Küsimus

Kas kasutada kiirtestimist vastava väljaõppe saanud mitte tervishoiu töötaja poolt või kiirtestimist ainult tervishoiutöötaja poolt et tõsta kaasatust HIV testimisse, kõigi seas kellele on suunatud HIV-testimine?

Sihtrühm:

et tõsta kaasatust HIV testimisse, kõigi seas kellele on suunatud HIV-testimine

Sekkumine:

sotsiaalvõrgustiku põhine lähenemine

Võrdlus:

standardravi/kohapõhine testimine/võrdlusgrupp puudub

Peamised tulemusnäitajad:

Kaasatus HIV testimisse (tulem: osakaal HIV testimise teenuse läbinutest).

Testimise kvaliteet (mõõdetud kui kooskõla HIV testimise tulemusega).

Ebasoodsad tulemid

arstivisiidile jõudmine pärast HIV-i diagnoosi.

ARV-ravi alustamine

HIV raviga kaasatus pärast positiivset testitulemust* (linkage to care). Eakaaslaste poolt tehtud kiirtest ja nõustamine MSM-ide seas (peer-led).

Kaasatus HIV testimisse*. Apteekrid, kiirtest

Kaasatus HIV testimisse.* Kogukondlikud tervisekeskused, HIV testimine ja nõustamine lisaks pereplaneerimisele.

Kogukondliku tervisekeskuse kompetents.* Kogukondlikud tervisekeskused, HIV testimine ja nõustamine lisaks pereplaneerimisele.

Kaasatus HIV testimisse.* Kogukondlikud tervishoiutöötajad, kiirtest.

HIV raviga kaasatus pärast positiivset testitulemust.* Kogukondlikud tervishoiutöötajad, kiirtest.

Kiirtesti kvaliteet vs ELISA.*

Kaasatus HIV testimisse.* Mitte-tervishoiutöötajate vähendamise mõju HIV testide arvule.

ARV ravi alustamine.* Mitte-tervishoiutöötajad, kiirtest.

Taust:
<div data-contents="true"><div class="" data-block="true" data-editor="e3uc5" data-offset-key="bpfdr-0-0"><div data-offset-key="bpfdr-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="bpfdr-0-0"><span data-text="true">Sõltumata suurtest edasiminekutest HIV-testimise ja nõustamise pakkumises esineb siiski teatavaid vajakajäämisi. Inimressursi puudus ja teatud riskirühmade või asukohtadeni jõudmisel võib abiks olla väljaõppe saanud mittetervishoiutöötajate kaasamine. Alates 2000. aastatest on HIV-i diagnoosimiseks kasutusel kiirtestid, mis võimaldavad testi teha näpuotsaverest või süljest. Kiirtestid on tänu oma suhteliselt odavale hinnale, kasutusmugavusele ja kiirusele laialdaselt kasutusel. Piisava väljaõppe korral on mittetervishoiutöötajad võimelised HIV-kiirtesti tegema ( 61 ). Taoline kohustuste jagamine parema väljaõppega tervishoiutöötajatelt väljaõppe saanud mittetervishoiutöötajatele annab võimaluse suurendada HIV-testimisse kaasatust. On näidatud, et mittetervishoiutöötaja tehtud testid suurendavad kaasatust HIV-testimisse ( 62 ). Nende abiga saab testimist pakkuda ka sotsiaal- ja kogukondlike teenuste ning programmide raames, seda eriti riskirühmade hulgas. </span></span></div></div></div>

Määramine

Problem

Is the problem a priority?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

No

Probably no

Probably yes

Yes

Varies

Don't know

Sõltumata suurtest edasiminekutest HIV testimise ja nõustamise pakkumises, on selles siiski teatavaid vajakajäämisi. Inimressursi puudust ja teatavate sihtrühmade või asukohtadeni jõudmisel võib siinkohal abiks olla mitte-tervishoiutöötajate (nt eakaaslased, kogukonnaliikmed jne) kaasamine. Alates 2000. aastatest on HIV diagnoosimiseks kasutusel kiirtestid, mis võimaldavad testi teostada näpuotsa verest või suuvedelikest kiiresti ja mugavalt. Kiirtestide suhteliselt odava hinna, kasutusmugavuse ja kiiruse tõttu on need nüüd laialdaselt kasutusele võetud ühe osana testimise algoritmist. Piisava väljaõppe korra on koolitatud mitte-tervishoiutöötajad võimelised adekvaatselt teostama HIV testimist kiirtestide abil (Flynn et al., 2017).
Taoline "kohustuste jagamine" kõrgema väljaõppega meditsiinitöötajatelt koolitatud mitte-tervishoiutöötajatele, annab võimaluse suurendada kaasatust HIV testimise teenustesse senisest laiemalt. On näidatud, et see tõstab kaasatust HIV testimisse (Walensky et al., 2011) ja võimaldab pakkuda testimist ka erinevate teenuste ja programmide raames, seda eriti suhtrühmade hulgas . Uuringud on näidanud, et mitte-tervishoiutöötajate poolt pakutavad teenused on kvaliteetsed ja täpsed (Kanal et al., 2005) (Molesworth et al., 2010) ning võimaldavad vähendada teenusega kaasnevaid kulusid (kui teenust pakub meditsiinitöötaja). Alates 2008. aastast soovitab WHO jagada HIV diagnoosimise, ennetamise ja raviga seotud teenuste osutamist (WHO, 2014).
-

Desirable Effects

How substantial are the desirable anticipated effects?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Trivial

Small

Moderate

Large

Varies

Don't know

WHO poolt kaasati 5 uuringut, mis jaotati metoodika järgi: üks randomiseeritud uuring (Walensky et al., 2011), üks enne-pärast uuring (Bemelmans et al., 2010), kolm jälgimisuuringut kvaliteedi hindamiseks (võrdlusuuring mitte-tervishoiutöötaja ja laboritöötaja vahel) (Jackson et al., 2013)(Molesworth et al., 2010)(Kanal et al., 2005), nendest 2 hindas ka sensitiivsust ja spetsiifilisust - Jackson et al (2013), Molesworth et al (2010).

