Küsimus |
|
Kas kasutada sotsiaalvõrgustiku põhine lähenemine või standardravi/kohapõhine testimine/võrdlusgrupp puudub et tõsta kaasatust HIV-testimisse, olulise HIV nakatumise riskiga inimeste seas? |
|
Sihtrühm: |
et tõsta kaasatust HIV-testimisse, olulise HIV nakatumise riskiga inimeste seas |
Sekkumine: |
sotsiaalvõrgustiku põhine lähenemine |
Võrdlus: |
standardravi/kohapõhine testimine/võrdlusgrupp puudub |
Peamised tulemusnäitajad: |
Indeks kliendi partnerite ja sotsiaalsete kontaktide kaasatus HIV-testimisse (Uptake of HIV testing services among partners and social contacts of index clients) SVL vs. standardravi Esmakordselt testitavateni jõudmine (reaching first time testers) SVL vs. standardravi Indeks kliendi poolne sotsiaalvõrgustiku põhise lähenemise kasutuselevõtt ja rakendamine (Uptake of social network approaches to HTS among index clients) SVL vs. standardravi Jõudmine inimesteni kes pole hiljuti testinud (viimase aasta aja jooksul) (reaching non-recent testers (not tested in the past year)) SVL vs. standardravi Partnerite või sotsiaalvõrgustiku kontaktide arv kes tegid HIV-i testi ja kellel diagnoositi HIV-infektsioon (partners or contacts who tested for HIV and were diagnosed HIV-positive) SVL vs. standardravi Partnerite või sotsiaalvõrgustiku kontaktide arv kes tegid HIV-i testi ja kellel diagnoositi HIV-infektsioon SVL vs. tavaravi* kaasatus kliinilisele hindamisele ja ARV ravi alustamine indeks kliendi partnerite või sotsiaalvõrgustiku kontaktide seas, kelle HIV test oli positiivne (linkage to clinical assessment or ART initiation among partners or contacts who tested HIV positive) SVL vs. standardravi Kaasatus HIV-i ennetavatesse teenustesse pärast negatiivset testitulemust (linkage to prevention visit if HIV negative) SVL vs. standardravi Indeks kliendi partnerite ja sotsiaalsete kontaktide kaasatus HIV-testimisse (Uptake of HIV testing services among partners and social contacts of index clients) SVL vs. koha põhine testimine Esmakordselt testitavateni jõudmine (reaching first time testers) SVL vs koha põhine testimine Indeks kliendi poolne sotsiaalvõrgustiku põhise lähenemise kasutuselevõtt ja rakendamine (uptake of social networking approaches to HTS among index clients) SVL vs. koha põhine testimine jõudmine inimesteni kes pole hiljuti testinud (viimase aasta aja jooksul) (reaching non-recent testers (not tested in the past year)) SVL vs. koha põhine testimine partnerite või sotsiaalvõrgustiku kontaktide arv kes tegid HIV-i testi ja kellel diagnoositi HIV-infektsioon (partners or contacts who tested for HIV and were diagnosed HIV-positive) SVL vs. koha põhine testimine kaasatus kliinilisele hindamisele ja ARV ravi alustamine indeks kliendi partnerite või sotsiaalvõrgustiku kontaktide seas, kelle HIV test oli positiivne (linkage to clinical assessment or ART initiation among partners or contacts who tested HIV positive) SVL vs. koha põhine testimine kaasatus HIV-i ennetavatesse teenustesse pärast negatiivset testitulemust (linkage to prevention visit if HIV negative) SVL vs. koha põhine testimine Indeks kliendi partnerite ja sotsiaalsete kontaktide kaasatus HIV-testimisse (Uptake of HIV testing services among partners and social contacts of index clients) SVL vs. võrdlusgrupp puudub indeks kliendi seksuaalpartnerite kaasatus HIVST-sse SVL vs. võrdlusgrupp puudub* Esmakordselt testitavateni jõudmine (reaching first time testers) SVL vs. võrdlusgrupp puudub Indeks kliendi poolne sotsiaalvõrgustiku põhise lähenemise kasutuselevõtt ja rakendamine (Uptake of social network approaches to HTS among index clients) SVL vs. võrdlusgrupp puudub jõudmine inimesteni kes pole hiljuti testinud (viimase aasta aja jooksul) (reaching non-recent testers (not tested in the past year)) SVL vs. võrdlusgrupp puudub partnerite või sotsiaalvõrgustiku kontaktide arv kes tegid HIV-i testi ja kellel diagnoositi HIV-infektsioon (partners or contacts who tested for HIV and were diagnosed HIV-positive) SVL vs. võrdlusgrupp puudub partnerite või sotsiaalvõrgustiku kontaktide arv kes tegid HIV-i testi ja kellel diagnoositi HIV-infektsioon SVL vs. võrdlusgrupp puudub* partnerite või sotsiaalvõrgustiku kontaktide arv kes tegid HIV-i testi ja kellel diagnoositi HIV-infektsioon SVL vs. võrdlusgrupp puudub* kaasatus kliinilisele hindamisele ja ARV ravi alustamine indeks kliendi partnerite või sotsiaalvõrgustiku kontaktide seas, kelle HIV test oli positiivne (linkage to clinical assessment or ART initiation among partners or contacts who tested HIV positive) SVL vs. võrdlusgrupp puudub Ravile jõudmine indeks kliendi partnerite või sotsiaalvõrgustiku kontaktide seas, kelle HIV test oli positiivne SVL vs. võrdlusgrupp puudub* kaasatus HIV-i ennetavatesse teenustesse pärast negatiivset testitulemust (linkage to prevention visit if HIV negative) SVL vs. võrdlusgrupp puudub Sotsiaalsed kahjud või kõrvalmõjud (Social harms or adverse events among index clients or partners/contacts) SVL vs. võrdlusgrupp puudub |
Taust: |
<div data-contents="true"><div class="" data-block="true" data-editor="abqvh" data-offset-key="6uenp-0-0"><div data-offset-key="6uenp-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="6uenp-0-0"><span data-text="true">Sotsiaalvõrgustikupõhine lähenemine (SVL) on protsess, kus väljaõppe saanud teenusepakkuja kaasab HIV-positiivseid või olulise HIV-i nakatumise riskiga inimesi (riskirühma koolitatud esindaja), kes julgustaks, motiveeriks ja suunaks oma sotsiaalvõrgustikus olevaid seksuaalpartnereid, NSI-sid ja teisi sotsiaalvõrgustiku liikmeid testima. Sotsiaalvõrgustik on rühm inimesi, keda ühendavad eri tüüpi suhted, mis võivad esineda nii füüsilisel kui ka virtuaalsel kujul ( 21 ). SVL-i kasutatakse peamiselt olulise HIV-i riskiga inimeste seas. Olulise HIV-i nakatumise riskiga inimesed moodustavad üldrahvastikust ainult väikese osa, kuid risk HIV-infektsiooni nakatumiseks on võrreldes üldrahvastikuga nende seas oluliselt suurem ( 22 ). 2018. aastal oli Eestis 54% uutest HIV-i juhtudest olulise nakatumise riskiga isikute seas, sealhulgas 17% MSM-ide, 12% NSI-de ja 6% prostitutsiooni kaasatud isikute seas ( 22 ). Eestis hakati HIV-infektsiooni levikuteid registreerima alates 2010. aastast. 2018. aastal ilmunud raport tuvastas Eestis aastatel 2000–2017 kokku 7770 unikaalset HIV-diagnoosiga isikut. Kõigist HIV-diagnoosiga isikutest oli 80,1%-l juhtudest (n = 6226) nakatumisviis teadmata, 13,9% (n = 994) nakatusid heteroseksuaalsel teel, 5,8% (n = 450) narkootikume süstides, 0,7% meestevahelise seksi teel, 0,4% muul põhjustel ja 0,2%-l juhtudest levis nakkus emalt lapsele ( 23 ). Terviseameti 2018. aasta raporti põhjal oli aastatel 2012–2015 keskmiselt 20%-l HIV-i juhtudest levikuteeks narkootikumide süstimine, 2016. aastal langes see peaaegu poole võrra (13%-le) ja on aastate jooksul veelgi langenud. Aastatel 2012–2018 oli hinnanguliselt 35–55%-l juhtudest levikutee seksuaalne. Aastatel 2016–2019 ei esinenud emalt lapsele nakatumist. Kui aastatel 2012–2015 oli levikutee teadmata keskmiselt 20%-l juhtudest, siis 2016. aastal tõusis see 30%-le, 2017. aastal 40%-le ja 2018. aastal 50%-le ( 24 ). Eesti HIV-positiivsete patsientide andmekogu põhjal nakatusid 2013. aasta uutest HIV-infektsiooni juhtudest (n = 286) 53% heteroseksuaalsel teel (n = 157) ja 21% narkootikume süstides (n = 62) ( 25 ). </span></span></div></div></div>
