Autor(id):
Küsimus:
Kontekst:
Bibliograafia:
| Tõendatuse astme hinnang | Uuritavate arv | Mõju | Tõendatuse aste | Olulisus | ||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Uuringute arv | Uuringukavand | Nihke tõenäosus | Tõenduse ebakõla | Tõenduse kaudsus | Tõenduse ebatäpsus | Muud kaalutlused | antikonvulsanti lamotrigiin või levetiratsetaam | muud antikonvulsanti | Suhteline (95% CI) | Absoluutne (95% CI) | ||
Suured kaasasündinud malformatsioonid: levetiratsetaam vs lamotrigiin | ||||||||||||
31,a | jälgimisuuringud | väikeb,c | väike | väike | väike | puudub | 14/897 (1.6%) | 93/3975 (2.3%) | suhteline risk (RR) 0.62 (0.20 kuni 1.88) | 9 vähem / 1,000 ( 19 vähem kuni 21 rohkem) | ⨁⨁◯◯ Madal | KRIITILINE |
Suured kaasasündinud malformatsioonid: valproaat vs lamotrigiin | ||||||||||||
71,d | jälgimisuuringud | väikeb,e | väike | väike | väike | puudub | 174/2021 (8.6%) | 94/4164 (2.3%) | suhteline risk (RR) 3.56 (2.77 kuni 4.58) | 58 rohkem / 1,000 ( 40 rohkem kuni 81 rohkem) | ⨁⨁◯◯ Madal | KRIITILINE |
Suured kaasasündinud malformatsioonid: valproaat vs levetiratsetaam | ||||||||||||
31,f | jälgimisuuringud | väike | väike | väike | suurg | puudub | 149/1814 (8.2%) | 14/817 (1.7%) | suhteline risk (RR) 5.82 (3.13 kuni 10.81) | 83 rohkem / 1,000 ( 36 rohkem kuni 168 rohkem) | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE |
Suured kaasasündinud malformatsioonid: karbamasepiin vs lamotriigin | ||||||||||||
71,h | jälgimisuuringud | väikeb,e | väike | väike | väikei | puudub | 108/3385 (3.2%) | 94/4164 (2.3%) | suhteline risk (RR) 1.34 (1.01 kuni 1.76) | 8 rohkem / 1,000 ( 0 vähem kuni 17 rohkem) | ⨁⨁◯◯ Madal | KRIITILINE |
Suured kaasasündinud malformatsioonid: karbamasepiin vs levetiratsetaam | ||||||||||||
31,a | jälgimisuuringud | väike | väike | väike | suurj | puudub | 92/3051 (3.0%) | 14/817 (1.7%) | suhteline risk (RR) 1.84 (1.03 kuni 3.29) | 14 rohkem / 1,000 ( 1 rohkem kuni 39 rohkem) | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE |
Suured kaasasündinud malformatsioonid: lamotrigiin vs etosuksimiid | ||||||||||||
32,k | jälgimisuuringud | suurl | väga suurm,n | väike | väike | puudub | Network metaanalüüsis uuriti kokku 3517 inimest 3-st kohortuuringust. Lamotrigiinile eksponeerimine oli seotud väiksema riskiga kui etosuksimiidile eksponeerimine (n = 3517, OR = 0,31; 95% CrI 0,14–0,78; NB! tavametaanalüüsis seos kaob!). | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Suured kaasasündinud malformatsioonid: levetiratsetaam vs etosuksimiid | ||||||||||||
32,k | jälgimisuuringud | suurl | väga suurm,n | väike | väike | puudub | Network metaanalüüsis uuriti kokku 471 inimest 3-st kohortuuringust. Levetiratsetaamile eksponeerimine oli seotud väiksema riskiga kui etosuksimiidile eksponeerimine (n = 471, OR = 0,24; 95% CrI 0,09–0,66; NB! tavametaanalüüsis seos kaob!). | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Suured kaasasündinud malformatsioonid: lamotrigiin vs topiramaat | ||||||||||||
31,a | jälgimisuuringud | väikeb,o | väike | väike | väike | puudub | 93/3975 (2.3%) | 19/473 (4.0%) | suhteline risk (RR) 0.56 (0.34 kuni 0.94) | 18 vähem / 1,000 ( 27 vähem kuni 2 vähem) | ⨁⨁◯◯ Madal | KRIITILINE |
Suured kaasasündinud malformatsioonid: levetiratsetaam vs topiramaat | ||||||||||||
31,f | jälgimisuuringud | väike | väike | väike | väike | puudub | 14/817 (1.7%) | 19/473 (4.0%) | suhteline risk (RR) 0.50 (0.26 kuni 0.97) | 20 vähem / 1,000 ( 30 vähem kuni 1 vähem) | ⨁⨁◯◯ Madal | KRIITILINE |
Suured kaasasündinud malformatsioonid: lamotrigiin vs fenütoiin | ||||||||||||
51,p | jälgimisuuringud | väikeb,q,r | väike | väike | väike | puudub | 94/4082 (2.3%) | 25/624 (4.0%) | suhteline risk (RR) 0.53 (0.34 kuni 0.84) | 19 vähem / 1,000 ( 26 vähem kuni 6 vähem) | ⨁⨁◯◯ Madal | KRIITILINE |
Suured kaasasündinud malformatsioonid: levetiratsetaam vs fenütoiin | ||||||||||||
