Küsimus

Kas kasutada isikukaitsevahendeid või mitte kasutada isikukaitsevahendeid, et vähendada tervishoiutekkeste infektsioonide avaldumust??

Sihtrühm:

et vähendada tervishoiutekkeste infektsioonide avaldumust?

Sekkumine:

sotsiaalvõrgustiku põhine lähenemine

Võrdlus:

standardravi/kohapõhine testimine/võrdlusgrupp puudub

Peamised tulemusnäitajad:

Kinnaste universaalne kasutus, käte kontaminatsioon

Kinnaste universaalne kasutus, CDI esinemissagedus

Kinnaste kasutus vs mitte, terivshoiutöötajad, kinnitatud H1N1, SARS, COVID-19

Kirurgilise maski kasutus vs ilma maskita, tavapopulatsioon+ tervishoiutöötajad, laboratoorselt kinnitatud respiratoorne viirus

Kirurgilise maski kasutus vs ilma maskita, tervishoiutöötajad, iseraporteeritud gripilaadsed sümptomid

Kirurgiline mask vs maskita, tervishoiutöötajad, kinnitatud H1N1, SARS, COVID-19

Kirurgilise maski kasutus vs ilma maskita, tervishoiutöötajad, SARS (nii kliiniline diagnoos kui ka laboratoorselt kinnitatud)

Kitlid + kindad vs kindad, VRE kolonisatsioon/nosokomiaalsed infektsioonid

Kindad + kitlid pidevalt vs teadaoleva resistentse bakteri kolonisatsiooni puhul, tervishoiutekkene infektsioon

Kindad + kitlid pidevalt vs teadaoleva resistentse bakteri kolonisatsiooni puhul, MRSA kolonisatsioon

Kaitsekittel vs mitte, terivshoiutöötajad, kinnitatud SARS

Kaitsekittel vs mitte, tervishoiutöötajad, kinnitatud H1N1, SARS, COVID-19 kokku

N95 respiraatori kasutus vs ilma maskita/kirurgiline mask, kinnitatud SARS/MERS, tervishoiutöötajad, aerosoole genereerivad protseduurid

Sihtotstarbeline N95 respiraator vs pidev kriurgiline mask, tervishoiutöötajad, kliiniline respiratoorne viirushiagus

Kirurgiline mask vs N95 respiraator, laboratooselt kinnitatud respiratoorne viirus, tervishoiutöötajad

N95 respiraator vs maskita või kirurgiline mask, tervishoiutöötajad, kinnitatud COVID-19, MERS, H1N1, SARS

Visiir/kaitseprillid vs mitte, tervishoiutöötajad, kinnitatud H1N1, SARS, COVID-19

Silmade/näo kaitse vs ilma, kinnitatud SARS/MERS, tervishoiutöötajad, aerosoole genereerivad protseduurid

Kontekst:

9. Kas tervishoiu-/hooldekodutöötajad peavad kasutama isikukaitsevahendeid või mitte, et vähendada tervishoiutekkeste infektsioonide avaldumust?

Taust:

<div data-contents="true"><div class="" data-block="true" data-editor="2kef3" data-offset-key="5ke9m-0-0"><div data-offset-key="5ke9m-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="5ke9m-0-0"><span data-text="true"> </span></span></div></div><div class="" data-block="true" data-editor="2kef3" data-offset-key="2fvis-0-0"><div data-offset-key="2fvis-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="2fvis-0-0"><span data-text="true">Isikukaitsevahendid kaitsevad koos või eraldi kasutades limaskesti, hingamisteid, nahka ja riietust kontakti eest mikroorganismidega. Isikukaitsevahendite kasutamine on oluline nii töötaja kui ka patsiendi/kliendi kaitseks.</span></span></div></div><div class="" data-block="true" data-editor="2kef3" data-offset-key="ejf1e-0-0"><div data-offset-key="ejf1e-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="ejf1e-0-0"><span data-text="true">Standardnõuete puhul kasutatavad isikukaitsevahendid on kindad, kirurgiline mask, respiraator, kilepõll, kaitsekittel, kaitseprillid ja visiir. Isikukaitsevahendite valik sõltub kontaktist patsiendi/kliendiga, teadaolevast või võimalikust mikroorganismiga koloniseerumisest/infitseerumisest ja nende mikroorganismide levikuviisidest.</span></span></div></div></div>

Määramine

Probleem

Kas probleem on prioriteetne?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Töörühm püstitas antud küsimuse, et hinnata (tavapäraseks kujunenud) isikukaitsevahendite kasutamise tõhusust ja esitada standardnõuded.

Käesoleva juhendi koostamisel tugineti Austraalia juhendile Australian Guidelines for the Prevention and Control of Infection in Healthcare (2019) ja selles juhendis kasutatud tõendusmaterjalile. Antud juhendis toodud soovitused isikukaitsevahendite kohta olid järgnevad:
29.On soovituslik kasutada puhast põlle/kitlit:
  • vastavalt teostatavale ülesandele
  • kanda üksiku protseruuri või episoodi kestel patsiendihooldusel, kus kehavedelikega saastumine on tõenäoline.
Kasutatud põll/kittel tuleb eemaldada piirkonnas, kus patsiendihooldus toimub.

(Practical info all kirjas)
Kilepõll - kanda tavategevustel, kui on oht pritsmeteks või vere/kehavedelikega kokkupuuteks madala riskiga protseduuridel.
  • Ühekordne,
  • ühe patsiendi või protseduuri jaoks.
Kittel - kanda, et kaitsta tervishoiutöötaja katmata kehaosi ja ennetada riiete saastumist vere, kehavedelike ja muu potsentsiaalselt nakkusliku materjaliga.
  • Veekindel,
  • ühekordne,
  • varruka pikkus sõltub teostatavast protseduurist, terivshoiutöötaja käte saastumise riski, kehavedelike hulkga, millega võidakse kokku puutuda ja tõenäolist nakkuslike osakeste ülekandeviisi ja aega.
Kogu keha kittel - kanda, kui on risk tervishoiutöötaja naha kokkupuuteks patsiendi katkise nahaga, ulatusliku nahk-nahaga kontaktiks (nt tõstes sügelistega patsienti) või risk kokkupuuteks väliste veriste jm kehavedelikega (nt oksendamine).
Kanda kui on on võimalus ulatuslikuks vere ja kehavedelikega või risk kokkupuuteks suure hulga kehavedelikega (nt mõnedel operatiivsetel protseduuridel).
  • Veekindel,
  • ühekordne,
  • pikkade varrukatega nii, et katmata ülakeha piirkonnad on kaitstud,
  • alati kantakse koos kinnaste jm isikukaitsevahenditega, kui ette nähtud.
Steriilne kittel - kantakse protseduuridel, mis nõuavad aseptilist välja.
30. On soovituslik kanda näe ja silmade kaitset protseduuridel, kus tekib vere ja kehavedelike pritsmeid näole ja silmadele.