|
ProblemIs the problem a priority? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Uute HIV-infektsiooni juhtude arv näitab globaalselt langustrendi. Kui 2010. aastal diagnoositi ülemaailmselt 2,1 millionit [1,6 million–2,7 million] uut HIV-infektsiooni juhtu, siis 2018. aastaks oli uute juhtude arv vähenenud 16% võrra 1,7 millionile [1,6 million–2,3 million] (UNAIDS, 2019). Eesti diagnoositi 2018. aastal 190 uut HIV-infektsiooni ja 2019. aastal oli vastav arv 178 (Terviseamet, 2020). Olulise riskiga inimesed moodustavad üldrahvastikust ainult väikese osa, kuid risk HIV-infektsiooni nakatumiseks on, võrreldes üldrahvastikuga, selles rahvastikurühmas oluliselt suurem (UNAIDS, 2019). 2018. aastal oli 54% uutest HIV-i juhtudest olulise nakatumise riskiga isikute seas, sealhulgas 17% MSM-ide, 12% NSI ja 6% prostitutsiooni kaasatud isikute seas (UNAIDS, 2019) 2018. aastal ilmunud raport tuvastas Eestis aastatel 2000-2017 kokku 7770 unikaalset HIV diagnoosiga isikut, kellest 2017. aasta lõpus oli 5939 elus. Kõigist HIV diagnoosiga isikutes 80,1% (n = 6226) nakatumisviis oli teadmata, 13,9% (n = 994) oli levikuviis heteroseksuaalne, 5,8% (n = 450) narkootikume süstides, 0,7% meestevaheline seks, 0,4% muu ja 0,2% emalt-lapsele (Lemsalu, 2018). Enne 2010. aastat Eestis HIV-infektsiooni levikuviisi ei registreeritud. Terviseameti raporti kohaselt (2018) oli 2012. aaastal registreeritud (n = 315) kõigist HIV-i juhtudest 22,9% levikuteeks narkootikumide süstimine, 40,6% seksuaalne, 1,3% emalt lapsele ja 35,2% teadmata. 2013. aastal oli registreeritud juhtudest (n = 325) 22,2% levikuteeks narkootikumide süstimine, 53,5% seksuaalne, 0,6% emalt lapsele, 23,7% teadmata. 2014. aastal oli registreeritud juhte 291. Levikuteeks 23,0% narkootikumide süstimine, 45,7% heteroseksuaalne, 1,0% homoseksuaalne, 10,0% seksuaalselt (täpsustamata), 1,7% emalt lapsel ja 18,6% teadmata. 2015. aastal oli juhte 270 ja levikuteeks 20,4% narkootikumide süstimine, 51,9% heteroseksuaalne, 6,7% homoseksuaalne, 1,5% seksuaalne-täpsustamata, 0,4% emalt lapsele ja 19,3% teadmata. 2016. aastal oli registreeritud juhtudel (n = 229) 13,1% levikuteeks narkootikumide süstimine, 49,5% heteroseksuaalne, 3,9% homoseksuaalne ja 30,1% teadmata. 2017. aastal diagnoositi 219 uut juhtu, millest 6,4% oli levikuteeks narkootikumide süstimine, 40,2 heteroseksuaalne, 7,3% homoseksuaalne, 5,0% täpsustamata-seksuaalne, 41,1% teadmata. 2018. aastal oli juhtude arv 190, 11% juhtudel oli levikuteeks narkootikumide süstimine, 22,6% heteroseksuaalne, 5,3% homoseksuaalne, 10% täpsustamata-seksuaalne ja 51% teadmata (Terviseamet, 2018). Sotsiaalvõrgustiku põhine lähenemine on strateegia, kus HIV-i testimise protsessi kaasatakse HIV-infektsiooni nakatunud või olulise nakatumise riskiga isikuid (indeks klient), kes julgustavad, motiveerivad ja kutsuvad oma sotsiaalvõrgustikus olevaid sekspartnereid, narkootikume süstivaid inimesi ja teisi sotsiaalvõrgustiku kontakte HIV-testimisele (WHO, 2019). Sotsiaalvõrgustik on kogum inimesi, keda ühendavad erinevat tüüpi suhted või käitumised (näiteks sekspartnerid ja narkootikumide süstimispartnerid), mis võivad esineda nii füüsilisel kui ka virtuaalsel kujul (WHO, 2019). WHO (2019) ütleb, et SVL põhinemist HIV-testimist võib pakkuda olulise HIV-i nakatumise riskiga inimestele osana komplekssest HIV ennetuse ja ravi programmist (nõrk soovitus, väga madal tõendatuse aste) (WHO, 2019). * käesolevas ravijuhendis on olulise riskiga isikud defineeritud kui narkootikume süstivad või süstinud inimesed, prostitutsiooni kaasatud isikud, meestega seksivad mehed, eespool nimetatud isikute sekspartnerid, isikud, kellel on olnud sekskontakt HIV-positiivse isikuga, isikud, kelle kallal on tarvitatud seksuaalvägivalda. |
Enne 2010. aastat Terviseamet nakatumise viisi ei registreerinud. Lisada tausta kas andmekogu pealt tehtud uuringute tulemusi või Terviseameti uusi tulemusi levikuteede kohta. Terviseamet 2012-2018 raport. Pilleriin Soodla: ca 1/3 tegelikult me praktikas levikuteed ei tea. Vanglas testitakse HIV-i suhtes vanglasse sisenedes ja oleku jooksul. Vanglates on hea testimise võimalus. Seetõttu meie Eestis vanglas olevaid inimesi kui olulise riskiga isikuid ei käsitle. |
Desirable EffectsHow substantial are the desirable anticipated effects? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Indeks kliendi partnerite ja sotsiaalsete kontaktide kaasatus HIV-testimisse (Uptake of HIV testing services among partners and social contacts of index clients) Kuus artiklit ja konverentsi abstrakti, mis kirjeldasid viie jälgimisuuringu tulemusi (sekkumise hindamine (Halkitis et al., 2011), enne ja pärast hindamine (Katz et al., 2016) (Potasin et al., 2018), prospektiivne kohortuuring (Clark et al., 2014) ja ristläbilõikeline uuring (Lillie et al., 2018)) käsitlesid indeks kliendi partnerite ja sotsiaalsete kontaktide kaasatust HIV-testimisse. Meta-analüüs, kaasas nendest kaks uuringut (Lillie et al., 2018, Potasin et al., 2018) võrdlesid SVL vs. standardravi indeks kliendi ja SV-kontaktide kaasamises HIV-testimisse RR 0,66 (95% CI 0,20; 2,24). Uuringute vahel esines oluline heterogeensus (I2 = 99,8%; p < 0.001), mis võis olla tingitud erinevustest uuringutes kasutatud sekkumistes, uuringu läbiviimiskohast (Cote d’Ivoire vs. Tai) või uuringukavandis (ristläbilõikeline vs. enne ja pärast hindamine). Üks uuring (Clark et al., 2014) hindas kaasatust HIV-testimisse SVL vs. asukoha põhine testimine (venue based testing) sh alternatiivse asukoha põhine testimine ja time-space sampling (TSS). TSS on metoodika kus etnograafilisi kaardistamise meetodeid kasutatakse et identifitseerida asukohti ja nende asukohtade kasutamist huvipakkuva rahvastikurühma poolt. Need asukohad ja kasutamise kõrghetked jagatakse asukoht-kuupäev-aeg kategooriatesse, mis seejärel valitakse juhuvaliku põhimõttel HIV testimise tegevusteks. Uuring leidis et 24 nn "seemet" ehk indeks klienti suutsid kahes laines värvata 103 inimest (4,3 inimest seemne kohta) oma SV-st HIV-testimisse. Võrdlusrühm kasutas TSS et läheneda 1562 isikule 34-s erinevas asukohas ja värbas HIV-testimisse 233 isikut (kaasatus 14,9%). Üks retrospektiivne kohortuuring (Cabrera et al., 2018) võrdles veebipõhiseid ja mitte veebipõhiseid SVL strateegiaid MSM-ide ja transsoolite isikute seas Guatemalas, El Salvador-is, Honduras ja Panamas. HIV-testimisele jõudmine oli suurerem mitte veebipõhiste lähenemiste vs. veebipõhiste lähenemiste puhul (98,5%; 10 187/10 343) compared to online approaches (33,7%, 2 096/6 219) (RR 0,51; 95% CI 0,49; 0,53). Effect is uncertain due to very low certainty evidence. Üks enne ja pärast uuring analüüsis (Katz et al., 2016) SVL Washingtoni Osariigis. Uuringus võrreldi varast SVL tegevuste rakendamist ("kerge SVL") ja intensiivset kogu-osariigi põhist jõupingutust SVL kasutamiseks HIV-testimise suurendamisel. Uuring leidis et intensiivse jõupingutuse ajal oli indeks kliendi kontaktide kaasatus 27,2% (3703/13600) ja kerge SVL ajal 12,7% (760/5974) (RR 1,90; 95% CI 1,76; 2,04). Lisaotsingu käigus tuvastati üks HIV-testimisse kaasatust uuriv jälgimisuuring: Giguere jt. (2020) puhul oli esialgselt tegemist New Yorgis ja NY San Juan-is läbi viidud 5a pikkuse RCTga (n = 279). Uuritavad olid MSM-id ja transsoolised prostitutsiooni kaasatud naised. Tegemist on esialgse uuringu alagrupi analüüsiga. Valimi moodustasid ainult transsoolised prostitutsiooni kaasatud naised (n = 22), kes randomiseeriti kahte rühma. Üks rühm sai sekkumise (neile anti HIVST mida kasutada oma seksuaalpartnerite peal, n = 11) ja teine ei saanud (anti kondoomid, n = 11). Analüüsi kaasati sekkumisrühma moodustanud uuritavate tulemused, kes pärast 3 kuulist uuringuperioodi pöördusid tagasi põhjalikuks intervjuuks (n = 10). 