Autor(id):
Küsimus:
Kontekst:
Bibliograafia:
Tõendatuse astme hinnangUuritavate arvMõjuTõendatuse asteOlulisus
Uuringute arvUuringukavandNihke tõenäosusTõenduse ebakõlaTõenduse kaudsusTõenduse ebatäpsusMuud kaalutlusedlõppkoristusel standardseid puhastusvahendeid ja -praktikaidvesinikperoksiidi auru lisaks standardsetele puhastusvahenditele ja -praktikateleSuhteline
(95% CI)		Absoluutne
(95% CI)
Tervishoiutekkeste infektsioonide esinemissagedus - vesinikperoksiidi auruga desinfitseerimine lisaks standardpuhastusele vs. ainult standardpuhastus/-desinfektsioona
31,2,3,4
jälgimisuuringud
väga suurb
suurb
väike
suurb
puudub
Aurustatud vesinikperoksiidi (HPA) toime tervishoiutekkese C. difficile infektsiooni esinemissagedusele on ebakindel väga madala kvaliteediga tõenduse tõttu. HPA desinfitseerimine näitas väikest otsest tervishoiutekkese C.difficile infektsiooni vähenemist -0,7/1000 voodipäeva kohta (võrdne 19% vähenemisega), kuid CI on väga lai (95%CI -0,75, 0,41). (Boyce et al 2008). Teises uuringus näitas HPA desinfektsioon vähest tervishoiutekkese MRSA infektsiooni vähenemist ‐0,09/1000 voodipäeva kohta (võrdne 11% vähenemisega), kuid usaldusvahemikus ei välistatud infektsiooni esinemissageduse mitte vähenemist ega kerget suurenemist (95% CI: ‐0,55, 0,37). (Mitchell et al 2014). Pasaretti jt 2013 leidsid, et HPA desinfitseerimine viis olulisele (64%) tervishoiutekkeste mutliresistentsete infektsioonide ja C.difficile infektsiooni vähenemisele võrreldes standardkoristuse/-desinfitseerimisega (IRR 0,36 (95% CI: 0,19, 0,70) (sekkumise grupis n=437, kontrollgrupis n=927 patsienti).
⨁◯◯◯
Väga madal
KRIITILINE
Pihustatava vesinikperoksiidi efektiivsus võrreldes tavapärase desinfektsiooniga erinevate haigustekitajate (MRSA, C.difficile, VRE, Serratia spp. jm) hävitamisele haigla keskkonnasc
102,5,6,7,8,9,10,11,12,13,14
jälgimisuuringud
suurd
suurd
väike
suurd
puudub
Desinfektsioon pihustatava vesinikperoksiidiga tehti viies uuringus pärast lõppkoristust (kasutati erinevaid vahendeid: kvaternaarsed ammooniumühendid, klooril põhinevad desinfektandid, detergendid) (Otter, et al 2007; Jeanes, et al 2005; Hardy, etal 2007; Shapey, et al 2008; Boyce, et al 2008) ning kahes uuringus pärast tavapärast koristust (vahendiks detergent, lisaks vajadusel hüpoklorit) (Bates, et al 2005; Barbut, et al 2009). Ülejäänud kolmes uuringus ei olnud märgitud, et enne vesinikeproksiidi kasutamist oleks kasutatud mingit koristusmeetodit (Bartels, et al 2008; Dryden, et al 2008; French, et al 2004). Peale lõpp-koristust olid 178/630 (28,3%) kohtadest, kus võeti proov, endiselt kontamineeritud (11,9-66,1%) kuue uuringu andmete alusel (Otter, et al 2007; Jeanes, et al 2005; Hardy, et al 2007; French, et al 2004; Shapey, et al 2008; Barbut, et al 2009). Peale pihustatava vesinikperoksiidi kasutamist 15/682 (2,2%) kohtadest, kus proov võeti, olid kontamineeritud patogeenidega (0-4%) kõigi kümne uuringu andmete põhjal.
