Küsimus

Kas kasutada puhastusvahendeid ja/või desinfektante regulaarselt või mitte , et vähendada pindade saastumist bakterite ning ümbrisega ja ümbriseta viirustega ?

Sihtrühm:

, et vähendada pindade saastumist bakterite ning ümbrisega ja ümbriseta viirustega

Sekkumine:

sotsiaalvõrgustiku põhine lähenemine

Võrdlus:

standardravi/kohapõhine testimine/võrdlusgrupp puudub

Peamised tulemusnäitajad:

Desinfektsioon vs detergent. Süstemaatiline ülevaade.

Desinfektsioon ja/või detergent. Narratiivne ülevaade. NB! põhineb ühel uuringul ja kahel juhendil (CDC ja WHO).

Taust:
<div data-contents="true"><div class="" data-block="true" data-editor="6806r" data-offset-key="4pb3v-0-0"><div data-offset-key="4pb3v-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="4pb3v-0-0"><span data-text="true">Mikroorganismide levik keskkonnast patsiendile/kliendile võib toimuda otsese või kaudse kontakti kaudu. Viimase all mõeldakse näiteks seda, kui töötaja käte kaudu levivad mikroobid saastunud keskkonnast (patsiendi/kliendi ümbrusest) patsiendile või kliendile. Seetõttu on puhta ja ohutu keskkonna tagamiseks oluline kõikide pindade korrektne puhastamine ja vajaduse korral desinfitseerimine. Haigla- ja hooldekodukeskkond peab olema silmnähtavalt puhas – tolmu- ja määrdumusvaba ning pindadel ei tohiks olla liigseid asju.</span></span></div></div><div class="" data-block="true" data-editor="6806r" data-offset-key="1440j-0-0"><div data-offset-key="1440j-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="1440j-0-0"><span data-text="true">Puhastamis- ja desinfitseerimisvajadus sõltub sellest, millises riskipiirkonnas pinnad asuvad. Sagedamini kasutatavaid pindu tuleb ka sagedamini puhastada ja vajaduse korral desinfitseerida, kuid oluline on märkida, et kõik tervishoiuasutuses ning hooldekodus olevad üld- ja kontaktpinnad vajavad ka regulaarset puhastamist. Nähtava määrdumuse korral tuleb pinnad kohe puhastada.</span></span></div></div><div class="" data-block="true" data-editor="6806r" data-offset-key="cj7sj-0-0"><div data-offset-key="cj7sj-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="cj7sj-0-0"><span data-text="true">Puhastamine toimub tavaliselt üldpuhastusaine ja veega üldpuhastusaine tootjapoolsete juhiste järgi. Üldpuhastusainega töötlemisel tulevad mikroorganismid kergemini pinnast lahti ja mehaaniline puhastamine (pinna hõõrumine) vähendab mikroorganismide hulka pinnal. Pärast üldpuhastusainega töötlemist ja mehaanilist puhastamist eemaldatakse veega loputamisel mikroorganismid ning üldpuhastusaine jäägid. </span></span></div></div><div class="" data-block="true" data-editor="6806r" data-offset-key="7cmff-0-0"><div data-offset-key="7cmff-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="7cmff-0-0"><span data-text="true">Desinfektante kasutatakse üldiselt juhul, kui pinda, mis on saastunud MRO-de või võimaliku infektsioosse materjaliga, on juba üldpuhastusaine ja veega puhastatud.</span></span></div></div><div class="" data-block="true" data-editor="6806r" data-offset-key="b1n3u-0-0"><div data-offset-key="b1n3u-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="b1n3u-0-0"><span data-text="true">Puhastusmeetodid on järgnevad:</span></span></div></div><div class="" data-block="true" data-editor="6806r" data-offset-key="82a58-0-0"><div data-offset-key="82a58-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="82a58-0-0"><span data-text="true">1) kuivpuhastus/tolmueemaldus (nt tolmuimejaga puhastamine);</span></span></div></div><div class="" data-block="true" data-editor="6806r" data-offset-key="4hi2e-0-0"><div data-offset-key="4hi2e-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="4hi2e-0-0"><span data-text="true">2) niiske või väheniiske pühkimine koristuslapi või mopiga, mille puhul kasutatakse tavaliselt üldpuhastusaine lahust (mikrokiu korral võib olla teatud juhtudel koristustekstiil niisutatud vaid veega) ja mehaanilist pinnatöötlust;</span></span></div></div><div class="" data-block="true" data-editor="6806r" data-offset-key="8rqbm-0-0"><div data-offset-key="8rqbm-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="8rqbm-0-0"><span data-text="true">3) märg puhastamine, mille puhul kasutatakse üldpuhastusaine lahust koos mehaanilise pinnatöötlusega, vajaduse korral loputatakse ning märja meetodi kasutamise järel pind kuivatatakse (näiteks kombineeritud põrandapesumasin või märjalt pühkimine lapi või mopiga ning seejärel kuivatamine).</span></span></div></div><div class="" data-block="true" data-editor="6806r" data-offset-key="aju1i-0-0"><div data-offset-key="aju1i-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="aju1i-0-0"><span data-text="true">Keskkonna puhtuse hindamiseks kasutatakse eri meetodeid. Puhastusprotsessi tõhusust hinnatakse visuaalsel meetodil ja fluorestseeruva geeli markeriga. Puhastamise tulemust hinnatakse ATP bioluminestsentsmeetodil ja mikrobioloogilise testimisega (vt ka valmivat standardit </span></span><span data-offset-key="aju1i-0-1" style="font-weight: bold;"><span data-text="true">prEVS 944</span></span><span data-offset-key="aju1i-0-2"><span data-text="true">).</span></span></div></div></div>