Randomiseeritud uuring võrdles HIV testimise teenuse pakkumist EMO-s mitte-tervishoiutöötaja ja EMO meditsiinitöötaja poolt (OraQuick® ADVANCE HIV-1/2 (OraSure Technologies, Inc. Bethlehem, PA, USA). Kaasatus HIV testimisse oli sekkumisgrupis 57% (1,382/2,446) võrreldes kontrollgrupi 27% (643/2,409; p<.001).
Enne-pärast uuring käsitles kaasatust HIV testimisse enne ja pärast mitte-tervishoiutöötajate kaasamist. Mitte-tervishoiutöötajate kaasamine suurendas testimiste arvu 1300-lt testilt (2003) kuus 6500-ni (2009), kuna suurendati HIV teenuste pakkumispaikade arvu (14-lt 39-ni).

3 uuringut võrdles kvaliteeti mitte-tervishoiutöötaja ja laboripersonali vahel. Mitte-tervishoiutöötaja poolt kodus tehtav HIV test, millele lisaks võeti kontrolltest (SD Bioline, Standard Diagnostics Inc., Kyonggi-do, South Korea; kontrolltest SENSA, Sensa Tri-line HIV 1/2/0; Hitech Healthcare Ltd, Beijing, Hiina). 3986-st võrreldud testist oli ebakõla 23-l korral, millest täpsemal uurimisel, et kriitiline viga esines nendest 2 testi puhul, kus mitte-tervishoiutöötaja tuvastas HIV positiivse tulemuse ja labor negatiivse. Ülejäänud 21-l juhul oli vähemalt üks vastustest ebaselge ja enamik neist olid klassifitseeritavad kui mitte-tervishoiutöötaja liigne ettevaatlikus (sensitiivsus 98.0%, 95% CI: 96.3- 98.9%; spetsiifilisus 99.6%, 95% CI: 99.4-99.7%). Üks uuring käsitles mitte-tervishoiutöötaja poolt üheaegselt 2 kiirtesti (Determine™ HIV-1/2, Abbott Japan Co Ltd, Tokyo, Jaapan ja Uni-Gold™ HIV, Trinity Biotech PLC, Bray, Iirimaa) võtmist. Testide vahelise ebakõla korral viidi läbi kolmas test (SD Bioline HIV 1/2 3.0, Standard Diagnostics Inc, Kyonggi-do, Korea). 10819 proovist saadeti 2911 kontrolltestimisele (kõik positiivsed ja iga 10. negatiivne). Kontrollitud proovidest esines ebakõla 4 proovi osas, millest 3 korral oli põhjuseks proovi iseärasused (sensitiivsus 99.6% ja spetsiifilisus 100.0%). Üks uuring käsitles mitte-tervishoiutöötaja poolt tehtud kiirtesti vs laboritehniku poolt tehtud test. 563-st proovist esines ebakõla 4-l juhul (kõigi puhul inimlik eksitus laboris raporti täitmisel).

Lisaotsinguga kaasati 6 uuringut.
Sekkumisuuring (Yan et al., 2014) - MSM, kaaslaste poolt pakutav nõustamine ja testimine, testimise määr võrdlusgruppides sama (100%), paranes ravile jõudmise määr (90.4% vs 42.0%) , aga ravil püsimine (CD4 test 6 kuu pärast) oli sekkumisgrupis madalam (90.6% vs 94.8%, p=0.361).

Sekkumisuuring (Sherman et al., 2014) - Point-Of-Care testimisse kaasati apteekrid. Võrreldi ühes kliinikus 2 apteekri poolt tehtud testide arvu vs samal perioodil kõikide tehtud POCT arvu (vastavalt 165 POCT vs 6941). Apteekrite poolt tehtud testidel oli kõrgem reaktiivsuse määr (6% vs 0.4%, 0.3%, 0.4% teistes kliinikutes). Apteekrid tegid 2.4% kõikidest POCT-dest, aga tuvastasid 28.6% kõikidest positiivsetest.

Sekkumisuuring (Brunie et al., 2016) - kogukonna tervisemeeskonnad (village health teams) pakkusid pereplaneerimise kliinikutes lisaks HIV kiirtesti (kontrollgrupile ainult pereplaneerimise teenused). Hinnati kaasatust HIV testimisse - 647-st visiidist 577-l oli testimine vastuvõetav (vastuvõetavus oli suurem meeste hulgas, 80.0% vs 49.6%); küsitlusuuringus osalenutest olid mitte-tervishoiutöötaja poolse testimisega nõus 80.3%, 2.9% soovisid suunamist kliinikusse. Samuti hinnati testimise kompetentsust (väline võrdluskatse) - 34st osalenud kogukonna tervisemeeskonnast läbis referentskatse 100%-liselt 85.3%, 2 said pos tulemuse negatiivsel testil, 2 jätsid protokolli lõplikult täitmata, 1 kasutas testkiti vale proovi peal.

