Küsimus

Sihtrühm:

fertiilses eas epilepsia diagnoosiga tüdruk või naine

Sekkumine:

sotsiaalvõrgustiku põhine lähenemine

Võrdlus:

standardravi/kohapõhine testimine/võrdlusgrupp puudub

Peamised tulemusnäitajad:

Nõustamise mõju tulemusnäitajatele: reproduktiivne düsfunktsioon, rasedusaegsed, sünnijärgsed tüsistused

Nõustamise mõju tulemusnäitajale: soovimatu rasedus (efektiivse kontratseptsiooni meetodi valik, IUD); IUD nõustamine vs mittenõustamine

Epileptilised hood raseduse ajal; enne rasedust nõustatud vs raseduse ajal nõustatud naised

Raseduseaegsete epileptiliste hoogude puudumine; raseduseelset nõustamist mitte saanud naised vs raseduseelset nõustamist saanud naised

Raseduse katkemine; raseduseelset nõustamist mitte saanud naised vs raseduseelset nõustamist saanud naised

Raseduse katkestamine leitud anomaalia tõttu; rasedust planeerivad naised vs rasedad naised

Enneaegne sünnitus; rasedust planeerivad naised vs rasedad naised

Enneaegne sünnitus; raseduseelset nõustamist mitte saanud naised vs raseduseelset nõustamist saanud naised

Keisrilõige; raseduseelset nõustamist mitte saanud naised vs raseduseelset nõustamist saanud naised

Suured kongenitaalsed malformatsioonid lapsel; rasedust planeerivad naised vs rasedad naised

Suured kongenitaalsed malformatsioonid; raseduseelset nõustamist mitte saanud naised vs raseduseelset nõustamist saanud naised

Foolhappe tarvitamine (kaudne tulemusnäitaja - lapse kognitiivsed ja käitumuslikud häired); raseduseelset nõustamist mitte saanud naised vs raseduseelset nõustamist saanud naised

Raseduse katkemine, keisrilõige, kongenitaalsed malformatsioonid, rasedusaegsed epileptilised hood; rasedust planeerinud (nõustamist saanud) naised vs rasedust mitteplaneerinud (nõustamist mittesaanud) naised

Teadlikkuse tõstmine (kaudne tõendus); nõustamine (Decision aid sekkumine) vs mittenõustamine

Informatsioon, mida epilepsiaga naised vajavad (kaudne tõendus)

Informatsioon, mida epilepsiaga naised vajavad (kaudne tõendus)

Informatsioon, mida epilepsiaga naised vajavad (kaudne tõendus)

Informatsioon, mida epilepsiaga naised vajavad (kaudne tõendus)

Raseduseaegsete epileptiliste hoogude seos raseduse tüsistustega

Raseduseaegsete epileptiliste hoogude seos raseduse tüsistustega

Raseduseaegsete epileptiliste hoogude seos raseduse tüsistustega

Raseduseaegsete epileptiliste hoogude seos lapse IQ-ga

Raseduseaegsete epileptiliste hoogude seos lapse IQ-ga

Epilepsiaga seotud naiste suremus raseduse ajal

Epileptiliste hoogude esinemine raseduse ajal

Epileptiliste hoogude esinemine raseduse ajal

Epileptiliste hoogude esinemine raseduse ajal

Informatsioon valproaadi ära jätmise kohta, kui naine on juba rase

Informatsioon valproaadi ära jätmise kohta, kui naine on juba rase

Epilepsia risk lapsel, kelle vanemal on epilepsia

Epilepsia risk lapsel, kelle vanemal on epilepsia

Epilepsia risk lapsel, kelle vanemal on epilepsia

Epilepsia risk lapsel, kelle vanemal on epilepsia

Vanematel epilepsia alguse vanuse mõju lapse epilepsia tekkeriskile

Epilepsia risk lapsel, kui vanemal on fokaalne epilepsia

Epilepsia pärandumise riskist informeerimise olulisus

Perinataalsete tüsistuste risk epilepsiaga versus ilma epilepsiata naistel

Perinataalsete tüsistuste risk epilepsiaga versus ilma epilepsiata naistel

Perinataalsete tüsistuste risk epilepsiaga versus ilma epilepsiata naistel

Kontekst:

 Kas fertiilses eas epilepsia diagnoosiga tüdruku või naise nõustamine või mittenõustamine vähendab reproduktiivse düsfunktsiooni ja soovimatu raseduse, rasedus- ja sünnitusaegsete tüsistuste ning lapse kaasasündinud kahjustuste tekke tõenäosust?

