Guideline Development Tool

Autor(id):

Küsimus: Tervishoiu-/hooldekodutöötajate vaktsineerimist B-hepatiidi, gripi, COVID-19, leetrite, läkaköha ja tuulerõugete vastu võrreldes mitte , et vähendada patsientide/klientide ja teiste asutuses töötavate ja viibivate inimeste nakatumist

Kontekst: 16. Kas tervishoiu-/hooldekodutöötajaid tuleb vaktsineerida B-hepatiidi, gripi, COVID-19, leetrite, läkaköha ja tuulerõugete vastu või mitte, et vähendada patsientide/klientide ja teiste asutuses töötavate ja viibivate inimeste nakatumist?

Bibliograafia:

Tõendatuse astme hinnang	Uuritavate arv	Mõju	Tõendatuse aste	Olulisus
Tervishoiutöötajate läkaköha vastase vaktsineerimise mõju patsientide läkaköhasse haigestumisele-- kvalitatiivne süstemaatiline ülevaade
2^1,^a	jälgimisuuringud	väike	väike	väike	väike	puudub	Calugar et al 2005 mudeluuring, kus hinnati 10 aasta jooksul hüpoteetiliselt 1000 tervishoiutöötajat. Leiti, et tervishoiutöötajate vaktsineerimine läkaköha vastu hoiaks ära >46% nakatumisi tervishoiutöötajatelt ja tervishoiutöötajate vaktsineerimine oleks kokkuvõttes sääst. Greer et al 2009 mudeluuringus hinnati 1000 teoreetilist tervishoiutöötajat 38-kohalises vastsündinute intensiivraviosakonnas (Toronto Sick Kids). Tervishoiutöötajatel tõhustusdoosi tegemine viib nakatamise riski 49%-lt 2%-ni (kui 95% tervishoiutöötajatest on vaktsineeritud). Leiti, et tervishoiutöötajate vaktsineerimine vähendab oluliselt puhangu suurust.	⨁⨁◯◯ Madal	KRIITILINE
Tervishoiutöötajate gripivastase vaktsineerimise mõju tervishoiutöötajate grippi (laboratoorselt kinnitatud) haigestumisele
4^2,^b	jälgimisuuringud	väike	suur^c	väike	suur^d	puudub	59/962 (6.1%)	66/502 (13.1%)	suhteline risk (RR) 0.40 (0.23 kuni 0.69)	79 vähem / 1,000 ( 101 vähem kuni 41 vähem)	⨁◯◯◯ Väga madal	KRIITILINE
Tervishoiutöötajate gripivastase vaktsineerimise mõju tervishoiutöötajate töölt puudumise esinemissagedusele (gripilaadne haigestumine)
4²	jälgimisuuringud	suur^e	väike	suur^f	väike	puudub	55/722 (7.6%)	227/2580 (8.8%)	suhteline risk (RR) 0.62 (0.45 kuni 0.85)	33 vähem / 1,000 ( 48 vähem kuni 13 vähem)	⨁◯◯◯ Väga madal	KRIITILINE
Tervishoiutöötajate gripivastase vaktsineerimise mõju tervishoiutöötajate grippi haigestumisele (kvalitatiivne süstemaatiline ülevaade)
2³	jälgimisuuringud	väike	väike	väike	väike	puudub	Costa et al 2012 juht-kontrolluuringus hinnati ühes Porto haiglas kokku 5592 tervishoiutöötajat, kellest 1720 (30.8%) vaktsineeriti pandeemilise H1N1 (pH1N1) vastu. Vaktsineerimine vähendas pH1N1 infektsiooni riski (OR 0.12; 95% CI 0.05-0.29). Vaktsineerimise efektiivsus oli 90.4% (95% CI 73.5-97.3%), vähendamaks tervishoiutöötajate erakorralise meditsiini osakonda pöördumist pH1N1 tõttu. Igari et al 2011 retrospektiivses kohortuuringus hinnati vaktsiini efektiivsust 1854 Jaapani tervishoiutöötajal, kellest 1,567 (84.5%) vaktsineeriti 2009-2010 hooajal pH1N1 vastu. 37 tervishoiutöötajat eemaldati uuringust, sest nad olid juba haigestunud pH1N1-e. 250 vaktsineerimata töötajast 12 (5.2%) haigestusid, mis oli statistiliselt oluliselt suurem vaktsineeritud töötajate haigestumisest (24/1567, 1,5%), p=0.001). Vaktsineerimise efektiivsus oli 70.5%, vähendamaks tervishoiutöötajate hospitalisatsiooni.	⨁⨁◯◯ Madal	KRIITILINE
Tervishoiutöötajate gripivastase vaktsineerimise mõju tervishoiutöötajate grippi haigestumisele (kvalitatiivne süstemaatiline ülevaade)
3⁴	randomiseeritud uuringud	suur^g	väike	väike	suur^h	puudub	Hinnati kolme erinevat süstemaatilist ülevaadet ja nende tõendusmaterjali. Ng ja Lai et al ning Burls et al raporteerisid samu uuringuid ning leidsid, et tervishoiutöötaja gripivastasel vaktsineerimisel on 88%-line efektiivsus laboratoorselt kinnitatud grippi haigestumisel. Michiels et al uuringus leiti, et gripivastase vaktsineerimise efektiivsus on 53% kliiniliselt kahtlustatud grippi haigestumise vastu.	⨁⨁◯◯ Madal	KRIITILINE
Tervishoiutöötajate gripivastase vaktsineerimise mõju üle 60-aastaste pikaravi osakondade patsientide haigestumisele grippi (kinnitatud juhud viiruse isoleerimise teel või toetav seroloogia pluss iseloomulikud sümptomid)
2⁵	randomiseeritud uuringud	suurⁱ	väike	väike	suur^j	puudub	Potter et al 1997 raporteeris tervishoiutöötajate vaktsineerimise mõju vaktsineerimata patsientidele. Leiti, et riskide vahe (RD) kahe grupi (vaktsineeritud ja vaktsineerimata tervishoiutöötajad) vahel on 0.01 (95% CI: -0.03..0.05, p-väärtus = 0.73). Carman et al 2000 raporteeris tervishoiutöötajate vaktsineerimise mõju nii vaktsineerimata kui vaktsineeritud patsientidele kokku. RD oli -0.01, 95% CI -0.05..0.03, p-väärtus= 0.54). Kahe uuringu andmeid kokku pannes oli RD -0.00, 95% CI -0.03 to 0.03, p-väärtus= 0.45, I2 = 0%. Kokkuvõttes ei olnud tervishoiutöötajate vaktsineerimisel mõju patsientide grippi haigestumisele (usaldusvahemikud üle 0-i).	⨁⨁◯◯ Madal	KRIITILINE
Tervishoiutöötajate gripivastase vaktsineerimise mõju üle 60-aastaste pikaravi osakondade patsientide haigestumisele alumiste hingamisteede infektsiooni
1⁵	randomiseeritud uuringud	suur^k	väike	väike	väike	puudub	Potter 1997 et al raporteeris eraldi mõju vaktsineerimata ja vaktsineeritud patsientidele. Vaktsineeritud patsientide riskide vahe oli -0.02, 95% CI -0.05... 0.01, p-väärtus = 0.21. Vaktsineerimata patsientidel oli riskide vahe-0.02, 95% CI -0.06..0.03, p-väärtus 0.47. Süstemaatilises ülevaates arvutati ka riskide vahe vaktsineeritud ja vaktsineerimata patsientidel kokku ja see oli : -0.02, 95% CI -0.04..0.01, p-väärtus = 0.15, I2= 0%. Kokkuvõttes ei olnud tervishoiutöötajate vaktsineerimisel mõju patsientide haigestumisele alumiste hingamisteede infektsiooni.	⨁⨁⨁◯ Keskmine	KRIITILINE
Uus tulemusnäitaja
1⁶									mittehinnatav		-