Määramine

Probleem

Kas probleem on prioriteetne?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Hospitaalinfektsioone põhjustavad patogeenid nagu vankomütsiin-resistentne enterokokk (VRE), metitsilliin-resistentne stafülokokk (MRSA), multiresistentsed Gram-negatiivsed bakterid, noroviirus ja Clostridium difficile püsivad tervishoiuasutuste keskkonnas päevi. Traditsioonilised puhastusmeetmed on nende patogeenide eemaldamisel ebatõhusad, seevastu detergente ja desinfektante kasutavad puhastusmeetodid aitavad kontrollida nende patogeenide arvukust ja levikut. Kasutusele on tulnud ka mitmeid uusi meetodeid - erinevad desinfektandid, aurul põhinevad puhastusmeetodid, automaatsed piserdusüsteemid ja antimikroobsed pinnad. Lisaks kasutatavatele puhastusvahenditele ja -meetoditele, on oluline ka puhastamise sagedus. Puhastamisgraafikud peaksid vastama riskitasemele, asukohale, asukoha tüübile ja pinna puudutamise sagedusele. Optimaalse puhastamismisgraafiku leidmiseks tuleks hinnata kulu ja kasu suhet nii rutiinolukorras kui puhangute puhul (Dancer, 2014).

Kui varasemalt on diskuteeritud selle üle, kas haiglapindu koloniseerivad patogeenid on ohtlikud patsientidele (Dancer, 2009), siis nüüdseks on teada, et keskkond võib olla mitme olulise haiglapatogeeni nakkuse vahendajaks (nt vankomütsiin-resistentne enterokokk, Clostridium difficile, Acinetobacter spp., metitsilliin-resistentne Staphylococcus aureus (MRSA) ja noroviirus (Dancer, 2008)(Martínez et al., 2003)(Tankovic et al., 1994) (Green et al., 1998) (Kaatz et al., 1988). Neid patogeene levitavad sageli nii patsiendid kui tervishoiutöötajad, kes saastavad ümbritsevad pinnad päevadeks, tõstes seega riski teistele patsientidele nakatumiseks. Puhastamismeetodite valikul on oluline silmas pidada vastavate patogeenide ja nende tüvede võimekust ellu jääda erinevatel pindadel ja erinevates tingimustes.

Soovitud mõju

Kui suur on eeldatav soovitud mõju?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Tühine

Väike

keskmine

Suur

Varieerub

Ei oska öelda


Tõendusmaterjali koostamisel kasutati Austraalia 2019 a ravijuhist:

"Australian Guidelines for the Prevention and Control of Infection in Healthcare (2019)" annab praktilised soovitused:
Soovitus nr 9:
On hea tava puhastada pindu rutiinselt järgnevalt: • Sagedasti puudutavaid pindu tuleb puhastada detergendi lahusega (I) vähemalt igapäevaselt, (II) siis kui pind on nähtavalt määrdunud ja (III) peale igat teadaolevat kontamineerumist. • Üldpindu, mööblit ja seadmeid tuleb puhastada nähtava määrdumise korral ja koheselt peale lekke toimumist.