Taust:
<div data-contents="true"><div class="" data-block="true" data-editor="6t28e" data-offset-key="cvr0l-0-0"><div data-offset-key="cvr0l-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="cvr0l-0-0"><span data-text="true">Epilepsia diagnoosiga tüdruku või naise nõustamine rasedusega seotud küsimustes on tervishoiuspetsialisti üks olulisemaid sekkumisvõimalusi, mille abil on võimalik vähendada rasedusega seotud riske. Üheksas Euroopa riigis tehtud küsitluses selgus, et ainult 40–66%-le epilepsia diagnoosiga naistest on tervishoiuspetsialist soovitanud raseduse planeerimist (9). Ainult 13% valproaati kasutavatest Eesti naistest, kes hiljem rasestusid, olid teavitatud selle ravimi kahjulikkusest lootele (10). See tähendab, et raseduseelset nõustamist ei saa arvestatav osa epilepsia diagnoosiga naistest, kes peaksid seda kindlasti saama. Epilepsia diagnoosiga tüdruku ja naise puhul on väga oluline õigeaegne ja tõenduspõhine nõustamine igal eluperioodil.</span></span></div></div></div>

Määramine

Probleem

Kas probleem on prioriteetne?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Senine tõendusmaterjal kinnitab, et fertiilses eas epilepsiaga naiste nõustamine ravi ja planeeritava raseduse küsimustes on prioriteetne.
Nõustamise olulisust on rõhutatud kolmes rahvusvahelises ravijuhendis, mille kvaliteedi hinnati AGREE II instumendiga:

1) National Institute for Health and Excellence (NICE). Epilepsies: diagnosis and management. 2012, viimane uuendus 2020.
2) Royal College of Obstetricians and Gynaecologists (RCOG). Epilepsy in Pregnancy. Green-top Guideline. 2016, viimane uuendus 2018.
3) Scottish Intercollegiate Guidelines Network (SIGN). Diagnosis and management of epilepsy in adults. 2015, viimane uuendus 2018.

Kogu kaasaegne epilepsiaga naise käsitlus põhineb õigeaegsel ja tõenduspõhisel nõustamisel erinevatel eluetappidel - tüdruk, noor naine, rasedust planeeriv naine, rase naine, naine sünnitusjärgsel perioodil.

Soovitud mõju

Kui suur on eeldatav soovitud mõju?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Tühine

Väike

keskmine

Suur

Varieerub

Ei oska öelda

Tõendusmaterjali nõustamise efektiivsuse kohta negatiivsete tulemusnäitajate vältimiseks või vähendamiseks on suhteliselt vähe. Randomiseeritud kontrolluuringuid sellel teemal ei ole. Leidub üksikuid madalama kvaliteediga retrospektiivsed jälgimisuuringud (Espinera AR, 2016, Betts T, 1999, Sabers A, 2009, Zhang YY, 2020, Abe K, 2014).