31. On soovituslik kanda ühekordseid, eesmärgiks sobilikke kindaid:
  • Igal invasiivsel protseduuril
  • kontaktis steriilsete piirkondade ja mitte-intaktse naha või limaskestadega
  • tegevus on hinnanguliselt riskiga vere ja kehavedelikega kokkupuuteks
Enne kinnaste kättepanekut ja peale eemaldamist tuleb teostada kätehügieen.
Kindaid tuleb vahetada patsientide vahel ja iga individuaalse hoolduse vahel.

Eestis kehtivad 08.2020 seisuga järgmised nn üldjuhendid:

4.2 Isikukaitsevahendid
Isikukaitsevahendid kaitsevad töötajat mikroorganismide ülekandumise eest. Isikukaitsevahendeid kasutatakse vastavalt riskihindamisele (kokkupuute võimalikkus nakkustekitajatega, verega jne).
Isikukaitsevahendeid hoitakse puhtas, kuivas kohas. Ei koguta taskusse.
Isikukaitsevahendid on:
  • kaitsekindad
  • kaitsekitlid/kilepõlled
  • kätised
  • kaitsemaskid, respiraatorid
  • kaitseprillid
  • juustekaitse.
4.2.1 Kaitsekindad
Kaitsekindaid kasutatakse:
  • Kui on võimalik kokkupuude: o verega, kehavedelikega, eritistega, limaskestadega, kahjustatud nahaga o kontamineeritud pindadega, meditsiiniseadmetega
  • Invasiivsete protseduuride juures. Kaitsekindad on ühekordse kasutusega. Kindad vahetatakse:
  • kui kinnastesse tekivad vigastused;
  • erinevate patsientide vahel;
  • ühe patsiendi juures pärast kontakti potentsiaalselt nakkusohtliku materjaliga või liikudes mustemalt piirkonnalt puhtamale. Kaitsekindad eemaldatakse vahetult peale kasutamist, pärast kinnaste eemaldamist teostatakse käte antiseptika. Vajadusel (olenevalt protseduurist) kasutatakse steriilseid kindaid.
4.2.2 Kaitsekittel/kilepõll
Kasutatakse oma naha ja riiete kaitseks tegevuste korral, kus võivad tekkida pritsmed või kokkupuude verega, kehavedelikega, eritistega, saastunud pindadega, seadmetega. Kaitsekittel/kilepõll on ühekordse kasutusega, eemaldatakse vahetult peale tegevust. Pärast eemaldamist teostatakse käte antiseptika.
Kaitsekitlit/kilepõlle vahetatakse erinevate patsientide vahel. Vajadusel (olenevalt protseduurist) kasutatakse steriilset kitlit.

4.2.3 Kaitsemask
Kasutatakse:
  • töötaja kaitseks, kui on võimalik vere, kehavedelike, eritiste pritsmete teke;
  • patsiendi kaitseks steriilsete protseduuride juures. Kaitsemask on ühekordse kasutusega. Kui maski enam ei vajata, asetatakse mask jäätmekotti. Mask ei ripu kaelas. Pärast eemaldamist teostatakse käte antiseptika. Õhklevi infektsioonide korral (nt. tuberkuloos) kasutatakse respiraatorit (tervishoius lubatud FFP 2 või FFP3).
4.2.4 Kaitseprillid Silmade kaitset (kaitseprillid/visiir) kasutatakse, kui on võimalik vere, kehavedelike, eritiste pritsmete teke. Mitmekordse kasutusega kaitseprillid puhastatakse ja desinfitseeritakse iga kasutuse järgselt. Isiklikud prillid ei ole isikukaitsevahendid ning ei taga adekvaatset kaitset töötajale. Pärast kaitseprillide eemaldamist teostatakse käte antiseptika.

Soovitud mõju

Kui suur on eeldatav soovitud mõju?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Tühine

Väike

keskmine

Suur

Varieerub

Ei oska öelda

Kinnaste kasutus vere, kehavedelike või nendega saastunud pindadega, limaskestade ja vigastatud nahaga kokkupuutel.
Puhaste kinnaste kätte panemine vahetult enne patsiendi limaskestade ja vigastatud naha puudutamist.
Kinnaste kasutust käsitlevatest uuringutest kaasati 2 süstemaatilist ülevaadet ja 1 üksikuuring. Uuringutes käsitleti universaalset kinnaste kasutust. Tulemused olid uuringutes vasturääkivad, osades uuringutes leiti kinnaste kasutamisel kaitsev mõju käte saastumisele, nosokomiaalsete infektsioonide esinemissagedusele.

Picheansanthian jt süstemaatilises ülevaates leiti, et kinnaste kasutamine aitab vähendada käte saastumist, kuid ei ole selle eest absoluutselt kaitsev. Ülevaatesse kaasati 23 kvaasi-eksperimentaalset ja kirjeldavat tervishoiutöötajatel läbiviidud uuringut. 3-s uuringus, mis hindasid käte kontamineerumist kinnaste kasutamisega, leiti, et tervishoiutöötatel, kes kandsid kindaid, saastusid käed oluliselt vähem võrreldes nendega, kes ei kandnud.
Hayden jt uuringus leiti, et kindaid mitte kandnud tervishoiutöötajatel saastusid käed 37%-l vs 5%-ga, kes kandsid kindaid (86% erinevus). (Hayden M, 2008)
Pessoa-Silva jt uuringus leiti, et tervishoiutöötajatel, kes ei kandnud kindaid, saastusid käed 24,5 CFU/min (95% CI, 16,2 kuni 32,8 CFU/min; p < ,001) vs -1,9 CFU/min (95% CI, -11,5 kuni 7,7 CFU/min; p =,690) nendel kes kandsid. (Pessoa-Silva CL, 2004)
Morgan jt uuringus leiti, et kindad vähendasid MDR A.baumanii kandumist terivshoiutöötatajate kätele kaheksakordselt, 36,2%-lt 4,5%-le.
Morgan jt uuringus leiti lisaks, et riskifaktorid kinnaste või kitli saastumiseks MDR A.baumannii’ga olid haavasidemete manipulatsioon (OR, 25,9 [95% CI, 3,1–208,8]) ja tehisliku hingamisteega manipulatsioon (OR, 2,1 [95% CI, 1,1–4,0]). (Morgan DJ, 2010)
Tenorio jt uuringus leiti, et riskifaktorid kinnaste saastumiseks VREga olid kontakti kestus patsiendi kehavedelikega, kõhulahtisuse esinemine patsiendil, keskmine VRE kolooniate hulk patsiendi nahal ja VRE-ga koloniseeritud patsiendi kehaosade hulk.(Tenorio AR, 2001) (Picheansanthian W, 2015)