Sekkumisuuring (Asiimwe et al., 2014) - kogukonna tervise töötajad (community health extension workers) pakkusid kodudes HIV testimist ja nõustamist (võrdlusgrupiks avaliku sektori terviseasutused). Kaasatus HIV testimisse - kogukondlikud tervishoiutöötajad testisid uuringu jooksul kokku 43 696 indiviidi, kellest 974 (2.2%) osutusid HIV positiivseks. Samal ajal tehti sama piirkonna avaliku sektori kliinikutes 15117 testi, millest 778 (5.1%) osutusid positiivseks.
64% positiivse testivastuse saanutes pöördus HIV ravile 3 kuu jooksul. Kõik mitte-tervishoiutöötaja poolt tehtud testid olid valiidsed - kõik 974 proovi, mis olid kiirtestimisel positiivsed, olid seda ka ELISA-l. Ükski 934-st negatiivsest kiirtestimise proovist ei olnud ELISA-l positiivne.

Vaatlusuuring (Hu et al., 2018) - jälgiti tehtavate HIV testide arvu muutust võrrelduna tööl olevate mitte-tervishoiutöötajate arvuga. Ühe mitte-tervishoiutöötaja (lay councelor) eemaldamine vähendas HIV testide tegemist keskmiselt 29.7 võrra (95% CI 21.2–38.2, P < 0.001) ühe kalendrikuu jooksul.

Sekkumisuuring (Vu et al., 2018) - mitte-tervishoiutöötajad pakkusid testimist ja nõustamist kliendile sobivas kohas, HIV kiirtestil pos vastuse saanud suunati edasi kliinikusse. 91% uuritavatest, kes testisid HIV positiivselt mitte-tervishoiutöötaja poolt alustasid ARV ravi (jälgiti kuni 3 kuud peale pos tulemuse saamist). ARV raviga alustamine oli kõrgem süstivate narkomaanide, MSM ja HIV positiivsete seksuaalpartnerite hulgas võrreldes prostitutsiooni kaasatud naiste ja üldpopulatsiooniga (94%, 93%, ja 91% versus 66% ja 37%, vastavalt). Kokku testiti 54837 isikut, kellest HIV positiivsed olid 2234 (4.1%), kellest omakorda ARV pöördus 2030 (91%).

Lisaks üks uuring (Mine et al., 2015), mida ei kaasatud näitas, et HIV testi tundlikkus ja spetsiifilisus olid kõrged MSM-ide ja prostitutsiooni kaasatud naiste puhul - 98.1%
ja 100%; ning 98.2% ja 98.5%, vastavalt.

Ei leitud uuringuid, mis oleks käsitlenud negatiivseid efekte nagu testimise pealesundimine, partnerite vaheline vägivald, psühhosotsiaalsed sündmused ja/või enesevigastamine, stigmatiseerimine, diskrimineerimine.

Kahes uuringus toodi välja probleemina võimalike valede testitulemuste mõju (valepositiivne/valenegatiivne) (Mine et al., 2015) ja võimalik nakatumise oht kiirtesti tegevale mitte-tervishoiutöötajale (Brunie et al., 2016)
Paljude sotsiaalteenuste juures ei saa testida, sest puudub tervishoiutöötaja. Ka kõikides süstlavahetuspunktides puudub samal põhjusel testimise võimalus. Testimist saab pakkuda tervishoiuteenuse osutaja. Enamasti mittetulundusühingutel (MTÜ) lepingud mõne tervishoiuteenuse pakkujaga kelle all siis testimist teostav õde on.

Aljona tõi Portugali näite, kus teste teostaval mittetervishoiutöötaja töötab MTÜ alla, aga MTÜ-l on leping tervishoiuteenuse asutajaga kes teostab väljaõppe ning teeb kvaliteedikontrolle.

Kristel R: baarides ja üritustel enamasti võetakse testimisest osa.

Aljona: Kohati probleem ka selles et kogukonnaväline testija ei pääse üritustele sisse. Hetkel on Tallinnas kaks õde, keda on osadele üritustele testima lastud.

Undesirable Effects

How substantial are the undesirable anticipated effects?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Large

Moderate

Small

Trivial

Varies

Don't know

WHO poolt kaasati 5 uuringut, mis jaotati metoodika järgi: üks randomiseeritud uuring (Walensky et al., 2011), üks enne-pärast uuring (Bemelmans et al., 2010), kolm jälgimisuuringut kvaliteedi hindamiseks (võrdlusuuring mitte-tervishoiutöötaja ja laboritöötaja vahel) (Jackson et al., 2013)(Molesworth et al., 2010)(Kanal et al., 2005), nendest 2 hindas ka sensitiivsust ja spetsiifilisust - Jackson et al (2013), Molesworth et al (2010).

Randomiseeritud uuring võrdles HIV testimise teenuse pakkumist EMO-s mitte-tervishoiutöötaja ja EMO meditsiinitöötaja poolt (OraQuick® ADVANCE HIV-1/2 (OraSure Technologies, Inc. Bethlehem, PA, USA). Kaasatus HIV testimisse oli sekkumisgrupis 57% (1,382/2,446) võrreldes kontrollgrupi 27% (643/2,409; p<.001).
Enne-pärast uuring käsitles kaasatust HIV testimisse enne ja pärast mitte-tervishoiutöötajate kaasamist. Mitte-tervishoiutöötajate kaasamine suurendas testimiste arvu 1300-lt testilt (2003) kuus 6500-ni (2009), kuna suurendati HIV teenuste pakkumispaikade arvu (14-lt 39-ni).