Vähemkasutatavate üldpindade (laed, seinad, põrandad, kardinad/eralduskardinad) puhastamiseks, mis ei asu patsientidele teostatavate protseduuride ruumides, piisab detergendist, mis on lahjendatud vastavalt tootja poolsetele soovitustele. Eelistatud on märgpesu kuivpesule. Seinade ja kardinate/eralduskardinate puhastus peaks toimuma nende visuaalse määrdumise korral. Akende kardinaid tuleks lisaks vahetada ka regulaarselt. Kraanikausse tuleks puhastada pidevalt, vastavalt asutuse poolt paika pandud korrale.
Sagedamini kasutatavate pindade (ukselingid, voodiraamid, lauapealsed, tulede lülitid) puhastus peaks toimuma tihedamalt kui vähemkasutatavate pindade puhastus. Puhastuseks võib kasutada detergenti (vastavalt tootja poolt soovitatud kontsentratsioonile), detergendi valiku tuleks teha vastavalt pinna tüübile ja eeldatavale kontamineerituse astmele. Detergendiga immutatud salvrätte võib kasutada väiksema pinna või väikevahendite puhastamiseks, aga ei tohiks kasutada rutiinselt mehaanilise puhastamise asemel.
Soovitus nr 10:
On hea tava puhastada mitmekordselt kasutatavaid vahendeid peale igat patsienti detergendi lahusega ja desinfitseerida juhul kui see on ette nähtud. Soovitus nr 11:
On hea tava kasutada pindade/vahendite kaitsmiseks füüsilist barjääri juhtudel, kus:
  • pind või vahend on pidevas kontaktis kinnastatud kätega patsiendiga tegelemise käigus
  • pinna või vahendi saastumine on väga tõenäoline (veri, jm kehavedelikud)
  • pinna/vahendi puhastamine on keeruline.
Soovitus nr 12 (tingimuslik):
On soovitatav, et desinfektsioon viidaks läbi koheselt peale vere või muu potentsiaalselt kontamineeriva materjaliga kokkupuutel. Puhastus peaks toimuma koheselt:
  • kandes kindaid ja teisi isikukaitsevahendeid
  • piiritle reostus, puhasta nähtav mustus ühekordse absorbeeruva materjaliga ja viska puhastusvahend koheselt selleks ettenähtud prügikonteinerisse
  • puhasta reostuse koht/piirkond riide või paberrätikuga, kasutades detergendi lahust.
Soovitus nr 13:
on hea tava kasutada klooril põhinevat ainet (nt naatriumkloriid või muud haigla keskkonnale sobivat desinfektanti lisaks tavapärasele puhastamisele, et efektiivselt hallata noroviiruse puhanguid.


Puhastamise metoodika - põhjalikkus, sagedus ja kasutatavate vahendite valik tuleb määrata tervishoiuasutuses läbi viidud riskianalüüsis, panna kirja vastava asutuse eeskirjadesse. Tervishoiuastuses infektsioonikontrolli teostavad isikud peavad kasutama tehtud riskianalüüsi, et määrata kindlaks sagedamini kasutatavad pinnad ja panna paika vastav puhastusstrateegia koos puhastusteenindajatega.
Rutiinseks puhastamiseks on soovitatav kasutada detergendi lahust. Kui on kahtlus tugevamale saastumisele (multiresistentsed organismid), tuleks rutiinset puhastamist intensiivistada ja detergendiga puhastamise järgselt kasutada ka desinfektanti.
Desinfektant on vajalik vaid juhul, kui on kahtlus või kindel teadmine, et pind, mis on juba puhastatud detergendi ja veega, on saastunud multiresistentsete organismide või teiste potentsiaalselt nakkusohtlike materjalide (veri, muud kehavedelikud) poolt. Kuna enamik haigustekitajaid ei ela kaua puhtas keskkonnas, siis peaks vee ja detergendiga puhastamine olema enamasti piisav. Desinfektante tuleks peale tavapuhastamise kasutada puhangute korral.