Johnson jt randomiseerimata prospektiivses uuringus uuriti kinnaste kasutamise mõju tervishoiutekkese C.difficile infektsiooni (CDI) levimusele. Jälgiti CDI esinemissagedust 6 kuud enne ja pärast sekkumist. Sekkumine viidi läbi ühes siseprofiiliga ja ühes kiruglise profiiliga osakonnas, kontrolliks olid samaväärsed osakonnad, kus sekkumist läbi ei viidud. Sekkumiseks oli intensiivne koolitus CDI ja kinnaste kasutuse teemal, perioodilised koolitused, postrid ja iga patsiendi voodi juures kindakarp. Kontrollrühmas olid kindad palatist eemal laoruumis. Kogu uuringu vältel oli haigla eeskiri panna C.difficile kõhulahtisusega patsiendid eraldi palatisse enteeriliste ettevaatusabinõudega, kui neil esines fekaalinkontinnts või nad ei suutnud tagada diarröa osas head hügieeni. Uuringus leiti tervishoiutekkese CDI vähenemine 7,7-lt 1000 väljakirjutatud patsiendi kohta enne kinnaste kasutamist 1,5-le 1000 patsiendi kohta peale kinnaste kasutuselevõttu (RR = 0,16; 95% CI = 0,01–0,98, P = 0,015). Kontrollgrupis esines samuti vähene CDI esinemissageduse langus, kuid see polnud statistliselt oluline (5,7-lt 1000 väljakirjutatud patsiendi kohta 4,2-le, P = 0,20).(Johnson S, 1990)

Tian jt süstemaatilises ülevaates ja metaanalüüsis hinnati tervishoiutöötajate nakatumist COVID-19, H1N1 grippi, SARSi ja MERSi. Ülevaatesse kaasati 54 vaatlusuuringut, sh 28 tagasivaatavat kohortuuringut, 10 juht-kontrolluuringut, 11 prospektiivsed kohortuuringut, 5 läbilõikelist uuringut. Uuringud olid läbiviidud ülemaailmselt 5-l mandril. Enamus uuringutes oli tervishoiutöötaja nakatumine laboratoorselt kinnitatud. Ülevaates leiti kinnaste kandmisel vs mittekandmise/ebajärjepideva kandmisega tugev kaitsev efekt respiratoorsesse viirusesse nakatumise eest (16 uuringut, n=4498; OR 0,48, CI 0,41-0,75). (Tian C, 2021)

Pritsmekindla kirurgilise maski kandmine töötajate hingamisteede kaitseks
Kirurgilise maski kasutust käsitletud uuringutest kaasati 3 süstemaatilist ülevaadet.
Uuringute tulemused olid vasturääkivad.

Jefferson jt süstemaatilises uuringusse ja metaanalüüsi kaasati 44 randomiseeritud ja klaster-randomiseeritud kontrolluuringut, mis olid publitseeritud 2010-2019 a. Ükski uuringutest ei olnud läbi viidud COVID-19 pandeemia perioodil, kuid 1 antud ravijuhendi tõendusmaterjali kaasatud uuringutest oli läbi viidud 2009a H1N1 pandeemia ajal (Suess jt 2012). Kirurgilise maski kasutuse mõju hinnantud uuringuid oli kokku 9, neist 7 olid läbi viidud ühiskonnas ja 2 tervishoiutöötajatel. Võrreldes maski mittekandmisega, oli maski kandmisel vähene või puudus mõju gripi-sarnaste sümtpomitega haigestumisele (9 uuringut, 3507 inimest, RR 0,99, CI 0,82-1,18) ja laboratoorselt kinnitatud viirushaigusesse haigestumisele (6 uuringut, 3005 inimest, RR 0,91, CI 0,66-1,26). Tervishoiutöötajate seas läbiviidud uuringutes ei leitud samuti maskikandmisel statistiliselt olulist mõju gripi-sarnaste sümptomitega haigestumisele (2 uuringut, 1070 inimest, RR 0,37, CI 0,05-2,50).
(Jefferson T, 2020)


Offeddu jt süstemaatilises ülevaates ja metaanalüüsis hinnati maskide ja respiraatorite kandmise mõju repiratoorsetesse viirustesse nakatumisele tervishoiutöötajatel. Ülevaatesse kaasati nii randomiseeritud kontrolluuringud (6) kui ka 2003a SARS pandeemia ajal läbiviidud vaatlusuuringud (23).
Jälgimisuuringutest 12 hindasid maskide kasutamise mõju SARSi nakatumisele, neist 8 juht-kontrolluuringut ja 4 kohortuuringut. Ühe erandiga leiti kõigis juht-kontrolluuringutes kirurgiliste maskide kasutamisel vs mitte kasutamisel koroonaviirusesse naktumisele kaitsev mõju. 4-s kohortuuringus olid tulemused heterogeensemad: 2-s uuringus leiti N95 respiraatoritel kaitsev mõju kopsuhaaratusega (RR = 0,24; 95% CI: 0,08–0,71; P < ,001) ja laboratoorselt kinnitatud (RR = 0,23; 95% CI: 0,05–0,93; P < ,058) SARS CoV infektsiooni vastu. Ühes uuringus leiti maski kandnud tervishoiutöötajatel väiksem SARSi nakatumisrisk (RR = 0,08; 95% CI: 0,01–0,50; P < ,01). 2-s uuringus ei leitud kirurgilistel maskidel ja N95 respiraatoritel kaitsvat mõju, kuid õdedel, kes kandsid pidevalt kas kirurgilist maski või N95 respiraatorit, oli väiksem nakatumisrisk (RR = 0,23; 95% CI: 0,07–0,78; P = ,023).
6 juht-kontrolluuringu ja 3 kohortuuringuga metaanalüüsis oli respiratoorsetel kaitsevahendtel (mask või N95 respiraator) kaitsev mõju SARSi haigestumisele (OR = 0,22; 95% CI: 0,12–0,40), sh kirurgilise maski kandmisel (OR = 0,13; 95% CI: 0,03–0,62).
Randomiseeritud kontrolluuringutes oli sekkumisrühmas nii kirurgiliste maskide kui ka respiraatori kasutus vs maski mittekandmine. Antud uuringute (3) metaanalüüsis leiti maski/respiraatori kandmisel vs mittekandmisel statistiliselt oluline haigestumisriski vähendav mõju kliinilise respiratoorsesse viirushiagusesse (RR = 0,59; 95% CI 0,46–0,77) ja gripilaadsete sümptomitega haigestumisele (RR = 0,34; 95% CI 0,14–0,82). Statistiliselt olulist erinevust ei esinenud laboratoorselt kinnitatud ülemiste hingamisteede viirushaigusesse haigestumisel (RR = 0,70; 95% CI 0,47–1,03).
Yin jt juht-kontrolluuringu täistekst on hiina keeles, mistõttu ei ole võimalik kogu infot uuringu kohta saada, sh tulemusnäitajad. Enamikes uuringutes hinnati isikukaitsevahendite kasutust iseraporteerimise teel, kus võidi hinnata vahendite kasutus kõrgemaks tegelikust.
Vaatlusuuringute metaanalüüsi kaasatud uuringute vahel esines suur heterogeensus (I2=68%).(Offeddu V, 2017)

