Määramine
ProbleemKas probleem on prioriteetne? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
|
Ravijuhendi käsitlusalas on esitatud kliiniline küsimus selgitamaks kas ultraviolettvalguse kasutamine lisaks standardsetele puhastusvahenditele annab parema tulemuse mikroorganismide hulga vähendamiseks pindadel ja seeläbi vähendab ka tervishoiutekkeste infektsioonide avaldumust? Vaatamata tervishoiuasutustes kehtivatele puhastamise ja desinfitseerimise juhenditele ei ole ruumide ja seadmete dekontamineerimine alati piisav, nt ei ole kõiki pindu ruumis üldse lihtne ligipääsetavuse piirangute tõttu puhastada. See võib kaasa tuua mikroorganismide leviku ja infektsioonide tekke riski suurenemise. Standardse manuaalse puhastamise ja desinfitseerimise vajakajäämiste tõttu on loodud mitmeid üldiseid ja nö mitte puudutamist vajavaid desinfitseerimise meetodeid (nt aurustatud vesinikperoksiid, ultraviolettkiirgus), mida saab kasutada lisaks tavapärastele dekontaminatsioonimeetoditele. Ultraviolettkiirgusel (UV-kiirgus) UV-C lainepikkuses on mikrobiotsiidsed omadused. UV-kiirguse kasutamiseks haiglas on loodud erinevaid tehnoloogiaid. Nende abil saab desinfitseerida kiirguse mõjuulatusse jäävaid alasid ning objekte. Desinfitseeritavad ruumid peavad olema tühjad, sest UV-kiirgusel on potentsiaalselt kahjulikke kõrvaltoimeid. (Ontario., 2018) UV-kiirguse seadmed töötavad peamiselt lampidega, mis toodavad kõrgsagedusega utraviolett C (UV-C) kiirgust, mis on üks elektromagnetilise kiirguse (UV-C lainepikkused 100-280 nanomeetrit) vorme. UV-C on mikrobiotsiidne hävitades bakterite, viiruste ja muude mikroorganismide DNA. UV-kiirgusega desinfitseerimise seadmed ei ole mõeldud muude desinfitseerimise meetodite asendamiseks, pigem lisameetodina, et tõhustada desinfitseerimise toimet peale manuaalset puhastust ja desinftseerimist. UV-kiirguse seadmed jaotatakse: - madala rõhu all elavhõbedaauru sisaldavate lampidega seade, mis toodab UV-C kiirgust lainepikkuses 254 nm. Sel juhul on kiirguse tootmine pidev; - impulssvalgusega ksenoonseadmed toodavad laiema spektriga UV-kiirgust lühikeste impulssidena lainepikkuses 200–315 nm.(Ontario., 2018) Tootjad soovitavad asetada impulssvalgusega ksenoonseadme kolme erinevasse kohta ruumis ja lasta sellele töötada 5-7 min tsüklitena (lühemat aega kui pideva kiirgusega UV-C seadme korral). (Boyce, 2016) UV-C kiirguse seadme kasutamisel saab samuti kasutada erinevaid strateegiaid, et vähendada kaugusest (mida kaugemal on objekt seadmest, seda nõrgem toime) ning varjust tingitud mõju. Osad tootjad soovitavad kasutada kahte seadme töötsüklit, seadet vahepeal ruumis teise asukohta liigutades. On olemas ka seadmeid, mida saab erinevate osadega (vertikaalsed toru) kohe asetada erinevatesse asukohtadesse ruumis ning on seadmeid, kus on suunatavad lambid. (Boyce, 2019) Kuna impulssvalgusega ksenoonseadmed ei sisalda elavhõbedat, on ohutusega seotud riskid väiksemad. Samuti on impulssvalgusega ksenoonseadme tööaeg lühem võrreldes elavhõbedaauru sisaldava seadmega (10-20 min vs. 45 min). (Nerandzic et al., 2015). Nüüd on juba loodud ka UV-C kiirguse robotid, mis tulevikus võivad automatiseeritud protsessi käigus desinfitseerimist tõhustada. (Diab‑El Schahawi et al., 2021) Eesti ravijuhendi koostamisel võeti aluseks 2019. aastal avaldatud Austraalia ravijuhend “Australian Guidelines for the Prevention and Control of Infection in Healthcare (2019)” (https://www.nhmrc.gov.au/about-us/publications/australian-guidelines-prevention-and-control-infection-healthcare-2019), lootuses piirduda selle Eesti oludele vastavaks kohendamisega. Selles on toodud ultraviolettkiirguse kasutamise kohta kaks soovitust. (Council., 2019) UV-kiirgusega desinfitseerimise efektiivsus lisaks rutiinsele lõpp-puhastusele ei ole veel tõendatud. Seetõttu ei soovitata selle rutiinset kasutamist tervishoiuasutustes (tingimuslik negatiivne soovitus, madal tõendatuse tase). Soovituse all toodud selgituses on toodud, et UV-kiirgusega desinfitseerimist võib kaaluda kõrge riskiga osakondades ning puhangute korral, kui muud desinfitseerimise võimalused on ammendunud. Tõendus selle desinfitseerimismeetodi osas on vähene. Kui seda meetodit kasutada, siis ainult lisaks standardsetele puhastusmeetoditele. Tõendus põhineb kahel uuringul, mille tulemused on toodud ka TõKo tabelis - üks randomiseeritud uuring ja üks enne-pärast uuring (Anderson et al., 2017, Haas et al., 2014). Nende uuringute põhjal on madala kvaliteediga tõendus, vaatamata kaasatud mahukale randomiseeritud uuringule, kus leiti, et UV-kiirgus võib olla efektiivne multiresistentsete organismide suhtes (kombineeritud tulemused), kuid selle kasutamisel on olulised ka töökeskkonna ohutusega ja kasutatavusega (ruumidest tulenevad piirangud, kulu) seotud küsimused. UV-kiirguse ja naatriumhüpokloriti kombineeritud kasutamise efektiivsus lõpp-puhastusel tervishoiuasutustes ei ole veel tõendatud. Seetõttu ei soovitata selle rutiinset kasutamist tervishoiuasutustes (tingimuslik negatiivne soovitus, madal tõendatuse tase). Soovituse all on selgituses toodud, et UV-kiirguse ja naatriumhüpokloriti kombineeritud kasutamist võib kaaluda kõrge riskiga osakondades ning puhangute korral, kuid muud desinfitseerimise võimalused on ammendunud. Tõendus selle desinfitseerimismeetodi osas on vähene. Kui seda meetodit kasutada, siis ainult lisaks standardsetele puhastusmeetoditele. Soovituse aluseks on ühe juhuslikustatud uuringu tulemused, kus leiti, et UV-kiirguse ja naatriumhüpokloriti kombineeritud kasutamine võib olla efektiivne multiresistentsete mikroorganismide korral.(Anderson et al., 2017) CDC ravijuhend "Guideline for Disinfection and Sterilization in Healthcare Facilities, 2008 (Update: May 2019)" (Rutala et al., 2019)
Keskkonna auruga desinfitseerimise osas on märge, mis mh puudutab vesinikperoksiidi: Vajalik on teha rohkem uuringuid selgitamaks auru, UV kiirguse ja osooni piiskade kasutamise efektiivsus ja usaldusväärsus vähendamaks keskkonna kontaminatsiooni noroviirusega. Soovitust ei anta, tõdetakse, et lahendamata küsimus. Eesti juhendites: Pärnu Haigla ISOLATSIOONIABINÕUDE RAKENDAMISE JUHEND Lisaks standardsetele isolatsiooniabinõuetele kehtivad järgmised reeglid: .... 5.4.2.1.4.Soovitav on kasutada ultravioletset germitsiidset irradiatsiooni (bakteriotsiidsed lambid, osonaatorid). |
|
Soovitud mõjuKui suur on eeldatav soovitud mõju? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
|