⨁◯◯◯
Väga madal
KRIITILINE
Õhus levivate ning pindade mikroorganismidega kontamineerituse vähenemine (aurustatud vesinikperoksiidi efektiivsus lisaks standardpuhastamisele)
1e
jälgimisuuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
Leiti oluline mikroorganismide arvu vähenemine nii kõvadel kui pehmetel pindadel. Pehmetel pindadel (eralduskardinad) leiti kõrgem mikroorganismide arvu vähenemine, 99,5% vähenemist esimeseks proovide võtmiseks päevaks (vs enne seadme kasutusele võttu tehtud proovid) ning see säilis 96,6% vähenemise juures 28. päevaks. Kõvadel pindadel leiti mikroorganismide arvu vähenemine 94,3% esimesel päeval ning säilis 88,8% vähenemine 28. päevaks. Leiti statistiliselt oluline erinevus keskmises mikroorganismide koguses enne seadme paigaldamist võetud pindade proovides ja 1.päeval võetud proovides (t 43,324 = 9,396, p < 0,001). Keskmine pindadel leitud mikroorganismide kogus oli 1. uuringupäeval 96,5% väiksem kui enne seadme paigaldamist. 28. uuringupäeval leiti statistiliselt oluline erinevus keskmises mikroorganismide arvus võrreldes enne seadme paigaldamist võetud proovidega (t 39,843 = 9,165, p<0,001). Keskmine mikroorganismide arv oli 28.uuringupäeval 92% väiksem kui enne seadme paigaldamist tehtud proovides. Peamiselt leidus proovides (0 päeval võetud) koagulaasnegatiivne stafülokokk, määratlemata gramnegatiivne bakter, Micrococcus Kocuria, Bacillus ja Acinetobacter lwoffii. Enne seadme pigaldamist ja 1. uuringupäeval tehtud õhuproovides ei leitud statistiliselt olulist erinevust keskmises mikroorganismide arvu muutuses (t 15,148 = 0,950, p=0,357). Keskmine mikroorganismide arvu vähenemine 1. uuringupäevaks oli 28,7% väiksem, kui enne seadme paigaldamist tehtud proovides. Ka 28.uuringupäeval ei leitud statistiliselt olulist erinevust keskmise mikroorganismide arvu vähenemise osas (t 15,896 = 0,756, p=0,460). Keskmine mikroorganismide arv oli 28.uuringupäevaks 23,4% väiksem võrreldes enne seadme paigaldamist võetud õhuproovides leituga. Peamised õhus leiduvad mikroorganimisd olid Micrococcus Kocuria, koagulaasnegatiivne stafülokokk, Bacillus, määratlemata gramnegatiivne bakter ja Enterococcus faecalis.
e
⨁⨁◯◯
Madal
KRIITILINE
Mikroorganismidega kontamineerituse vähenemine pindadel ja õhus, vesinikperoksiidi kuiva auru kasutamine lisaks standardpuhastusele
1
jälgimisuuringud
suurf
väike
väike
suurf
puudub
Uuring viidi läbi Guatemalas, laste onkoloogiakeskuses (65 voodikohta) (kaks uuringuruumi, kaks ruumi kontrollgrupis), proovid võeti esmalt enne sekkumise alustamist kolmel päeval (peale standarpuhastust, mida pole täpsustatud), peale vesinikperoksiidi kuiva auru seadme (kaasaskantav Omnia Sentry stand-alone microbial reduction system) paigaldamist võeti proovid neljal järjestikusel nädalal. Kokku analüüsiti 280 proovi. Võrdluseks kontrollgrupp. 18 patsienti olid uuringu ajal kuiva vesinikperoksiidi auruga desinfitseeritud ruumides, keskmine vanus 10,56 aastat. Üldine keskmine mikroorganismidega saastatuse määr pindadel vähenes statistiliselt oluliselt sekkumise grupis võrreldes kontrollgrupiga (keskmine 5,50 vs 11,77, p<0,001). Õhuproovide analüüsimisel leiti kolooniaid moodustavate ühikute vähenemine sekkumise grupis, kuid see ei olnud statistiliselt oluline võrreldes kontrollgrupiga (p=0,139).
