Autor(id):
Küsimus:
Kontekst:
Bibliograafia:
Tõendatuse astme hinnang | Uuritavate arv | Mõju | Tõendatuse aste | Olulisus | ||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Uuringute arv | Uuringukavand | Nihke tõenäosus | Tõenduse ebakõla | Tõenduse kaudsus | Tõenduse ebatäpsus | Muud kaalutlused | raseduseelset nõustamist | mittenõustamist | Suhteline (95% CI) | Absoluutne (95% CI) | ||
Nõustamise mõju tulemusnäitajatele: reproduktiivne düsfunktsioon, rasedusaegsed, sünnijärgsed tüsistused | ||||||||||||
61 | jälgimisuuringud | väga suura | väike | suura | väike | puudub | 2008. aasta seisuga ei olnud randomiseeritud kontrolluuringuid, prospektiivseid kohortuuringuid, enne-pärast kontrolluuringuid, katkestatud aegridade uuringuid, mis vastaksid küsimusele, kas raseduseeelne nõustamine parandab tulemusnäitajaid: reproduktiivne düsfunktsioon, rasedusaegsed tüsistused, sünnijärgsed tüsistused. Antud ülevaates on kirjeldatud 6 uuringut:
| ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Nõustamise mõju tulemusnäitajale: soovimatu rasedus (efektiivse kontratseptsiooni meetodi valik, IUD); IUD nõustamine vs mittenõustamine | ||||||||||||
12,b | jälgimisuuringud | suurc | väike | suurd | suure | puudub | 12/27 (44.4%) | 2/31 (6.5%) | šansside suhe (OR) 0.15 (0.03 kuni 0.71) | 54 vähem / 1,000 ( 62 vähem kuni 18 vähem) | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE |
Epileptilised hood raseduse ajal; enne rasedust nõustatud vs raseduse ajal nõustatud naised | ||||||||||||
13,f | jälgimisuuringud | suurc | väike | väike | suurg | puudub | 4/46 (8.7%) | 14/44 (31.8%) | šansside suhe (OR) 0.27 (0.08 kuni 0.89) | 206 vähem / 1,000 ( 282 vähem kuni 25 vähem) | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE |
Raseduseaegsete epileptiliste hoogude puudumine; raseduseelset nõustamist mitte saanud naised vs raseduseelset nõustamist saanud naised | ||||||||||||
14,h | jälgimisuuringud | suurc | väike | väike | väike | puudub | 66/289 (22.8%) | 77/188 (41.0%) | šansside suhe (OR) 0.56 (0.38 kuni 0.81) | 130 vähem / 1,000 ( 201 vähem kuni 50 vähem) | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE |
Raseduse katkemine; raseduseelset nõustamist mitte saanud naised vs raseduseelset nõustamist saanud naised | ||||||||||||
14,i | jälgimisuuringud | suurc | väike | väike | suurj | puudub | 10/289 (3.5%) | 1/188 (0.5%) | šansside suhe (OR) 6.51 (0.83 kuni 51.24) | 28 rohkem / 1,000 ( 1 vähem kuni 210 rohkem) | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE |
Raseduse katkestamine leitud anomaalia tõttu; rasedust planeerivad naised vs rasedad naised | ||||||||||||
15 | jälgimisuuringud | suurc | väike | väike | suurg | puudub | 0/85 (0.0%) | 3/59 (5.1%) | šansside suhe (OR) 0.10 (0.00 kuni 1.95) | 46 vähem / 1,000 ( -- kuni 44 rohkem) | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE |
Enneaegne sünnitus; rasedust planeerivad naised vs rasedad naised | ||||||||||||
15 | jälgimisuuringud | suurc | väike | väike | suurg | puudub | 2/85 (2.4%) | 3/59 (5.1%) | šansside suhe (OR) 0.46 (0.08 kuni 2.86) | 27 vähem / 1,000 ( 47 vähem kuni 82 rohkem) | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE |
Enneaegne sünnitus; raseduseelset nõustamist mitte saanud naised vs raseduseelset nõustamist saanud naised | ||||||||||||
14,k | jälgimisuuringud | suurc | väike | väike | suurl | puudub | 6/182 (3.3%) | 49/240 (20.4%) | šansside suhe (OR) 6.19 (2.60 kuni 14.78) | 409 rohkem / 1,000 ( 196 rohkem kuni 587 rohkem) | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE |
Keisrilõige; raseduseelset nõustamist mitte saanud naised vs raseduseelset nõustamist saanud naised | ||||||||||||
14,m | jälgimisuuringud | suurc | väike | väike | väike | puudub | 135/240 (56.3%) | 82/182 (45.1%) | šansside suhe (OR) 1.25 (0.90 kuni 1.75) | 56 rohkem / 1,000 ( 26 vähem kuni 139 rohkem) | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE |
Suured kongenitaalsed malformatsioonid lapsel; rasedust planeerivad naised vs rasedad naised | ||||||||||||
15 | jälgimisuuringud | suurc | väike | väike | suurg | puudub | 0/85 (0.0%) | 11/59 (18.6%) | šansside suhe (OR) 0.03 (0.00 kuni 0.52) | 180 vähem / 1,000 ( 80 vähem kuni --) | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE |
Suured kongenitaalsed malformatsioonid; raseduseelset nõustamist mitte saanud naised vs raseduseelset nõustamist saanud naised | ||||||||||||
14,n | jälgimisuuringud | suurc | väike | väike | väike | puudub | 3/182 (1.6%) | 18/240 (7.5%) | šansside suhe (OR) 4.56 (1.32 kuni 15.68) | 195 rohkem / 1,000 ( 22 rohkem kuni 485 rohkem) | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE |
Foolhappe tarvitamine (kaudne tulemusnäitaja - lapse kognitiivsed ja käitumuslikud häired); raseduseelset nõustamist mitte saanud naised vs raseduseelset nõustamist saanud naised | ||||||||||||
14,o | jälgimisuuringud | suurc | väike | suurp | suurq | puudub | 154/188 (81.9%) | 104/289 (36.0%) | šansside suhe (OR) 0.44 (0.32 kuni 0.60) | 162 vähem / 1,000 ( 207 vähem kuni 108 vähem) | ⨁◯◯◯ Väga madal | OLULINE |
Raseduse katkemine, keisrilõige, kongenitaalsed malformatsioonid, rasedusaegsed epileptilised hood; rasedust planeerinud (nõustamist saanud) naised vs rasedust mitteplaneerinud (nõustamist mittesaanud) naised | ||||||||||||
16 | jälgimisuuringud | suurc | suurr | väike | suurg | puudub | Selles retrospektiivses, väikese uuritavate arvuga uuringus (planeeritud rasedus: n = 51; planeerimata rasedus: n = 81) ei ole leitud statistilisi erinevusi nõustatud vs mitte-nõustatud gruppides: indutseeritud abort: 0/51 vs 4/81, p = 0,16; spontaanne abort: 2/51 vs 5/81, p = 0,71; surnult sündinud: 0/51 vs 1/81, p > 0,99; elusalt sündinud 49/51 vs 71/81, p = 0,13; keisrilõige 16/49 vs 23/71, p = 0,98; kongenitaalsed malformatsioonid 4/49 vs 16/73, p > 0,99; madal Apgari skoor p = 0,11–0,58 ja väike sünnikaal p = 0,66. Ainus tulemusnäitaja, mis oli statistiliselt erinev – rasedusaegsete epileptiliste hoogude esinemine: 8/51 vs 28/81, p = 0,018 | ⨁◯◯◯ Väga madal | OLULINE | |||
Teadlikkuse tõstmine (kaudne tõendus); nõustamine (Decision aid sekkumine) vs mittenõustamine | ||||||||||||
17,s | randomiseeritud uuringud | suurt | väike | suuru | suure | puudub | Naised (n = 79; 38 neist olid nõustatud, 41 ei olnud nõustatud), kes olid nõustatud, olid hiljem rohkem teadlikud epilepsia ja rasedusega seotud probleemidest (Cohen’i d = 1,24; 95% CI 0,77–1,83). Neil oli ka vähem otsustamise konflikti (Cohen’i d = 0,59; 95% CI 0,21–0,99). | ⨁◯◯◯ Väga madal | OLULINE | |||