Üldine Haas jt (2014) leidsid, et UV-kiirguse seadme kasutusel võtmisel vähenes oluliselt tervishoiutekkeste multiresistentsete mikroorganismide ja C.difficile esinemine osakondades (p=0,001). ) Multiresistentsete mikrorganismide (kontaminatsioon või infektsioon) esinemissagedus (kombineeritud tulemused) vähenes, kui lisaks kvaternaarsetele ammooniumühenditele kasutati lõppdesinfektsioonil UV-C kiirgust.(Anderson et al., 2017) C.difficile Metaanalüüsi (kaasatu 7 uuringut) ja jälgimisuuringu tulemuste põhjal võib UV-kiirguse kasutamine vähendada C.difficile esinemissagedust, kui seda rakendatakse lisaks lõpp-koristusele (Dong et al., 2020)(Kitagawa et al., 2021). Samas ühe juhuslikustatud läbilõikeuuringu tulemuste põhjal ei leitud C.difficile esinemissageduses (kolonisatsioon või infektsioon) statistiliselt olulist erinevust UV-kiirguse kasutamisel lisaks lõppdesinfektsioonile (Anderson et al., 2017). Metaanalüüsis leiti (7 uuringu analüüsil), et impulssvalgusega ksenoonseadme kasutamine võib vähendada C.difficile infektsioonide esinemissagedust (p=0,01), kui seda kasutatakse lisaks lõpp-puhastusele ja -desinfektsioonile. Samas osade uuringute väljajätmisel muutusid tulemused statistiliselt mitteoluliseks. (Dong et al., 2020) Metaanalüüsis leiti (11 uuringu analüüsil, et UV-kiirgusega desinfitseerimisel lisaks standardpuhastusele (lõpp-puhastus) on toime C.difficile infektsiooni vähenemisele (p=0,001). Seejuures oli efekt pisut suurem algselt kõrge C.difficile infektsiooni esinemissageduse korral (p=0,005). Ainult randomiseeritud uuringute (2 uuringut) analüüsil oli toime väiksem ning statistiliselt mitteoluline (p=0,35). (Marra et al., 2018) Portatiivsete UV-kiirgusega pindasid desinfitseerivate seadmete kasutamise tervishoiutehnoloogia analüüsi kaasati 10 teemakohast uuringut, millest kolmes oli analüüsitud madala rõhu all elavhõbedaauru sisaldavaid lampe kasutavaid UV-C kiirguse seadmeid, ülejäänutes impulssvalgusega ksenoonseadmeid. UV-C kiirguse seadmete kasutamisel leiti haiglatekkese C.difficile infektsiooni esinemissageduse langus võrreldes manuaalse puhastamise ja desinfitseerimisega, kuid ühes kaasatud uuringus statistilise meetodi vead. Madala tõendatusega RCT tulemuste põhjal ei leitud C. difficile infektsiooni esinemissageduse langust. Impulssvalgusega ksenoonseadmetega tehtud uuringutes (7 uuringut) leiti kõikides uuringutes haiglatekkese C.difficile esinemisssageduse langus UV seadme kasutamisel lisaks puhastamisele, kuid kahes uuringus statistilise meetodi vead. Kvantitatiivset analüüsi ei olnud võimalik teha. (Ontario., 2018) Juhuslikustatud läbilõikeuuringus (sama uuring kaasatud kahes eelpool toodud metaanalüüsis ning Austraalia ravijuhendi raames tehtud süstemaatilises ülevaates) ei leitud C.difficile esinemissageduses (kolonisatsioon või infektsioon) statistiliselt olulist erinevust lõppdesinfektsiooni (naatriumhüpoklorit) või lisaks lõppdesinfektsioonile UV-C kiirguse kasutamisel (p=0,036). (Anderson et al., 2017) Jaapanis läbi viidud jälgimisuuringu tulemuste põhjal vähendasid C.difficilega kontamineeritust nii manuaalne naatriumhüpokloritiga desinfitseerimine kui ka UV-kiirguse kasutamine lisaks bensalkooliumkloriidi sisaldavale desinfitseerimisvahendile. Ei leitud kolooniaid moodustavate osakeste arvu muutuses statistiliselt olulist erinevust kahe grupi vahel peale desinfektsiooni teostamist (p=0,17). (Kitagawa et al., 2021) MRSA Metaanalüüsis leiti (4 uuringu analüüsil), et impulssvalgusega ksenoonseadme kasutamine võib vähendada MRSA infektsioonide