Tian jt süstemaatilises ülevaates ja metaanalüüsis hinnati tervishoiutöötajate nakatumist COVID-19, H1N1 grippi, SARSi ja MERSi. Ülevaatesse kaasati 54 vaatlusuuringut, sh 28 tagasivaatavat kohortuuringut, 10 juht-kontrolluuringut, 11 prospektiivsed kohortuuringut, 5 läbilõikelist uuringut. Uuringud olid läbiviidud ülemaailmselt 5-l mandril. Enamus uuringutes oli tervishoiutöötaja nakatumine laboratoorselt kinnitatud. Kirurgilist maski kandmisel leiti olevat tugev kaitsev mõju respiratoorsesse viirusesse nakatumisel (12 uuringut, n=1960, OR 0,37, CI 0,2-0,66) vs mittekandmise/ebajärjepidevalt kandmisega. (Tian C, 2021)

Ühekordse kilepõlle või pritsmekindla kaitsekitli kandmine tervishoiutöötaja tööriietuse kaitsmiseks igal tegevusel, kus on võimalik tööriiete kokkupuude patsiendi ja tema lähiümbrusega.

Kaitsekitli kasutuse kohta kaasati 1 jälgimisuuringuid hõlmav süstemaatiline ülevaade, 1 randomiseeritud kontrolluuring ja 1 randomiseerimata kliiniline kontrolluuring. Tulemusnäitajateks olid nosokomiaalsete infektsioonide avaldumus ja patsientide koloniseerumine antibiootikum-resistentsete haigustekitajatega. Uuringute tulemused olid vastuolulised.

Slaughter jt randomiseerimata kliinilises kontrolluuringus uuriti kinnaste ja kitli kasutamise mõju võrreldes vaid kinnaste kasutamisega VRE nosokomiaalsele levikule.
Uuring viidi läbi vahetult ehitatud uues intensiivravi osakonnas 4,5 kuu vältel. Uuringusse kaasati 181 järjestikku sinna osakonda hospitaliseeritud patsienti (patsientide arv oli 173, 8 patsienti hospitaliseeriti 2 korda), kes olid seal vähemalt 48h. Osakonnas oli 12 voodit üksikpalatis ja 4 kahekohalises palatis. Jälgiti, et 8 voodi juures kasutataks alati kindaid ja ühekordset vett mitteabsorbeerivat kaitsekitlit ning 8 juures vaid kindaid. Vaid kinnaste kasutuse grupis oli 88 patsienti ja kinnaste ning kitli kasutusgrupis 93 patsienti. Isikukaitsevahenedie vahetatai kahekohalistes palatites ka erinevate patsientide vahel. Patsientidelt võeti igapäevaselt anaalkaabe ja kui patsient läks edasi teise osakonda, võeti võimalusel proov ka 1 ja 2 nädalat peale intensiivraviosakonnast lahkumist. Patsient loeti VREga haiglas nakatunuks, kui proov muutus positiivseks rohkem kui 3 päeva peale hospitaliseeirmist. Palatitest võeti ümbritsevast keskkonnast proov vahetult enne esimese patsiendi hospitaliseerimist ja edaspidi kord kuus.
24 (25,8%) patsientides kinnaste ja kitlite grupis ja 21 (23,9%) vaid kinnaste grupis olnud patsientidest koloniseerusid VREga. Keskmine aeg, mille jooksul patsiendid koloniseerusid oli 8,0 päeva kinnaste ja kitli grupis ja 7,1 päeva vaid kinnaste grupis. Nosokomiaalsete infektsioonide esinemine oli kinnaste ja kitli grupis 16 juhtu (17,2%) ja vaid kinnaste grupis 10 juhtu (10,2%). Ükski võrdlustest ei olnud statistiliselt oluline.
Vaid kinnaste grupis olid 4 voodit kahestes palatites, kõik muud palatid olid ühekohalised, mis võis tõsta nihkeriski (vaid kinnaste grupis kahekohalistes palatites oli teatav VREga saastumise tõus, kuigi see polnud statistiliselt oluline). (Slaughter S, 1996)

Harris jt klaster-randomiseeritud kontrolluuring viidi läbi 20 USA haigla 20 sise- ja kirurgilise profiiliga intensiivravi osakonnas 9 kuu jooksul. Sarnaste VRE ja MRSA levimusega osakonnad määrati paaridesse ja neist juhuslikult üks interventsioonigrupiks, üks kontrollgrupiks. Sekkumisgrupis kandsid kõik tervishoiutöötajad kõigi patsientide juures kindaid ja kaitsekitlit. Kontrollgrupis kanti kindaid ja kaitsekitlit vaid teadaoleva resistentse mikroorganismiga patsiendi juures. Patsientidelt võeti ninakaabe MRSAle ja anaalkaabe VREle osakonda saabumisel ja osakonnast lahkumisel. Uuringu perioodi jooksul hospitaliseeriti kokku 19 856 patsienti (9936 sekkumisgrupis, 9920 kontrollgrupis) ja koguti kokku 71 595 proovi. Kontrollgrupis osutusid sobimatuks 1700 ja sekkumisgrupis 1540 hospitaliseeritud patsienti, kuna neilt ei olnud võetud kas oskaonda saabumisel või lahkumisel proove. Primaarse tulemusnäitajana uuriti VRE ja MRSA esinemissageduse muutust koos, mille puhul statistiliselt olulist erinevust ei leitud (−1,7 kolonisatsiooni 1000 patsiendipäeva kohta; 95% CI, −6,15 kuni 2.73; P  = ,57). Statsitiliselt oluline erinevus esines kahe grupi vahel MRSA kolonisatsiooni puhul (−2.98 kolonisatsiooni 1000 patsiendipäeva kohta; 95% CI, −5,58 kuni −0,38; P  = ,046). Hospitaalinfektsioonide osas ei esinenud gruppide vahel statistiliselt olulist erinevust. Erinevused sekkumis- ja kontrollgrupi vahel: VAP -0.25 (95% CI -1,44-0,93), CLABSI -0,32 (95% CI -0,61-0,96), CLAUTI -0,96 (95% CI -2,13-0,22).
Nihkeriski tõstis pimendamise puudumine. Samuti vähenes sekkumisgrupis patsiendi külastuste arv ja suurenes kätehügieeni teostamissagedus palatist väljumisel. (Harris AD et al., 2013)

Tian jt süstemaatilises ülevaates ja metaanalüüsis hinnati tervishoiutöötajate nakatumist COVID-19, H1N1 grippi, MERSi ja SARSi. Ülevaatesse kaasati 54 vaatlusuuringut, sh 28 tagasivaatavat kohortuuringut, 10 juht-kontrolluuringut, 11 prospektiivsed kohortuuringut, 5 läbilõikelist uuringut. Uuringud olid läbiviidud ülemaailmselt 5-l mandril. Enamus uuringutes oli tervishoiutöötaja nakatumine laboratoorselt kinnitatud. Kitli kandmisel nakatunud patsiendiga kokkupuutes olles leiti olevat tugev kaitsev mõju SARSi nakatumise eest (5 uuringut, n=1483, OR 0,254, CI 0,16-0,34) vs kitli mittekandmise/ebajärjepidevalt kandmisega. H1N1 (1 uuring) ja COVID-19 (2 uuringut) kitli kandmisel statistiliselt olulist mõju ei leitud, kuid kokkuvõtvas metaanalüüsis (H1N1, COVID-19, SARS) esines tugev akitsev mõju kaitsekitli kandmisel (8 uuringut, n=3048, OR 0,46, CI 0,25-0,85). (Tian C, 2021)