Puhastusvahendi valikul tuleb arvesse võtta:
  • erinevatel pindadel kasutatav vahendid tuleb kindlaks määrata riskianalüüsil
  • esialgne mehaaniline puhastamine sobiva detergendiga, millele järgneb desinfektsioon Terviseameti biotsiidide loetelus oleva haiglakasutuseks sobiva kas kindla toimega vahendi või klooril baseeruva vahendiga, seal kus on näidustatud
  • puhastusvahendi kasutuseesmärk vastavalt tootja instruktsioonidele
  • et tootjapoolsed juhised oleksid tervishoiuastuses jälgitavad
  • puhastusvahendi sobivust puhastatavale pinnale
  • puhastuvahendi või -tehnoloogia kasutatavust võttes arvesse tervishoiuastuse ressurssi
  • puhastusvahendi efektiivsus kindla haigustekitaja suhtes ja kontaktaeg haigustekitaja kahjutustamiseks.

Puhastamise sagedus peaks vastama antud tervishoiuasutuse nakkusriskile. Kõikidel tervishoiuasutustel peab olema dokumenteeritud puhastamise graafik, mis paneb paika töötajate vastutusalad, puhastamise sageduse ja kasutatavad vahendid. Tervishoiuasutus peaks pakkuma tööülesannetele vastavat väljaõpet ja teadmisi.
Sisseostetava teenuse korral tuleks puhastusprotsess dokumenteerida.

Desinfektantide kasutamine:
Akuutsetes tervishoiuasutustes, kus ei ole täpselt teada saastumise põhjus (veri vs tolm) või multiresistentsete mikroorganismide esinemine, tuleks pindu puhastada detergendi lahusega, millele järgneb (või on kombineeritud) haigla tasemele sobiv desinfektsioon. Protsess peab olema kas:
  • 2-etapiline puhastamine - füüsiline puhastamine detergendiga, millele järgneb desinfektsioon haigla tasemele sobiva desinfektandiga või klooril põhineva vahendiga
  • kaks ühes puhastamine —füüsiline puhastamine kombineeritud detergendi ja desinfektandiga või klooril põhineva ainega (nt detergendi ja desinfektandiga immutatud lapid).
Füüsiline puhastamine (mehaaniline või manuaalne) on puhastamise kõige olulisem osa. Seega ei ole soovitatav näiteks ainult desinfitseerimine. Sellest tulenevalt peaks rutiinne kombineeritud puhastamine (detergent+desinfektant või klooril põhinev vahend) olema hinnatud riskianalüüsis.
Desinfektandi toime tagamiseks tuleb:
  • lasta vahendil piisavalt kaua mõjuda (olla kontaktis haigustekitajatega; vastavalt tootja poolsele juhisele)
  • kasutada ainet õiges kontsentratsioonis
  • tuleb vahend kanda puhtale ja kuivale pinnale
  • peab vahend olema mõeldud konkreetse, eemaldamist vajava haigustekitaja jaoks
Kõrge tasemega desinfektandid või steriliseerivad vedel kemikaalid ei ole sobilikud üldpuhastuseks. Alkoholi ei tohiks kasutada suurte pindade desinfitseerimiseks lisaohtude, nagu nt tuleohtlikkuse tõttu.

Vahendi valikul hinda pinna kasutatavust ja seejärel tõenäosust multiresistentsete organismide olemasolust:
  • vähese kasutusega pinnad, MRO puuduvad - puhastus detergendi lahusega
  • kõrge kasutatavusega pinnad, MRO on/puuduvad - mitte-akuutses asutuses kaalu kasutamist detergent kas koos desinfektandiga või enne detergent ja siis desinfektant. Akuutses asutuses kasuta detergenti kas koos desinfektandiga või esmalt detergent ja siis desinfektant.
Lisaotsinguga tuvastati üks süstemaatiline (Dettenkofer et al., 2004) ja üks narratiivne ülevaade (Assadian et al., 2021). Dettenkofer et al. süstemaatiline ülevaade näitas, et desinfektant ei vähendanud haiglainfektsioonide arvu (kuigi vähendas patogeenide hulka) võrreldes detergendiga. Mööndi, et desinfektandid võivad tekitavad otsest ohtu töötajatele, patsientidele ning keskkonnale ja nõuavad turvaliseks töötamiseks ettevaatusabinõusid. Ülevaatesse kaasatud uuring Dhanaran et al poolt leidis, et kvaternaarne ammoonium ei olnud desinfektandina piisav vannitubade ja tualettide puhastamisel, ent seevastu hapnikul põhinev ühend toimis nendes kohtades piisavalt. Narratiivne ülevaade järeldas, et detergent ja desinfektant on kombineeritud lähenemine ja seega tuleks neid kasutada koos. Desinfektant ei toimi korrektselt ilma eelneva tavapuhastuseta. Ülevaates jäi vastamata küsimus, kas kõrge puudutavusega pindade jaoks on muidu tavapärane üks kord päevas puhastamise sagedus piisav.
Austraalia juhendis toodud tabel (Lisa 6.1), kus on toodud pindade puhastamise vajalikkuse sagedusgraafik