esinemissagedust (p=0,03). Samas kahe uuringu väljajätmisel muutusid tulemused statistiliselt mitteoluliseks. (Dong et al., 2020) Juhuslikustatud läbilõikeuuringus (sama uuring kaasatud kahes eelpool toodud metaanalüüsis ning Austraalia ravijuhendi raames tehtud süstemaatilises ülevaates, ITT analüüs) ei leitud MRSA esinemissageduses (kolonisatsioon või infektsioon) statistiliselt olulist erinevust lõppdesinfektsiooni (kvaternaarsed ammooniumühendid) või lisaks lõppdesinfektsioonile UV-C kiirguse kasutamisel (p=0,104). (Anderson et al., 2017) VRE Metaanalüüsis leiti (4 uuringu analüüsil), et impulssvalgusega ksenoonseadme kasutamine ei vähenda VRE infektsioonide esinemissagedust (p=0,06). (Dong et al., 2020) Metaanalüüsis leiti (4 uuringu analüüsil), et UV-kiirgusega desinfitseerimisel lisaks standardpuhastusele (lõpp-puhastus) on toime VRE infektsiooni vähenemisele (p˂0,0001) (Marra et al., 2018) Juhuslikustatud läbilõikeuuringus (sama uuring kaasatud kahes eelpool toodud metaanalüüsis ning Austraalia ravijuhendi raames tehtud süstemaatilises ülevaates, ITT analüüs) ei leitud VRE esinemissageduses (kolonisatsioon või infektsioon) statistiliselt olulist erinevust lõppdesinfektsiooni (kvaternaarsed ammooniumühendid) või lisaks lõppdesinfektsioonile UV-C kiirguse kasutamisel (p=0,084), kuigi VRE esinemissageduse tõenäosus oli UV-C kiirguse lisaks kasutamisel 2,4 korda väiksem kui ainult manuaalse lõppdesinfektsiooni korral. Leiti statistiliselt oluline erinevus kui UV-C kiirgust kasutati lisaks naatriumhüpokloritiga lõppdesinfektsioonile võrreldes kvaternaarsete ammooniumühendite kasutamisega (p=0,003) (Anderson et al., 2017) UV-kiirguse kasutamise eelised. - toime erinevatele mikroorganismidele - ei kahjusta pindu - võimalik desinfitseerida pindu ja ruumis olevaid seadmeid - vegetatiivsete bakterite korral on desinfitseerimise protsess suhteliselt lühike (u 15 min) - efektiivne C.difficile suhtes, kuid siis pikem toimeaeg (u 50 min) - ventilatsioonisüteemi ei pea sulgema - UV kiirgusel ei ole jääke, st ei ole peale desinfitseerimisprotsessi lõpetamist ohutuse küsimusi - ei ole keemiline protsess - kasutuskulud on madalad, on soetamiskulu ja personali ajakulu - üldiselt ruumis hästi leviv. (Rutala et al., 2013, Care, 2021) |
|
Soovimatu mõjuKui suur on eeldatav soovimatu mõju? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
|
UV-kiirgus võib olla kahjulik personalile, kuid nad sisenevad desinfitseeritavasse ruumi, kuivõrd toksiline kiirguse tase võib tekkida isegi kolme sekundi jooksul sellega kokku puutudes. (Council., 2019) UV- kiirguse kasutamise puudused: - patsiendid ja personal peavad olema ruumist lahkunud - saab kasutada ainult lõppdesinfektsiooni meetodina - arvestatavad soetuskulud - ei eemalda plekke ega tolmu, st eelnema peab manuaalne puhastus - tundlik kasutamise parameetritele (lainepikkud, UV-kiirguse doos) - seadmed ja mööbel peavad olema seinte äärest eemale liigutatud - ei ole veel piisavalt tõendatud meetod - ei ole sobilik poorsetele pindadele - ruumi täielikuks desinfektsiooniks võib olla vajalik seadme liigutamine tsüklite vahel - UV-kiirgusega kokkupuutumine võib tekitada peavalu ja nägemishäireid (lühiajaline efekt) (Care, 2021, Rutala et al., 2013) |
|
Tõendatuse kindlusKui kindel võib kokkuvõttes olla sekkumise mõju tõendatuses? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