⨁◯◯◯
Väga madal
KRIITILINE
C.difficile´ga kontamineerumise vähenemine, automatiseeritud ruumi desinfitseerimine vesinikperoksiidi lahuse ja hõbedaioonide aur vs. klooril põhinev desiniftseerimislahus
115
randomiseeritud uuringud
suurg
väike
väike
väike
tugevalt kahtlustatav avaldamise kallutatusg
Itaalia neljas haiglas läbi viidud uuring, kokku uuriti 28 erinevat ruumi, kus olid viibinud C.difficilega infitseerunud patsiendid. Ruumid jaotati juhuslikult, ühtesid desinfitseeriti vesinikperoksiidi ja hõbedaioonide 99ms süsteemiga, teisi 0,5% naatriumhüpokloriti lahusega. Eelnevalt teostati tavapärane ruumide koristus vastavalt haiglas kehtivale juhendile (ei olnud täpsustatud). Koguti 448 proovi. Enne desinfitseerimist leiti mikroorganismidega kontamineerumine 79% naatriumhüpokloritiga desinfitseeritavatest ruumidest ning 50% vesinikperoksiidi ja hõbedaioonidega desinfitseeritavates ruumides. Erinevus ei olnud statistiliselt oluline (p=0,236). Kahe uuringugrupi vahel ei leitud statistiliselt olulist erinevust ruumide kontamineerituse vähenemisel (p=0,497), kuid mõlemas grupis oli oluline mikroobidega kontamineerituse vähenemine peale desinfektsiooni. C.difficile´t leidus kahes ruumis, mis olid desinfitseeritud naatriumhüpokloritiga (p=0,002) ning mitte üheski ruumis, mis olid desinfitseeritud vesinikperoksiidi ja hõbedaioonidega (p=0,006).
⨁⨁◯◯
Madal
KRIITILINE
Multiresistentsete mikroorganismidega kontamineerituse vähenemine, vesinikperoksiidi efektiivsus
116
jälgimisuuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
Uuringu eesmärk oli selgitada vesiniperoksiidiga desinfitseerimise tehnikate efektiivsus peale multiresistentsete mikroorganismidega kontamineerunud patsiendi väljakirjutamist intensiivraviosakonnast. Uuring viidi läbi viies intensiivraviosakonnas Prantsusmaal. Kõik uuritavad ruumid olid ühekohalised palatid. Peale patsiendi väljakirjutamist teostati ruumi tavapärane lõppkoristus (kvaternaarsete ammooniumühenditega), millele järgnes desinfektsioon vesinikperoksiidiga. Esimese kuue nädala jooksul kasutati kahes 10 voodiga ja ühes 4 voodiga osakonnas desinfitseerimiseks vesinikperoksiidi aurutit (Bioquell®) ning ülejäänud 22 ruumis elektroonilist pihustit, mis kasutab vesinikperoksiidi ja peräädikhapet (Anios®). Järgmise kuue uuringunädala jooksul tehnikad ruumides vahetati. Igast ruumist koguti 24 proovi kolmel erineval ajahetkel: kohe peale patsiendi lahkumist, peale lõppkoristust ning peale vesinikperoksiidi desinfektsiooni. Kokku uuriti 182 ruumi, k.a 93 (51%) vesinikperoksiidiga desinfitseeritud ning 89 (49%) vesinikperoksiidi ja peräädikhappe kombinatsiooniga desinfitseeritud ruumi. Kohe peale patsiendi lahkumist oli 141 ruumi 182st (77%) kontamineerunud vähemalt ühe mikroorganismiga ning 15 ruumi (8%) vähemalt ühe multiresistentse mikroorganismiga. Tavapärane lõppkoristus vähendas oluliselt ruumi mikroorganismidega kontamineeritust (p<0,001). Siiski ei leitud olulist erinevust ruumide multiresistentsete mikroorganismidega kontamineerituse vähenemisel lõppkoristuse järgselt. Mikroorganismide või multireistentsete mikroorganismidega kontamineeritus oli oluliselt väiksem peale desinfektsiooni vesinikperoksiidiga (võrreldes lõppkoristusega). Multiresistentsete mikroorganismidega kontamineerunud palatite osakaal peale vesinikperoksiidiga desinfitseerimist oli sarnane mõlema tehnika grupis (1 51st (1,9%) vs 0 49st (0%), p=0,313). Enne tehnikate kasutamist oli kontamineeritus mõlemas grupis sarnane.
