võrdsust

suurendab võrdsust

Varieerub

Ei oska öelda

Ei ole erinevusi patsientide jaoks.

Vastuvõetavus

Kas sekkumine on huvitatud osapooltele vastuvõetav?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Eraldi uuringuid vastuvõetavuse kohta ei otsitud.
Töörühma üks liige tõi välja, et töötajad on huvitatud, et puhanguid ei tekiks (samas võivad esineda kloori kõrvaltoimed) ning patsient on huvitatud, et palat oleks korralikult puhastatud ja desinfitseeritud, lisati, et MRO-d on potentsiaalselt väga ohtlikud patsiendile.
Töörühma teine liige tõi välja, et klooripõhised desinfektandid on ajalooliselt populaarsed ja tekitavad hoolduspersonalis turvatunnet. Probleemiks on pigem vale kasutamine (nõutud kontsentratsiooni, toimeaja ja töölahuse säilivusaja mitte jälgimine), mis teeb kasutamise mõttetuks.

Teostatavus

Kas sekkumine on teostatav?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Eraldi teostatavuse kohta uuringuid ei otsitud.

Hinnangute kokkuvõte

Hinnang

Probleem

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Soovitud mõju

Tühine

Väike

keskmine

Suur

Varieerub

Ei oska öelda

Soovimatu mõju

Suur

keskmine

Väike

Tühine

Varieerub

Ei oska öelda

Tõendatuse kindlus

Väga madal

madal

keskmine

väga

kaasatud uuringud puuduvad

Väärtushinnangud

oluline ebakindlus või varieeruvus

võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus

oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub

oluline ebakindlus või varieeruvus puudub

Mõjude tasakaal

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

Ei oska öelda

Vajaminevad ressursid

suur kulu

keskmine kulu

mittearvestatav kulu ja sääst

keskmine sääst

suur sääst

Varieerub

Ei oska öelda

Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus

Väga madal

madal

keskmine

väga

kaasatud uuringud puuduvad

Kulutõhusus

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

kaasatud uuringud puuduvad

Võrdsed võimalused

vähendab võrdsust

tõenäoliselt vähendab võrdsust

tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust

tõenäoliselt suurendab võrdsust

suurendab võrdsust

Varieerub

Ei oska öelda

Vastuvõetavus

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Teostatavus

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Soovituse tüüp

Tugev soovitus teha

Kokkuvõte

Soovitus

7. Multiresistentsete mikroorganismidega koloniseeritud ja/või infitseeritud patsiendi/kliendi kontaktpindadel kasutage lisaks puhastamisele sobivat desinfektanti (vt lisa 2 ja 3).
Tugev positiivne soovitus, väga madal tõendatuse aste

Kaalutlused alamrühmade osas

Rakenduskaalutlused

Jälgimine ja hindamine

Edasiste/täpsustavate uuringute vajadus

Kasutatud kirjandus

1. Microbicidal actives with virucidal efficacy against SARS‑CoV‑2 and ohter beta‑ and alpha‑coronaviruses and implications for futuure emerging coronaviruses and ohter enveloped viruses.. Scientific Reports; 2021

2. Disinfectants used for environmental disinfection and new room decontamination technology. American Journal of Infection Control; 2013

3. Guideline. Infection prevention and control of epidemic- and pandemic-prone acute respiratory infections in health care.. World Health Organization; 2014

4. A Targeted Strategy to Wipe Out Clostridium difficile.. Infection Control & Hospital Epidemiology; 2011

5. Persistence of coronaviruses on inanimate surfaces and their inactivation with biocidal agents.. Journal of Hospital Infection; 2020

6. Systematic review of novel disinfection methods to reduce infection rates in high risk hospitalised populations. . Cochrane Australia; 2017

7. Best practices for disinfection of noncritical environmental surfaces and equipment in health care facilities: A bundle approach.. American Journal of Infection Control; 2019

8. An evaluation of buffered peracetic acid as an alternative to chlorine and hydrogen peroxide based disinfectants.. Infection, Disease & Health; 2019

9. National Standards of Healthcare Cleanliness 2021.. 2021

10. A pilot study to assess the effectiveness and cost of routine universal use of peracetic acid sporicidal wipes in a real clinical environment.. American Journal of Infection Control; 2016

11. Use of hypochlorite solution to decrease rates of Clostridium difficile-associated diarrhea. . Infection Control and Hospital Epidemiology; 2007

12. Cleaning and disinfection of environmental surfaces in the context of COVID-19: Interim guidance.. 2020

13. Significant impact of terminal room cleaning with bleach on reducing nosocomial Clostridium difficile.. American Journal of Infection Control; 2010

14. Persistence of coronaviruses on inanimate surfaces and their inactivation with biocidal agents.. Journal of Hospital Infection; 2020

15. Enhanced terminal room disinfection and acquisition and infection caused by multidrug-resistant organisms and Clostridium difficile (the Benefits of Enhanced Terminal Room Disinfection study): a cluster-randomised, multicentre, crossover study. . The Lancet; 2017

16. Effectiveness of a hydrogen peroxide foam against bleach for the disinfection of sink drains.. Infection Control & Hospital Epidemiology; 2019

17. Effectiveness of targeted enhanced terminal room disinfection on hospital-wide acquisition and infection with multidrug-resistant organisms and Clostridium difficile: a secondary analysis of a multicentre cluster randomised controlled trial with crossover design (BETR Disinfection).. The Lancet Infectious Diseases; 2018

18. Hierarchy of Susceptibility of Viruses to Environmental Surface Disinfectants: APredictor of Activity Against New and Emerging Viral Pathogens.. Journal of AOAC International; 2007

19. Guideline for Disinfection and Sterilization in Healthcare Facilities, 2008. 2008

20. Guideline for Disinfection and Sterilization in Healthcare Facilities, 2008 Update: May 2019. Centers for Disease Control and Prevention; 2019