Tõendusmaterjali vähesuse ja madala kvaliteedi põhjusteks võib muuhulgas olla järgmine:
  • Raseduseelse nõustamise efektiivsust peaks parimal juhul hindama ema ja lapsega seotud tulemusnäitajate mõõtmisel: langenud malformatsioonide tase, lapse parem neurokognitiivne areng, tüsistuste vähenemine raseduse ajal (hoogude sagenemine, suremus ja muud). Sellised uuringud aga vajavad väga suurte populatsioonide jälgimist ja palju ressursse.
  • Nõustamise mõju hindavaid prospektiivseid randomiseeritud kontrolluuringuid ei saa teha ka eetilistel kaalutlustel, sest ei ole eetiline moodustada kohorti naistest, keda ei nõustata.
  • Raseduseelse nõustamise mõju hinnatake ka asendusmarkerite (surrogate markers) või kaudsete tulemusnäitajate abil: naiste suurenenud teadlikkus rasedusega seotud küsimustes pärast nõustamist, vähenenud planeerimata raseduste arv, suurenenud raseduseelne foolhappe kasutamine, õige kontratseptsiooni meetodi valik, naise rohkem kaasamine otsustamise protsessi.
Teemaga seotud uuringutes on leitud järgmist:
  • Raseduse katkemine oli sagedasem nõustamata naiste rühmas võrreldes nõustamist saanud naiste rühmaga (3/59 (5,1%) vs 0/85), suured kongenitaalsed malformatsioonid esinesid sagedamini nõustamata naiste rühmas (11/59 (18,6%) vs 0/85); enneaegne sünnitus oli veidi sagedasem nõustamata naiste rühmas (3/59 (5,1%) vs 2/85 (2,2%)), aga uuringu valim oli väga väike ning tulemused ei olnud statistiliselt olulised (v.a malformatsioonide esinemine) (Betts T, 1999). Uuringusse kaasati rasedust planeerivad naised ja juba rasedad naised, rasedust planeerivad naised said nõustamist, juba rasedad naised said tavapärast ravi (neile sellist nõustamist ei tehtud). Nõustamine toimus haiglas. Nõustamine oli väga põhjalik ning hõlmas palju teemasid.
  • Teises uuringus planeerimata (nõustamata) raseduse puhul esines võrreldes planeeritud (nõustatud) rasedusega sagedamini: enneaegne sünnitus (49/240 (20,4%) vs 6/182 (3,3%), p < 0,001), keisrilõige (135/240 (56,3%) vs 82/182 (45,1%), p = 0,023) ja suured kongenitaalsed malformatsioonid (18/240 (7,5%) vs 3/182 (1,6%), p = 0,006) (Zhang YY, 2020). Uuringusse kaasati rasedust planeerivad naised, keda nõustas haiglas epileptoloog. Nõustamine sisaldas ravimi tüübi ja doosi optimeerimist, foolhappe määramist. Vajadusel tehti kordusvisiit.
  • Epileptiliste hoogude esinemist raseduse ajal kirjeldati kolmes uuringus: enne rasedust nõustatud naistel esines vähem hooge (4/46 (8,7%)) kui raseduse ajal nõustatud naistel (14/44 (31,8%)), p < 0,01 (Sabers A, 2009); enne rasedust mittenõustatud naistel esines vähem hoovabadust (66/289 (22,8%)) kui enne rasedust nõustatud naistel (77/188 (41%)), p < 0,001 (Zhang YY, 2020); rasedust planeerinutel (nõustatud) naistel esines raseduse ajal vähem epileptilisi hooge kui rasedust mitteplaneerinud naistel 8/51 (15,7%) vs 28/81 (34,6%), p = 0,018 (Abe K, 2014). Viimases uuringus vaadati ka nõustamise efekti sellistele tulemusnäitajatele nagu: raseduse katkemine, enneaegne sünnitus, keisrilõige, kongenitaalsed malformatsioonid, madal Apgari skoor lapsel, väike sünnikaal, lapse intensiivravivajadus, kuid statistiliselt olulisi seoseid ei leitud. Sabers 2009 uuringus nõustati noori epilepsiaga naisi epilepsia kliinikus. Nõustamine oli põhjalik: kontratseptsioon, AED annuse muutmine hormonaalse kontratseptiivi ära jätmisel, info, et raseduse ajal AED annust tõstetakse. Abe 2014 uuringus nõustas neuroloog või neurokirurg rasedust planeerivaid naisi haiglas. Nõustamine oli üsna põhjalik: diagnoosi ülevaatamine, AED annuse ülevaatamine.
Ravijuhendi "Epilepsia käsitlus fertiilses eas naistel ja rasedatel" käsitlusalas esimese kliinilise küsimuse juures tulemusnäitajate "reproduktiivne düsfunktsioon: viljatus, polütsüstilised munasarjad; soovimatu rasedus; preeklampsia; eklampsia, ema intensiivravi vajadus, sünnitusaegne verejooks, väike kasv ja peaümbermõõt gestatsiooninädala kohta, vaimne alaareng, kognitiivsed ja käitumuslikud häired" ja raseduseelse nõustamise kohta uuringuid ei leitud.