31,f | jälgimisuuringud | väike | väike | väike | väike | puudub | 14/817 (1.7%) | 2/566 (0.4%) | suhteline risk (RR) 0.49 (0.26 kuni 0.92) | 2 vähem / 1,000 ( 3 vähem kuni 0 vähem) | ⨁⨁◯◯ Madal | KRIITILINE |
Suured kaasasündinud malformatsioonid: lamotrigiin vs okskarbasepiin | ||||||||||||
21,s | jälgimisuuringud | väikeb,t | väike | väike | suurj | puudub | 44/1877 (2.3%) | 4/194 (2.1%) | suhteline risk (RR) 0.93 (0.35 kuni 2.43) | 1 vähem / 1,000 ( 13 vähem kuni 29 rohkem) | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE |
Suured kaasasündinud malformatsioonid: levetiratsetaam vs okskarbasepiin | ||||||||||||
21,s | jälgimisuuringud | väiket | väike | väike | suurj | puudub | 12/513 (2.3%) | 4/194 (2.1%) | suhteline risk (RR) 1.05 (0.36 kuni 3.03) | 1 rohkem / 1,000 ( 13 vähem kuni 42 rohkem) | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE |
Suured kaasasündinud malformatsioonid: lamotrigiin vs fenobarbitaal | ||||||||||||
41,u | jälgimisuuringud | väikeb,v | väike | väike | väike | puudub | 44/1959 (2.2%) | 17/282 (6.0%) | suhteline risk (RR) 0.32 (0.17 kuni 0.61) | 41 vähem / 1,000 ( 50 vähem kuni 24 vähem) | ⨁⨁◯◯ Madal | KRIITILINE |
Suured kaasasündinud malformatsioonid: levetiratsetaam vs fenobarbitaal | ||||||||||||
21,s | jälgimisuuringud | väikew | väike | väike | väike | puudub | 12/513 (2.3%) | 11/204 (5.4%) | suhteline risk (RR) 0.43 (0.20 kuni 0.96) | 31 vähem / 1,000 ( 43 vähem kuni 2 vähem) | ⨁⨁◯◯ Madal | KRIITILINE |
Suured kaasasündinud malformatsioonid: lamotrigiin vs zonisamiid | ||||||||||||
11,x | jälgimisuuringud | väikeb,y | väike | väike | väga suurz | puudub | 31/1562 (2.0%) | 0/90 (0.0%) | suhteline risk (RR) 3.56 (0.23 kuni 59.46) | 0 vähem / 1,000 ( 0 vähem kuni 0 vähem) | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE |
Suured kaasasündinud malformatsioonid: levetiratsetaam vs zonisamiid | ||||||||||||
11,x | jälgimisuuringud | väikeaa | väike | väike | väga suurg | puudub | 11/450 (2.4%) | 0/90 (0.0%) | šansside suhe (OR) 4.64 (0.28 kuni 78.05) | 0 vähem / 1,000 ( 0 vähem kuni 0 vähem) | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE |
Suured kaasasündinud malformatsioonid: gabapentiin vs lamotriigin | ||||||||||||
31,a | jälgimisuuringud | väikeb,c | väike | väike | suurj | puudub | 2/190 (1.1%) | 93/3975 (2.3%) | suhteline risk (RR) 0.60 (0.17 kuni 2.07) | 9 vähem / 1,000 ( 19 vähem kuni 25 rohkem) | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE |
Suured kaasasündinud malformatsioonid: levetiratsetaam vs gabapentiin | ||||||||||||
31,f | jälgimisuuringud | väikeo | väike | väike | suurj | puudub | 14/817 (1.7%) | 2/190 (1.1%) | suhteline risk (RR) 1.52 (0.43 kuni 5.42) | 5 rohkem / 1,000 ( 6 vähem kuni 47 rohkem) | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE |
Suured kaasasündinud malformatsioonid: lamotrigiin vs epilepsiaga naised ilma antikonvulsantraviga | ||||||||||||
31,ab | jälgimisuuringud | väikeac,b | väike | suurad | väike | puudub | 64/2453 (2.6%) | 19/728 (2.6%) | suhteline risk (RR) 1.07 (0.64 kuni 1.77) | 2 rohkem / 1,000 ( 9 vähem kuni 20 rohkem) | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE |
Suured kaasasündinud malformtsioonid: levetiratsetaam vs epilepsiaga naised ilma antikonvulsantravita | ||||||||||||
21,ae,af | jälgimisuuringud | väikeaf | väike | suurag | väike | puudub | 3/367 (0.8%) | 18/688 (2.6%) | suhteline risk (RR) 0.32 (0.10 kuni 1.07) | 18 vähem / 1,000 ( 24 vähem kuni 2 rohkem) | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE |
Suured kaasasündinud malformatsioonid antiepileptiline ravim vs kontrollrühm (imikud, kes polnud antikonvulsantidele eksponeeritud) | ||||||||||||