h
⨁⨁◯◯
Madal
KRIITILINE
Mikroorganismide hulga vähenemine, ruumide lõppkoristus vs. lõppkoristus ja vesinikperoksiidi auri
117
jälgimisuuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
Uuringu eesmärk oli selgitada aurustatud vesiniperoksiidi toimet lisaks ruumide lõppkoristusele mikroorganismidega kontamineeritud ruumide arvu ja osakaalu vähenemisele. Kohe pärast patsiendi lahkumist ruumis, leiti ühe või enama mikroorganismiga kontamineerumine 19 ruumis/20-st (95%), pärast lõppkoristust 16 ruumis/20-st (80%) ning pärast vesinikperoksiidi auruga desinfitseerimist 2 ruumis/20-st (2%) (p˂0,001).
⨁⨁◯◯
Madal
KRIITILINE
C.difficile infektsiooni esinemise vähenemine kontaktivaba desinfitseerimismeetodi (vesinikperoksiidi aur) kasutamisel
52,3,18,19,20,j
jälgimisuuringud
suurk
väike
väike
suurl
puudub
0/0
0/0
suhteline risk (RR) 0.52
(0.15 kuni 1.81)
1 vähem / 1,000
( 2 vähem kuni 0 vähem)
⨁◯◯◯
Väga madal
KRIITILINE
C.difficile reservuaaride selgitamine (pihustatava vesinikperoksiid efektiivsus)
121
jälgimisuuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
Proovid võeti kuni 16 kohast isolatsioonipalatis ning kuni 10 kohast patsiendi ümbruses muus palatis, kokku üle aastase perioodi jooksul 2529 kohast 146 isolatsioonipalatis ning 44 patsiendi ümbruses muus palatis. C. difficile leiti 83/213 kohas (38,9%) proovides peale tavapärast koristust, 56/272 (20,6%) peale lõppkoristust ning 23/276 kohas (8,3%) peale vesinikperoksiidiga desinfitseerimist. Kohtades, kus ei olnud teada, kas patsiendil oli olnud C. difficile, leiti see 48/359 kohas (13,4%) peale tavapärast koristust, 49/687 kohas (7,1%) peale lõppkoristust ning 20/691 kohas (2,9%) peale vesinikperoksiidiga desinfitseerimist. Kõige enam leidus peale nii tavapärast kui lõppkoristust C.difficile põrandanurkades ning vannitoa põrandal. Ka vesinikproksiidiga desinfitseerimise järgselt olid 15,8% uuritud vannitoa põrandatest kontamineerunud C.difficile spooridega. Samuti leiti peale lõppkoristust spoore laeventilatsiooni avadest. Vesinikperoksiidiga desinfitseerimise ajaks need suleti. C.difficile eemaldamise efektiivsust hinnati neljal korral kolmekuuliste perioodide järel. Kõige enam leiti C.difficile avastamise vähenemist peale vesinikperoksiidiga desinfitseerimist esimese ja kolmanda proovide võtmise vahel (p< 0,05). C.difficile leidumine peale lõppkoristust vähenes 12,8% kuni 8.2% teise ja kolmanda proovivõtmise vahel, seda ilmselt puhastamise tehnika paranemise tõttu.
m
⨁⨁◯◯
Madal
KRIITILINE

CI: usaldusintervall; RR: riskimäär

Selgitused

a. Kolmes mitterandomiseeritud uuringus uuriti aurustatud vesinikperoksiidiga desinfitseerimist lisaks standardpuhastusele (kvaternaarsed ammooniumühendid) vs. standardpuhastust/-desinfektsiooni üksinda. Ühes uuringus (Boyce et al, 2008) uuriti aurustatud vesinikperoksiidi toimet Clostridioides difficile poolt põhjustatud infektsiooni esinemissagedusele. Teises uuringus (Mitchell et al, 2014) uuriti aurustatud vesinikperoksiidi toimet haiglatekkelise MRSA ning kolmandas uuringus (Passaretti et al, 2013) mitmele haiglatekkeliste multireistentsete infektsioonide (VRE, MRSA, MRGN ) ja C. difficile infektsioonide esinemissagedusele. Tulemused esitati eraldi patogeenide kaupa ja ka kombineeritult. Uuringud viidi läbi kõrge infektsioonide esinemissagedusega või kõrge riskiga osakondades, kestus uuringute lõikes 10-46 kuud.