3 kuulise uuringuperioodi jooksul pakkusid uuritavad 50-le partnerile HIVST-i, partneritest 34 (68%) nõustusid ja 16 (32%) keeldusid (Giguere R, 2020). Esmakordselt testitavateni jõudmine (reaching first time testers) Neljas uuringus oli raporteeritud esmakordsete testitavateni jõudmist (Kan et al., 2018, Baytop et al., 2014, Clark et al., 2014, Lightfoot et al., 2018). Uuringud kasutasid erinevaid uuringukavandeid sealhulgas ristläbilõikeline (Baytop et al., 2014), psospektiivne kohortuuring (Kan et al., 2018, Clark et al., 2014) ja uuring kus võrdlusrühmaks olid tulemused maakonna andmetest (Lightfoot et al., 2018). Uuringutes võrreldi SVL mitte SVL lähenemistega (standardravi) ja/või asukoha põhiste sekkumistega (alternatiivse asukoha põhine testimine või TSS). Meta-analüüs, mis kaasas nendest uuringutest kolm (Kan et al., 2018, Baytop et al., 2014, Lightfoot et al., 2018) võrdles SVL standardraviga RR 4,11 (95% CI 0,50; 33,99) esmakordsete testitavateni jõudmisel nende hulgas keda testiti. Uuringute vahel oli suur ebakõla, mis võis seotud olla asjaoluga et üks suure valimiga uuring (Kan et al., 2018) näitas et SVL vähendas esmakordsete testijateni jõudmist ja kaks väikemat uuringut (Baytop et al., 2014, Lightfoot et al., 2018) näitasid soodsat efekti. Samuti esines suur heterogeensus (I2 97,5%, p < 0.001). Kuna uuringute võrdlusrühmas erinesid viidi läbi ka teine meta-analüüs (Baytop et al., 2014, Clark et al., 2014), mis võrdlesid SVL asukoha põhise lähenemisega RR 2,32 (95% CI 0,9; 10,91) (Fig. 4). Meta-analüüsi tulemuste heterogeensus võiv olla tingitud uuringurahvastikust (Afro-Ameerika MSM-id vs. MSM/transsoolised Peruulased). Indeks kliendi poolne sotsiaalvõrgustiku põhise lähenemise kasutuselevõtt ja rakendamine (Uptake of social network approaches to HTS among index clients) Üks retrospektiivne võrdlusgrupita kohortuuring (Ellen JM, 2013), mis viidi läbi USAs elavate HIV-positiivsete Afro-Ameerika MSM-ide seas, leidis et 38,9% (14/36) MSM-idest, keda kutsuti värbama oma kogukonna liikmeid, tegi seda. Jõudmine inimesteni kes pole hiljuti testinud (viimase aasta aja jooksul) (reaching non-recent testers (not tested in the past year)) Üks uuring (Lightfoot et al., 2018), mille võrdlusgrupiks olid maakonna andmed, hindas jõudmist inimesteni kes pole hiljuti testinud SVL vs. kogukonnapõhised standardravi HIV-testimise programmid. Uuring ei leidnud sekkumiste vahel olulist erinevust SVL (27/114; 23,6%) ja standardravi (251/1205; 20,8%) lähenemised (RR 1,1; 95%CI 0,78; 1,59). partnerite või sotsiaalvõrgustiku kontaktide arv kes tegid HIV-i testi ja kellel diagnoositi HIV-infektsioon (partners or contacts who tested for HIV and were diagnosed HIV-positive) 12 artiklit ja konverentsi abstrakti, mis kirjeldasid 11 uuringut raporteerisid HIV-infektsioonide arvu indeks kliendi partnerite või SV kontaktide seas. Seitse artiklit, mis kirjeldasid kuut uuringut võrdlesid SVL tavaravi lähenemistega (Kan et al., 2018, Baytop et al., 2014, Lightfoot et al., 2018, Lillie et al., 2018, Potasin et al., 2018, Smyrnov et al., 2018, Lillie et al., 2019). Uute juhtude määr SVL kontaktide seas oli 4,3% (519/11952) ja standardravi rühmas 2,4% (670/27955). Neid kuut uuringut kaasav meta-analüüs raporteeris SVL vs. standardravi HIV-juhtude tuvastamisel RR 1,67 (95% CI 1,16; 2,42). Esines kõrge heterogeensuse määr uuringute vahel (I2 84,1%, p < 0.001). Neli uuringut võrdlesid SVL asukoha põhiste testimise strateegiatega (Baytop et al., 2014, Clark et al., 2014, Guo et al., 2011, Halkitis et al., 2011). HIV-i juhtude tuvastamise määr SVL oli 14,4% (65/452) ja asukoha põhiste lähenemiste puhul 9,9% (86/865). Neid nelja uuringut kaasav meta-analüüs näitas et SVL vs. asukoha põhised strateegiad HIV-juhtude tuvastamisel RR 1,72 (95% CI 0,86; 3,41). Mõõdukas heterogeensus uuringute vahel (I2 73,9%, p = 0.009). Kahte uuringut (Katz et al., 2016, Cabrera et al., 2018) ei olnud võimalik kumbagi meta-analüüsi kaasata, tänu erinevustele võrdlusgruppides. Katz jt. (2016) puhul oli tegemist enne ja pärast analüüsiga, mis hindas HIV testimise propageerimist STI-ga MSM-ide partnerite seas. Uuring tuvastas 28 HIV-infektsiooniga partnerit 760 testitud kliendi seas (3,7%) SVL "kerge" perioodi vältel ja 52 HIV-infektsiooniga partnerit 3703 kliendi seas (1,4%) intensiivse SVL rakendamise käigus (RR 0,38; 95%CI 0,24; 0,59) (Katz et al., 2016). Cabrera Oliva (2018) poolt läbi viidud retrospektiivne kohortuuring võrdles HIV-i juhtude tuvastamist MSM-ide ja transsooliste inimeste seas Guatemalas, El Salvador-is, Honduras ja Panamas, kasutades veebipõhiseid vs. mitte veebipõhiseid SVL strateegiaid (Cabrera et al., 2018). HIV-i juhtude tuvastamise määr oli mitte veebipõhiste SVL seas kõrgem (3,9%, 406/10343) võrreldes veebipõhiste SVL strateegiatega (2,4%, 152/6219) (RR 0,63, 95% CI 0,53; 076). Lisaotsingu käigus tuvastati veel kolm uuringut, mis hindasid partnerite või SV kontaktide arvu kes tegid HIV-testi ja kellel diagnoositi HIV-infektsioon: Njagi et al. (2019) oli cluster-randomiseeritud uuring mis viidi läbi Nairobi-s, Keenias. Neli kliinikut randomiseeriti kahte rühma: SVL ja standardravi. Randomiseerimine oli kliiniku, mitte üksikisiku põhine.Uuringu valimi moodustasid MSM-id. SVL rühmas diagnoositi HIV 63-l uuritaval 258-st (24,4%) ja standardravi rühmas 15-l uuritaval 239-st (6,3%). Avaldumuskordajate suhe (IRR) 3,98 (95% CI 2,26; 7,03) (Njagi M, 2019). Ühes ilma võrdlusrühmata kirjeldavas jälgimisuuringus (McGoy SL, 2018) kaasasid kolm SVL spetsialisti 262 värbajat (indeks klienti), kelle sotsiaalvõrgustiku kontaktidest 1752 (6,8 inimest värbaja kohta) inimest läksid testima. HIV-i suhtes testiti 1752 isikut, kellest 158 (9,0%) test oli positiivne. Wesolowski jt. (2019) oli võrdlusrühmata kirjeldav jälgimisuuring. Valimi moodustas 40 HIV positiivset MSM-i. Andmeanalüüsi kaasati andmed HIV-positiivsetelt uuritavatelt, kes olid täitnud I küsimustiku ja ka järelkontrolli küsimustiku (n=40). Igale uuritavale anti kaks HIVST SV-kontaktidele jagamiseks. 36 uuritavat (90%) jagasid välja vähemalt ühe HIVST. 