782,k | jälgimisuuringud | väike | väga suurm | suurag | väike | puudub | Network metaanalüüsis uuriti kokku 75 kohortuuringut, 2 juht-kontroll- ja 1 randomiseeritud uuringut, 35016 last ning 47 AERi koos kontrollrühmaga. Järgmistele AERidele ekponeerimisel (monoteraapiana) esineb statistiliselt oluline risk suurte kaasasündinud malformatsioonide tekkeks: etosuksimiid (OR = 3,04; 95% CrI 1,23–7,07), valproaat (OR = 2,93; 95% CrI 2,36–3,69), topiramaat (OR = 1,90; 95% CrI 1,17–2,97), fenobarbitaal (OR = 1,83; 95% CrI 1,35–2,47), fenütoiin (OR = 1,67; 95% CrI 1,30–2,17) ja karbamasepiin (OR = 1,37; 95% CrI 1,10–1,71). Ei ole leitud statistilist olulist seost gabapentiinile, lamotrigiinile ja levetiratsetaamile, primidoonile eksponeerimise ja suurte kaasasündinud malformatsioonide vahel. | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Lapse vaimne alaareng: väikeste laste närvisüsteemi arengutase karbamasepiin vs lamotrigiin | ||||||||||||
13,ah | jälgimisuuringud | väikeai | väike | väike | väikeaj | puudub | Karbamasepiinile eksponeeritud laste keskmine arengutase oli 94 (kokku 43 last). Lamotrigiinile eksponeeritud laste keskmine arengutase oli 97 (kokku 57 last). Keskmine arengutaseme erinevus karbmasepiini ja lamotrigiini vahel oli -3,00; 95% CI -9,29–3,29 - statistiliselt mitteoluline. | ⨁⨁◯◯ Madal | KRIITILINE | |||
Lapse vaimne alaareng: koolilaste intelligentsuse tase karbamasepiin vs lamotrigiin | ||||||||||||
23,ak | jälgimisuuringud | väikeal | väike | väike | väike | puudub | Metaanalüüsis uuriti kokku karbamasepiinile ekponeeritud 78 last ja lamotrigiinile eksponeeritud 84 last. Keskmine arengutase erinevus karbmasepiini ja lamotrigiini vahel oli -1,62; 95% CI -5,44–2,21 – statistiliselt mitteoluline. | ⨁⨁◯◯ Madal | KRIITILINE | |||
Lapse vaimne alaareng: väikeste laste närvisüsteemi arengutase valproaat vs lamotrigiin | ||||||||||||
13,ah | jälgimisuuringud | väikeai | väike | väike | suuram | puudub | Valproaadile eksponeeritud laste keskmine arengutase oli 85 (kokku 28 last). Lamotrigiinile eksponeeritud laste keskmine arengutase oli 97 (kokku 57 last). Keskmine arengutase erinevus valproaadi ja lamotrigiini vahel oli -12,00; 95% CI -20,31– -3,69 – statistiliselt oluline. | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Lapse vaimne alaareng: koolilaste intelligentsuse tase valproaat vs lamotrigiin | ||||||||||||
23,ak | jälgimisuuringud | väikeal | väike | väike | väike | puudub | Metaanalüüsis uuriti kokku valproaadile ekponeeritud 74 last ja lamotrigiinile eksponeeritud 84 last. Keskmine arengutase erinevus valproaadi ja lamotrigiini vahel oli -10,80; 95% CI -14,42–-7,17 – statistiliselt oluline. | ⨁⨁◯◯ Madal | KRIITILINE | |||
Lapse vaimne alaareng: väikeste laste närvisüsteemi arengutase levetiratsetaam vs valproaat | ||||||||||||
13,an | jälgimisuuringud | väikeao | väike | väike | suuram | puudub | Valproaadile eksponeeritud laste keskmine arengutase oli 87.93 (kokku 44 last). Levetiratsetaamile eksponeeritud laste keskmine arengutase oli 99,96 (kokku 51 last). Keskmine arengutase erinevus levetiratsetaami ja valproaadi vahel oli 12,03; 95% CI 6,24 – 17,82 – statistiliselt oluline. | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Lapse vaimne alaareng: väikeste laste närvisüsteemi arengutase fenütoiin vs lamotrigiin | ||||||||||||
13,ah | jälgimisuuringud | väikeai | väike | väike | suuram | puudub | Fenütoiinile eksponeeritud laste keskmine arengutase oli 90 (kokku 38 last). Lamotrigiinile eksponeeritud laste keskmine arengutase oli 97 (kokku 57 last). Keskmine arengutase erinevus fenütoiini ja lamotrigiini vahel oli -7,00; 95% CI -14,48–0,48 – statistiliselt mitteoluline. | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Lapse vaimne alaareng: koolilaste intelligentsuse tase fenütoiin vs lamotrigiin | ||||||||||||
23,ak | jälgimisuuringud | väikeal | väike | väike | väike | puudub | Metaaanalüüs. Fenütoiinile eksponeeritud laste keskmine IQ oli 109 (kokku 40 last). Lamotrigiinile eksponeeritud laste keskmine IQ oli 108 (kokku 74 last). Keskmine IQ erinevus fenütoiini ja lamotrigiini vahel oli 1,00; 95% CI -3,87– 5,87 – statistiliselt mitteoluline. | ⨁⨁◯◯ Madal | KRIITILINE | |||