Mõnes uuringus on raseduseelse nõustamise efektiivsust hinnatud asendusmarkerite (kaudsete tulemusnäitajate) abil:
  • Randomiseeritud kontrolluuringus leiti, et naised, kes olid nõustatud rasedusega seotud küsimustes, olid hiljem teadlikumad epilepsia ja rasedusega seotud probleemidest (Cohen’i d = 1,24; 95% CI 0,77–1,83). Neil oli ka vähem otsustamise konflikti (Cohen’i d = 0,59; 95% CI 0,21–0,99) (McGrath A, 2017). Uuringusse kaasati naised vanuses 18–45, keda nõustas uurija. Nõustamine toimus telefoni teel, uuritavale anti lugemismaterjal. Nõustamine oli väga põhjalik, kuid põhines peamiselt raamatu lugemisel kodus.
  • Ühes jälgimisuuringus leiti, et noorte epilepsiaga naiste nõustamine sobiva kontratseptsiooni meetodi suhtes (IUD) on seotud hilisema naise valikuga kõige efektiivsema meetodi kasuks (12/27 (44,4%) vs 2/31 (6,5%)) OR = 0,15 (0,03–0,71) (Espinera AR, 2016). Uuringusse kaasati naised vanuses 18–45 eluaastat, nõustas neuroloog haiglas. Nõustati kontratseptsiooni meetodi valiku ning antikonvulsantide ja hormonaalsete kontratseptiivide koostoime osas. Sekretariaadi hinnangul on tegemist kaudse näitajaga, mis kirjeldab tulemusnäitajat “soovimatu rasedus”.
  • Ülejäänud uuringud näitasid, et epilepsiaga naiste informeeritus antud teemal on soovitust madalam. Epilepsiaga naised soovivad saada rohkem informatsiooni ja nõustamist fertiilsuse, kontratseptsiooni ja rasedusega seotud teemadel. Naisi huvitavad teemad on: epilepsia/epilepsiaravimi toime lootele, raseduse mõju hoogude sagedusele, lapsel epilepsia arenemise risk (Crawford P, 1999, Crawford P, 2003, McGrath A, 2014, Dierking C, 2018).
Konvulsiivsete hoogude mõju rasedusele
  • Enamikes uuringutes on leitud seos raseduse ajal konvulsiivsete epileptiliste hoogude esinemise ja raseduse negatiivsete tulemuste vahel. Ühe või rohkema konvulsiivse epileptilise hoo esinemine raseduse ajal (versus hoovaba rasedusega) oli seotud lühema gestatsiooni vanusega 37,5 (35,1–41,6) vs 39,7 (29,1–46,3) nädalat, enneaegse sünnituse riskiga 4 (14) vs 8 (115); p = 0,042 ja madalama poiste sünnikaaluga (2,900 [2,050–3,870] vs 3,205 [1,575–4,355] g; p = 0,040) (Rauchenzauer et al., 2013). Epileptiliste hoogude esinemise puhul raseduse ajal esineb rohkem alakaaluliste laste sünde OR = 1,36 (95% CI 1,01-1,88), enneaegset sünnitust OR = 1,63 (95% CI 1,21-2,19), väikese kasvuga laste sünde gestatsiooniea kohta (SGA) OR = 1,37 (95% CI 1,09-1,70), võrreldes naistega, kellel ei ole epilepsiat (Chen et al., 2009). Epileptiliste hoogude esinemine raseduse ajal võib olla seotud laste madalama IQ-ga: 84,4 (SD 6,8) (n = 42/248) vs 93,2 (SD 17,7) (n = 112/248) lastel, kelle emad olid hoovabad (Adab N, 2004). On oluline ka meeles pidada ema terviseriske perinataalsel perioodil. Epilepsiaga naiste suremus perinataalses perioodis võib olla oluliselt kõrgem, mis on põhiliselt seotud sagedaste konvulsiivsete hoogude esinemisega (Edey S, 2014).
Epilepsia kulg raseduse ajal
  • EURAP registri andmetel 2013. aasta seisuga olid 2/3 epilepsiaga naistest raseduse ajal hoovabad. Idiopaatilise generaliseerunud epilepsia puhul see näitaja oli kõrgem (73,6%) ja fokaalse epilepsia puhul madalam (59,5%) (Battino D, 2013). Mõnevõrra madalam hoovabaduse osakaal oli KREP registri uuringul – 47.8%. Hoogude esinemise põhilisteks riskifaktoriteks olid: fokaalsed hood (OR 1,6, 95% CI 1,2–2,0); polüteraapia (OR 2,98, 95% CI 2,3–3,9) ja epileptilise hoo esinemine viimase kuu jooksul enne rasedust (OR 15, 95% CI 9–25,1) (Thomas SV, 2012). Austraalia epilepsiaravimite ja raseduse registri andmetel 50,3% naistest olid hoovabad raseduse ajal. Põhiline raseduse hoovabadust ennustav faktor oli hoogude puudumine ühe aasta jooksul enne rasestumist (Vajda FJ, 2008).
Mida teha, kui naine rasestus mitte soovitavat epilepsiaravimit kasutades