Respiraatori kandmine töötajate hingamisteede kaitseks aerosoole genereerivate protseduuride korral
Respiraatori kasutamisega uuringuid vaid aerosoole genereerivate protseduuride (AGP) puhul leiti 2 üksikuuringut. Tõendusmaterjalina kaasati ka 1 klaster-randomiseeritud kontrolluuring, kus võrreldi kõrge riskiga protseduuridel N95 respiraatori kandmist vs pideva kirurgilise maski kandmisega. (MacIntyre CR, 2013) Lisaks kaasati teemat kaudsemalt käsitlevad jälgimisuuringuid hõlmav ülevaade ja metaanalüüs, kus hinnati kaitsevarustuse mõju respiratoorsesse viirustesse (COVID-19, MERS, H1N1, SARS) nakatumisse(Tian C, 2021) ja Cochrane ülevaade ja metaanalüüs (Jefferson T, 2020), kus võrreldi pidevat N95 repiraatori kasutamise võrdlust pideva kirurgilise maski kandmisega.

Caputo jt kohortuuringus uuriti isikukaitsevahendite mõju SARSi nakatumisele intubatsioonil. Uuringusse kaasati 33 töötajat, kes olid vähemalt 1 kord SARSi nakatunud patsienti intubeerinud. Info saati retrospektiivselt intervjuu teel. N95 respiraatorit kandnud terivshoiutöötajatest nakatus 2/29-st töötajast, sellele lisanduvalt N95 maskiga võrdset teist maski kandnud töötajatest ei nakatunud keegi 0/5. Kirurgilist maski kandnud töötajaid oli 2, neist 1 nakatus. (Caputo KM, 2006)
Alraddadi jt kohortuuringus vaadeldi terivshoiutöötajate MERSi nakatumist aerosoole genereerivatel protseduuridel. Uuringusse kaasati 292 terivshoiutöötajat, neist 131 IRO töötajat, 127 EMO töötajat ja 34 neuroloogia osakonna töötajat (neuroloogia osakonda ei olnud teadaolevalt hospitaliseeritud MERS patsiente). N95 maski kandnutest nakatus 5 töötajat 90-st (5,6%), mittekandnutest 9 töötajat 73-st (12,3%). 95% töötajatest, kes N95 maski ei kandnud kandsid alati või vahel kirurgilist maski. Erinevus ei olnud statistiliselt oluline, RR 0,45 CI 0,16-1,29.(Alraddadi BM, 2016)

McIntyre jt klaster-randomiseeritud uuringusse kaasati 1669 haigla tervishoiutöötajat. Vastavalt osakonnale jagati osalejad 3-e gruppi: pidev kirurgilise maski kandmine tööpäeva jooksul, N95 repsiraatori kandmine kõrge riskiga protseduuridel ja pidev N95 respiraatori kandmine tööpäeva jooksul. Kõrge riskiga protseduurideks loeti teadaoleva nakkusohtliku patsiendi ravi ja hooldamine (nn barrier nursing) ja aerosoole genereerivad protseduurid. Uuringugruppides oli kõrge rsikiga protseduuride teostamine järgnev: kirurguline mask 71,5%, kõrge riskiga N95 respiraator 77,1% ja pidev N95 respiraator 71,8%. Ei olnud kirjeldatud, mida kandsid kõrge riskiga protseduuride N95 rühmas olnud mainitud protseduuride vahepeal (kirurgiline mask, ilma maskita?). Kõrge riskiga respiraatori ja kirurgilise maski grupis ei esinenud statistiliselt olulist erinevust üheski võrdluses, sh kliiniline respiratoorne haigus, laboratoorselt kinnitatud viirushaigus või sümptomaatilistel patsientidel hingamisteede kolonisatsioon potensiaalselt patogeensete bakteritega. Kliinilise repsiratoorse viirushaiguse tulemusnäitaja puhul oli nakatumine kirurgilise maski vs kõrge riskiga N95 respiraatori grupis järgnev: N95 respiraator 98/572 vs kirurgiline mask 61/516, p=0,280. (MacIntyre CR, 2013)

Jefferson jt süstemaatilises uuringusse ja metaanalüüsi kaasati 44 randomiseeritud ja klaster-randomiseeritud kontrolluuringut, mis olid publitseeritud 2010-2019 a. Ükski uuringutest ei olnud läbi viidud covid-19 pandeemia perioodil. Kirurgiliste maskide ja N95/P2 respiraatorite kasutust käsitlesid 5 uuringut, millest 4 olid läbi viidud tervishoiutöötajate seas ja üks (MacIntyre CR, 2009) tavapopulatsioonis. 5 uuringu metaanalüüsis ei leitud respiraatori kandmisel eelist laboratoorselt kinnitatud repiratoorsesse viirusesse nakatumisele (RR 1,10, 95% CI 0,90 - 1,34), vaid terivshoiutöötajate seas läbviidud 4 uuringu metaanalüüsis tulemus ei muutunud (RR 1,05 CI 0,79 - 1,40). Statistiliselt olulist erinevust ei esinenud ka gripilaadsete sümptomite (RR 0,82, 95% CI 0,66 to 1,03) ja kliinilise repiratoorse infektsiooni puhul (RR 0,70, 95% CI 0,45 - 1,10). (Jefferson T, 2020)

Tian jt süstemaatilises ülevaates ja metaanalüüsis hinnati tervishoiutöötajate nakatumist COVID-19, H1N1 grippi, SARSi ja MERSi. Ülevaatesse kaasati 54 vaatlusuuringut, sh 28 tagasivaatavat kohortuuringut, 10 juht-kontrolluuringut, 11 prospektiivsed kohortuuringut, 5 läbilõikelist uuringut. Uuringud olid läbiviidud ülemaailmselt 5-l mandril. Enamus uuringutes oli tervishoiutöötaja nakatumine laboratoorselt kinnitatud. Respiraatori kandmisel leiti olevat tugev kaitsev mõju respiratoorsesse viirusesse nakatumisel (kokku COVID-19, MERS, H1N1, SARS, 15 uuringut, n=9178, OR 0,32, CI 0,19-0,52) vs mittekandmise/ebajärjepidevalt kandmisega. (Tian C, 2021)

Visiiri või kaitseprillide kandmine töötaja naha ja silmade kaitsmiseks, et vältida kokkupuudet aerosoolidega patsiendi hingamisteedest või on oht kokku puutuda vere ja teiste kehvedelike pritsmetega