Laste vaimne alaareng: väikeste laste närvisüsteemi arengutase ja koolilaste intelligentsuse tase lamotrigiin vs kontrollrühm (lapsed, kelle emal oli epilepsia, kuid antikonvulsantravita) | ||||||||||||
13,ap | jälgimisuuringud | väikeaq | väike | suurag | väike | puudub | Väikeste laste närvisüsteemi arengutase ei erinenud statistiliselt lamotrigiinile ekponeeritud rühmas kontrollrühmast (Lamotrigiini ekponeeritud rühms keskmine arengutase 99 punkti (SD = 13,7, n = 34), kontrollrühmas 104 punkti (SD = 8,8, n = 27, MD = -5,00; 95% CI -10,70–0,70). Koolilaste intelligentsuse tase ei erinenud statistiliselt lamotrigiinile ekponeeritud rühmas kontrollrühmast (Lamotrigiini ekponeeritud rühms keskmine arengutase 103 punkti (SD = 11, n = 29), kontrollrühmas 104 punkti (SD = 13, n = 25, MD = -1,00; 95% CI -7,48–5,48). | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Laste vaimne alaareng: väikeste laste närvisüsteemi arengutase Griffithsi testi järgi levetiratsetaam vs kontrollrühm (lapsed, kelle emal ei olnud epilepsiat/ei tarvitanud antikonvulsantravi) | ||||||||||||
13,an | jälgimisuuringud | väikeao | väike | suurag | väike | puudub | Väikeste laste närvisüsteemi arengutase ei erinenud statistiliselt levetiratsetaamile ekponeeritud rühmas kontrollrühmast (Levetiratsetaamile ekponeeritud rühms keskmine arengutase 99,96 (SD = 9,96, n = 51), kontrollrühmas 98,87 (SD = 13,99, n = 97, MD = 1,09; 95% CI -2,81- 4,99). | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Lapse vaimne alaareng: lamotrigiin vs valproaat | ||||||||||||
44,k | jälgimisuuringud | väikear | väike | väike | väike | puudub | Network metaanalüüsis uuriti kokku 140 inimest 4-st kohortuuringust. Valrproaadile eksponeerimisel esines suurem risk lapse vaimse alaarengu tekkeks kui lamotrigiinile eksponeerimisel (OR = 0,13; 95% CrI 0,01–0,57) | ⨁⨁◯◯ Madal | KRIITILINE | |||
Lapse vaimne alaareng: muu antiepileptiline ravim vs kontrollrühm | ||||||||||||
104,k | jälgimisuuringud | suurl | suurm | suuras | väga suurg | puudub | Network metaanalüüs. Kõikide AERide vahel esineb statistiliselt oluline mõju ainult valproaadil ja valproaati sisaldaval polüteraapial (Valproaat vs kontroll - OR = 7,40; 95% CrI 3,00–18,46). Lamotrigiini, levetiratsetaami, fenobarbitaali, gabapentiini, primidooni, fenütoiini, topiramaadi kasutamine ei olnud seotud vaimse alaarenguga. | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Autism/düspraksia lastel antiepileptiline ravim vs kontrollrühm | ||||||||||||
54,k | jälgimisuuringud | suurl | suurm | suurag | väga suurg | puudub | Network metaanalüüsis uuriti AERi (lamotrigiin, valproaat, levetiratsetaam, karbamasepiin, okskarbasepiin, klonasepaam, fenütoiin, lamotrigiin + valproaat, lamotrigiin + karbamasepiin, karbamasepiin + fenütoiin, karbamasepiin + klonasepaam) vs kontrollrühm. Neist on leitud statistiliselt oluline seos autismi/düspraksia ja AERide vahel valproaadi (n = 249, OR = 17,29; 95% CrI 2,40–217,60), okskarbasepiini (n puudub, OR = 13,51; 95% CI 1,28–221,40), lamotrigiini (n = 254, OR = 8,88; 95% CrI 1,28–112,00) ja lamotrigiin + valproaadi (n puudub, OR = 132,70; 95% CrI 7,41–3851,00. NB! tavametaanalüüsi ei saanud teostada) puhul. | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Lapse kognitiivsed ja käitumusikud häired: psühhomotoorsed häired (antiepileptiline ravim vs kontroll) | ||||||||||||
114,k | jälgimisuuringud | suurl | suurm | suurag | väga suurg | puudub | Network metaanalüüsis uuriti AERi (valproaat, lamotrigiin, karbamasepiin, topiramaat, levetiratsetaam, gabapentiin, klobasaam, fenütoiin, fenobarbitaal, klonasepaam, karbamasepiin + fenütoiin, karbam. + fenobarbitaal, karbam. + fenob. + fenütoiin, fenütoiin + valproaat, karbam. + fenob.+valpr., fenütoiin + fenob., etosuksimiid + fenütoiin) vs kontroll Statistiliselt oluline seos esines valproaadi (n = 331, OR = 4,16; 95% CrI 2,04–8,75) ning karbamasepiin + fenobarbitaal + valproaat polüteraapia puhul (OR = 19,12; 95% CrI 1,49–337,50). | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Lapse kognitiivsed ja käitumusikud häired: kõne hilinemine | ||||||||||||