Informatsioon, mida epilepsiaga naised vajavad (kaudne tõendus) | ||||||||||||
18 | jälgimisuuringud | suurw | väike | väike | väike | puudub | Uuringu käigus saadeti epilepsiaga naistele küsimustikud, kus nad said vastata küsimustele muredest seoses epilepsiaga. Osales 1855 naist. Selgus, et 47%-l (n = 89) naistest, kes võtsid oraalseid kontratseptiive oli vähe informatsiooni pillide ja epilepsiaravimite koostoimetest. 43% (n = 637) ütlesid, et nad ei ole kunagi saanud mingit informatsiooni raseduse kohta. 25% (n = 459) ei ole arutanud rasedusega seotud küsimusi kellegiga. Üldiselt uuring näitas, et epilepsiaga naised soovivad ja vajavad nõustamist epilepsiaravimite toimete ja kõrvaltoimete, kontratseptsiooni, raseduse ja epilepsia pärandumise riski kohta. | ⨁◯◯◯ Väga madal | OLULINE | |||
Informatsioon, mida epilepsiaga naised vajavad (kaudne tõendus) | ||||||||||||
19 | jälgimisuuringud | suurc | väike | väike | väike | puudub | Retrospektiivne ülevaade uuring, kus epilepsiaga naised täitsid küsimustikud rasedusega seotud teemadel. Osales 2000 naist. Teemad, mida naised pidasid väga oluliseks:
Parim aeg saada sellist informatsiooni on enne, kui see läheb vajalikuks. Naised avaldasid soovi saada seda infot paberi peal (59%). | ⨁◯◯◯ Väga madal | OLULINE | |||
Informatsioon, mida epilepsiaga naised vajavad (kaudne tõendus) | ||||||||||||
1210 | jälgimisuuringud | suurx | väike | väike | väike | puudub | See on süstemaatiline ülevaade uringutest, mis käsitlesid naiste teadlikkust epilepsia ja rasedusega seotud teemadest. Lisaks, vaadati, millist informatsiooni naised kõige rohkem soovivad saada. Autorid leidsid 12 relevantset uuringut perioodil 1995–2012, osalejate arvuga n = 6067 .
| ⨁◯◯◯ Väga madal | OLULINE | |||
Informatsioon, mida epilepsiaga naised vajavad (kaudne tõendus) | ||||||||||||
111 | jälgimisuuringud | suury | väike | väike | väike | puudub | Internetipõhine küsitlus, kus osales 192 epilepsiaga naist. 60% naistest mäletasid, et said konsultatsiooni rasedusega seotud küsimustes. 38% naisest ei teadnud ensüümide indutseerivate ravimite interaktsioonist oraalsete kontratseptiividega. 41% naistest, kes võtsid valproaadi ei olnud teadlikud selle tugevast teratogeensusest. 89% naistest ei ole kunagi konsulteeritud potentsiaalse luutiheduse languse osas. Naised soovisid saada informatsiooni vestluse käigus spetsialistiga (32,3%) | ⨁◯◯◯ Väga madal | OLULINE | |||
Raseduseaegsete epileptiliste hoogude seos raseduse tüsistustega | ||||||||||||
112 | jälgimisuuringud | suurc | väike | suurz | väike | puudub | Hailgapõhine uuring, kus vaadati retrospektiivselt üle 222 raseduse tulemust epilepsaga naistel. Aktiivse (hood viimase 5 aasta jooksul) n = 104 ja mitte-aktiivse n = 101 epilepsiaga naistel ei olnud erinevusi raseduseaegsete komplikatsioonide suhtes (raseduseaegne verejooks, induktsioon, keisrilõikus, suured kaasasündinud malformatsioonid). | ⨁◯◯◯ Väga madal | OLULINE | |||
Raseduseaegsete epileptiliste hoogude seos raseduse tüsistustega | ||||||||||||