Soovimatu mõju

Kui suur on eeldatav soovimatu mõju?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Suur

keskmine

Väike

Tühine

Varieerub

Ei oska öelda

  • Mõned detergendid ja desinfektandid võivad mõnel inimesel olla nahka ja hingamisteid ärritavad. Lisaks vajavad mitmed puhastustarbed ja -meetmed eelnevat väljaõpet, see tähendab, et nende kasutamine peab vastama ohutusnõuetele.
  • Puhastamistulemuste hindamine võib olla keerukas ja tulemus võib sõltuda valitud vahendist. Näiteks võrdles (Lerner et al., 2020) puhastamise järgse puhtuse hindamiseks kaht eraldi metoodikat - CRAB kultuur vs Glo Germ geel. Viimase meetodiga tunnistati puhastamise järgselt fluorestsents markeri alusel puhtaks 72% puhastatud pindadest, kui samal ajal andis CRAB kultuur vastava tulemuse vaid 56% pindadest. Puhastusmetoodikat saame hinnata ka standardite alusel (nt INSTA, ATP)
  • Rutiinse puhastamise kasu kaalub selgelt üle kõik soovimatud mõjud (Sehulster LM et al., 2003) .
Vastavalt ohutusnõuetele
puhastusmetoodikat me saame hinnata (INSTA, ATP),

Tõendatuse kindlus

Kui kindel võib kokkuvõttes olla sekkumise mõju tõendatuses?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väga madal

madal

keskmine

väga

kaasatud uuringud puuduvad

Tõendusmaterjal on madala kvaliteediga, kuna läbi viidud uuringud on enamasti vaatlusuuringud, mis on läbi viidud lühikese ajaperioodi jooksul, ei ole pimendatud, ega oma kontrollgruppi. Samuti on kogutud proovide arv ja patogeenide arvukuse hindamiseks kasutatav metoodika varieeruv.
Süstemaatilist ülevaadet ei saa kasutada (omad miinused)

Väärtushinnangud

Kas see, kuivõrd inimesed (inimeste erinevad alarühmad) peamisi tulemusi väärtustavad, varieerub või kui ebakindlad me nende hinnangutes oleme?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

oluline ebakindlus või varieeruvus

võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus

oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub

oluline ebakindlus või varieeruvus puudub

Eraldi otsingut väärtushinnagute kohta ei tehtud.
Kui patsiente kloor ärritab, siis me seda ei kasutada.

Mõjude tasakaal

Kas sekkumise soovitud ja soovimatu mõju vahekord viitab sekkumise või võrdlus(tegevuse) ülekaalule?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

Ei oska öelda

Olukordades, kus on vaja kasutada nii detergenti+desinfektanti, soosime sekkumist.

Vajaminevad ressursid

Kui suur on ressursivajadus (kulud)?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

suur kulu

keskmine kulu

mittearvestatav kulu ja sääst

keskmine sääst

suur sääst

Varieerub

Ei oska öelda

Kulud puhastusvahenditele ja väljaõppele.
Kui soovitada detergenti ja desinfektanti puhastamisel koos, siis kulu nende kahe peale on suurem kui ühele eraldi.

Detergendi kasutamine võib tuua kulude vähendamise (puhangute vähenemine),
Desinfektanti kasutatakse üldpuhastusvahendina, sealt saab kokku hoida.
Ühekordsed kulud koolituse näol?
Tarnijad pakuvad koolitusi (kulu sääst? koolituskulu ei kaasne?)


Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus

Milline on ressursivajaduse (kulude) tõendatusse aste?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väga madal

madal

keskmine

väga

kaasatud uuringud puuduvad

Kulutõhusus

Kas sekkumise kulutõhusus soosib sekkumist või võrdlust?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

kaasatud uuringud puuduvad

Kuluefektiivsust kaasatud uuringutes ei käsitletud. Käsitletud puhastusmeetodite puhul tuleks kulutõhususe hindamiseks kõrvutada haiglakeskkonna uuringute tulemused patsientide ravitulemitega (Dancer, 2014).