54,k | jälgimisuuringud | suurl | suurm | suurag | väga suurg | puudub | Network metaanalüüsis uuriti AERi (valproaat, karbamasepiin, lamotrigiin, fenobarbitaal) vs kontroll. Ainult valproaadi kasutamise ja kõne hilinemise vahel oli leitud seos (n = 173, OR = 7,95; 95% CrI 1,50–49,13). | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Lapse kognitiivsed ja käitumusikud häired: aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ADHD) | ||||||||||||
74,k | jälgimisuuringud | suurl | väga suurm | suurag | väga suurm | puudub | Network metaanalüüsis uriti AERi (valproaat, lamotrigiin, karbamasepiin, topiramaat + valproaat, fenütoiin, fenobarbitaal) vs kontroll. Ei ole leitud statistilist olulist seost AERide ja ADHD vahel | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Raseduse katkemine: kõik antiepileptilised ravimid vs kontrollrühm | ||||||||||||
312,k | jälgimisuuringud | suurb | väga suurm | suurag | väga suuraj,z | puudub | Network metaanaalüüsis uuriti kokku 1 randomiseeritud, 1 juht-kontroll- ja 29 kohortuuringut, 13497 rasedust ja 27 AERi koos kontrollrühmaga. Neist esines statistiliselt oluline seos järgmiste AERidele eksponeerimisel: primidoon (n = 301, OR = 2,81; 95% CrI 1,21–6,28), topiramaat (n = 2, OR = 23,58; 95% CrI 1,18–549,60; NB! tavametaanalüüsi ei saanud teostada), valproaat (n = 2904, OR = 1,83; 95% CrI 1,04–3,45, NB! seos kaob tavametaanalüüsi puhul) ja 2 polüteraapiat (karbamasepiin + valproaat: n = 74, OR = 5,09; 95% CrI 1,35–16,79 NB! seos kaob tavametaanalüüsi puhul; fenütoiin + valproaat: n = 38, OR = 8,96; 95% CrI 1,77–37,95). Lamotrigiinile, levetiratsetaamile, karbamasepiinile jt eksponeerimisel ei esinenud seost rasaeduse katkemise ja AERide vahel. AERide võrdlemisel lamotrigiini/levetiratsetaamiga ei esinenud statistiliselt olulist erinevust raseduse katkemise suhtes. | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Enneaegne sünnitus: kõik antiepileptilised ravimid vs lamotrigiin/levetiratsetaam | ||||||||||||
172,k | jälgimisuuringud | suurl | väga suurm | väike | suurg | puudub | Network metaanalüüsis uuriti kokku 17 kohortuuringut, 17133 vastsündinut ja 22 AERi + kontroll. Neist ainult klobasaamile (vs lamotrigiin n = 918, OR = 3,27; 95% CrI 1,31–7,77. NB! seos kaob tavametaanalüüsi puhul) eksponeerimisel esines statistiliselt oluline seos enneaaegse sünnituse ja lamotrigiini vahel. Sarnane statistiliselt oluline seos esines ka levetiratsetaami ja klobasaami vahel n = 956, OR = 0,25; 95% CrI 0,07–0,85. NB! seos kaob tavametaanalüüsi puhul). Teiste AERide ja lamotrigiini/levetiratsetaami vahel ei esinenud statistiliselt olulist seost. | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Lapse sünnijärgne intensiivravivajadus: kõik antiepileptilised ravimid vs kontrollrühm | ||||||||||||
15 | jälgimisuuringud | väga suurat | väike | suurag | suuraj | puudub | Sain leida ainult 1 uuringu intensiivravivajaduse kohta. Soome prospektiivne uuring, kus uuriti kokku 24778 rasedust (rase epilepsiata) ja 179 rasedust, kus naisel oli epilepsia. 179-st oli AERidele eksponeeritud 127 rasedust. Neonataalse intensiivravivajadus esines sagedamini AERidele eksponeeritud lastel (n = 17, OR = 1,98; 95% CI 1,17–3,34) võrreldes kontrollrühmaga ja AERidele mitteeksponeeritud lastega. Intensiivravivajadus esines sagedamini karbamasaepiinile (6 last), valproaat (5 last), okskarbasepiin (2), polüteraapia (5 last). | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Lapse madal Apgari hinne: antiepileptilised ravimid vs kontrollrühm | ||||||||||||