  • Tõenduspõhist informatsiooni selle kohta, mida teha, kui naine juba rasestus mittesoovitava (enamasti valproaadi) ravimi tarvitamise foonil praktiliselt ei ole. 2015. aastal ilmus arvamusartikkel ajakirjas Epilepsia. Tegemist on maailma juhtivate ekpertide ühisarvamusega antud teemal. Autorid rõhutavad seda, et kui naine on juba rasestunud VPA-ravi foonil, siis on vajalik erakorraline epilepsia spetsialisti konsultatsioon. Selle konsultatsiooni eesmärgiks on naist nõustada ja anda informatsiooni kasu ja riskide kohta erinevate strateegiate valikul. Lisaks, tuleb informeerida naist prenataalse skriiningu vajalikkusest ja ka selle piirangutest. Valproaadi ära jätmine, valproaadi annuse vähendamine või teise epilepsiaravimi vastu vahetamine tõenäoliselt ei vähenda potentsiaalsete malformatsioonide riski, kuid ohustab hoogude sagenemisega raseduse ajal (Tomson T, 2015). Ainus uuring, mis püüab vastata sellele küsimusele põhineb EURAP registri andmetel. Siin vaadati üle hoogude esinemise sagedust naistel, kes juba rasestusid VPA-ravi foonil ja vahetasid (N = 38) või lõpetasid (N = 93) seda ravimit raseduse esimese trimestri ajal. Seda võrreldi naistega, kes jätkasid VPA raviga (N = 1588). Konvulsiivsete hoogude sagedus oli kaks korda kõrgem nii VPA-vahetatud (29%) kui ka VPA-lõpetatud (33%) grupis, võrreldes nendega, kes jätkasid selle raviga (16%) (Tomson T, 2016).
Epilepsia pärandumise risk
  • Epilepsia on heterogeenne haigus, mida põhjustavad nii geneetilised kui ka keskkonna faktorid. Kromosomaalsed anomaaliad ja üksiku geeni mutatsiooniga seotud epilepsiad esinevad harva. Riski hindamine põhineb epidemioloogilistel uuringutel, kui vaadati epilepsia esinemise riski perekondades, kus oli epilepsiaga patsient. Kaheksat epidemioloogilist uuringut sisaldav metanalüüs näitab, et epilepsia risk järglastel, kelle vanematel oli diagnoositud epilepsia varierus 2.4% ja 4.6% vahel (Winawer MR, 2005). Epilepsiaga emadel on selle haigusega lapse saamise risk on SMR 4.4 (95% CI 2.6-7.1). Epilepsiaga isadel selle haigusega lapse saamise risk on SMR 1.6 (95% CI 0.6-3.6) (Ottman R, 1988). Ka epilepsia alguse vanus vanematel võib ennustada epilepsia esinemise riski lapsel. Vanematel, kellel epilepsia algas enne 15. eluaastat, selle haiguse tekkerisk lapsel on SMR 3.0 (95% CI 2.41-3.83). Epilepsia algus pärast 15. eluaastat on seotud 3,4 kordse riskiga lapsel, SMR 3.4 (95% CI 2.66-4.34). Kui epilepsia algas pärast 35. eluaastat, siis selle haiguse tekkerisk lapsel ei ole tõusnud SMR 1.1 (95% CI 0.35-2.53) (Ottman R, 1996). Juhul, kui haigus esineb rohkem kui ühel esimese astme sugulasel, epilepsia tekkerisk lapsel võib tõusta kuni 40%-ni (Doose H, 2001). Geneetilise generaliseerunud epilepsia esinemise puhul, epilepsia tekkerisk patsiendi esimese astme sugulasel on 5,3% (Bianchi A, 2003). Fokaalsete (mitte-geneetiliste) epilepsiate puhul ei ole näidatud oluliselt suurenenud riski epilepsia edasikandumiseks. Fokaalse epilepsiaga vanematel lapse generaliseeritud epilepsia ja fokaalse epilepsia riski oli vastavalt RR 1,8 (95% CI 0.52-5.94) ja RR 2,1 (0.94-4.55) (Ottman R, 1998). Patsiendi lapse saamise otsus võib oluliselt olla mõjutatud ülehinnatud haiguse pärandumise riskist (Helbig KL, 2010).
Perinataalsete tüsistuste risk epilepsiaga versus ilma epilepsiata naistel
  • Kolme analüüsitud uuringu põhjal epilepsiaga naiste perinataalsete tüsistuste risk on mõnevõrra kõrgem, võrreldes epilepsiata naistega. Epilepsiaga naistel võib olla tõusnud preeklampsia, raseduseaegse infektsiooni, platsenta irdumise, induktsiooni, keisrilõige risk. Epilepsiaga naiste lastel võib olla kõrgem tõenäosus surnultsündimise, enneaegse sündimise, neonataalse infektsiooni, kongenitaalsete malformatsioonide, asfüksiaga seotud tüsistuste, madala Apgari skoori, neonataalse hüpoglükeemia, respiratoorse distress sündroomi risk (Razaz N, 2017, Fairgrieve SD, 2000, Olafsson E, 1998).