Võrdsed võimalused

Kuivõrd sekkumine mõjutab tervisevõimaluste võrdsust?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

vähendab võrdsust

tõenäoliselt vähendab võrdsust

tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust

tõenäoliselt suurendab võrdsust

suurendab võrdsust

Varieerub

Ei oska öelda

Patsientide jaoks erinevusi pole.
Desinfektant patsiendi jaoks potentsiaalselt ohtlik?
Kasutamine suurendab pigem võrdsust, ühtlustame nõudeid.

Vastuvõetavus

Kas sekkumine on huvitatud osapooltele vastuvõetav?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Iga osakond on huvitatud sellest, et ei oleks puhanguid.
Patsiendid on huvitatud sellest, et ei saaks konkreetseid patogeene.
Töötajad peavad tegema kaheetapiliselt (enne detergent, siis desinfektant).

Teostatavus

Kas sekkumine on teostatav?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Koolituse puudumine, töötajal puudub arusaam, miks seda tuleb kaheetapiliselt teha.

Hinnangute kokkuvõte

Hinnang
Probleem

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda
Soovitud mõju

Tühine

Väike

keskmine

Suur

Varieerub

Ei oska öelda
Soovimatu mõju

Suur

keskmine

Väike

Tühine

Varieerub

Ei oska öelda
Tõendatuse kindlus

Väga madal

madal

keskmine

väga

kaasatud uuringud puuduvad
Väärtushinnangud

oluline ebakindlus või varieeruvus

võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus

oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub

oluline ebakindlus või varieeruvus puudub
Mõjude tasakaal

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

Ei oska öelda
Vajaminevad ressursid

suur kulu

keskmine kulu

mittearvestatav kulu ja sääst

keskmine sääst

suur sääst

Varieerub

Ei oska öelda
Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus

Väga madal

madal

keskmine

väga

kaasatud uuringud puuduvad
Kulutõhusus

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

kaasatud uuringud puuduvad
Võrdsed võimalused

vähendab võrdsust

tõenäoliselt vähendab võrdsust

tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust

tõenäoliselt suurendab võrdsust

suurendab võrdsust

Varieerub

Ei oska öelda
Vastuvõetavus

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda
Teostatavus

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Soovituse tüüp

Tugev soovitus teha

●

Kokkuvõte

Soovitus
5. Puhastage ja vajaduse korral desinfitseerige üld- ja kontaktpindu, lähtudes riskitasemest (vt lisa 2).
Tugev positiivne soovitus, väga madal tõendatuse aste


Kaalutlused alamrühmade osas

Rakenduskaalutlused

Jälgimine ja hindamine

Edasiste/täpsustavate uuringute vajadus

Kasutatud kirjandus

1. Does disinfection of environmental surfaces influence nosocomial infection rates? a systematic review. American Journal of Infection Control; 2004

2. Characterization of a hospital outbreak of imipenem-resistant Acinetobacter baumannii by phenotypic and genotypic typing methods.. Journal of Clinical Microbiology; 1994

3. Practical recommendations for routine cleaning and disinfection procedures in healthcare institutions: a narrative review. Journal of Hospital Infection; 2021

4. Controlling Hospital-Acquired Infection: Focus on the Role of the Environment and New Technologies for Decontamination. Clinical Microbiology Reviews; 2014

5. The role of environmental contamination with small round structured viruses in a hospital outbreak investigated by reverse-transcriptase polymerase chain reaction assay. The Journal of Hospital Infection; 1998

6. Acquisition of Clostridium difficile from the hospital environment. American Journal of Epidemiology; 1988

7. The role of environmental cleaning in the control of hospital-acquired infection. The Journal of Hospital Infection; 2009

8. Role of environmental contamination as a risk factor for acquisition of vancomycin-resistant enterococci in patients treated in a medical intensive care unit. Archives of Internal Medicine; 2003

9. Importance of the environment in meticillin-resistant Staphylococcus aureus acquisition: the case for hospital cleaning. The Lancet. Infectious Diseases; 2008

10. Guidelines for Environmental Infection Control in Health-Care Facilities: (545922006-001). 2003

11. Environmental contamination by carbapenem-resistant Acinetobacter baumannii: The effects of room type and cleaning methods. Infection Control and Hospital Epidemiology; 2020