74% testidest (59/80) jagati SV-kontaktidele, 11% (9/80) kasutati uuritavate (värbajate) enda poolt, 15% (12/80) jäid kasutamata. Uuritavad raporteerisid teadvat 31 välja antud testi tulemust, kus 27 (87%) olid negatiivsed, 2 (7%) ebaõnnestusid ja 2 (7%) olid positiivsed (Wesolowski L, 2019). Kaasatus kliinilisele hindamisele ja ARV ravi alustamine indeks kliendi partnerite või sotsiaalvõrgustiku kontaktide seas, kelle HIV test oli positiivne (linkage to clinical assessment or ART initiation among partners or contacts who tested HIV positive) Üks uuring (Cabrera et al., 2018) hindas ravile jõudmist või ARv ravi alustamist HIV-positiivse testitulemusega isikute seas Guatemalas, El Salvador-is, Honduras ja Panamas . Veebipõhise SVL rühmas jõudis ravile 63,8% (97/152) HIV-infektsiooni diagnoosiga MSM-idest või transsoolistest uuritavatest ja 54,4% (221/406) mitte veebipõhise SVL rühmas (RR 1,11; 95% CI 0,92; 1,33) (Cabrera et al., 2018). Lisaotsingu käigus leiti üks uuring mis käsitles ravile jõudmist pärast positiivset HIV-testi: HIV-testi tegi 1752 isikut, neist 158 test oli positiivne. 78-l (49,4%) neist oli varasemalt diagnoositud HIV-infektsioon ja 80 (50,6%) puhul oli tegemist esmase HIV-infektsiooni diagnoosiga. 78-st varasema HIV-i diagnoosiga isikust 31 (39,7) said ravi ja 47 (60,3%) ei saanud. Kõik varasema HIV-i diagnoosiga uuritavad suunati uuesti ravile. Varasema HIV-i diagnoosiga isikutest 27 (57,4%) jõudis ravile ja 20 (42,6%) ei jõudnud. Kõik esmase HIV-i diagnoosiga uuritavad suunati ravile, nendest 44 (55%) jõudis ravile ja 36 (45%) ei jõudnud ravile (McGoy SL, 2018). kaasatus HIV-i ennetavatesse teenustesse pärast negatiivset testitulemust (linkage to prevention visit if HIV negative) Üks ilma võrdlusgrupita uuring (Linjongrat et al., 2018) raporteeris tulemusi HIV-ennetavatesse tegevustesse pärast negatiivset testitulemust. Tais läbi viidud uuringus jõudis 9506 negatiivse testitulemusega isikust 531 (5,6%) HIV-i ennetava teenuse visiidile. Sotsiaalsed kahjud või kõrvalmõjud indeks klientide või nende partnerite/SV kontaktide seas (social harms or adverse events among index clients or partners/contact) Kaks ilma võrdlusgrupita uuringut raporteerisid sotsiaalseid kahjusid või kõrvalmõjusid uuringute käigus mille eesmärk oli HIVST jagamine SVL kaudu MSM-ide seas USAs (Carballo-Dieguez A, 2012) ja prostitutsiooni kaasatud naiste seas Keenias (Thirumurthy H, 2016). Üldine kõrvalmõjude määr ideksklientide seas oli 5,5% (7/128). Raporteeritud juhtude seas oli viis verbaalset vaidlust (MSM-id) (Carballo-Dieguez A, 2012) ja kaks intiimpartnerite vahelist vägivalla juhtu pärast HIVST kliendiga (prostitutsiooni kaasatud naised) (Thirumurthy H, 2016). |
Tervise Arengu Instituut soetas HIV-enesetestid (HIVST) esmakordselt 2019. aastal septembri lõpp-oktoobri algus. On inimesi kelleni muul viisil ei jõua. Hetkel jagavad HIv-eneseteste erinevad keskused/mittetulundusühingud (sotsiaaltöötaja, kogemusnõustaja, tugiisikud) annavad keskusesse tulnud kliendile, vajadusel kaasa partnerile. Haare Eestis täna väike. |
Undesirable EffectsHow substantial are the undesirable anticipated effects? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Indeks kliendi partnerite ja sotsiaalsete kontaktide kaasatus HIV-testimisse (Uptake of HIV testing services among partners and social contacts of index clients) Kuus artiklit ja konverentsi abstrakti, mis kirjeldasid viie jälgimisuuringu tulemusi (sekkumise hindamine (Halkitis et al., 2011), enne ja pärast hindamine (Katz et al., 2016) (Potasin et al., 2018), prospektiivne kohortuuring (Clark et al., 2014) ja ristläbilõikeline uuring (Lillie et al., 2018)) käsitlesid indeks kliendi partnerite ja sotsiaalsete kontaktide kaasatust HIV-testimisse. Meta-analüüs, kaasas nendest kaks uuringut (Lillie et al., 2018, Potasin et al., 2018) võrdlesid SVL vs. standardravi indeks kliendi ja SV-kontaktide kaasamises HIV-testimisse RR 0,66 (95% CI 0,20; 2,24). Uuringute vahel esines oluline heterogeensus (I2 = 99,8%; p < 0.001), mis võis olla tingitud erinevustest uuringutes kasutatud sekkumistes, uuringu läbiviimiskohast (Cote d’Ivoire vs. Tai) või uuringukavandis (ristläbilõikeline vs. enne ja pärast hindamine). Üks uuring (Clark et al., 2014) hindas kaasatust HIV-testimisse SVL vs. asukoha põhine testimine (venue based testing) sh alternatiivse asukoha põhine testimine ja time-space sampling (TSS). TSS on metoodika kus etnograafilisi kaardistamise meetodeid kasutatakse et identifitseerida asukohti ja nende asukohtade kasutamist huvipakkuva rahvastikurühma poolt. Need asukohad ja kasutamise kõrghetked jagatakse asukoht-kuupäev-aeg kategooriatesse, mis seejärel valitakse juhuvaliku põhimõttel HIV testimise tegevusteks. Uuring leidis et 24 nn "seemet" ehk indeks klienti suutsid kahes laines värvata 103 inimest (4,3 inimest seemne kohta) oma SV-st HIV-testimisse. Võrdlusrühm kasutas TSS et läheneda 1562 isikule 34-s erinevas asukohas ja värbas HIV-testimisse 233 isikut (kaasatus 14,9%). Üks retrospektiivne kohortuuring (Cabrera et al., 2018) võrdles veebipõhiseid ja mitte veebipõhiseid SVL strateegiaid MSM-ide ja transsoolite isikute seas Guatemalas, El Salvador-is, Honduras ja Panamas. HIV-testimisele jõudmine oli suurerem mitte veebipõhiste lähenemiste vs. veebipõhiste lähenemiste puhul (98,5%; 10 187/10 343) compared to online approaches (33,7%, 2 096/6 219) (RR 0,51; 95% CI 0,49; 0,53). Effect is uncertain due to very low certainty evidence. Üks enne ja pärast uuring analüüsis (Katz et al., 2016) SVL Washingtoni Osariigis. Uuringus võrreldi varast SVL tegevuste rakendamist ("kerge SVL") ja intensiivset kogu-osariigi põhist jõupingutust SVL kasutamiseks HIV-testimise suurendamisel. Uuring leidis et intensiivse jõupingutuse ajal oli indeks kliendi kontaktide kaasatus 27,2% (3703/13600) ja kerge SVL ajal 12,7% (760/5974) (RR 1,90; 95% CI 1,76; 2,04). Lisaotsingu käigus tuvastati üks HIV-testimisse kaasatust uuriv jälgimisuuring: Giguere jt. (2020) puhul oli esialgselt tegemist New Yorgis ja NY San Juan-is läbi viidud 5a pikkuse RCTga (n = 279). Uuritavad olid MSM-id ja transsoolised prostitutsiooni kaasatud naised. Tegemist on esialgse uuringu alagrupi analüüsiga. Valimi moodustasid ainult transsoolised prostitutsiooni kaasatud naised (n = 22), kes randomiseeriti kahte rühma. Üks rühm sai sekkumise (neile anti HIVST mida kasutada oma seksuaalpartnerite peal, n = 11) ja teine ei saanud (anti kondoomid, n = 11). Analüüsi kaasati sekkumisrühma moodustanud uuritavate tulemused, kes pärast 3 kuulist uuringuperioodi pöördusid tagasi põhjalikuks intervjuuks (n = 10). 