Soovimatu mõju

Kui suur on eeldatav soovimatu mõju?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Suur

keskmine

Väike

Tühine

Varieerub

Ei oska öelda

Kaasatud uuringutes puudus epilepsiaga naise raseduseelsel nõustamisel soovimatu mõju.

Tõendatuse kindlus

Kui kindel võib kokkuvõttes olla sekkumise mõju tõendatuses?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väga madal

madal

keskmine

väga

kaasatud uuringud puuduvad

Randomiseeritud kontrolluuringuid epilepsiaga naiste nõustamise teemal ei ole. Leidub üksikuid väga madala kvaliteediga retrospektiivsed jälgimisuuringud. Kokkuvõttes on nõustamise mõju käsitlevate uuringute tõendatuse aste väga madal.

Väärtushinnangud

Kas see, kuivõrd inimesed (inimeste erinevad alarühmad) peamisi tulemusi väärtustavad, varieerub või kui ebakindlad me nende hinnangutes oleme?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

oluline ebakindlus või varieeruvus

võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus

oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub

oluline ebakindlus või varieeruvus puudub

Eraldi väärtushinnanguid käsitlevate uuringute otsingut ei tehtud, kuid kaasatud uuringute põhjal võib järeldada, et epilepsiaga naised väärtustavad raseduseelset nõustamist ja soovivad seda saada.

Mõjude tasakaal

Kas sekkumise soovitud ja soovimatu mõju vahekord viitab sekkumise või võrdlus(tegevuse) ülekaalule?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

Ei oska öelda

Kaasatud uuringutes nõustamise soovimatu mõju puudub. Mittenõustamise puhul esines negatiivseid tulemeid sagedamini. Seega on sekkumise (nõustamise) korral patsiendi kasu suurem kui kahju.