|
Üldine multiresistentsete mikroorganismide vähenemine leiti ühes üksikuuringus UV-kiirguse seadme kasutusele võtmisel (madal tõendatus) (Haas et al., 2014) Multiresistentsete mikrorganismide analüüsi kombineeritud tulemuste põhjal vähenes UV-C kiirguse kasutamisel nendega kontamineeritus või infektsiooni esinemissagedus (mõõdukas tõendatus).(Anderson et al., 2017) C.difficile C.difficile infektsioonide esinemissageduse hindamine oli käsitletud kahes metaanalüüsis, millest ühes oli kaasatud analüüsi seitse uuringut ((Dong et al., 2020) (madal tõendatus), teises uuringus kaasatud 11 uuringut (Marra et al., 2018) (väga madal tõendatus). Lisaks ühes tervishoiutehnoloogia analüüsis, kus tehti kvalitatiivne analüüs ning leiti C.difficile esinemissageduse vähenemine (väga madal tõendatus) ning ühe RCT põhjal ei leitud C.difficile vähenemist (madal tõendatus). Jälgimisuuringus ei leitud C.difficile kolooniaid moodustavate osakeste arvu muutuses statistiliselt olulist erinevust naatriumhüpokloriti või bensalkooliumkloriiidi ja UV-kiirgusega desinfitseerimise vahel (madal tõendatus) (Kitagawa et al., 2021) MRSA MRSA esinemissageduse hindamine oli käsitletud ühes metaanalüüsis, kus oli kaasatud neli uuringut (väga madal tõendatus). (Dong et al., 2020) ning ühes juhuslikustatud läbilõikeuuringus (madal tõendatus) (Anderson et al., 2017)
VRE
VRE infektsioonide esinemissageduse hindamine oli käsitletud kahes metaanalüüsis, kus ühes oli kaasatud neli uuringut (väga madal tõendatus) (Dong et al., 2020) ning teises metaanalüüsi samuti neli uuringut (kaks kattuvad teise metaanalüüsiga) (väga madal tõendatus) (Marra et al., 2018)
Lisaks on lisatud ühe juhuslikustatud läbilõikeuuringu tulemused (mõõdukas tõendatus) (Anderson et al., 2017)
|
|
VäärtushinnangudKas see, kuivõrd inimesed (inimeste erinevad alarühmad) peamisi tulemusi väärtustavad, varieerub või kui ebakindlad me nende hinnangutes oleme? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
|
Otseselt patsienti mõjutavaid toimeid UV-kiirguse kasutamisel ei ole, kui järgitakse vajalikke ohutusnõudeid. Hematoloogiliste kasvajate ja luuüdi siirdamise osakondades (kolm 16 voodiga osakonda) viidi läbi küsitlus patsientide ja tervishoiutöötajate arvamuste kogumiseks igapäevase UV-C kiirgusega desinfitseerimise kohta (lisaks tavapärasele desinfitseerimisele). UV-C kiirgusega desinfitseeriti patsiendi ruume ja tualettruume. Selle jaoks oli vajalik, et patsiendid ei viibiks ruumides, mis vajas tervishoiutöötajate poolset koordineerimist leidmaks sobilik aeg desinfektsiooniks, arvestades desinfitseerimisele kuluvat aega (5 min iga ruumi kohta) ja desinfitseerimise järgselt lõhna kadumisele kuluvat aega. Küsimustikule vastas 100 patsienti, 84% vastanutest ütlesid, et UV-kiirguse kasutamine oli neile piisavalt selgitatud, 64% andis ise personalile teada, kui nende palat oli parasjagu vaba, 93% vastanutest ei seganud UV-kiirguse seadme kasutamine vannitoas samal ajal, kui nemad olid oma palatis. 39% patsientidest ütles, et nad olid mingil hetkel keeldunud UV-kiirguse seadme kasutamisest nende palatis või vannitoas, põhjuseks toodi halb enesetunne (25%), soov samal ajal puhata (13%), ei soovitud segamist (11%), ei meeldinud seadme kasutamiseg kaasnev lõhn (5%). Küsimustikule vastas ka 81 tervishoiutöötajat, kellest 75% oli nõus, et UV-kiirguse seadme kasutamine vähendab võimalust, et patsient võib saada osakonnas infektsiooni; 71% vastanute arvates sobitus UV-kiirguse seadme kasutamine nende töövoogu ning 90% tervishoiutöötajate arvamusel oli oluline järgida, et UV-kiirguse seadet kasutataks igapäevaselt infektsioonide tekkeriski vähendamiseks. (Rock et al., 2018) |