3 uuringut võrdles kvaliteeti mitte-tervishoiutöötaja ja laboripersonali vahel. Mitte-tervishoiutöötaja poolt kodus tehtav HIV test, millele lisaks võeti kontrolltest (SD Bioline, Standard Diagnostics Inc., Kyonggi-do, South Korea; kontrolltest SENSA, Sensa Tri-line HIV 1/2/0; Hitech Healthcare Ltd, Beijing, Hiina). 3986-st võrreldud testist oli ebakõla 23-l korral, millest täpsemal uurimisel, et kriitiline viga esines nendest 2 testi puhul, kus mitte-tervishoiutöötaja tuvastas HIV positiivse tulemuse ja labor negatiivse. Ülejäänud 21-l juhul oli vähemalt üks vastustest ebaselge ja enamik neist olid klassifitseeritavad kui mitte-tervishoiutöötaja liigne ettevaatlikus (sensitiivsus 98.0%, 95% CI: 96.3- 98.9%; spetsiifilisus 99.6%, 95% CI: 99.4-99.7%). Üks uuring käsitles mitte-tervishoiutöötaja poolt üheaegselt 2 kiirtesti (Determine™ HIV-1/2, Abbott Japan Co Ltd, Tokyo, Jaapan ja Uni-Gold™ HIV, Trinity Biotech PLC, Bray, Iirimaa) võtmist. Testide vahelise ebakõla korral viidi läbi kolmas test (SD Bioline HIV 1/2 3.0, Standard Diagnostics Inc, Kyonggi-do, Korea). 10819 proovist saadeti 2911 kontrolltestimisele (kõik positiivsed ja iga 10. negatiivne). Kontrollitud proovidest esines ebakõla 4 proovi osas, millest 3 korral oli põhjuseks proovi iseärasused (sensitiivsus 99.6% ja spetsiifilisus 100.0%). Üks uuring käsitles mitte-tervishoiutöötaja poolt tehtud kiirtesti vs laboritehniku poolt tehtud test. 563-st proovist esines ebakõla 4-l juhul (kõigi puhul inimlik eksitus laboris raporti täitmisel).

Lisaotsinguga kaasati 6 uuringut.
Sekkumisuuring (Yan et al., 2014) - MSM, kaaslaste poolt pakutav nõustamine ja testimine, testimise määr võrdlusgruppides sama (100%), paranes ravile jõudmise määr (90.4% vs 42.0%) , aga ravil püsimine (CD4 test 6 kuu pärast) oli sekkumisgrupis madalam (90.6% vs 94.8%, p=0.361).

Sekkumisuuring (Sherman et al., 2014) - Point-Of-Care testimisse kaasati apteekrid. Võrreldi ühes kliinikus 2 apteekri poolt tehtud testide arvu vs samal perioodil kõikide tehtud POCT arvu (vastavalt 165 POCT vs 6941). Apteekrite poolt tehtud testidel oli kõrgem reaktiivsuse määr (6% vs 0.4%, 0.3%, 0.4% teistes kliinikutes). Apteekrid tegid 2.4% kõikidest POCT-dest, aga tuvastasid 28.6% kõikidest positiivsetest.

Sekkumisuuring (Brunie et al., 2016) - kogukonna tervisemeeskonnad (village health teams) pakkusid pereplaneerimise kliinikutes lisaks HIV kiirtesti (kontrollgrupile ainult pereplaneerimise teenused). Hinnati kaasatust HIV testimisse - 647-st visiidist 577-l oli testimine vastuvõetav (vastuvõetavus oli suurem meeste hulgas, 80.0% vs 49.6%); küsitlusuuringus osalenutest olid mitte-tervishoiutöötaja poolse testimisega nõus 80.3%, 2.9% soovisid suunamist kliinikusse. Samuti hinnati testimise kompetentsust (väline võrdluskatse) - 34st osalenud kogukonna tervisemeeskonnast läbis referentskatse 100%-liselt 85.3%, 2 said pos tulemuse negatiivsel testil, 2 jätsid protokolli lõplikult täitmata, 1 kasutas testkiti vale proovi peal.

Sekkumisuuring (Asiimwe et al., 2014) - kogukonna tervise töötajad (community health extension workers) pakkusid kodudes HIV testimist ja nõustamist (võrdlusgrupiks avaliku sektori terviseasutused). Kaasatus HIV testimisse - kogukondlikud tervishoiutöötajad testisid uuringu jooksul kokku 43 696 indiviidi, kellest 974 (2.2%) osutusid HIV positiivseks. Samal ajal tehti sama piirkonna avaliku sektori kliinikutes 15117 testi, millest 778 (5.1%) osutusid positiivseks.
64% positiivse testivastuse saanutes pöördus HIV ravile 3 kuu jooksul. Kõik mitte-tervishoiutöötaja poolt tehtud testid olid valiidsed - kõik 974 proovi, mis olid kiirtestimisel positiivsed, olid seda ka ELISA-l. Ükski 934-st negatiivsest kiirtestimise proovist ei olnud ELISA-l positiivne.

Vaatlusuuring (Hu et al., 2018) - jälgiti tehtavate HIV testide arvu muutust võrrelduna tööl olevate mitte-tervishoiutöötajate arvuga. Ühe mitte-tervishoiutöötaja (lay councelor) eemaldamine vähendas HIV testide tegemist keskmiselt 29.7 võrra (95% CI 21.2–38.2, P < 0.001) ühe kalendrikuu jooksul.