Vajaminevad ressursid

Kui suur on ressursivajadus (kulud)?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

suur kulu

keskmine kulu

mittearvestatav kulu ja sääst

keskmine sääst

suur sääst

Varieerub

Ei oska öelda

Eraldi ressursivajadust käsitlevate uuringute otsingut ei tehtud. Selle kliinilise küsimuse raames tehtud otsinguga ressursivajadusi käsitlevaid uuringuid ei leitud.
Epilepsiaga naiste nõustamine võiks toimuda neuroloogi, aga ka perearsti ja -õe, günekoloogi või ämmaemanda vastuvõtul. Nõustamisele ja küsimustele vastamisele kulub aega, mida peab leidma tavavastuvõtu ajal.
Kõik neuroloogid, perearstid, -õed, günekoloogid ja ämmaemandad ei ole antud teemadega kursis, ning teatud ressursid lähevad ka nende teadlikkuse tõstmisele.

Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus

Milline on ressursivajaduse (kulude) tõendatusse aste?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väga madal

madal

keskmine

väga

kaasatud uuringud puuduvad

Eraldi ressursivajadust käsitlevate uuringute otsingut ei tehtud. Selle kliinilise küsimuse raames tehtud otsinguga ressursivajadusi käsitlevaid uuringuid ei leitud.

Kulutõhusus

Kas sekkumise kulutõhusus soosib sekkumist või võrdlust?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

kaasatud uuringud puuduvad

Eraldi kulutõhusust käsitlevate uuringute otsingut ei tehtud. Tõendusmaterjalina arvesse võetud uuringutes kulutõhusust ei käsitletud.
Töörühm arvab, et nõustamine on seotud eeldavalt kuluga, aga pikemas perspektiivis hoitakse ära kulusid.

Võrdsed võimalused

Kuivõrd sekkumine mõjutab tervisevõimaluste võrdsust?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

vähendab võrdsust

tõenäoliselt vähendab võrdsust

tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust

tõenäoliselt suurendab võrdsust

suurendab võrdsust

Varieerub

Ei oska öelda

Eraldi uuringute otsingut ei tehtud.
Arstide teadmised ja oskused epilepsiaga tüdrukute ja naiste nõustamise osas on ebaühtlased. Kui epilepsiaga naine elab väiksemas asulas, siis raseduseelse nõustamise kättesaadavus võib olla tema jaoks raskem, kui suurtes linnades elavatel patsientidel.

Ühest küljest parandame teenust - suurendame tervishoiutöötajate teadmisi ja teeme seeläbi nõustamise rohkematele kättesaadavaks. Teisest küljest soovitame nõustada, aga kui kättesaadavus on väiksemas kohas kehvem, siis vähendame võrdsust. Seda probleemi vähendab jällegi lähenemine, et nõustamisega tegelevad ka perearstid ja -õed ning günekoloogid ja ämmaemandad ning nad on teadlikkud, millal patsient neuroloogi juurde saata.

Vastuvõetavus

Kas sekkumine on huvitatud osapooltele vastuvõetav?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Eraldi uuringute otsingut ei tehtud.
Nii patsiendid, kui ka arstid ja õed peaksid olema huvitatud nõustamisest.

Teostatavus

Kas sekkumine on teostatav?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Eraldi tõendust rakendatavuse kohta Eestis ei ole.