|
Mõjude tasakaalKas sekkumise soovitud ja soovimatu mõju vahekord viitab sekkumise või võrdlus(tegevuse) ülekaalule? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
|
|
Pigem soosib standardpuhastust. |
Vajaminevad ressursidKui suur on ressursivajadus (kulud)? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
|
Madala rõhu all elavhõbedaauru sisaldavaid lampe kasutavaid UV-C kiirguse seadme maksumus on umbes 124517 Kanada dollarit (sis 1 aasta garantii), impulssvalgusega ksenoonseadme maksumus on 142325 Kanda dollarit (sis 4 aastat garantiid) (andmed 2017. aasta kohta kahe tootja informatsiooni põhjal). Iga-aastane hooldus on vahemikus 11500-13356 Kanada dollarit, mis katab lampide vahetuse, seadme osade vahetuse ja tehnilise toetuse. Kui haigla otsustab soetada kaks UV-kiiirguse desinfektsiooni seadet, on viie aasta eelarvemõjuanalüüsi alusel kulud umbes 586023 Kanada dollarit impulssvalgusega ksenoonseadme korral ja 634255 Kanada dollarit elavhõbedaauru sisaldavaid lampe kasutava UV-C kiirguse seadme korral Umbes 53-56% kuludest on seotud seadme maksumuse ja garantiikuludega, muu kulu on seotud personali suurema ajakuluga seadme kasutamiseks. (Ontario., 2018) Seadme kasutamise efektiivsuse hindamiseks on vajalikud mõõdikud, UV-C sensorid, mille soetamise kulu võib olla üle 1000 USA dollari. (Boyce, 2019) Haas jt (2014) leidsid, et UV-kiirguse seadme (impulssvalgusega ksenoonseade) lisas umbes 51 min iga patsiendi väljakirjutamise järgselt. Sh umbes 31 min seadme kohale toomiseks, töökorda seadmiseks, ruumi ettevalmistamiseks. (Haas et al., 2014) |
Töörühm leidis, et arvestades seadme soetuskulu, hoolduskulu, desinfektsioonile kuluvat aega, personali koolitusvajadust, on kulu suur. |
Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlusMilline on ressursivajaduse (kulude) tõendatusse aste? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
|
Eraldi analüüse ei otsitud. |
|
KulutõhususKas sekkumise kulutõhusus soosib sekkumist või võrdlust? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
|
Eraldi kulutõhususe uuringuid ei otsitud. UV-kiirgusega desinfitseerimiseks on vajalik, et patsiente ega personali ruumis ei viibiks. Samuti on kaasnev ajakulu. See võib põhjustada logistilisi probleeme ja takistada patsientide liikumist, samuti personali töövoogu. (Marra et al., 2018) |
|
Võrdsed võimalusedKuivõrd sekkumine mõjutab tervisevõimaluste võrdsust? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
|
|
|
VastuvõetavusKas sekkumine on huvitatud osapooltele vastuvõetav? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
|