16 | jälgimisuuringud | väikeau | väike | suurag | suurg | puudub | Taani kohortuuring, kus Taani registritest on uuritud kokku 677 021 last (neist 2906 AERidele eksponeeritud) perioodis 1997-2008a. Üldiselt AERidele eksponeerimisel esines statistiliselt suurem risk Apgari hinne < 7 tekkeks (korrigeeritud suitsetamise ja ema vanuse suhtes RR = 1,41; 95% CI 1,07– 1,85) kui mitteeksponeeritud lastel. Apgari hinne < 7p esines statistiliselt sagedamini võrreldes kontrollrühmaga järgmistele AERidele (monoteraapia kontekstis) eksponeerimisel: karbamasepiin (mittekorrigeeritud RR = 1,86; 95% CI 1,01–3,42), valproaat (RR = 1,85; 95% CI 1,04–3,30) ja topiramaat (RR = 2,97; 95% CI 1,26–7,01). Lamotrigiini, okskarbasepiini ja klonasepaami puhul ei esinenud seost. | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Üsasisene kasvupeetus: kõik antiepileptilised ravimid vs lamotrigiin/levetiratsetaam | ||||||||||||
162,k | jälgimisuuringud | suurl | suurm | väike | suurg | puudub | Network metaanalüüsis uuriti kokku 16 kohortuuringut, 18117 last ja 22 AERi koos kontrollrühmaga. Statistiliselt oluline seos lamotrigiiniga oli leitud järgmistele AERidele eksponeerimisel: klobasaam vs lamotrigiin (n = 885, OR = 4,97; 95% CrI 1,74–12,78, topiramaat vs lamotrigiin (n = 2827, OR = 2,91; 95% CrI 1,67–4,97); ja lamotrigiin vs fenobarbitaal (n = 953, OR = 0,48; 95% CrI 0,26–0,88). Teist seost AERide ja lamotrigiini vahel ei leitud. Statistiliselt olulist seost levetiratsetaami ja teiste AERide vahel ei esinenud. | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Lapse peaümbermõõt sünnimomendil: antiepileptiline ravim vs lamotrigiin | ||||||||||||
17 | jälgimisuuringud | väike | väike | suurav | väike | puudub | Rootsi registri andmetel baseeruv prospektiivne kohortuuring, kus uuriti kokku 6720 vastusündinut.
| ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Lapse peaümbermõõt sünnimomendil: kõrges annuses lamotrigiin vs madalas annuses lamotrigiin | ||||||||||||
17 | jälgimisuuringud | väike | väike | suurav | väike | puudub | Rootsi registri andmetel baseeruv prospektiivne kohortuuring, kus uuriti kokku 6720 vastusündinut Kõrges annuses lamotrigiinile eksponeeritud lastel oli peaümbermõõt sarnase suurusega (n=543/550, z-skoor 0,0, 95% CI -0,1 - 0,2) võrreldes madalas annuses lamotrigiinile eksponeeritud rühmaga. | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Lapse peaümbermõõt gestatsiooninädala kohta: kõik antiepileptilised ravimid vs kontrollrühm | ||||||||||||
18 | jälgimisuuringud | väikeaw | väike | suurag | suurax | puudub | Anmed on saadud prospektiivselt registreeritud Norra registrist (Opplandi) perioodis 1989–2012. Kokku uuritud 287 last, kelle emal oli epilepsia ja kontrollrühmana oli 40553 last, kelle emal polnud epilepsiast. Statistiliselt oluline seos esines karbamasepiinile (n = 61, keskmine peaümbermõõt 34,7cm, p = 0,01) ja topiramaadile (NB! n = 3, keskmine peaümbermõõt 33 cm, MD = 2,3 cm) eksponeerimisel. Valproaadile, lamotrigiinile, levetiratsetaamile ekponeerimise ja väikse peaümbermõõdu vahel ei esinenud statistiliselt olulist seost. | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Lapse peaümbermõõt gestatsiooninädala kohta: kõik antiepileptilised ravimid vs kontrollrühm | ||||||||||||
19 | jälgimisuuringud | väike | väike | suurag | suurj | puudub | Norra kohortuuring, kus võrreldi 2600 AERidele eksponeeritud last ning 771 412 mitteekponeeritud last, kelle emal ei olnud epilepsiat. Topiramaadi peaümbermõõt oli keskmiselt 1,5 cm (n = 90; 95% CI 1,1–1,9cm; p < 0,001) võrra väiksem kui kontrollrühmas. Samuti esines topiramaadile eksponeerimisel kõrgem risk mikrotsefaalia tekkeks võrreldes kontrollrühmaga (11,4 vs 2,4%; OR = 4,8; 95%CI 2,5–9,3). Mikrotsefaalia tekkeks suurem risk esines samuti karbamasepiinile eksponeeritusel (n = 783, OR = 2,0 (95% CI ja p-väärtus ei ole toodud)). Lamotrigiini, levetiratsetaami, valproaadi kasutamine polnud seotud mikrotsefaalia või väiksema peaümbermõõduga. | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Reproduktiivne düsfunktsioon: valproaat vs lamotrigiin (jälgimisperiood 1 aasta) | ||||||||||||