113 | jälgimisuuringud | suuraa | väike | väike | väike | puudub | 106 epilepsiaga naist, 129 rasedust. Andmed võetud Austria EURAP registrist.Ühe või rohkema konvulsiivse epileptilise hoo esinemine raseduse ajal (versus hoovaba rasedusega) oli seotud lühema gestatsiooni vanusega 37,5 (35,1–41,6) vs 39,7 (29,1–46,3) nädalat, enneaegse sünnituse riskiga 4(14) vs 8(115); p = 0,042 ja madalama poiste sünnikaaluga (2,900 [2,050–3,870] vs 3,205 [1,575–4,355] g; p = 0,040). | ⨁◯◯◯ Väga madal | OLULINE | |||
Raseduseaegsete epileptiliste hoogude seos raseduse tüsistustega | ||||||||||||
114 | jälgimisuuringud | suurab | väike | väike | väike | puudub | Rahvastikupõhine uuring Taiwanist, kus retrospektiivselt vaadati üle 1016 epilepsiaga naiste raseduse tulemusi, sõltuvalt sellest kas neil esinesid epileptilised hood raseduse ajal või mitte. Need epilepsiaga naised ei saanud epilepsiaravimeid. Epileptiliste hoogude esinemise puhul raseduse ajal oli tõusnud: alakaaluliste laste sünd OR = 1,36 (95% CI, 1,01-1,88), enneaegne sünnitus OR = 1,63 (95% CI,121-2,19), väikese gestatsiooniea laste sünd (SGA) OR = 1,37 (95% CI, 1,09-1,70), võrreldes naistega, kellel ei ole epilepsiat. SGA sagedus oli ka kõrgem epilepsiaga naistel, kellel olid raseduse ajal hood, võrreldes epilepsiaga naistega, kellel hoogusid ei olnud: OR = 1,34 (95% CI,1,01-1,84) | ⨁◯◯◯ Väga madal | OLULINE | |||
Raseduseaegsete epileptiliste hoogude seos lapse IQ-ga | ||||||||||||
115 | jälgimisuuringud | väike | väike | väike | väike | puudub | Retrospektiivne, haigla-põhine uuring. N = 249 last vanuses 6 aastat ja rohkem, kes olid sündinud epilepsiaga naistel, kes tarvitasid epilepsiaravimeid. Uuriti nende laste IQ, kasutades Wechsler psühhomeetrilist testi. Keskmise VIQ testi tulemused lastel, kelle emad olid hoovabad raseduse ajal 93,2 (SD 17,7) (n = 112/248) vs lastel, kelle emadel oli 5 või rohkem konvulsiivset hoogu raseduse ajal 84,4 (SD 6,8) (n = 42/248). Erinevus oli statistiliselt oluline regressiooni analüüsi tulemusel. | ⨁⨁◯◯ Madal | OLULINE | |||
Raseduseaegsete epileptiliste hoogude seos lapse IQ-ga | ||||||||||||
116 | jälgimisuuringud | väike | väike | suurac | väike | puudub | Uuringusse prospektiivselt on sisse võetud lapsed kes sündisid epilepsiaga naistel (N=243) ja epilepsiata naistel (N=287). Regressiooni analüüs ei näidanud seost epileptiliste hoogude esinemise raseduse ajal ja lapse kognitiivsete võimekuste vahel 6 aasta vanuses. Kuid konvulsiivsed hood raseduse ajal olid seotud lisaõpetamise vajadusega nendel lastel. | ⨁◯◯◯ Väga madal | OLULINE | |||
Epilepsiaga seotud naiste suremus raseduse ajal | ||||||||||||
117 | jälgimisuuringud | suurc | väike | väike | väike | puudub | Kogu populatsiooni hõlmav Suurbritania uuring rasedate ja noorte emade suremuse kohta epilepsia puhul aastatel 2006-2008. Sellel perioodil on olnud 14 surma rasedatel või noortel emadel epilepsiaga. Hinnanguliselt see annab 100 surma 100,000 raseduse kohta. Üldpopulatsiooni näitaja on peaaegu 10 korda väiksem (11/100,000). Nende naiste surmapõhjused on SUDEP(äkksurm epilepsia puhul), või traumad epileptilise hoo ajal. | ⨁◯◯◯ Väga madal | OLULINE | |||
Epileptiliste hoogude esinemine raseduse ajal | ||||||||||||