Mobiilse UV-C kiirguse seadme kasutamise eeliseks on lihtne kasutmine, vähene vajadus spetsiaalse koolituse osas. Erinevat aurustatud vesinikperoksiidi kasutamisest ei pea UV-kiirguse seadme kasutamisel isoleerima uksi ega ventilatsiooniseadmeid. (Boyce, 2016) Neljas haigla sise- või kirurgilise osakonnas viidi läbi küsitlus tervishoiutöötajate, puhastusteenistuse töötajate ja patsientide seas, selgitamaks nende arvamust UV-C kiirgusega dekontamineerimise kohta haiglas. Kokku oli 279 vastajat, sh 102 patsienti, 130 tervishoiutöötajat ning 47 puhastusteenistuse töötajat. Kõik vastanud puhastusteenistuse tööajad ning tervishoiutöötaja ja 95% patsientidest olid nõus, et enne uue patsienti palatisse lubamist peavad ruumid olema puhastatud. Sellega, et lisaks kasutada ka UV-C kiirguse seadet ruumide ohutumaks muutmiseks, olid nõus 79% patsientidest, 65% tervishoiutöötajatest ning 89% puhastusteenistuse töötajatest. Suhteliselt kõrge oli ka nõustumine sellega, et UV-C seadme kasutamine pikendab desinfektsiooni aega ja seega ka uue patsiendi sissevõtmist - 90% patsientidest, 78% tervishoiutöötajatest ning 100% puhastusteenistuse töötajatest. (Dunn et al., 2019) |
|
TeostatavusKas sekkumine on teostatav? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
|
UV-kiirguse tehnoloogia kasutamise eelduseks on, et ruum on tühi ning enne UV-kiirguse seadme kasutamist manuaalselt dekontamineeritud. Seega saab meetodit kasutada lõpp-puhastusel, kui patsient on ruumist lahkunud. Seadmed ja mööbel peavad olema seina äärest eemale liigutatud, sest UV-C süsteemiga desinfitseerimiseks peab olema otsene kiirgus, varju jäävad piirkonnad jäävad selle meetodi puhul desinfitseerimata. Erinevatest teguritest tingituna (kasutatav süsteem, mis mikroorganismide suhtes kasutatakse) võib toimeaeg (tööaeg) olla 15-20 min vegetatiivsete bakterite korral või 50-100 min C. difficile spooride korral. (Leas et al., 2015) Anderson jt (2018) viisid BETR Desinfektsiooni uuringu raames läbi ka UV-kiirguse seadme kasutamisega seotud logistiliste ja administratiivsete küsimuste analüüsi. 28 kuud kestnud uuringuperioodi jooksul kasutati UV-kiirguse seadet kokku 21844 korda. Ühe tsükli mediaankestus oli 33 min, seejuures spoore hävitava tsükli mediaankestus 55 min. Keskmiselt 98% juhtudest oli tsükkel lõpuni töötanud, katkestuste põhjendusena toodi peamiselt välja, et oli vajalik ruum patsiendi jaoks vabastada. Juhtivad õed ning puhastusteenistuse juhid tunnetasid mõlemad oluliselt sagedamini viivitusi ruumi puhastamisel, kui kasutati UV-kiirguse seadet võrreldes selle mitte kasutamisega (juhtivad õed 45% vs. 16%, p˂0,001, puhastusteenistuse juhid 47% vs. 21%, p˂0,001). Juhtivad õed tunnetasid, et nad said personalilt enam kaebusi lõhna kohta UV-kiirguse seadme kasutamisel (53% vs. 22%; p< 0,001). Puhastusteenistuse juhid tunnetasid, et nad said viivituste tõttu enam kaebusi juhtivatelt õdedelt ja voodihõivet kontrollivalt personalilt. Seejuures arvasid, et viivitused EMOs olid tingitud ruumi desinfitseerimise meetodist, samas puhastusteenistuse juhid seda ei tunnetanud. Uuringu autorite arvamusel tuleks selgitada, miks viivitused tekivad ning tõhustatud desinfektsioon on tegelikult patsiendi ohutuse huvides. Selleks, et ennetada võimalikust UV-kiirgusega desinfitseerimise lõhnast tekkinud kaebusi, pandi nende ruumide juurde vastav infosilt. Selle järgselt vähenes nende kaebuste arv. (Anderson et al., 2018) Näide portatiivse UV-kiirguse seadme kasutamisest ruumis.(Zeber et al., 2018)  |
Töörühm leidis, et sekkumise teostatavus sõltub rahalistest ressurssidest: kui seade on olemas, siis on
sekkumine teostatav. Töörühm hinnangul ei ole seadme kasutamine ise keeruline. |