Silmade kaitse kohta aerosoole genereerivatel protseduuridel tõendusmaterjali leiti 2 kohortuuringut.
Caputo jt kohortuuringus uuriti isikukaitsevahendite mõju SARSi nakatumisele intubatsioonil. Kaitseprille kandnutest nakatus 1 töötaja 30-st, mittekandnutest 2/6-st. Visiiri kandnutest nakatus 1/14-st, mittekandnutest 2/22-st. (Caputo KM, 2006)
Alraddadi jt kohortuuringus vaadeldi terivshoiutöötajate MERSi nakatumist aerosoole genereerivatel protseduuridel. Silmade kaitset kandnud töötajatest nakatus 3/62-st (4,8%), mittekandnutest 11/100-st (11%). Erinevus ei olnud statistiliselt oluline, RR 0,44, CI 0,13-1,51.(Alraddadi BM, 2016)

Tian jt süstemaatilises ülevaates ja metaanalüüsis hinnati tervishoiutöötajate nakatumist COVID-19, H1N1 grippi, SARSi ja MERSi. Ülevaatesse kaasati 54 vaatlusuuringut, sh 28 tagasivaatavat kohortuuringut, 10 juht-kontrolluuringut, 11 prospektiivsed kohortuuringut, 5 läbilõikelist uuringut. Uuringud olid läbiviidud ülemaailmselt 5-l mandril. Enamus uuringutes oli tervishoiutöötaja nakatumine laboratoorselt kinnitatud. Ülevaates leiti N95 repsiratoorse viirusega patsiendiga alati kokkupuutes kandmisel tugev kaitsev mõju respiratoorsesse viirusesse nakatumisel (COVID-19, MERS, H1N1, SARS; 11 uuringut, n=5116, OR 0,41, CI 0,27-0,62). (Tian C, 2021)






Soovimatu mõju

Kui suur on eeldatav soovimatu mõju?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Suur

keskmine

Väike

Tühine

Varieerub

Ei oska öelda

Maskid
Jefferson jt süstemaatilises ülevaates hinnati maskide/respiraatorite kandmisega seotud soovimatud mõjusid. Mitmes uuringus oli mainitud maski/respiraatori kandmisega seotud ebamugavust. Radonovich 2019 uuringus mainiti, et uuringus osalejad, kes kandsid N95 repsiraatorit, teavitasid naha ärritusest ja akne ägenemisest. MacIntyre 2011 uuringus mainiti, et kõrvalnähud olid sagedasemad N95 repsiraatoritega, ebamugavust raporteeriti 41.9% N95 respiraatori kandjatel vs 9.8% meditsiinilise maski kandjatel (p<0.01). Peavalud esinesid sagedamini N95 respiraatoriga (13.4% vs 3.9%; P < 0.01); hingamisraskust esines N95 rühmas sagedamini (19.4% vs 12.5%; P = 0.01) ja N95 põhjustas probleeme rõhu avaldamisega ninale (52.2% vs 11.0%; P < 0.01). MacIntyre 2013 uuringus raporteerisid jällegi vähem osalejaid N95 rühmas probleemidest (38% (195/512) vs 48% (274/571) meditsiinilise maski rühmas olnud osalejad; P = 0.001). Loeb 2009 uuringus raporteeriti, et 42 osalejad (19.8%) kirurgiise maski rühmas teavitasid töölt puudumisest vs 39 (18.6%) osalejates N95 rühmas (absoluutne riski erinevus −1.24%, 95% CI −8.75% - 6.27%; P = 0.75).


Kindad
Lateksi allergia - võimalik kasutada nitriilkindaid.
Kuigi kinnaste kasutamisega seotud kasu on oluline, on mitmes uuringus näidatud, et kinnaste kasutamisega kaasneb sageli kätehügieeni halvenemine. Siiski pole seda seost veel piisavalt uuritud. (Australian Guidelines for the Prevention and Control of Infection in Healthcare (2019))







Tõendatuse kindlus

Kui kindel võib kokkuvõttes olla sekkumise mõju tõendatuses?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väga madal

madal

keskmine

väga

kaasatud uuringud puuduvad

Tõendusmaterjal kinnaste kasutamise kohta põhineb 2 süstemaatilise ülevaate ja 1 üksikuuringu andmetel.
Picheansanthian jt süstemaatilises ülevaates käsitlesid käte kontaminatsiooni 3 vaatlusuuringut, kus muutuste osas ei olnud toodud usaldusvahemikke 2-s uuringus, Morgan jt uuringus ei esinenud statistiliselt olulist muutust. Suure tõenduse ebatäpsuse ja uuringute tüübi tõttu on tõenduse aste väga madal.(Picheansanthian W, 2015)
Johnson jt uuringus leiti CDI esinemissageduse osas kahe uuringugrupi vahel statistiliselt oluline CDI esinemissageduse langus. Kuna andmed on üksikust vaatlusuuringust, siis on tõenduse aste madal.(Johnson S, 1990)
Tian jt süstemaatilises ülevaates ja metaanalüüsis, kus hinnati tervishoiutöötajate nakatumist, leiti kinnaste kandmisel tugev kaitsev mõju COVID-19, H1N1 grippi ja SARSi nakatumisele. Nihkeriski tõstis võimalik muude samaaegselt kasutatud isikukaitsevahendite kaitsev mõju. Kõrge nihkeriski ja vaatlusuuringutel põhinevate andmete tõttu on tõenduse kvaliteet madal. (Tian C, 2021)

Tõendusmaterjal kirurgilise maski kasutuse kohta põhineb 3 süstemaatilise ülevaate andmetel. Uuringute tulemused olid vasturääkivad.
Jefferson jt süstemaatilises ülevaates ja metaanalüüsis ei leitud maskide kasutusel mõju respiratoorsete viiruste esinemisele ühiskonnas läbiviidud uuringutes kui ka terivshoiutöötajate seas läbi viidud uuringutes. Iseraporteeritud sümptomitega uuringute nihkeriski võis tõsta osalejate pimendamise puudumine. Tavapopulatsioonis läbiviidud uruingute metaanalüüsi tõenduse aste on tõenduse kaudsuse tõttu väga madal, tervishoiutöötajate seas läbiviidud uuringute metaanalüüsi tõenduse aste madal. (Jefferson T, 2020)
Offeddu jt süstemaatilises ülevaates ja metaanalüüsis leiti kirurgilise maksi kandmisel oluline kaitsev mõju SARSi nakatumise osas. Nihkeriski tõstis isikukaitsevahendite iseraporteerimine, Yin jt info teatava puudulikkuse kohta kontrollrühmade, tulemusnäitajate osas. Kõrge nihkeriski, uuringute ebakõla ja väikese valimi tõttu on tõenduse aste väga madal. (Offeddu V, 2017)
Tian jt süstemaatilises ülevaates ja metaanalüüsis, kus hinnati tervishoiutöötajate nakatumist, leiti kirurgilise maski kandmisel tugev kaitsev mõju COVID-19, H1N1 grippi ja SARSi nakatumisele. Nihkeriski tõstis võimalik muude samaaegselt kasutatud isikukaitsevahendite kaitsev mõju. Kõrge nihkeriski ja vaatlusuuringutel põhinevate andmete tõttu on tõenduse kvaliteet madal. (Tian C, 2021)