3 kuulise uuringuperioodi jooksul pakkusid uuritavad 50-le partnerile HIVST-i, partneritest 34 (68%) nõustusid ja 16 (32%) keeldusid (Giguere R, 2020). Esmakordselt testitavateni jõudmine (reaching first time testers) Neljas uuringus oli raporteeritud esmakordsete testitavateni jõudmist (Kan et al., 2018, Baytop et al., 2014, Clark et al., 2014, Lightfoot et al., 2018). Uuringud kasutasid erinevaid uuringukavandeid sealhulgas ristläbilõikeline (Baytop et al., 2014), psospektiivne kohortuuring (Kan et al., 2018, Clark et al., 2014) ja uuring kus võrdlusrühmaks olid tulemused maakonna andmetest (Lightfoot et al., 2018). Uuringutes võrreldi SVL mitte SVL lähenemistega (standardravi) ja/või asukoha põhiste sekkumistega (alternatiivse asukoha põhine testimine või TSS). Meta-analüüs, mis kaasas nendest uuringutest kolm (Kan et al., 2018, Baytop et al., 2014, Lightfoot et al., 2018) võrdles SVL standardraviga RR 4,11 (95% CI 0,50; 33,99) esmakordsete testitavateni jõudmisel nende hulgas keda testiti. Uuringute vahel oli suur ebakõla, mis võis seotud olla asjaoluga et üks suure valimiga uuring (Kan et al., 2018) näitas et SVL vähendas esmakordsete testijateni jõudmist ja kaks väikemat uuringut (Baytop et al., 2014, Lightfoot et al., 2018) näitasid soodsat efekti. Samuti esines suur heterogeensus (I2 97,5%, p < 0.001). Kuna uuringute võrdlusrühmas erinesid viidi läbi ka teine meta-analüüs (Baytop et al., 2014, Clark et al., 2014), mis võrdlesid SVL asukoha põhise lähenemisega RR 2,32 (95% CI 0,9; 10,91) (Fig. 4). Meta-analüüsi tulemuste heterogeensus võiv olla tingitud uuringurahvastikust (Afro-Ameerika MSM-id vs. MSM/transsoolised Peruulased). Indeks kliendi poolne sotsiaalvõrgustiku põhise lähenemise kasutuselevõtt ja rakendamine (Uptake of social network approaches to HTS among index clients) Üks retrospektiivne võrdlusgrupita kohortuuring (Ellen JM, 2013), mis viidi läbi USAs elavate HIV-positiivsete Afro-Ameerika MSM-ide seas, leidis et 38,9% (14/36) MSM-idest, keda kutsuti värbama oma kogukonna liikmeid, tegi seda. Jõudmine inimesteni kes pole hiljuti testinud (viimase aasta aja jooksul) (reaching non-recent testers (not tested in the past year)) Üks uuring (Lightfoot et al., 2018), mille võrdlusgrupiks olid maakonna andmed, hindas jõudmist inimesteni kes pole hiljuti testinud SVL vs. kogukonnapõhised standardravi HIV-testimise programmid. Uuring ei leidnud sekkumiste vahel olulist erinevust SVL (27/114; 23,6%) ja standardravi (251/1205; 20,8%) lähenemised (RR 1,1; 95%CI 0,78; 1,59). partnerite või sotsiaalvõrgustiku kontaktide arv kes tegid HIV-i testi ja kellel diagnoositi HIV-infektsioon (partners or contacts who tested for HIV and were diagnosed HIV-positive) 12 artiklit ja konverentsi abstrakti, mis kirjeldasid 11 uuringut raporteerisid HIV-infektsioonide arvu indeks kliendi partnerite või SV kontaktide seas. Seitse artiklit, mis kirjeldasid kuut uuringut võrdlesid SVL tavaravi lähenemistega (Kan et al., 2018, Baytop et al., 2014, Lightfoot et al., 2018, Lillie et al., 2018, Potasin et al., 2018, Smyrnov et al., 2018, Lillie et al., 2019). Uute juhtude määr SVL kontaktide seas oli 4,3% (519/11952) ja standardravi rühmas 2,4% (670/27955). Neid kuut uuringut kaasav meta-analüüs raporteeris SVL vs. standardravi HIV-juhtude tuvastamisel RR 1,67 (95% CI 1,16; 2,42). Esines kõrge heterogeensuse määr uuringute vahel (I2 84,1%, p < 0.001). Neli uuringut võrdlesid SVL asukoha põhiste testimise strateegiatega (Baytop et al., 2014, Clark et al., 2014, Guo et al., 2011, Halkitis et al., 2011). HIV-i juhtude tuvastamise määr SVL oli 14,4% (65/452) ja asukoha põhiste lähenemiste puhul 9,9% (86/865). Neid nelja uuringut kaasav meta-analüüs näitas et SVL vs. asukoha põhised strateegiad HIV-juhtude tuvastamisel RR 1,72 (95% CI 0,86; 3,41). Mõõdukas heterogeensus uuringute vahel (I2 73,9%, p = 0.009). Kahte uuringut (Katz et al., 2016, Cabrera et al., 2018) ei olnud võimalik kumbagi meta-analüüsi kaasata, tänu erinevustele võrdlusgruppides. Katz jt. (2016) puhul oli tegemist enne ja pärast analüüsiga, mis hindas HIV testimise propageerimist STI-ga MSM-ide partnerite seas. Uuring tuvastas 28 HIV-infektsiooniga partnerit 760 testitud kliendi seas (3,7%) SVL "kerge" perioodi vältel ja 52 HIV-infektsiooniga partnerit 3703 kliendi seas (1,4%) intensiivse SVL rakendamise käigus (RR 0,38; 95%CI 0,24; 0,59) (Katz et al., 2016). Cabrera Oliva (2018) poolt läbi viidud retrospektiivne kohortuuring võrdles HIV-i juhtude tuvastamist MSM-ide ja transsooliste inimeste seas Guatemalas, El Salvador-is, Honduras ja Panamas, kasutades veebipõhiseid vs. mitte veebipõhiseid SVL strateegiaid (Cabrera et al., 2018). HIV-i juhtude tuvastamise määr oli mitte veebipõhiste SVL seas kõrgem (3,9%, 406/10343) võrreldes veebipõhiste SVL strateegiatega (2,4%, 152/6219) (RR 0,63, 95% CI 0,53; 076). Lisaotsingu käigus tuvastati veel kolm uuringut, mis hindasid partnerite või SV kontaktide arvu kes tegid HIV-testi ja kellel diagnoositi HIV-infektsioon: Njagi et al. (2019) oli cluster-randomiseeritud uuring mis viidi läbi Nairobi-s, Keenias. Neli kliinikut randomiseeriti kahte rühma: SVL ja standardravi. Randomiseerimine oli kliiniku, mitte üksikisiku põhine.Uuringu valimi moodustasid MSM-id. SVL rühmas diagnoositi HIV 63-l uuritaval 258-st (24,4%) ja standardravi rühmas 15-l uuritaval 239-st (6,3%). Avaldumuskordajate suhe (IRR) 3,98 (95% CI 2,26; 7,03) (Njagi M, 2019). Ühes ilma võrdlusrühmata kirjeldavas jälgimisuuringus (McGoy SL, 2018) kaasasid kolm SVL spetsialisti 262 värbajat (indeks klienti), kelle sotsiaalvõrgustiku kontaktidest 1752 (6,8 inimest värbaja kohta) inimest läksid testima. HIV-i suhtes testiti 1752 isikut, kellest 158 (9,0%) test oli positiivne. Wesolowski jt. (2019) oli võrdlusrühmata kirjeldav jälgimisuuring. Valimi moodustas 40 HIV positiivset MSM-i. Andmeanalüüsi kaasati andmed HIV-positiivsetelt uuritavatelt, kes olid täitnud I küsimustiku ja ka järelkontrolli küsimustiku (n=40). Igale uuritavale anti kaks HIVST SV-kontaktidele jagamiseks. 36 uuritavat (90%) jagasid välja vähemalt ühe HIVST. 74% testidest (59/80) jagati SV-kontaktidele, 11% (9/80) kasutati uuritavate (värbajate) enda poolt, 15% (12/80) jäid kasutamata. Uuritavad raporteerisid teadvat 31 välja antud testi tulemust, kus 27 (87%) olid negatiivsed, 2 (7%) ebaõnnestusid ja 2 (7%) olid positiivsed (Wesolowski L, 2019). Kaasatus kliinilisele hindamisele ja ARV ravi alustamine indeks kliendi partnerite või sotsiaalvõrgustiku kontaktide seas, kelle HIV test oli positiivne (linkage to clinical assessment or ART initiation among partners or contacts who tested HIV positive) Üks uuring (Cabrera et al., 2018) hindas ravile jõudmist või ARv ravi alustamist HIV-positiivse testitulemusega isikute seas Guatemalas, El Salvador-is, Honduras ja Panamas . Veebipõhise SVL rühmas jõudis ravile 63,8% (97/152) HIV-infektsiooni diagnoosiga MSM-idest või transsoolistest uuritavatest ja 54,4% (221/406) mitte veebipõhise SVL rühmas (RR 1,11; 95% CI 0,92; 1,33) (Cabrera et al., 2018). Lisaotsingu käigus leiti üks uuring mis käsitles ravile jõudmist pärast positiivset HIV-testi: HIV-testi tegi 1752 isikut, neist 158 test oli positiivne. 78-l (49,4%) neist oli varasemalt diagnoositud HIV-infektsioon ja 80 (50,6%) puhul oli tegemist esmase HIV-infektsiooni diagnoosiga. 78-st varasema HIV-i diagnoosiga isikust 31 (39,7) said ravi ja 47 (60,3%) ei saanud. Kõik varasema HIV-i diagnoosiga uuritavad suunati uuesti ravile. Varasema HIV-i diagnoosiga isikutest 27 (57,4%) jõudis ravile ja 20 (42,6%) ei jõudnud. Kõik esmase HIV-i diagnoosiga uuritavad suunati ravile, nendest 44 (55%) jõudis ravile ja 36 (45%) ei jõudnud ravile (McGoy SL, 2018). kaasatus HIV-i ennetavatesse teenustesse pärast negatiivset testitulemust (linkage to prevention visit if HIV negative) Üks ilma võrdlusgrupita uuring (Linjongrat et al., 2018) raporteeris tulemusi HIV-ennetavatesse tegevustesse pärast negatiivset testitulemust. Tais läbi viidud uuringus jõudis 9506 negatiivse testitulemusega isikust 531 (5,6%) HIV-i ennetava teenuse visiidile. Sotsiaalsed kahjud või kõrvalmõjud indeks klientide või nende partnerite/SV kontaktide seas (social harms or adverse events among index clients or partners/contact) Kaks ilma võrdlusgrupita uuringut raporteerisid sotsiaalseid kahjusid või kõrvalmõjusid uuringute käigus mille eesmärk oli HIVST jagamine SVL kaudu MSM-ide seas USAs (Carballo-Dieguez A, 2012) ja prostitutsiooni kaasatud naiste seas Keenias (Thirumurthy H, 2016). Üldine kõrvalmõjude määr ideksklientide seas oli 5,5% (7/128). Raporteeritud juhtude seas oli viis verbaalset vaidlust (MSM-id) (Carballo-Dieguez A, 2012) ja kaks intiimpartnerite vahelist vägivalla juhtu pärast HIVST kliendiga (prostitutsiooni kaasatud naised) (Thirumurthy H, 2016). |