Sekkumisuuring (Vu et al., 2018) - mitte-tervishoiutöötajad pakkusid testimist ja nõustamist kliendile sobivas kohas, HIV kiirtestil pos vastuse saanud suunati edasi kliinikusse. 91% uuritavatest, kes testisid HIV positiivselt mitte-tervishoiutöötaja poolt alustasid ARV ravi (jälgiti kuni 3 kuud peale pos tulemuse saamist). ARV raviga alustamine oli kõrgem süstivate narkomaanide, MSM ja HIV positiivsete seksuaalpartnerite hulgas võrreldes prostitutsiooni kaasatud naiste ja üldpopulatsiooniga (94%, 93%, ja 91% versus 66% ja 37%, vastavalt). Kokku testiti 54837 isikut, kellest HIV positiivsed olid 2234 (4.1%), kellest omakorda ARV pöördus 2030 (91%).

Lisaks üks uuring (Mine et al., 2015), mida ei kaasatud näitas, et HIV testi tundlikkus ja spetsiifilisus olid kõrged MSM-ide ja prostitutsiooni kaasatud naiste puhul - 98.1%
ja 100%; ning 98.2% ja 98.5%, vastavalt.

Ei leitud uuringuid, mis oleks käsitlenud negatiivseid efekte nagu testimise pealesundimine, partnerite vaheline vägivald, psühhosotsiaalsed sündmused ja/või enesevigastamine, stigmatiseerimine, diskrimineerimine.

Kahes uuringus toodi välja probleemina võimalike valede testitulemuste mõju (valepositiivne/valenegatiivne) (Mine et al., 2015) ja võimalik nakatumise oht kiirtesti tegevale mitte-tervishoiutöötajale (Brunie et al., 2016)
Kuidas garanteerida testitute jõudmine ravile ja jälgimisele.

Nii AS Lääne-Tallinna Keskhaigla kui ka SA Tartu Ülikooli Kliinikumi praktika on, et kõiki esmase HIV-infektsiooniga isikud võetakse erakorraliselt vastu.

Ene: Kui kellegil on enesetest olnud positiivne oleme mõnikord ette helistanud ja aja kokku leppinud.

Certainty of evidence

What is the overall certainty of the evidence of effects?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Very low

Low

Moderate

High

No included studies

WHO poolt kaasatud randomiseeritud uuring oli mõõduka tõendusega, vaatlusuuringud madala tõendusega.
Lisaotsinguga kaasatud uuringutest vastas täielikult käsitlusalale üks (Asiimwe et al., 2014), teistes kaasatud uuringutes oli tõendus pigem kaudne. Kuigi üksikuuringute tõendus on madal, näitasid kõik kaasatud uuringud ja WHO, et mitte-tervishoiutöötajate kaasamine tõstab kaasatust HIV testimisse ja võimaldab jõuda ka seni välja jäänud sihtrühma inimesteni. Kõik uuringud, mis käsitlesid testimise valiidsust näitasid, et koolituse saanud mitte-tervishoiutöötaja poolt tehtud testid on suures osas vastavuses meditsiinitöötaja poolt tehtud testitulemusega.
-

Values

Is there important uncertainty about or variability in how much people value the main outcomes?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Important uncertainty or variability

Possibly important uncertainty or variability

Probably no important uncertainty or variability

No important uncertainty or variability

WHO poolt käsitletud süstemaatilises ülevaates käsitles 6 uuringut väärtuseid ja hinnanguid. Üldjuhul leidsid need uuringud, et mitte-tervishoiutöötaja poolne testimine on vastuvõetav, eelkõige neist tugevaim (RCT) ja üks uuring, kus mõõdeti eelistusi juba mitte-tervishoiutöötaja poolt testitute hulgas (mitte hüpoteetiline küsimus).

  • Üle 95% mitte-tervishoiutöötaja poolt testitud klientidest vastas positiivselt rahulolu küsitlusele (omavaheline suhtlus, saadud info ja teenuse kvaliteet). 99.1% ütlesid, et nad usaldasid mitte-tervishoiutöötajat (village health teams) piisavalt, et jagada temaga tundlikku informatsiooni (Brunie et al., 2016).
  • 85.8% vastanutest eelistaks kogukondliku testimise korral mitte-tervishoiutöötajat. Märkimisväärselt suurem osa MSM-e eelistas mitte-tervishoiutöötajat võrreldes süstivate narkomaanidega, prostitutsiooni kaasatud naistega, HIV positiivsete seksuaalpartneritega ja üldrahvastikuga (92.4% versus 78.7%, 80%, ja 82.2%, vastavalt) (p <0.001) (Vu et al., 2018).
  • Küsitlusuuring MSM ja transsooliste hulgas näitas, et 86% jaoks oli kaaslase poolt tehtav HIV test vastuvõetav/väga vastuvõetav (Veronese et al., 2018).
  • 207-st uuritavast olid 206 mitte-tervishoiutöötaja poolt saadud teenusega rahul või väga rahul ja ütlesid, et taoline teenusepakkumine suurendaks nende testimas käimist (Mullens et al., 2020).
  • 2/3 uuringus osalenutest eelistas testimist kaaslaste poolt (vs artsid/õed) (Leitinger et al., 2018).
  • TB patsientidest 47% olid nõus saama HIV alast nõustamist kogukonna tervisetöötajatelt ning 30% olid nõus HIV testimisega (Sy et al., 2019).
kuidas jõuda riskigruppideni

Balance of effects

Does the balance between desirable and undesirable effects favor the intervention or the comparison?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Favors the comparison