Kaitsekitli kasutuse kohta põhineb tõendusmaterjal 1 jälgimisuuringuid kaasanud süstemaatilise ülevaatel ja metanalüüsil, 1 mitterandomiseeritud kontrolluuringul ja 1 klaster-randomiseeritud kontrolluuringul. Uuringute tulemused olid vasturääkivad.
Slaughter jt mitterandomiseeritud uuringus ei leitud statistiliselt olulist erinevust kittel+kindad vs kindad grupis. Kuna uuring ei olnud randomiseeritud, andmed üksikuuringust ja valim võrdlemisi väike (n= 181), on tõenduse aste väga madal.(Slaughter S, 1996)
Harris jt randomiseeritud kontrolluuringus oli laiahaardeline uuring, mis viidi läbi 20 intensiivravi osakonnas (kokku 26 180 patsienti). Nihkeriski tõstis uuringus pimendamise puudumine, lisaks vähenes sekkumisgrupis patsiendi külastuste arv ja suurenes kätehügieeni teostamise sagedus palatist väljumisel. Suure nihkeriski, tõenduse ebatäpsuse ja kaudsuse (hinnati kitlite ja kinnaste, mitte vaid kitlite mõju) tõttu on hospitaalinfektisoonide tulemusnäitaja osas tõenduse kvaliteet väga madal. MRSA koloniseerumise osas leiti statistiliselt oluline muutust kitli+kinnaste rühmas, tõenduse aste on madal. (Harris AD et al., 2013)
Tian jt süstemaatilises ülevaates ja metaanalüüsis leiti olevat kitli kandmisel tugev kaitsev mõju respiratoorsetesse viirustesse (COVID-19, H1N1, SARS) nakatumisele. Nihkeriksi tõstis võimalik teiste samaaegselt kasutatavate isikukaitsevahendite mõju. Kokkuvõttes oli nii SARSi kui ka kokkuvõtvalt COVID-19, H1N1, SARSi nakatumise osas tõenduse kvaliteet madal.(Tian C, 2021)

Respiraatori ja silmade kaitse kohta aerosoole genereerivatel protseduuritel (AGP) leiti 2 üksikuuringut.
Respiraator
Caputo jt uuringus intubatsioonil kasutatud N95 respiraatori osas oli maski kandnutel vähem nakatunuid, kuid ei olnud toodud usaldusvahemikke, valim oli väga väike (n=29).
Alraddadi jt uuringus oli samuti respiraatorit kandnute seas vähem nakatunuid, kuid tulemus ei olnud statistiliselt oluline. Tulemust võisid mõjutada ka muud samal ajal kasutatud isikukaitsevahendid. Suure nihkeriski ja tõenduse ebatäpsuse tõttu on tõenduse aste väga madal.

Lisaks kaasati respiraatori kasutamise kohta leiti osaliselt AGPsid hõlmav klaster-randomiseeritud uuring ja kaudselt küsimust puudutav vaatlusuuringuid hõlmav Tian jt süstemaatiline ülevaade ja metaanalüüs ning Jefferson jt Cochrane ülevaade.
MacIntyre jt uuringus hinnati N95 respiraatori kandmist vaid kõrge riskiga protseduuridel pideva kirurgilise maksi kandmisega. Gruppides ei leitud erinevust ülemiste hingamisteede viirushaigusesse nakatumisel. Ei olnud kirjeldatud, mida kandsid kõrge riskiga protseduuridel respiraatorit kandnud osalejad muul ajal (kirurgiline mask, ilma maskita?) Kuna uuringus ei hinnatud isikukaitsevahendite mõju vaid aerosoole genereerivatel protseduuridel, on tõenduse aste on madal. (MacIntyre CR, 2013)
Tian jt süstemaatilises ülevaates hinnati N95 respiraatori kandmise mõju respiratoorsetesse viirustesse (COVID-19, MERS, H1N1, SARS) nakatumisele, leiti tugev kaitsev efekt. Nihkeriski tõstis samaaegselt kantud muude isikukaitsevahendite võimalik mõju. Suure nihkeriski ja uuringu kaudsuse tõttu (ei hinnatud isikukaitsevahendite mõju vaid AGP-del), on tõenduse aste väga madal. (Tian C, 2021)
Jefferson jt uuringus ei leitud tervishoiutöötajatel pideval kirurgiilise maski ja respiraatori kandmisel statistilist erinevust ülemiste hingamisteede viirushaigusesse nakatumisel. Suure tõenduse kaudsuse ja ebatäpsuse tõttu on tõenduse aste väga madal.(Jefferson T, 2020)

Silmade kaitse
Silmade kaitse AGPdel käsitlseid Caputo jt ning Alraddadi jt kohortuuringud. Mõlemas oli silmade kaitset kasutanute seas vähem repsiratoorsesse viirusesse nakatunuid, kuid valim oli uuringutes väike, lisaks ei olud Alraddadi jt uuringus erinevus statistiliselt oluline. Tulemust võisid mõjutada muud samaaegselt kantud isikukaitsevahendid. Tõenduse ebatäpsuse ja kõrge nihkeriski tõttu on tõenduse aste väga madal.(Alraddadi BM, 2016)(Caputo KM, 2006)
Tian jt süstemaatilises uuringus ja metaanalüüsis leiti tugev kaitsev mõju visiiri/kaitseprillide kandmisel respiratoorsesse viirusesse nakatumise eest. Nihkeriski tõstis teiste samal ajal kasutatud isikukaitsevahendite võimalik mõju tulemile. Suure nihkeriski ja tõenduse kaudsuse tõttu on tõenduse aste väga madal. (Tian C, 2021)






Väärtushinnangud

Kas see, kuivõrd inimesed (inimeste erinevad alarühmad) peamisi tulemusi väärtustavad, varieerub või kui ebakindlad me nende hinnangutes oleme?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

oluline ebakindlus või varieeruvus

võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus

oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub

oluline ebakindlus või varieeruvus puudub

Isikukaitsevahendite kasutamine meditsiinis on üldiselt vastuvõetav.

Mõjude tasakaal

Kas sekkumise soovitud ja soovimatu mõju vahekord viitab sekkumise või võrdlus(tegevuse) ülekaalule?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

Ei oska öelda

Eraldi uuringuid ei otsitud.

Vajaminevad ressursid

Kui suur on ressursivajadus (kulud)?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

suur kulu

keskmine kulu

mittearvestatav kulu ja sääst

keskmine sääst

suur sääst

Varieerub

Ei oska öelda

-isikukaitse vahendite enda hind
-transpordikulud
-ladustamine
-käitlemine

- õige kasutuse koolitused
Hoiame kalleid haigusjuhte ära.
Töötajate kaitsmine
Kui palju me säästame töötajaid, hoiame ära kalleid haigusjuhte võrreldes sellega palju me kasutame.

Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus

Milline on ressursivajaduse (kulude) tõendatusse aste?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väga madal

madal

keskmine

väga

kaasatud uuringud puuduvad

Eraldi uuringuid ei otsitud.

Kulutõhusus

Kas sekkumise kulutõhusus soosib sekkumist või võrdlust?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

kaasatud uuringud puuduvad

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse raportis oli toodud 3 majandulikku hinnangut isikukaitsevahendite kohta.
Isikukaitsevahendite kulutõhusust hinnati 3-s uuringus, sekkumised olid heterogeensed:
  • Puzniak jt - kitli ja kinnaste kasutus sisenedes pVREga koloniseerunud või infitseerunud patsiendtide palatisse.
  • Hu jt - kaks tehnikat tsentraalveenikateetriga seotud infektsioonide vähendamiseks. Maksimaalse steriilse barjääri tehnika, mis nõuab, et TVK-d paigaldav inimene kannab mütsi, maski, steriilset kaitsekitlit ja steriilseid kindaid ning sisestuskoht on kaetud täissuuruses kattega;
  • Tan jt - rutiinse kilepõlle kandmine (kätepesu ja kilepõll) enne vastsündinu palatisse sisenemist.
Tan jt uuringus leiti, et kilepõlle kandmine ja käte pesemine ei avaldanud olulist erinevus kliinilises tulemis, kuid tõstab kulusid. Teises kahes uuringus leiti kliinilises tulemis positiivne efekt, Hu jt uuringus leiti, et efekt on kõrgema kuluga, Puzniak jt, et väiksema kuluga. Need erinevused on peegeldus erinevatest tingimustest, sekkumistest, ressursikasutusest, perspektiivist ja potensiaalselt ka kuluaastatest. Heterogeensuse tõttu populatsioonides ja tulemites ei ole võimalik ühtegi globaalset järeldust isikukaitsevahendite kulutõhususe osas teha. (https://www.ecdc.europa.eu/sites/default/files/documents/Cost-effectiveness-of-interventions-to-prevent-and-control-HAIs-2017.pdf)

Võrdsed võimalused

Kuivõrd sekkumine mõjutab tervisevõimaluste võrdsust?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

vähendab võrdsust

tõenäoliselt vähendab võrdsust

tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust

tõenäoliselt suurendab võrdsust

suurendab võrdsust

Varieerub

Ei oska öelda

Ei ole erinevust patsientide jaoks.

Vastuvõetavus

Kas sekkumine on huvitatud osapooltele vastuvõetav?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Patsiendile on oluline, et tema ravimisega ei kaasne haigustekitajate, sh antibiootikumresistentsete haigustekitajatega nakatumist.
Patsiendil võib olla ebamugav, kui teda palpeeritakse kinnastes.

Teostatavus

Kas sekkumine on teostatav?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Eraldi uuringuid ei otsitud.
Seadus.

Hinnangute kokkuvõte

Hinnang

Probleem

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Soovitud mõju

Tühine

Väike

keskmine

Suur

Varieerub

Ei oska öelda

Soovimatu mõju

Suur

keskmine

Väike

Tühine

Varieerub

Ei oska öelda

Tõendatuse kindlus

Väga madal

madal

keskmine

väga

kaasatud uuringud puuduvad

Väärtushinnangud

oluline ebakindlus või varieeruvus

võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus

oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub

oluline ebakindlus või varieeruvus puudub

Mõjude tasakaal

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

Ei oska öelda

Vajaminevad ressursid

suur kulu

keskmine kulu

mittearvestatav kulu ja sääst

keskmine sääst

suur sääst

Varieerub

Ei oska öelda

Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus

Väga madal

madal

keskmine

väga

kaasatud uuringud puuduvad

Kulutõhusus

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

kaasatud uuringud puuduvad

Võrdsed võimalused

vähendab võrdsust

tõenäoliselt vähendab võrdsust

tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust

tõenäoliselt suurendab võrdsust

suurendab võrdsust

Varieerub

Ei oska öelda

Vastuvõetavus

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Teostatavus

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Soovituse tüüp

Tugev soovitus teha

Kokkuvõte

Soovitus

12. Pange kindad kätte vahetult enne
• võimalikku kokkupuudet patsiendi vere ja teiste kehavedelikega (v.a. higi) või saastunud esemete ja pindadega;
• patsiendi limaskestade ja vigastatud naha puudutamist;
• ravimite ettevalmistamist.
Tugev positiivne soovitus, väga madal tõendatuse aste

Kaalutlused alamrühmade osas

Rakenduskaalutlused

Jälgimine ja hindamine

Edasiste/täpsustavate uuringute vajadus

Kasutatud kirjandus

1. Intubation of SARS patients: infection and perspectives of healthcare workers. Can J Anaesth; 2006

2. A randomized clinical trial of three options for N95 respirators and medical masks in health workers. Am J Respir Crit Care Med; 2013

3. Risk Factors for Middle East Respiratory Syndrome Coronavirus Infection among Healthcare Personnel. Emerg Infect Dis; 2016

4. Effectiveness of Masks and Respirators Against Respiratory Infections in Healthcare Workers: A Systematic Review and Meta-Analysis. Clin Infect Dis; 2017

5. Universal glove and gown use and acquisition of antibiotic-resistant bacteria in the ICU: a randomized trial. JAMA; 2013

6. Risk of Hand or Glove Contamination After Contact With Patients Colonized With Vancomycin-Resistant Enterococcus or the Colonized Patients' Environment. Infection Control and Hospital Epidemiology; 2008

7. Effectiveness of gloves in the prevention of hand carriage of vancomycin-resistant enterococcus species by health care workers after patient care. Clin Infect Dis; 2001

8. Frequent multidrug-resistant Acinetobacter baumannii contamination of gloves, gowns, and hands of healthcare workers. Infect Control Hosp Epidemiol; 2010

9. Physical interventions to interrupt or reduce the spread of respiratory viruses. Cochrane Database of Systematic Reviews ; 2020

10. Glove utilization in the prevention of cross transmission: a systematic review. JBI Database System Rev Implement Rep; 2015

11. Dynamics of bacterial hand contamination during routine neonatal care. Infect Control Hosp Epidemiol; 2004

12. Face mask use and control of respiratory virus transmission in households. Emerg Infect Dis; 2009

13. Risk factors and protective measures for healthcare worker infection during highly infectious viral respiratory epidemics: a systematic review and meta-analysis. Infect Control Hosp Epidemiol; 2021

14. A comparison of the effect of universal use of gloves and gowns with that of glove use alone on acquisition of vancomycin-resistant enterococci in a medical intensive care unit. Ann Intern Med; 1996

15. Prospective, controlled study of vinyl glove use to interrupt Clostridium difficile nosocomial transmission . Am J Med; 1990