Sihtrühma esindaja sõnul on Eestis enesetestimise harjumus väike. Töörühma sõnul NSI-de seas huvitatavus madal aga kui pakkuda siis üldiselt võetakse vastu. Pole tagasisidet mis on juhtunud pärast partnerile HIV-testi pakkumisel. |
Certainty of evidenceWhat is the overall certainty of the evidence of effects? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
|
Eesti pole SVL lähenemist väga rakendanud. Mida pole praktikas Eestis teinud ei saa öelda et töötab/ei tööta. |
ValuesIs there important uncertainty about or variability in how much people value the main outcomes? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Uuringutes eraldi tõendus puudub. |
Huvi sõltub sihtrühma grupist (haridusest, vanusest, demograafilisest taustast). Osati huvi suur ja osati puudub. Prostitutsiooni kaasatud naisi lihtne kaasata. Gruppide lõikes erinevus aga võimaluste mitmekesisus on sihtrühmale oluline. Kättesaadavuste mitmekesisus ja erinevus on oluline - et oleks erinevad võimalused olemas. |
Balance of effectsDoes the balance between desirable and undesirable effects favor the intervention or the comparison? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Tõendus WHO (2019) poolt koostatud meta-analüüsidest on väga madala tõendatuse astmega. Erinevus SVL ja standardravi vahel olulise riskiga inimeste kaasamisel HIV-testimisse või esmakordselt testitavateni jõudmisel ei erinenud sekkumiste vahel. SVL vs. standardravi suutis testitavate seas tuvastada rohkem HIV-infektsiooniga isikuid 1,67 (95% CI 1,16; 2,42) (Katz D, 2019). Kaks ilma võrdlusgrupita uuringut raporteerisid sotsiaalseid kahjusid või kõrvalmõjusid uuringute käigus mille eesmärk oli HIVST jagamine SVL kaudu MSM-ide seas USAs (Carballo-Diéguez et al., 2012) ja prostitutsiooni kaasatud naiste seas Keenias (Thirumurthy H, 2016). Üldine kõrvalmõjude määr ideksklientide seas oli 5,5% (7/128). Raporteeritud juhtude seas oli viis verbaalset vaidlust (MSM-id) (Carballo-Diéguez et al., 2012) ja kaks intiimpartnerite vahelist vägivalla juhtu pärast HIVST kliendiga (prostitutsiooni kaasatud naised) (Thirumurthy H, 2016). |
Väga madal tõendatuse aste, ei tea sihtrühma arvamust. Töörühm arvab et kuigi me pole seda teinud sekkumisena siis enne kui otsustada kas töötab või mitte tuleb Eesti proovida (piloteerida). Negatiivsed mõjud suure tõenäosusega väiksed ja sihtrühma ei kahjusta. |
Resources requiredHow large are the resource requirements (costs)? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
SVL nõuab riskirühma kuuluvate inimeste ehk nn "seemnete" välja koolitamist. HIVST tegemine nõuab eraldi väljaõpet. Mitmetes uuringutes pakutakse nii seemnetele kui ka HIV-testi tegevatele SV-liikmetele erinevaid mitterahalisi stiimuleid (nt kinkekaart) või kulude kompenseerimist. Uuringutes on kasutatud ka HIVST tasuta jagamist. |
Ühe inimese kohta potentsiaalne kulu oleks võimalik hinnanguliselt arvutada. |
Certainty of evidence of required resourcesWhat is the certainty of the evidence of resource requirements (costs)? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Uuringud SVL kulude kohta Eestid puuduvad. |
Ühe inimese kohta potentsiaalne kulu oleks võimalik hinnanguliselt arvutada Tervise Arengu Instituudi andmetel. |
Cost effectivenessDoes the cost-effectiveness of the intervention favor the intervention or the comparison? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Info SVL kulutõhususe kohta Eestis puudub. WHO ülevaade tuvastas kolm uuringut mis käsitlesid SVL kulutõhusust. Üks uuringutest oli teostatud Indias ja kaks USA-s. Golden jt. (2006) raporteerisid et kulu ühe testitud SV-kontakti kohta oli $191 , kui indeks klient oli MSM (Golden MR, 2006). Kulu ühe HIV-infektsiooni kohta Indias oli väga varieeruv olles $189 kuni $61 165 MSM-ide SV-kontaktide hulgas ja $51 kuni $ 2072 NSI-te kontaktide hulgas. Kulusid mõjutas HIV-i levimus, kulud tõusid kui indeks kliendi kontaktide hulgas tuvastati vähe HIV-infektsiooniga isikuid (Solomon SS, 2017). Zulliger jt. (2017) näitas et SVL oli USA-s võrreldes teiste testimise strateegiatega MSMide seas kulutõhus. Kulutõhusus tuli uutest HIV-i juhtudest. Uuringu ala-analüüs linnade kaupa näitas et SVL ei olnud kulutõhus olukorras kus HIV-i diagnoosid puudusid (Zulliger R, 2017) |
Kui on õigele sihtrühmale suunatud siis suure tõenäosusega kulutõhus. |
EquityWhat would be the impact on health equity? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
|
Olulise riskiga sihtrühmade seas vähe inimesi kes läheks ostma - majanduslikud põhjused. Tervise võrdsus suureneb kui pakkuda riskirühmadele testimise võimalust. |
AcceptabilityIs the intervention acceptable to key stakeholders? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
WHO (2019) poolt koostatud ülevaade sihtrühma väärtustest ja eelistustest kaasas 14 uuringut (Balan I, 2016, Beougher et al., 2015, Carballo-Diéguez et al., 2012, Carballo-Diéguez et al., 2012, Chanda MM, 2017, Fields E, 2016, Flavien TN, 2017, Godbole S, 2017, Maman et al., 2017, Mitchell et al., 2015, Sharma et al., 2017, Tobin et al., 2018, Woodward et al., 2010, Xu H, 2018). Valdavas osa uuringutest, mis raporteerisid informatsiooni väärtustest ja eelistustest, olid uuritavateks homoseksuaalid, biseksuaalid ja/või MSM-id. Kaks kvalitatiivset uuringut (Fields E, 2016, Tobin et al., 2018), mis viidi läbi Baltimore-is noorte mustanahaliste MSM-ide seas, näitas et geo-sotsiaalsed suhtlusvõrgustiku äppisid suhtluseks HIV-i ennetuse ja ravi teemadel-, kaaslaste (teiste mustanahaliste noorte MSM-ide) kaudu läbi viidud teavitustegevusi- ja mentorlusprogrammi, mis sisaldas SVL ja väljaõpet et propageerida kodust HIV-i ja teiste STI testide tegemist, peeti üldiselt vastuvõetavaks. Uuritavad pidasid SVL ja koduseid HIV-i ja teiste STI teste uudseteks ja täpseteks, kuid olid mures oma seksuaalkäitumise avalikuks tuleku pärast (Fields E, 2016, Tobin et al., 2018). Üks kvalitatiivne uuring, mis kaasas homoseksuaalseid mehi San Fransisco-st, kes olid paarisuhtes (mõlemad HIV-negatiivsed või üks HIV-negatiive ja üks -positiivne), viitas et üks partner võib mõjutada teise suhtumist HIV-testimisse (Beougher et al., 2015). Woodward jt. (2010) tulemused näitasid et Ühendkuningriigis elavad HIV-positiivsed MSM-id on potentsiaalselt altid värbama oma SV kontakte. Valmisolek sõltub uuringu meetodist (värbamiseks kasutatavast meetodist) ja kompensatsiooni tasemest (Woodward et al., 2010) Carballo-Dieguez (2012), Sharma (2017) ja Balan (2016) leidsid et MSM-id pidasid HIVST jagamist kui ka enesetestimist vastuvõetavaks. Uuritavatest 91%-le oli vastuvõetav oraalsete HIVST testide jagamine ja 79% kapillaarvere