118 | jälgimisuuringud | suurad | väike | väike | väike | puudub | EURAP registri andmetel 2013 aasta seisuga 66.6% epilepsiaga naistest jäid hoovabaks raseduse ajal (N=3451; rasedusi 3806). Idiopaatilise generaliseerunud epilepsia puhul hoovabad olid 73.6% naistest ja fokaalse epilepsia puhul 59.5% (p < 0.0001) naistest. | ⨁◯◯◯ Väga madal | OLULINE | |||
Epileptiliste hoogude esinemine raseduse ajal | ||||||||||||
119 | jälgimisuuringud | suurae | väike | väike | väike | puudub | KREP registri andmetel 47.8% naistest olid hoovabad raseduse ajal (N= 1297). See on madalam kui EURAP registri andmetel ja autorid seda seletavad sellega, et KREP registrisse võetakse ka naisi epilepsiaga, kes ei tarvita epilepsiaravimeid. Epileptiliste hoogude esinemise riskifaktoriteks raseduse ajal olid: fokaalsed hood (OR 1.6, 95% CI 1.2–2.0); polüteraapia (OR 2.98, 95% CI 2.3–3.9) ja epileptilise hoo esinemine viimase kuu jooksul enne rasedust (OR 15, 95% CI 9–25.1). | ⨁◯◯◯ Väga madal | OLULINE | |||
Epileptiliste hoogude esinemine raseduse ajal | ||||||||||||
120 | jälgimisuuringud | suuraf | väike | väike | väike | puudub | Austraalia epilepsiaravimite ja raseduse registri andmetel 50.3% naistest olid hoovabad raseduse ajal (N=841 rasedust). Naistel, kellel epilepsia oli aktiivne viimase aasta jooksul enne rasedust, hood esinesid ka raseduse ajal. Hoogude risk raseduse ajal oli 50-70% madalam, juhul kui naine oli hoovaba ühe aasta jooksul enne rasedust. | ⨁◯◯◯ Väga madal | OLULINE | |||
Informatsioon valproaadi ära jätmise kohta, kui naine on juba rase | ||||||||||||
121 | jälgimisuuringud | suurad | väike | väike | väike | puudub | Uuring põhineb EURAP registri andmetel. Vaadati üle hoogude esinemise sagedust naistel, kes juba rasestusid VPA-ravi foonil ja vahetasid (N=38) või lõpetasid (N=93) seda ravimit raseduse esimese trimestri ajal. Seda võrreldi naistega, kes jätkasid VPA raviga (N=1588). Konvulsiivsete hoogude sagedus oli kaks korda kõrgem nii VPA-vahetatud (29%) kui ka VPA-lõpetatud (33%) gruppis, võrreldes nendega, kes jätkasid selle raviga (16%). | ⨁◯◯◯ Väga madal | OLULINE | |||
Informatsioon valproaadi ära jätmise kohta, kui naine on juba rase | ||||||||||||
122 | jälgimisuuringud | suurag | väike | väike | väike | tugevalt kahtlustatav avaldamise kallutatusag | Tegemist on maailma juhtivate ekpertide ühisarvamusega antud teemal. Vastavaid uuringuid pole tehtud (v.a. ref 21). Antud arvamusartikli autorid rõhutavad seda, et kui naine on juba rasestunud VPA-ravi foonil, siis on vajalik erakorraline epilepsia spetsialisti konsultatsioon. Valproaadi ära jatmine, valproaadi annuse vähendamine või teise epilepsiaravimi vastu vahetamine tõenäoliselt ei vähenda potentsiaalsete malformatsioonide riski, kuid ohustab hoogude sagenemisega raseduse ajal. | ⨁◯◯◯ Väga madal | OLULINE | |||
Epilepsia risk lapsel, kelle vanemal on epilepsia | ||||||||||||
823 | jälgimisuuringud | suurc | väike | väike | väike | puudub | Selles metaanalüüsis, mis sisaldas andmeid 8 epidemioloogilisest uuringust aastatest 1937-1989, ükskõik, mis liigiga epilepsia esines 2.4%-4.6% lastest, kelle ühel vanemal on olnud epilepsia. Vanemate arv: N=7201; Uuritud laste arv: N=6101; Epilepsiaga laste arv: N=225 | ⨁◯◯◯ Väga madal | OLULINE | |||