Tõendatuse astme hinnang

Uuritavate arv

Mõju

Tõendatuse aste

Olulisus

Uuringute arv

Uuringukavand

Nihke tõenäosus

Tõenduse ebakõla

Tõenduse kaudsus

Tõenduse ebatäpsus

Muud kaalutlused

tervishoiu-/hooldekodutöötajate vaktsineerimist B-hepatiidi, gripi, COVID-19, leetrite, läkaköha ja tuulerõugete vastu

mitte

Suhteline
(95% CI)

Absoluutne
(95% CI)

Tervishoiutöötajate läkaköha vastase vaktsineerimise mõju patsientide läkaköhasse haigestumisele-- kvalitatiivne süstemaatiline ülevaade

2^1,^a

jälgimisuuringud

väike

puudub

Calugar et al 2005 mudeluuring, kus hinnati 10 aasta jooksul hüpoteetiliselt 1000 tervishoiutöötajat. Leiti, et tervishoiutöötajate vaktsineerimine läkaköha vastu hoiaks ära >46% nakatumisi tervishoiutöötajatelt ja tervishoiutöötajate vaktsineerimine oleks kokkuvõttes sääst. Greer et al 2009 mudeluuringus hinnati 1000 teoreetilist tervishoiutöötajat 38-kohalises vastsündinute intensiivraviosakonnas (Toronto Sick Kids). Tervishoiutöötajatel tõhustusdoosi tegemine viib nakatamise riski 49%-lt 2%-ni (kui 95% tervishoiutöötajatest on vaktsineeritud). Leiti, et tervishoiutöötajate vaktsineerimine vähendab oluliselt puhangu suurust.