Probably favors the comparison

Does not favor either the intervention or the comparison

Probably favors the intervention

Favors the intervention

Varies

Don't know

WHO
  • 57% (1382/2446) sekkumisgrupist (kiirtest mitte-tervishoiutöötaja poolt) olid nõus HIV testimisega võrreldes 27% kontrollgrupis (test meditisiinitöötaja poolt) (643/2409; RR: 2.12, 95% CI: 1.96 - 2.28).
  • Testimise kvaliteet kolmes vaatlusuuringus näitas, et mitte-tervishoiutöötaja ja laboripersonali poolt tehtud testide tulemused olid kooskõlas 3,963/3,986 juhul, 2,907/2,911 juhul ja 559/563 juhul.
  • Täpne testivastus kahes vaatlusuuringus võrdles mitte-tervishoiutöötaja ja laboripersonali poolt tehtud testide tundlikkust ja spetsiifilisust - sensitiivsus 98.0% (95% CI: 96.3- 98.9%) ja 99.6%; spetsiifilisuss 99.6% (95% CI: 99.4-99.7%) ja 100.0%, vastavalt. Ükski uuringutest ei raporteerinud ebasoovitavaid tulemeid.

Lisaotsinguga kaasatud uuringud näitasid, et mitte-tervishoiutöötajate kaasamine
  • suurendab tööjõu ressurssi
  • aitab jõuda kaaslaste kaudu soovitud sihtrühmadeni
  • nende poolt tehtud testid on valiidsed võrrelduna meditsiinitöötaja poolt tehtud testidega.

Ebasoovitavad tulemid
Ebakorrektsed testitulemused võivad põhjustada probleeme. Vale positiivne tulemus põhjustab diagnoosi saanud inimeses stressi ja diagnoosiga kaasnevat stigmatiseerimist ning ka ressursside raiskamist juhul, kui vale pos tulemuse saanud isikut jälgitakse ja ravitakse. Vale negatiivne tulemus põhjustab tegeliku nakatunu mittetuvastamise ning hilinenud ravi jt programmidesse kaasamise, olles nakkusohtlik teistele (Mine et al., 2015).
52.9% kiirteste teinud mitte-tervishoiutöötajatest olid väga mures nakkusohu pärast ja 17.6% mõningal määral mures. 41.7% tõi välja, et tekkinud jäätmete käitlemine on probleem (enda kodus hoidmine on nakkusohtlik) (Brunie et al., 2016)
Uuringute tulemused näitavad, et üldiselt suhtutakse hästi.

Resources required

How large are the resource requirements (costs)?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Large costs

Moderate costs

Negligible costs and savings

Moderate savings

Large savings

Varies

Don't know

Koolitused, testid, tasu testijatele (soodsam kui tervishoiutöötaja poolt tehtav test?)
Eestis ei saa seadusandlikel põhjustel teostada HIV testimist mitte tervishoiutöötaja, seetõttu igasugu hinnangud puuduvad.

Certainty of evidence of required resources

What is the certainty of the evidence of resource requirements (costs)?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Very low

Low

Moderate

High

No included studies

Eestis ei ole hinnatud mitte-tervishoiutöötajate kaasamist kiirtestide tegemiseks.
Eestis ei saa seadusandlikel põhjustel teostada HIV testimist mitte tervishoiutöötaja, seetõttu igasugu hinnangud puuduvad.

Cost effectiveness

Does the cost-effectiveness of the intervention favor the intervention or the comparison?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Favors the comparison

Probably favors the comparison

Does not favor either the intervention or the comparison

Probably favors the intervention

Favors the intervention

Varies

No included studies

Kulutõhusust hinnati ühes lisaotsinguga leitud uuringus (Asiimwe et al., 2014) - kuludeks hinnati $3.02 ühe kiirtestitud isiku kohta, $135.70 positiivse tulemuse saanud indiviidi kohta ja $212.15 positiivse tulemuse saanud isiku kohta, kes kaasati ARV ravisse.

Kulutõhusus Eestis:
See on eriti positiivne kogukonnapõhise testimise ja kiirtestimise valguses, sest nende puhul kujuneb ühe HIV-testi hind kindlasti kallimaks kui praegu Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu alusel. (raport). Koolituskulud?
Tasu mitte-tervishoiutöötajatele?
Ei ole varasemalt olnud võimalik Eestis teha, seega ei saa Eesti kontekstis hinnata.

Equity

What would be the impact on health equity?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Reduced

Probably reduced

Probably no impact

Probably increased

Increased

Varies

Don't know

Võimalus jõuda kaaslaste kaudu isikuteni, kes seni pole mingil põhjusel testimisele jõudnud (Vu et al., 2018).
Ühes uuringus tõid 25% mitte-tervishoiutöötajad välja, et meesteni on raskem jõuda (Brunie et al., 2016). Kuigi samas uuringus toodi välja, et juba nõustamiseni jõudnud, soovivad mehed pigem testida võrreldes naistega (80% vs 49.6%).
-

Acceptability

Is the intervention acceptable to key stakeholders?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

No

Probably no

Probably yes

Yes

Varies

Don't know

Üle 95% mitte-tervishoiutöötaja poolt testitud klientidest vastas positiivselt rahulolu küsitlusele (omavaheline suhtlus, saadud info ja teenuse kvaliteet). 99.1% ütlesid, et nad usaldasid mitte-tervishoiutöötajat (village health teams) piisavalt, et jagada temaga tundlikku informatsiooni. 107 testitud kliendist, kes olid HIV negatiivsed, plaanisid kõik tulevikus tulla uuesti testima. Küsimusele, kus nad tulevikus testida soovivad, vastasid 95.3% et mitte-tervishoiutöötaja juures; 3.7% et kliinikus ja 2.8% et eelistus puudub. Mitte-tervishoiutöötaja eelistamise põhjuseks oli parem ligipääsetavus (87.0%), mitte-tervishoiutöötaja sõbralikkus ja lihtsasti arusaadavus (62.0%) (Brunie et al., 2016).