110 | jälgimisuuringud | väike | väike | väike | väga suurax,ay | puudub | Prospektiivne uuring, kus uuriti kokku 34 valproaatraviga naist ja 32 lamotrigiinraviga naist 1 aasta jooksul. Pikaajalisel valproaadi kasutamisel esines statistiliselt sagedamini menstruaaltsükli häired (p = 0,02), PCOS (p = 0,001) ja hirsutism (p = 0,06) võrreldes lamotrigiini kasutatajatega. 32%-l naistest esines ülekaal enne valproaatravi, aasta pärast oli 47% naistest ülekaalulised (p = 0,03). Ülekaalul esineb positiivne korrelatsioon menstruaaltsükli häirete (p = 0,006), seerumi testosterooni taseme (p = 0,02) ja PCOSiga (p = 0,03). | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Polütsüstiliste munasarjade sündroom: hüperandrogenismi või ovulatoorse düsfunktsiooni teke lamotrigiin vs valproaat (jälgimisperiood 1 aasta) | ||||||||||||
111 | randomiseeritud uuringud | väga suuraz | väike | väike | väike | puudub | Lamotrigiini kasutasid 170 naist (13-40a) ja valproaadi kasutasid 176 naist (13-40a). Lamotrigiini kasutamisel esines harvemini hüperandrogenism või ovulatoorne düsfunktsioon (OR = 0,516; 95% CI, 0,311–0,856; p = 0,010) - statistiliselt oluline. PCOS (hüperandrogenism+ovulatoorne düsfunktsioon) tekkis 2%-l lamotrigiini kasutajatest ja 9%-l valroaadi kasutajatest (p = 0,007). Valproaadi negatiivne mõju tekkis sagedamini, kui ravi valproaadiga alustati enne 26. eluaastat | ⨁⨁◯◯ Madal | KRIITILINE | |||
Polütsüstiliste munasarjade sündroom: karbamasepiin vs levetiratsetaam | ||||||||||||
112 | jälgimisuuringud | suurba | väike | väike | väga suurbb | puudub | PCOS esines statistiliselt sagedamini karbamasepiini tarvitajatel (44%) kui levetiratsetaami tarvitamisel (16%) (n=50/50, p=0,02). | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Polütsüstiliste munasarjade sündroom: valproaat vs muu antiepileptiline ravim | ||||||||||||
1013,bc | jälgimisuuringud | suurbd | suurbe | väike | väike | tugevalt kahtlustatav avaldamise kallutatusbf | Metaanalüüsis esines sagedamini PCOS valproaadi kasutamisel võrreldes teiste AERide (karbamasepiin, lamotrigiin , fenütoiin, klonasepaam, okskarbasepiin, primidoon) kasutamisel (p < 0,05, OR = 3,04, 95% CI 2,09—4,43) - statistiliselt oluline seos. | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Polütsüstilised munasarjad (UH alusel diagnoositud): karbamasepiin vs kontrollrühm | ||||||||||||
114 | jälgimisuuringud | väga suurbg | väike | suurag | väga suurm | puudub | Karbamasepiini ja kontrollrühma kasutamise vahel ei esinenud statistilist olulist erinevust polütsüstiliste munasarjade tekkeks ( karbam. 10/50 ja kontroll 20/100, p = 1,00. PCOS tekkis 3 inimesel 50-l karbamasepiini tarvitajatest. Ei olnud võimalik leida täpseid andmeid, milline oli PCOSi esinemissagedus kontrollrühmas ning kes kontrollrühma kuulusid. | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Seksuaalne düsfunktsioon ASEX skaala järgi (huvi, erutus, vaginaalne lubrikatsioon, rahulolu, orgasm): karbamasepiin, lamotrigiin, levetiratsetaam vs kontrollrühm (naised ilma epilepsiata) | ||||||||||||
115 | jälgimisuuringud | väikebh | väike | suurag | väike | puudub | Levetiratsetaami (n = 26) ja lamotrigiini (n = 40) kasutamisel oli ASEX skaala statistiliselt väiksem kui kontrollrühmaga (n = 59) ( ASEX skaala järgi vastavalt 11,2 punkti (SD 2,3), 11,4 punkti (SD = 2,8) ja 14,6 (SD = 4,1); p < 0,01). See tähendab, et lamotrigiini ja levetiratsetaami kasutajatel oli parem seksuaalne funktsioon võrreldes kontrollrühmaga. Karbamasepiini (n = 30; 14,8 punkti (SD = 4,8) puhul ei esinenud statistilist olulist erinevust kontrollrühmast (võimalikuteks segavateks faktoriteks olid pikaajaline epilepsia anamnees ja partsiaalse epilepsia olemasolu). | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Seksuaalne düsfunktsioon: topiramaat | ||||||||||||