⨁⨁◯◯
Madal

KRIITILINE

Tervishoiutöötajate gripivastase vaktsineerimise mõju tervishoiutöötajate grippi (laboratoorselt kinnitatud) haigestumisele

4^2,^b

jälgimisuuringud

väike

suur^c

väike

suur^d

puudub

59/962 (6.1%)

66/502 (13.1%)

suhteline risk (RR) 0.40
(0.23 kuni 0.69)

79 vähem / 1,000
( 101 vähem kuni 41 vähem)

⨁◯◯◯
Väga madal

KRIITILINE

Tervishoiutöötajate gripivastase vaktsineerimise mõju tervishoiutöötajate töölt puudumise esinemissagedusele (gripilaadne haigestumine)

4²

jälgimisuuringud

suur^e

väike

suur^f

väike

puudub

55/722 (7.6%)

227/2580 (8.8%)

suhteline risk (RR) 0.62
(0.45 kuni 0.85)

33 vähem / 1,000
( 48 vähem kuni 13 vähem)

⨁◯◯◯
Väga madal

KRIITILINE

Tervishoiutöötajate gripivastase vaktsineerimise mõju tervishoiutöötajate grippi haigestumisele (kvalitatiivne süstemaatiline ülevaade)

2³

jälgimisuuringud

väike

puudub

Costa et al 2012 juht-kontrolluuringus hinnati ühes Porto haiglas kokku 5592 tervishoiutöötajat, kellest 1720 (30.8%) vaktsineeriti pandeemilise H1N1 (pH1N1) vastu. Vaktsineerimine vähendas pH1N1 infektsiooni riski (OR 0.12; 95% CI 0.05-0.29). Vaktsineerimise efektiivsus oli 90.4% (95% CI 73.5-97.3%), vähendamaks tervishoiutöötajate erakorralise meditsiini osakonda pöördumist pH1N1 tõttu. Igari et al 2011 retrospektiivses kohortuuringus hinnati vaktsiini efektiivsust 1854 Jaapani tervishoiutöötajal, kellest 1,567 (84.5%) vaktsineeriti 2009-2010 hooajal pH1N1 vastu. 37 tervishoiutöötajat eemaldati uuringust, sest nad olid juba haigestunud pH1N1-e. 250 vaktsineerimata töötajast 12 (5.2%) haigestusid, mis oli statistiliselt oluliselt suurem vaktsineeritud töötajate haigestumisest (24/1567, 1,5%), p=0.001). Vaktsineerimise efektiivsus oli 70.5%, vähendamaks tervishoiutöötajate hospitalisatsiooni.

⨁⨁◯◯
Madal

KRIITILINE

Tervishoiutöötajate gripivastase vaktsineerimise mõju tervishoiutöötajate grippi haigestumisele (kvalitatiivne süstemaatiline ülevaade)

3⁴

randomiseeritud uuringud

suur^g

väike

suur^h

puudub

Hinnati kolme erinevat süstemaatilist ülevaadet ja nende tõendusmaterjali. Ng ja Lai et al ning Burls et al raporteerisid samu uuringuid ning leidsid, et tervishoiutöötaja gripivastasel vaktsineerimisel on 88%-line efektiivsus laboratoorselt kinnitatud grippi haigestumisel. Michiels et al uuringus leiti, et gripivastase vaktsineerimise efektiivsus on 53% kliiniliselt kahtlustatud grippi haigestumise vastu.