Epilepsia risk lapsel, kelle vanemal on epilepsia | ||||||||||||
124 | jälgimisuuringud | suurc | väike | väike | väike | puudub | Uuringus osales 687 last, kelle vanematel on olnud epilepsia. Kumulatiivne epileptiliste hoogude esinemise sagedus lastel 25ks eluaastaks oli 8.7%, kui emal on olnud epilepsia ja 2.4%, kui isal on olnud epilepsia.Epilepsiaga emadel on selle haigusega lapse saamise risk on SMR 4.4 (95% CI 2.6-7.1). Epilepsiaga isadel selle haigusega lapse saamise risk on SMR 1.6 (95% CI 0.6-3.6). | ⨁◯◯◯ Väga madal | OLULINE | |||
Epilepsia risk lapsel, kelle vanemal on epilepsia | ||||||||||||
125 | jälgimisuuringud | suurc,e | väike | väike | väike | puudub | Retrospektiivses uuringus osales 82 perekonda, kus lapsel on olnud epileptilised hood või epileptiformne leid EEGs. Kui mõlemal vanemal anamneesis on olnud epileptilised hood, siis hoogude risk lapsel oli 40 % (4/10). | ⨁◯◯◯ Väga madal | OLULINE | |||
Epilepsia risk lapsel, kelle vanemal on epilepsia | ||||||||||||
126 | jälgimisuuringud | suurc | väike | väike | väike | puudub | Retrospektiivne, andmebaasi põhjal tehtud uuring. Andmebaas sisaldas 10787 patsiendi andmeid kellel on epilepsia. Üldine epilepsia levimus esimese astme sugulastel oli 2.6%. Patsientidel, kellel oli diagnoositud primaarselt generaliseerunud epilepsia see näitaja oli 5.3%. | ⨁◯◯◯ Väga madal | OLULINE | |||
Vanematel epilepsia alguse vanuse mõju lapse epilepsia tekkeriskile | ||||||||||||
127 | jälgimisuuringud | suurc | väike | väike | väike | puudub | Uuringus osales 1951 täiskasvanut epilepsiaga patsienti ja 9705 nende esimese astme sugulast. Vanematel, kellel epilepsia algas enne 15 eluaastat, selle haiguse tekkerisk lapsel oli SMR 3.0 (95% CI 2.41-3.83). Epilepsia algus pärast 15. eluaastat oli seotud 3.4 kordse riskiga lapsel, SMR 3.4 (95% CI 2.66-4.34). Kui epilepsia algas pärast 35. eluaastat, siis selle haiguse tekkerisk lapsel ei ole tõusnud SMR 1.1 (95% CI 0.35-2.53) | ⨁◯◯◯ Väga madal | OLULINE | |||
Epilepsia risk lapsel, kui vanemal on fokaalne epilepsia | ||||||||||||
128 | jälgimisuuringud | suurc | väike | väike | väike | puudub | Uuringus osales 1498 probandi idiopaatilise või krüptogeense epilepsiaga. Vanematel või õdedel/vendadel fokaalse epilepsiaga probandidel on fokaalse epilepsia risk (RR, 2.1 95% CI 0.94-4.55 ) ja generaliseerunud epilepsia risk (RR, 1.8 95% CI 0.52-5.94), ehk statistiliselt mitte-oluline. | ⨁◯◯◯ Väga madal | OLULINE | |||
Epilepsia pärandumise riskist informeerimise olulisus | ||||||||||||
129 | jälgimisuuringud | suure | väike | väike | väike | puudub | Uuringus osales 88 epilepsiaga patsienti, kes täitsid küsimustiku reproduktiivsete otsuste langetamisel. Patsientide arvates epilepsia arenemise risk järglastel on 26% (95% CI 22%-31%), mis on oluliselt kõrgem reaalsest epilepsia levimusest patsientidel, kelle vanematel on epilepsia. Antud ülehindamine mõjutas ka patsientide otsust saada lapsi - 34% patsientidest otsustasid saada vähem lapsi, kuna neil on epilepsia. | ⨁◯◯◯ Väga madal | OLULINE | |||
Perinataalsete tüsistuste risk epilepsiaga versus ilma epilepsiata naistel | ||||||||||||