b. Suur risk, et sekkumised mõjutatud muudest teguritest, võimalikud andmete kogumise muutused puhangute ajal (tekkisid sekkumisega samal ajal), seotus firmadega. Lisaks sekkumise eelsest perioodist vähe andmeid. Uuringute tulemused ebatäpsed: laiad usaldusvahemikud.
c. Süstemaatiline ülevaade, kaasatud 10 tingimustele sobilikku uuringut. Viis uuringut hindasid pihustatava vesinikeproksiidi efektiivsust MRSA suhtes (Bartels, et al 2008; Jeanes, et al 2005; Dryden, et al 2008; Hardy, et al 2007; French, et al 2004), kolm uuringut C.difficile suhtes (Shapey, et al 2008; Boyce, et al 2008; Barbut, et al 2009), teised erinevate patogeenide suhtes. Uuringutes oli kaasatud erinevaid haigla osakondi ja ruume (kirurgilised osakonnad, intensiivravi, neonataalne intensiivravi, isoplatsioonipalatid, vannitoad, muud ruumid). Kasutati kahte erinevat pihustatava vesinikperoksiidi seadet (vesinikperoksiidi auru seade BioQuell Ltd või vesinikperoksiidi kuiva auru süsteem Gloster Santé Europe). SÜ tegemise hetkel ei olnud vastav meetod veel saanud US Food and Drug Administration´i luba.
d. Süstemaatilised ülevaates ei ole kaasatud uuringute kvaliteeti hinnatud. Põhiliselt tegemist väikest uuringutega, sekkumised ei ole alati täpselt selgitatud. Samuti, erinevad osakonnad, kohad, kust proove võeti.
e. Uuring viidi läbi ühes haiglas, kaasati laste intensiivraviosk, laste EMO, täiskasvanute onkoloogia osk, täiskasvanute intensiivravi - kardiovaskulaarse trauma osk ning kirurgilise intensiivravi osk. Kuiva vesinikeperoksiidi seadmed (Synexis, Lenexa, KS) pandi igasse osakonda, neljas osakonnas töötasid need 24/7. Õhu ja pindade proovid võeti enne seadme paigaldamist, 1., 7. ja 28. päeval. Igas osakonnas võeti 7-10 proovi igal proovi võtmise päeval. Ei ole täpsustatud, mida mõeldakse standardpuhastuse all.
f. Ei ole kindlust sekkumiste rakendamise korrektsuses, võivad mõjutada tulemusi.
g. Tulemuste esitamine (desinfitseerimise kiirus) poolik.
h. Generaator muutis 30% vedela vesinikperoksiidi auruks umbes 15 min jooksul. Peale 30 min kontaktaega, muudeti vesinikperoksiid hapniku ja vee auruks. Ruum avati, kui selle vesinikperoksiidi kontsentratsioon oli alla 1 ppm, see on lubatud ohutu vesinikperoksiidi tase. Kogu protsess võttis aega u 1 tund ja 40 min. Vesinikperoksiidi ja peräädikhappe auruga desinfitseerimise korral kasutati vastavat masinat. Peale selle käivitamist 60 sek pärast, käivitus 7% vesinikperoksiidi ja sellega seotud 0,25% peräädikhappe aur, toiming kestis 23 min (sobiv aeg 60 m3 ruumi jaoks). Peale 30-minutilist kontaktaega ja seejärel kahetunnist ruumi õhutamist, oli ruum uuesti kasutusvalmis. Kogu protsess võttis aega u 2 tundi ja 54 min.