Küsimusele, keda eelistaksid kogukondliku testimise korral, vastas 85.8% et mitte-tervishoiutöötajat. Märkimisväärselt suurem osa MSM-e eelistas mitte-tervishoiutöötajat võrreldes süstivate narkomaanidega, prostitutsiooni kaasatud naistega, HIV positiivsete seksuaalpartneritega ja üldrahvastikuga (92.4% versus 78.7%, 80%, ja 82.2%, vastavalt) (p <0.001). 86.8% eelistas kogukonna põhist testimist kliinikus testimisele. Prostitutsiooni kaasatud naised, seksuaalpartnerid ja üldpopulatsioon eelistasid kogukonnapõhist testimist enam võrreldes süstivate narkomaanide ja MSM-idega (92% ja 91.4% versus 83.3% ja 85.3%, vastavalt) (p <0.01). 93% klientidest olid mitte-tervishoiutöötaja poolt saadud teenusega rahul või väga rahul. Oluliselt rohkem MSM ja prostitutsiooni kaasatud naisi võrreldes süstivate narkomaanidega, seksuaalpartneritega ja üldrahvastikuga olid saadud teenusega rahul või väga rahul (98.2% ja 93.4% versus 86.7% ja 89.9%, vastavalt) (p <0.001). 95.4% soovitaksid mitte-tervishoiutöötajat oma sõpradele ja perele. Peamised 5 põhjust miks valiti mitte-tervishoiutöötaja olid: privaatsus ja konfidentsiaalsus (80%), mugavus ja lähedus (56%), tasuta teenus (53%), kiired tulemused (53%), sõbralik ja toetav meeskond (46%) (Vu et al., 2018).

Küsitlusuuring MSM ja transsooliste hulgas näitas, et 86% jaoks oli kaaslase poolt tehtav HIV test vastuvõetav/väga vastuvõetav. Mitte avalik homoseksuaalsus (kohandatud OR 3.8; 95% CI 1.2–11.7), hiljutine HIV testimine (kohandatud OR 3.1; 95% CI 1.4–6.5), suure tõenäosusega nakatunud olemine (kohandatud OR 3.6; 95% CI 1.7–7.6) ja ≥ 5 juhupartneri omamine viimase 3 kuu jooksul (kohandatud OR 0.2; 95% CI 0.1–0.6) olid seotud mitte-tervishoiutöötaja poolse testimise aktsepteeritavusega (Veronese et al., 2018).
207 uuritavat vastas rahulolu küsimustikule, kõik v.a üks isik vastasid "nõustun täielikult"/"nõustun" küsimustele: testile eelnenud ja järgnenud nõustamine oli mugav, mitte-tervishoiutöötaja poolne testimine sarnases asukohas (öised seksipeod) suurendaks minu testimas käimist, kogukonnas läbiviidav testimine on minu jaoks vastuvõetav, ma jäin rahule oma testimiskogemusega. Alla 5 isiku vastas samadele küsimustele "ebakindel" (Mullens et al., 2020)

2/3 uuringus osalenutest eelistas testimist kaaslaste poolt (vs artsid/õed) ja üle poole ütlesid, et nad õppisid nõustamise käigus midagi uut HIV ennetamise kohta. Fookusgrupi intervjuu näitas, et point-of-care kiirtest vähendab stigmat sagedasel testimas käimisel ja pakkus uudset võimalust GBM-idele avameelselt rääkida HIV ennetamisest ja seksuaalkäitumisest, tõstes nende teadlikkust HIV nakatumise vähendamise osas. Analüüs näitas, et teadmuse ülekanne toimus pigem nooremate ja kogukonnaga vähem seotud olevate GBM-ide hulgas (Leitinger et al., 2018).

TB patsientidest 47% olid nõus saama HIV alast nõustamist kogukonna tervisetöötajatelt ning 30% olid nõus HIV testimisega. Nõustamiseks eelistati arste ja testi tegemiseks meditsiinitehnolooge. Kaks kolmest kogukonna tervisetöötajast ei olnud ise nõus HIV testimise ja nõustamise teenust pakkuma, ent sama paljud leidsid, et nad oleksid seda nõus tegema kui nad saavad lisakoolitust. Grupiarutelus selgus, et kogukonna tervisetöötajad eelistasid ainult HIV nõustamist tegema. Programmijuhid pidasid HIV testimise ja nõustamise teenuste delegeerimist kogukonna tervisetöötajatele mõõdukalt võimalikuks (moderately feasible) (Sy et al., 2019).

tegemist lisa võimalusega testida

Kristel R:
Eesti kogukond on väike ehk tihti teatakse teineteist või teatakse ühiseid tuttavaid, mis võib mõjutada soovi tulla/mitte tulla kogukonna juurde testima. Samas annab kogukonna juures testimine kindlasti turvatunnet MSMidele, kes on lisaks transsoolised või mittebinaarsed. Teame, et trans kogukond on meditsiini teenustest samm kaugemal kui MSM. Eestis uuringuid tehtud ei ole. Aga seal kus tehtud on, on trans kodukond toodud ka HIV mõttes riskirühma.