⨁⨁◯◯
Madal

KRIITILINE

Tervishoiutöötajate gripivastase vaktsineerimise mõju üle 60-aastaste pikaravi osakondade patsientide haigestumisele grippi (kinnitatud juhud viiruse isoleerimise teel või toetav seroloogia pluss iseloomulikud sümptomid)

2⁵

randomiseeritud uuringud

suurⁱ

väike

suur^j

puudub

Potter et al 1997 raporteeris tervishoiutöötajate vaktsineerimise mõju vaktsineerimata patsientidele. Leiti, et riskide vahe (RD) kahe grupi (vaktsineeritud ja vaktsineerimata tervishoiutöötajad) vahel on 0.01 (95% CI: -0.03..0.05, p-väärtus = 0.73). Carman et al 2000 raporteeris tervishoiutöötajate vaktsineerimise mõju nii vaktsineerimata kui vaktsineeritud patsientidele kokku. RD oli -0.01, 95% CI -0.05..0.03, p-väärtus= 0.54). Kahe uuringu andmeid kokku pannes oli RD -0.00, 95% CI -0.03 to 0.03, p-väärtus= 0.45, I2 = 0%. Kokkuvõttes ei olnud tervishoiutöötajate vaktsineerimisel mõju patsientide grippi haigestumisele (usaldusvahemikud üle 0-i).

⨁⨁◯◯
Madal

KRIITILINE

Tervishoiutöötajate gripivastase vaktsineerimise mõju üle 60-aastaste pikaravi osakondade patsientide haigestumisele alumiste hingamisteede infektsiooni

1⁵

randomiseeritud uuringud

suur^k

väike

puudub

Potter 1997 et al raporteeris eraldi mõju vaktsineerimata ja vaktsineeritud patsientidele. Vaktsineeritud patsientide riskide vahe oli -0.02, 95% CI -0.05... 0.01, p-väärtus = 0.21. Vaktsineerimata patsientidel oli riskide vahe-0.02, 95% CI -0.06..0.03, p-väärtus 0.47. Süstemaatilises ülevaates arvutati ka riskide vahe vaktsineeritud ja vaktsineerimata patsientidel kokku ja see oli : -0.02, 95% CI -0.04..0.01, p-väärtus = 0.15, I2= 0%. Kokkuvõttes ei olnud tervishoiutöötajate vaktsineerimisel mõju patsientide haigestumisele alumiste hingamisteede infektsiooni.

⨁⨁⨁◯
Keskmine

KRIITILINE

Uus tulemusnäitaja

1⁶

mittehinnatav

a. Mudeluuringud. Esialgses uuringus kaasati analüüsi 5 uuringut, kus 3 olid tehtud tavapopulatsioonis.

b. 3 jälgimisuuringut, 1 RCT.

c. Heterogeensus jälgimisuuringute vahel väike, aga jälgimisuuringute ning RCT vahel 79%.

d. Alagruppide usaldusvahemikud võrdlemisi laiad.

e. Chan 2007 uuringus eksponeeritud kohordi representatiivsus halb.

f. Pole esitatud tulemusnäitajates, aga näiitab vaktsineerimise efektiivsust.

g. Burls et al uuringus pole huvisid deklareeritud, uuringute kvaliteeti pole hinnatud. Ng ja Burlsi uuringus kirjeldatud üht uuringut kui randomiseeritud, aga tegelikult see ei olnud randomiseeritud uuring.

h. Usaldusvahemikud laiad.

i. Ühes uuringus randomiseerimine ebaselge, mõlemas uuringus selektsiooninihe, ühes uuringus incomplete outcome data.

j. Usaldusvahemikud ulatuvad nii kliinilise kasu kui kahju poole.

k. Randomiseerimise protsess ebaselge, incomplete outcome data.

1.Van den Hoogen A, Duijn JM,Bode LGM,Vijlbrief DC,de Hooge L,Ockhuijsen HDL. Systematic review found that there was moderate evidence that vaccinating healthcare workers prevented pertussis in infants. Acta Paediatr; 2018.

2.Imai C, Toizumi M,Hall L,Lambert S,Halton K,Merollini K. A systematic review and meta-analysis of the direct epidemiological and economic effects of seasonal influenza vaccination on healthcare workers. PLoS One; 2018.

3.Restivo V, Costantino C,Bono S,Maniglia M,Marchese V,Ventura G,Casuccio A,Tramuto F,Vitale F. Influenza vaccine effectiveness among high-risk groups: A systematic literature review and meta-analysis of case-control and cohort studies. Hum Vaccin Immunother; 2018.

4.Kliner M, Keenan A,Sinclair D,Ghebrehewet S,Garner P. Influenza vaccination for healthcare workers in the UK: appraisal of systematic reviews and policy options. BMJ Open; 2016.

5.Thomas RE, Jefferson T,Lasserson TJ. Influenza vaccination for healthcare workers who care for people aged 60 or older living in long-term care institutions. Cochrane Database Syst Rev; 2016.

6.Valitsus., Eesti,Vabariigi. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. .

Selgitused

Viited