130 | jälgimisuuringud | väike | väike | suurah | suurai | puudub | Selles prospektiivses rahvastikupõhises uuringus on identifitseeritud 400 teavet raseduse kohta naistel kellel on epilepsia. 359 (90%) raseduse kohta on teada lõpptulemust. Nendes raseduses perinataalsete tüsistuste risk oli sarnane üldpopulatsiooniga, välja arvatud kõrgem enneaegsete sünnituste esinemine epilepsiaga naistel (8.2%), statistilise olulisuse kohta andmeid ei ole. | ⨁◯◯◯ Väga madal | OLULINE | |||
Perinataalsete tüsistuste risk epilepsiaga versus ilma epilepsiata naistel | ||||||||||||
131 | jälgimisuuringud | suurc | väike | väike | väike | puudub | Selles retrospektiivses rahvastikupõhises uuringus on spetsiifiliselt võrreldud perinataalsete tüsistuste riski epilepsiaga ja epilpsiata naistel. Aktiivseks epilepsiaks peeti olukorda, kui naine kasutas epilepsiaravimit raseduse ajal või kuni 5 aastat enne rasestumist. Uuringu periood oli 19 aastat. Selle aja jooksul on registreeritud 82,483 sünnitust ( 81,473 rasedustest); 268 last on sündinud 157 epilepsiaga naiselt (266 rasedusest). Mõlemas rühmas raseduse tüsistuste arv oli sarnane, v.a. keisrilõike, mis oli sagedasem epilepsiaga naistel (13%, 35/266 võrreldes 8.8%, 7,139/81,473). Selliste tulemusnäitajate esinemine nagu perinataalne surm (11.2/1000 epilepsiaga naistel võrreldes 8,7/1000, OR=1.5, 95% CI 0.3‐4.1) ja keskmine sünnikaal (3,601g epilepsiaga naistel võrreldes 3,647g, p=0.2) ei olnud statistiliselt oluline. | ⨁◯◯◯ Väga madal | OLULINE | |||
Perinataalsete tüsistuste risk epilepsiaga versus ilma epilepsiata naistel | ||||||||||||
132 | jälgimisuuringud | suurc | väike | väike | väike | puudub | Sellesse rootslaste rahvastikupõhisesse, retrospektiivsesse uuringusse perioodil 2007-2011 on võetud 1 424 279 Rootsi populatsiooni rasedust. 5373 sünnitust oli 3586 epilepsiaga naistel. Võrreldes epilepsiata naistega, epilepsiaga naistel oli tõusnud järgnevate perinataalsete tüsistuste risk: preeklampsia (aRR 1.24; 95% CI, 1.07-1.43), infektsioon (aRR, 1.85; 95% CI, 1.43-2.29), platsenta irdumine (aRR, 1.68; 95% CI, 1.18-2.38), induktsioon (aRR, 1.31; 95% CI, 1.21-1.40), plaaniliselt valitud keisrilõige (aRR, 1.58; 95% CI, 1.45-1.71), erakorraline keisrilõige (aRR, 1.09; 95% CI, 1.00-1.20). Epilepsiaga naiste lastel oli kõrgenenud järgmiste tüsistuste risk: surnultsünd (aRR, 1.55; 95% CI, 1.05-2.30), sellehulgas meditsiiniliselt näidustatud (aRR, 1.24; 95% CI, 1.08-1.43) ja spontaanne (aRR, 1.34; 95% CI, 1.20-1.53); enneaegne sünd (väike gestatsiooniea kohta) (aRR, 1.25; 95% CI, 1.13-1.30), neonataalne infektsioon (aRR, 1.42; 95% CI, 1.17-1.73), ükskõik milline kongenitaalne malformatsioon (aRR, 1.48; 95% CI, 1.35-1.62), suur malformatsioon (aRR, 1.61; 95% CI, 1.43-1.81), asfüksiaga seotud tüsistused (aRR, 1.75; 95% CI, 1.26-2.42), Apgari skoor 4 kuni 6 viiendal minutil (aRR, 1.34; 95% CI, 1.03-1.76), Apgari skoor 0 kuni 3 viiendal minutil (aRR, 2.42; 95% CI, 1.62-3.61), neonataalne hüpoglükeemia (aRR, 1.53; 95% CI, 1.34-1.75), ja respiratoorse distressi sündroom (aRR, 1.48; 95% CI, 1.30-1.68) | ⨁◯◯◯ Väga madal | OLULINE |
CI: usaldusintervall; OR: šansimäär; RR: riskimäär