Feasibility

Is the intervention feasible to implement?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

No

Probably no

Probably yes

Yes

Varies

Don't know

Tuleb leida mitte-tervishoiutöötajad, keda koolitada testima ja nõustama.
Eestis vajalik muudatus seadusandluses.

Hinnangute kokkuvõte

Hinnang
Problem

No

Probably no

Probably yes

Yes

Varies

Don't know
Desirable Effects

Trivial

Small

Moderate

Large

Varies

Don't know
Undesirable Effects

Large

Moderate

Small

Trivial

Varies

Don't know
Certainty of evidence

Very low

Low

Moderate

High

No included studies
Values

Important uncertainty or variability

Possibly important uncertainty or variability

Probably no important uncertainty or variability

No important uncertainty or variability
Balance of effects

Favors the comparison

Probably favors the comparison

Does not favor either the intervention or the comparison

Probably favors the intervention

Favors the intervention

Varies

Don't know
Resources required

Large costs

Moderate costs

Negligible costs and savings

Moderate savings

Large savings

Varies

Don't know
Certainty of evidence of required resources

Very low

Low

Moderate

High

No included studies
Cost effectiveness

Favors the comparison

Probably favors the comparison

Does not favor either the intervention or the comparison

Probably favors the intervention

Favors the intervention

Varies

No included studies
Equity

Reduced

Probably reduced

Probably no impact

Probably increased

Increased

Varies

Don't know
Acceptability

No

Probably no

Probably yes

Yes

Varies

Don't know
Feasibility

No

Probably no

Probably yes

Yes

Varies

Don't know

Soovituse tüüp

Conditional recommendation for the intervention

●

Kokkuvõte

Soovitus
Kõigi puhul, kel on näidustatud HIV-testimine, kaaluge lisaks tavapärastele testimismeetoditele vastava väljaõppe saanud mittetervishoiutöötaja tehtavat HIV-kiirtestimist.

Nõrk positiivne soovitus, madal tõendatuse aste

Kaalutlused alamrühmade osas

Rakenduskaalutlused
Urmeli Katus suhtleb Heli Laarmaniga, kuidas esitada ettepanek seadusandluse muutmiseks.

Jälgimine ja hindamine

Edasiste/täpsustavate uuringute vajadus

Kasutatud kirjandus

1. Can trained lay providers perform HIV testing services? A review of national HIV testing policies. BMC Research Notes; 2017

2. Lay provider HIV testing: A promising strategy to reach the undiagnosed key populations in Vietnam. PLOS ONE; 2018

3. Counselor- Versus Provider-Based HIV Screening in the Emergency Department: Results From the Universal Screening for HIV Infection in the Emergency Room (USHER) Randomized Controlled Trial. Annals of Emergency Medicine; 2011

4. Pharmacist Testers in Multidisciplinary Health care Team Expand HIV Point-of-Care Testing Program. Journal of Pharmacy Practice; 2014

5. Acceptability and feasibility of delegating HIV counseling and testing for TB patients to community health workers in the Philippines: a mixed methods study. BMC Public Health; 2019

6. Evaluation of the proficiency of trained non-laboratory health staffs and laboratory technicians using a rapid and simple HIV antibody test. AIDS research and therapy; 2005

7. Accuracy of un-supervised versus provider-supervised self-administered HIV testing in Uganda: A randomized implementation trial. AIDS and behavior; 2014

8. The impact of lay counselors on HIV testing rates: Quasi-experimental evidence from lay counselor redeployment in KwaZulu-Natal, South Africa. AIDS; 2018

9. HIV Point of Care Testing (PoCT) at Late-Night Sex on Premises Venues (SOPV) for Gay and Bisexual Men and Other Men Who Have Sex with Men (GBMSM): A Mixed Methods Analysis. AIDS and Behavior; 2020

10. Acceptability of Peer-Delivered HIV Testing and Counselling Among Men Who Have Sex with Men (MSM) and Transgender Women (TW) in Myanmar. AIDS and Behavior; 2018

11. A peer-led, community-based rapid HIV testing intervention among untested men who have sex with men in China: an operational model for expansion of HIV testing and linkage to care. Sexually Transmitted Infections; 2014

12. Providing universal access to antiretroviral therapy in Thyolo, Malawi through task shifting and decentralization of HIV/AIDS care: Task shifting to support universal access to ART. Tropical Medicine & International Health; 2010

13. Optimizing health worker roles to improve access to key maternal and newborn health interventions through taskshifting. Geneva: World Health Organization. 2014

14. Quality of home-based rapid HIV testing by community lay counsellors in a rural district of South Africa. Journal of the International AIDS Society; 2013

15. Acceptability and HIV Prevention Benefits of a Peer-Based Model of Rapid Point of Care HIV Testing for Australian Gay, Bisexual and Other Men Who Have Sex with Men. AIDS and Behavior; 2018

16. Expanding HIV testing and counselling into communities: Feasibility, acceptability, and effects of an integrated family planning/HTC service delivery model by Village Health Teams in Uganda. Health Policy and Planning; 2016

17. Performance of Rapid HIV Testing by Lay Counselors in the Field During the Behavioral and Biological Surveillance Survey Among Female Sex Workers and Men Who Have Sex With Men in Botswana:. JAIDS Journal of Acquired Immune Deficiency Syndromes; 2015

18. High accuracy of home-based community rapid HIV testing in rural Malawi. Journal of Acquired Immune Deficiency Syndromes (1999); 2010