HIVST testide jagamine (Sharma et al., 2017). Carballo-Diguez jt. 2012 leidsid et 80% uuritavatest oli oraalne HIVST vastuvõetav (Carballo-Diéguez et al., 2012). Balan jt. (2016) leidsid et kapillaarvere HIVST oli samuti enamikele vastuvõetav (Balan I, 2016). Vastuvõetavust mõjutas testide kättesaadavus ja see kas nad olid tasuta. Mitchell jt. (2015) leidsid et umbes pooled uuritavad kasutaksid tõenäoliselt või väga tõenäoliselt HIVST oma sekspartneritega. Vastuvõetavus oli suurem neil, kes polnud monogaamses suhtes (Mitchell et al., 2015). Xu jt. (2018) leidsid et enamik küsimustikule vastajad soovitaksid HIVST oma sekspartneritele. Vastuvõtlikust mõjutas positiivselt hiljutine HIV-infektsiooni diagnoos või mõne kaaslase kogemus (peer experience) (Xu H, 2018). Ristläbilõikeline uuring Carballo-Diegues jt. (2012) , kus 27 uuritavat pakkusid 124 partnerile HIVST, 101 partnerit olid nõus. Kvalitatiivsete itervjuude käigus raporteerisid uuritavad et neile meeldisid HIVST ja olid vastuvõtlikud HIVST tegemisele enne seksi (Carballo-Diéguez et al., 2012). Balan jt. (2016) uuritavad tõid esile et neile meeldis uuringus kasutatud sekkumise "mChip" võimekus ka teisi STI testida, meetodi kasutamismugavust ja kiirust (Balan I, 2016). HIV negatiivsed, kuid olulise nakatumisriskiga mehed raporteerisid et nad tundisid et saavad oraalse HIVST tulemusi usaldada (Carballo-Diéguez et al., 2012). Lisaotsingu käigus tuvastati üks risläbilõikeline kvalitatiivne uuring mis kaasas 74 MSM-i (19-30 eluaastat) vanuses ja 18 tervishoiutöötajat (vanuses 25-46 eluaastat). Valdav osa uuritavaid pidad HIVST kasulikuks ning peamisi testimisega seotud takistusi (kaugus testimist pakkuvatest asutustest, pikad ooteajad, testimise teenuste ebasõbralikkus MSM-ide suhtes, stigma ja diskrimineerimine) vähendavaks sekkumiseks. Lisaks toodi esile vähenenud kulusid. Enamik ootas et HIVST oleksid tasuta või taskukohase hinnaga. Valdav osa uuritavatest pidas HIVST jagamist läbi kaaslaste võrgustike (peer networks) efektiivseks ja kättesaadavaks lahenduseks. Eelistatud kanaliteks olid kaas MSM-id (eriti liidrid/eeskujud), MSM-ide hot spots, LGBT kogukonnad, MSM-ide sõbralikud asutused ja era apteegid. Osad uuritavad pakkusid välja ka tervishoiutöötajate poolset jagamist sest nad usaldasid et nende käest saab usaldusväärseid teste (Okoboi S, 2019). Väljakutsetest HIVST pakkumisel toodi välja hirm et partner läheb endast välja või vihastab (Sharma et al., 2017). Väljakutsetes teistega koos testi tehes toodi välja et ei soovitud et teine saaks teada testitulemuse. Uuringus Carballo-Dieguez jt. (2012) toodi välja kartus et testimine rikub "seksi tuju", potensiaalsed testimise asukohad, alkoholi ja narkootikumide tarbimine (Carballo-Diéguez et al., 2012). Uuringus kus teostati HIVST raporteeririti ärevust ja partneri agressiivset reaktsiooni (Carballo-Diéguez et al., 2012). Osad MSM-id ja transsoolised naised väljendasid muret uuringus kasutatud sekkumise "mChip" disaini ja, vere, kui uurigu materjali osas. Lisaks tekitas muret privaatsus (Balan I, 2016). Zambia cis-soolised prostitutsiooni kaasatud - või eelnevalt kaasatud naised, kes tegutsesid kaaslaste õpetajatena (peer educators) tõid seksipartnerite võrgustiku kasutamise esile kui HIV-testimist hõlbustava strateegia (Chanda MM, 2017). Flavien jt. (2017) näitasid et naissoost prostitutsiooni kaasatud isikutele meeldib käituda kogukonna mobiliseerijatena . Põhjalikel intervjuudel tõid kliendid testimise põhjustena välja diskreetse keskkonna ja aja säästmise (Flavien TN, 2017). Kvalitatiivne uuring mis uuris prostitutsiooni kaasatud naiste suhtumist kogukonna põhisesse testimisse leidis et uuritavate jaoks oli vastuvõetav väljaõppe saanud kaaslaste (peer) poolne enne testimist õpetus kuid mitte testi sooritamine väljaõppe saanud kaaslase (trained peers) poolt (Godbole S, 2017). Keenia prostitutsiooni kaasatud naiste seas läbi viidud kvalitatiivne uuring, kus uuritavad teostasid HIVST ja jagasid teste seksipartneritele ja SV kontaktidele raporteeris et uuritavale meeldis teada saada partneri HIV-staatust ja et partneritele meeldis kui kerge oli HIVST teostada. Valdava osa naiste sõnul on klientide reaktsioon neutraalne või positiivne, kaks naist 16-st raporteerisid et pärast testi pakkumist kogesid verbuaalset/sekssuaalset kuritarvitamist (Maman et al., 2017). Lisaotsingu käigus leitud uuringus tõid nii MSM-id kui tervishoiutöötajad esile et HIVST võivad kaasneda sotsiaalsed kahjud mis on tingitud kohese nõustamise puudumisest pärast HIVST ja sellest kuidas pärast positiivset testitulemust tagada ravile jõudmine. Riskina toodi esile veel sotsiaalse toe puudus (Okoboi S, 2019). |
pole tegemist invasiivse uuringuga, ei too kaasa terviseohtu või kõrvaltoimete riski. Kartused olid spetsiifilised HIVST testimismeetodiga. |
FeasibilityIs the intervention feasible to implement? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Uuringud pole eraldi hinnanud. |
Kõik sekkumised vajavad ettevalmistamist. Siiski pole põhjust miks SVL ei oleks Eestis läbiviidav. Vajab ettevalmistamist, kuid ei ole näha ühtegi põhjust miks ta pole rakendatav. Vaja läbi mõelda millist nõustamist tuleb testi pakkujatele pakkuda et vältida kontaktide või partnerite poolset negatiivset reaktsioni. Ei ole kuulnud et oleks olulisi negatiivseid kõrvalmõjusid. |
Hinnang |
|||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Problem |
No |
Probably no |
Probably yes |
Yes |
Varies |
Don't know |
|
Desirable Effects |
Trivial |
Small |
Moderate |
Large |
Varies |
Don't know |
|
Undesirable Effects |
Large |
Moderate |
Small |
Trivial |
Varies |
Don't know |
|
Certainty of evidence |
Very low |
Low |
Moderate |
High |
No included studies |
||
Values |
Important uncertainty or variability |
Possibly important uncertainty or variability |
Probably no important uncertainty or variability |
No important uncertainty or variability |
|||
Balance of effects |
Favors the comparison |
Probably favors the comparison |
Does not favor either the intervention or the comparison |
Probably favors the intervention |
Favors the intervention |
Varies |
Don't know |
Resources required |
Large costs |
Moderate costs |
Negligible costs and savings |
Moderate savings |
Large savings |
Varies |
Don't know |
Certainty of evidence of required resources |
Very low |
Low |
Moderate |
High |
No included studies |
||
Cost effectiveness |
Favors the comparison |
Probably favors the comparison |
Does not favor either the intervention or the comparison |
Probably favors the intervention |
Favors the intervention |
Varies |
No included studies |
Equity |
Reduced |
Probably reduced |
Probably no impact |
Probably increased |
Increased |
Varies |
Don't know |
Acceptability |
No |
Probably no |
Probably yes |
Yes |
Varies |
Don't know |
|
Feasibility |
No |
Probably no |
Probably yes |
Yes |
Varies |
Don't know |
Conditional recommendation for the intervention |
● |
Soovitus |
Olulise HIV-i nakatumise riskiga inimeste puhul, kaaluge kompleksse HIV-i ennetuse ja ravi osana sotsiaalvõrgustikupõhist lähenemist HIV-testimisse kaasatuse suurendamiseks. Nõrk positiivne soovitus, väga madal tõendatuse aste |
Kaalutlused alamrühmade osas |