i. Ühe aasta jooksul läbi viidud prospektiivne uuring kokku 20 erinevas täiskasvanute ja laste raviks kasutatavas ruumis (sh IRO, operatsioonisaalid). Tavapärane lõppkoristus (1:10 naatriumhüpokloriti lahus) tehti peale patsiendi ruumist lahkumist, selle järgselt pihustati vesinikperoksiidi auru (avati ka kõik kapid, kardinad, sahtlid jms). Ruumides viibinud patsiendid olid infitseerunud VRE, MRSA, karbapenemaasi tootva Klebsiella pneumoniae, multiresistentse Acinetobacter baumannii ja C. difficile endospooridega. Kasutati Bioxeco 3D F masinat, mis kasutab stabiliseeritud hõbedaga vesinikperoksiidi (12,5%). Kokku hinnati 20 ruumi ja 600 analüüsi (10 erineval pinnalt ruumides, igalt pinnalt võeti 3 proovi 3 erineval ajahetkel).
j. Süstemaatiliise ülevaatesse kaasati mitte randomiseeritud, enne ja pärast uuringud. Kokku uuriti aurustatud vesinikperoksiidi kasutamist seitsmes uuringus, kahe tulemusi ei ole metaanalüüsi kaasatud. Uuringud läbi viidud USAs või UKs, erinevates tervishoiuasutustes, erinevates osakondades. Uuringutes hinnati kontaktivaba tehnoloogia kasutamist pärast infektsiooniriskiga patsiendi ruumi lõppkoristust.
k. Erineva suuruse ja karakteristikutega sekkumise ja kontrollgrupid, uuringute tulemused kohati ebatäpsed.
l. Osalejate karakteristikud pisut ebaselged, heterogeensed uuringud, tasakaal sekkumiste rakendamise osas ebaselge.
m. Eesmärk selgitada haigla keskkonnas kohad, kus C.difficile spoorid säilivad vaatamata puhastamisele ja pihustatava vesinikperoksiidiga desinfitseerimisele. Uuring viidi läbi ühes Londoni suures haiglas, proovid koguti isolatsioonipalatitest (üksikpalatid) ning patsiendi voodiümbrusest juhuslikult enne ja peale lõppkoristust ning vesinikperoksiidiga desinfitseerimist. Tavapärasel ja lõppkoristusel kasutati mikrofiiberlappe ja -moppe, mis olid töödeldud peräädikhappel põhinevas desinfektandis (DiffX, MTP Innovations, UK), kontsentratsioon 1000 ppm kõikidel pindadel, v.a juhul kui patsiendil kõhulahtisus, siis kasutati kontsentratsioonis 3000 ppm. Kui patsiendil oli teadaolevalt C. difficile, noroviirus, VRE või multiresistentne mikroob, tehti lisaks lõppkoristusele desinfektsioon kasutades Deprox süsteemi (vesinikperoksiidi õhukontsentratsioon tipus 29–46 ppm ja keskmiselt 3,3 ppm tsükli lõpus).

Viited

1.Mitchell, B. G.,Digney,W., Locket, P., & Dancer, S.J.. Controlling methicillin-resistant Staphylococcus aureus (MRSA) in a hospital and the role of hydrogen peroxide decontamination: an interrupted time series analysis.. BMJ Open; 2014.
2.Boyce, J. M.,Havill,N.L., Otter, J.A., al, et. Impact of hydrogen peroxide vapor room decontamination on Clostridium difficile environmental contamination and transmission in a healthcare setting. . Infection Control and Hospital Epidemiology; 2008.
3.Passaretti, C. L., Otter, J.A., Reich, N.G., al, et. An evaluation of environmental decontamination with hydrogen peroxide vapor for reducing the risk of patient acquisition of multidrug-resistant organisms. . Clinical Infectious Diseases: an official publication of the Infectious Diseases Society of America; 2013.
4.Brennan, S., McDonald, S., McKenzie, J., & Cheng, A.. Systematic review of novel disinfection methods to reduce infection rates in high risk hospitalised populations. . Cochrane Australia; 2017.
5.Otter, J.A., Cummins, M., Ahmad, F., van Tonder, C., & Drabu, Y.J.. Assessing the biological efficacy and rate of recontamination following hydrogen peroxide vapour decontamination. . Journal of Hospital Infection; 2007.