Hinnangute kokkuvõte

Hinnang
Probleem

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda
Soovitud mõju

Tühine

Väike

keskmine

Suur

Varieerub

Ei oska öelda
Soovimatu mõju

Suur

keskmine

Väike

Tühine

Varieerub

Ei oska öelda
Tõendatuse kindlus

Väga madal

madal

keskmine

väga

kaasatud uuringud puuduvad
Väärtushinnangud

oluline ebakindlus või varieeruvus

võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus

oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub

oluline ebakindlus või varieeruvus puudub
Mõjude tasakaal

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

Ei oska öelda
Vajaminevad ressursid

suur kulu

keskmine kulu

mittearvestatav kulu ja sääst

keskmine sääst

suur sääst

Varieerub

Ei oska öelda
Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus

Väga madal

madal

keskmine

väga

kaasatud uuringud puuduvad
Kulutõhusus

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

kaasatud uuringud puuduvad
Võrdsed võimalused

vähendab võrdsust

tõenäoliselt vähendab võrdsust

tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust

tõenäoliselt suurendab võrdsust

suurendab võrdsust

Varieerub

Ei oska öelda
Vastuvõetavus

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda
Teostatavus

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Soovituse tüüp

Tugev soovitus teha

●

Kokkuvõte

Soovitus
1. Fertiilses eas epilepsia diagnoosiga tüdrukut või naist nõustage epilepsiaravi, rasestumisvastaste vahendite, raseduse ja imetamise teemal. Nõustamine peaks toimuma vastavalt enne seksuaaleluga alustamist, rasedust või imetamist. Tugev positiivne soovitus, väga madal tõendatuse aste

Kaalutlused alamrühmade osas

Rakenduskaalutlused

Jälgimine ja hindamine

Edasiste/täpsustavate uuringute vajadus

Kasutatud kirjandus

1. Association Between Pregnancy and Perinatal Outcomes Among Women With Epilepsy. JAMA neurology; 2017

2. Valproate in the treatment of epilepsy in girls and women of childbearing potential. Epilepsia; 2015

3. Predictors of seizures during pregnancy in women with epilepsy. Epilepsia; 2012

4. Population based, prospective study of the care of women with epilepsy in pregnancy. BMJ (Clinical research ed.); 2000

5. Genetic epidemiology of epilepsy or what do we tell families?. Epilepsia; 2005

6. Understanding the information needs of women with epilepsy at different lifestages. Seizure; 2003

7. Family study of epilepsy in first degree relatives: data from the Italian Episcreen. Seizure; 2003

8. Counseling by epileptologists affects contraceptive choices of women with epilepsy. Epilepsy &amp;amp; Behavior; 2016

9. SUDEP and epilepsy-related mortality in pregnancy. Epilepsia; 2014

10. Pregnancies of women with epilepsy: a population-based study in Iceland. Epilepsia; 1998

11. Higher risk of seizures in offspring of mothers than of fathers with epilepsy. American journal of human genetics; 1988

12. Seizure control in antiepileptic drug-treated pregnancy. Epilepsia; 2008

13. Genetic risk perception and reproductive decision making among people with epilepsy. Epilepsia; 2010

14. Are generalized and localization-related epilepsies genetically distinct?. Archives of neurology; 1998

15. Evaluation of a Decision Aid for Women with Epilepsy Who Are Considering Pregnancy: A Randomized Controlled Trial. Med Decis Making; 2017

16. Pregnancy-related knowledge and information needs of women with epilepsy: a systematic review. Epilepsy &amp; Behavior; 2014

17. Proactive pre-conception counselling for women with epilepsy - is it effective?. Seizure; 1999

18. Clinical characteristics and fetal outcomes in women with epilepsy with planned and unplanned pregnancy: A retrospective study. Seizure; 2020

19. Influences on seizure activity in pregnant women with epilepsy. Epilepsy and Behaviour; 2009

20. Withdrawal of valproic acid treatment during pregnancy and seizure outcome: Observations from EURAP. Epilepsia; 2016

21. Pregnancy-related knowledge of women with epilepsy - An internet-based survey in German-speaking countries. Epilepsy &amp; Behavior; 2018

22. Relations of genetic and environmental factors in the etiology of epilepsy. Annals of neurology; 1996

23. Gender difference in management of epilepsy-what women are hearing. Seizure; 1999

24. Impact of planning of pregnancy in women with epilepsy on seizure control during. Seizure; 2014

25. The longer term outcome of children born to mothers with epilepsy. Journal of neurology, neurosurgery, and psychiatry; 2004

26. Preponderance of female sex in the transmission of seizure liability in idiopathic. Epilepsy research; 2001

27. Seizure control and treatment changes in pregnancy: observations from the EURAP. Epilepsia; 2013