|
Rakenduskaalutlused |
Kõigepealt Eestis piloteerima ja seejärel hindama efektiivsust ja kulutõhusust. |
Jälgimine ja hindamine |
|
Edasiste/täpsustavate uuringute vajadus |
Töörühm arvas et enne SVL laialdast rakendamist tuleb seda Eestis enne piloteerida ja seejärel on võimalik SVL efektiivsust ja kulutõhusust Eestis hinnata. |
1. Recruitment approaches to identifying newly diagnosed HIV infection among African American men who have sex with men. Int J STD AIDS; 2013
2. A comparison of four sampling methods among men having sex with men in China: implications for HIV/STD surveillance and prevention. AIDS care; 2011
3. Use of Social Network Strategy Among Young Black Men Who Have Sex With Men for HIV Testing, Linkage to Care, and Reengagement in Care, Tennessee, 2013-2016. 2018
4. Social network methods for HIV case-finding among people who inject drugs in Tajikistan. Journal of the International AIDS Society; 2018
5. A qualitative study of secondary distribution of HIV self-test kits by female sex workers in Kenya. PloS One; 2017
6. Sex, test and treat: implementing an incentivized community-driven intervention to promote the uptake of HIV testing services among clients of sex workers.. International AIDS Society (IAS); 2017
7. Should social network-based approaches be offered as an additional HIV testing approach for key populations and their contacts? A systematic review and meta-analysis. World Health Organization; 2019
8. Oletatavad levikuteed/riskifaktorid aastatel 2012-2018.. Terviseamet; 2018
9. Towards increasing domestic financing for civil society organizations in the HIV response: Accreditation of HIV clinical services provided by key populations. International AIDS Society (IAS); 2018
10. Can online interventions enhance HIV case-finding and linkages to care? Comparing offline and online monitoring data from a combination prevention program with MSM and transgender women in Central America.. Abstract Book AIDS 2018; 2018
11. Brief Report: Relationship and Demographic Factors Associated With Willingness to Use an In-Home Rapid HIV Test to Screen Potential Sex Partners Among a US Sample of HIV-Negative and HIV-Discordant Male Couples. Journal of Acquired Immune Deficiency Syndromes (1999); 2015
12. Improving access to HIV testing among hard to reach and hidden sex workers in India: will uptake of HIV test increase if testing services are provided at the door-step?. International AIDS Society (IAS); 2017
13. Acceptability and feasibility of a Peer Mentor program to train young Black men who have sex with men to promote HIV and STI home-testing to their social network members. AIDS care; 2018
14. Sampling methodologies for epidemiologic surveillance of men who have sex with men and transgender women in Latin America: an empiric comparison of convenience sampling, time space sampling, and respondent driven sampling. AIDS and behavior; 2014
15. Willingness to distribute free rapid home HIV test kits and to test with social or sexual network associates among men who have sex with men in the United States. AIDS care; 2017
16. Reaching the unreached: Performance of an enhanced peer outreach approach to identify new HIV cases among female sex workers and men who have sex with men in HIV programs in West and Central Africa. PloS One; 2019
17. Risk network approaches to locating undiagnosed HIV cases in Odessa, Ukraine. Journal of the International AIDS Society; 2018
18. WHO recommends social network-based HIV testing approaches for key populations as part of partner services package. WHO; 2019
19. Acceptability, perceived reliability and challenges associated with distributing HIV self-test kits to young MSM in Uganda: a qualitative study. 2019
20. Use of a rapid HIV home test prevents HIV exposure in a high risk sample of men who have sex with men. AIDS and behavior; 2012
21. Integrating HIV Testing as an Outcome of STD Partner Services for Men Who Have Sex with Men. AIDS patient care and STDs; 2016
22. HIV-diagnoositud inimeste arv ja raviga kaasatus Eestis aastatel 2000-2017.. Tervise Arengu Instituut; 2018
23. Consolidated guidelines on HIV-testing services for a changing epidemic. WHO; 2019
24. Motivations to test for HIV among partners in concordant HIV-negative and HIV-discordant gay male couples. Archives of Sexual Behavior; 2015
25. UNAIDS data 2019. UNAIDS; 2019
26. Approaches to Identify Unknown HIV‑Positive Men Who Have Sex with Men in Nairobi, Kenya. 2019
27. Use of HIV Self‑Testing Kits to Screen Clients Among Transgender Female Sex Workers in New York and Puerto Rico. 2020
28. Using a Social Network Strategy to Distribute HIV Self-Test Kits to African American and Latino MSM. Journal of Acquired Immune Deficiency Syndromes (1999); 2018
29. Enhancing HIV testing coverage through peer-driven recruitment models among transgender women in Pattaya. Abstract Book AIDS 2018; 2018
30. Use of a rapid HIV home test prevents HIV exposure in a high risk sample of men who have sex with men. 2012
31. Barriers and Facilitators to HIV Testing Among Zambian Female Sex Workers in Three Transit Hubs. 2017
32. Will gay and bisexually active men at high risk of infection use over-the-counter rapid HIV tests to screen sexual partners?. Journal of Sex Research; 2012
33. Finding the hard to reach HIV-infected: respondent-driven sampling as a public health intervention for PWID and MSM.. International AIDS Society (IAS); 2017
34. Distribution of HIV Self-Tests by HIV-Positive Men Who Have Sex with Men to Social and Sexual Contacts. 2019
35. There's an app for that: Using geo-social networking apps to access young MSM at risk for HIV.. Sex Transm Dis.; 2016
36. Peer referral for HIV case-finding among men who have sex with men.. 2006
37. Cost-utility of HIV Testing Programs Among Men Who Have Sex with Men in the United States. 2017
38. Evaluation of the relative effectiveness of three HIV testing strategies targeting African American men who have sex with men (MSM) in New York City. Annals of Behavioral Medicine: A Publication of the Society of Behavioral Medicine; 2011
39. Casting a broader net: Increasing HIV case-finding among key populations using performance-based incentives and social networks in Cote d'Ivoire. Abstract Book AIDS 2018; 2018
40. HIV-nakkus. Terviseamet; 2020
41. Computer-assisted survey of attitudes to HIV and sexually transmissible infection partner notification in HIV-positive men who have sex with men. Sexual Health; 2010
42. Acceptability and feasibility of promoting HIV testing to sexual partners using self-testing among HIV-positive men who have sex with men in Guangzhou, China.. International AIDS Society (IAS); 2018
43. Acceptability of a New Smartphone-based HIV and Syphilis Test to Screen Sexual Partners among High Risk MSM and Transgender Women.. 2016
44. Comparison of strategies to increase HIV testing among African-American gay, bisexual, and other men who have sex with men in Washington, DC. AIDS care; 2014
45. Promoting male partner HIV testing and safer sexual decision making through secondary distribution of self-tests by HIV-negative female sex workers and women receiving antenatal and post-partum care in Kenya: a cohort study.. 2016