6.Bartels, M.D., Kristoffersen, K., Slotsbjerg, T., Rohde, S.M., Lundgren, B.: & Westh,H.. Environmental meticillin-resistant Staphylococcus aureus (MRSA) disinfection using dry-mist-generated hydrogen peroxide.. Journal of Hospital Infection; 2008.
7.Jeanes, A., G., Rao., Osman, M., & Merrick, P.. Eradication of persistent environmental MRSA. . Journal of Hospital Infection; 2005.
8.Dryden, M., Parnaby, R., Dailly, S. , al., et. Hydrogen peroxide vapour decontamination in the control of a polyclonal meticillin-resistant Staphylococcus aureus outbreak on a surgical ward. . Journal of Hospital Infection; 2008.
9.Hardy, K.J., Gossain, S., Henderson, N., al., et. Rapid recontamination with MRSA of the environment of an intensive care unit after decontamination with hydrogen peroxide vapour. . Journal of Hospital Infection; 2007.
10.French, G.L., Otter, J.A., Shannon, K.P., Adams, N.M., Watling, D., Parks, M.J.. Tackling contamination of the hospital environment by methicillin-resistant Staphylococcus aureus (MRSA): a comparison between conventional terminal cleaning and hydrogen peroxide vapour decontamination. . Journal of Hospital Infection; 2004.
11.Bates, C.J., & Pearse, R.. Use of hydrogen peroxide vapour for environmental control during a Serratia outbreak in a neonatal intensive care unit. . Journal of Hospital Infection; 2005.
12.Shapey, S., Machin, K., Levi, K., & Boswell, T.C.. Activity of a dry mist hydrogen peroxide system against environmental Clostridium difficile contamination in elderly care wards. . Journal of Hospital Infection; 2008.
13.Barbut, F., Menuet, D., Verachten, M., E., &,Girou.. Comparison of the efficacy of a hydrogen peroxide dry-mist disinfection system and sodium hypochlorite solution for eradication of Clostridium difficile spores. . Infection Control & Hospital Epidemiology; 2009.
14.Falagas, M.E., Thomaidis, P.C., Kotsantis, I.K., Sgouros, K., Samonis, G., & Karageorgopoulos, D.E.. Airborne hydrogen peroxide for disinfection of the hospital environment and infection control: a systematic review.. Journal of Hospital Infection; 2011.
15.Mosci, D., Marmo, G.W., Sciolino, L., al., et. Automatic environmental disinfection with hydrogen peroxide and silver ions versus manual environmental disinfection with sodium hypochlorite: a multicentre randomized before-and-after trial.. Journal of Hospital Infection; 2017.
16.Blazejewski, C., Wallet, F., Rouzé, A., Le Guern, R., Ponthieux, S., Salleron, J., & Nseir, s.. Efficiency of hydrogen peroxide in improving disinfection of ICU rooms.. Critical Care ; 2015.
17.Humayun, T., Qureshi, A., Falah, S., Roweily, A., Carig, J., & Humayun, F.. Efficacy of Hydrogen Peroxide Fumigation in Improving Disinfection of Hospital Rooms and Reducing the Number of Microorganisms. . Journal of Ayub Medical College Abbottabad; 2019.
18.Horn, K., & Otter, J.A.. Hydrogen peroxide vapor room disinfection and hand hygiene improvements reduce Clostridium difficile infection, methicillin-resistant Staphylococcus aureus, vancomycin-resistant enterococci, and extended-spectrum β-lactamase.. American Journal of Infection Control; 2015.
19.Manian, F.A., Griesnauer, S., & Bryant, A.. Implementation of hospital wide enhanced terminal cleaning of targeted patient rooms and its impact on endemic Clostridium difficile infection rates. . American Journal of Infection Control; 2013.
20.McCord, J., Prewitt, M., Dyakova, E., Mookerjee, S., Otter, J.A.. Reduction in Clostridium difficile infection associated with the introduction of hydrogen peroxide vapour automated room disinfection.. Journal of Hospital Infection; 2016.
21.Yui, S., Ali, S., Muzslay, M., Jeanes, A., Wilson, A.P.R. Identification of Clostridium difficile Reservoirs in The Patient Environment and Efficacy of Aerial Hydrogen Peroxide Decontamination.. Infection Control & Hospital Epidemiology; 2017.