316,bi | jälgimisuuringud | väikebj | väike | väga suurbk | väikebl | puudub | Uuriti seksuaalse düsfunktsiooni esinemist topiramaadi kasutajatel (peamiselt migreeniga naised või epilepsiaga mehed), leiti kolme vaatlusuuringu põhjal, et topiramaadi tarvitamisel võivad tekkida libiido langus (9,0%) ja anorgasmia (2,6%) (viimane sagedamini naistel). | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Menstruaaltsükli häired: kõik AERid | ||||||||||||
117 | jälgimisuuringud | suurbm | väike | väga suurbn | väga suurg | puudub | Kokku uuriti 271 epilepsiaga naist. Neist esinesid menstruaaltsüklihäired 78-l (28,8%). Menstruaaltsükli häired esinesid statistiliselt sagedamini klonasepaami kasutamisel (vs klonasepaami raviga naised, kellel oli regulaarne menstruatsioon, n=13, OR=5,36; 95%CI 1,48–19,45, p=0,010). Teiste antiepileptiliste ravimite (karbamasepiin, klobasaam, etosuksimiid, gabapentiin, lakosamiid, lamotrigiin, levetiratsetaam, okskarbasepiin, fenobarbitaal, fenütoiin, primidoon, tiagabiin, topiramaat, valproaat, vigabatriin) kasutamisel ei esinenud erinevust. | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Menstruaaltsükli häired: valproaat vs karbamasepiin | ||||||||||||
118 | jälgimisuuringud | väga suurbo | väike | suuras | väga suurbp | puudub | Valproaadi kasutamise (62%, n = 21) puhul esines statistiliselt sagedamini menstruaaltsükli häired kui karbamasepiini puhul (37,2%, n = 59) (p = 0,045). Menstruaaltsükli häired esinesid sagedamini polüteraapia puhul (62%) kui monoteraapial (45%). | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Infertiilsus: epilepsiaga AERidele mitteeksponeeritud naised vs epilepsiaga AERidele eksponeeritud naised (jälgimisperiood 10 aastat) | ||||||||||||
119 | jälgimisuuringud | väike | väike | suurbq | väga suurj | puudub | Prospektiivne uuring, mis uuris kokku 345 epilepsiaga naist. Infertiilsus esines 7,1% epilepsiaga naistest, kes ei olnud ekponeeritud AERidele. Võrreldes mitteeksponeeritud naistega esines statistiliselt sagedamiini infertiilsus AERidele eksponeeritud naistel (p < 0,001) (31,8% kui 1 AER, 40,7% kui 2 AERi ja 60.3% kui 3 või rohkem Naised olid sagedamini infertiilsed, kui tarvitasid mono/polüteraapiat fenobarbitaaliga (n = 50, p = 0,002; OR = 1,43; 95% CI 1,09–1,87. Sellist trendi ei olnud valproaadi, lamotrigiini, karbamasepiini, topiramaadi, okskarbasepiini, klonasepaami või klobasaami puhul. Polüteraapia (3 või rohkem AERi) oli statistiliselt olulise riskiga infertiilsuse tekkeks (OR = 17,9; 95% CI 2,14–149,48). Autorid pakuvad, et ensüüm-indutseerivad AERid (nt fenobarbitaal, fenütoiin, karbamasepiin) võivad põhjustada suguhormoonide kontsentratsiooni muutuste kaudu menstruaalhäireid ja seega infertiilsust. | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Infertiilsus: epilepsiaga AERidele eksponeeritud naised vs epilepsiaga AERidele mitteeksponeeritud naised | ||||||||||||
120 | jälgimisuuringud | väga suurbr | väike | suurbq | väike | puudub | Kokku on saadud 978 vastust epilepsiaga naistelt nende reproduktiivsuse kohta. Epilepsiag naisi jagati 6-ks erinevaks rühmaks: 1) kes ei tarvita AERi, 2) kes tarvitab ensüüm-indutseerivat AERi (fenobarbitaal, fenütoiin, karbamasepiin, okskarbasepiin, topiramaat >200mg), 3) kes tarvitab glükuroniseeritud AERi (lamotrigiin), 4) kes tarvitab mitteindutseerivat AERi (levetiratsetaam, zonisamiid, gabapentiin, topiramaat <200mg jt), 5) kes tarvitab ensüüm-inhibeerivat AERi (valproaat), 6) kes tarvitab polüteraapiat. Infertiilsuse (1 aasta jooksul naine ei saanud rasestuda) levimus epilepsiaga naistel, kes ei tarvitanud AERe oli 4,2% ning kes tarvitas mingi AERi 10,3% - kuid see oli statistiliselt mitteoluline. Epilepsiaga naiste infertiilsuse levimus oli 9,2% (95% CI 6,7‐12,4%), üldpopulatsiooni infertiilsuse levimus on 6,4% (6,0-7,4%) - üldpopulatsiooni levimus on antud võrdlemiseks, otsene analüüs pole tehtud. Kõik võrdlused rühmade vahel olid statistiliselt mitteolulised, välja arvatud ensüüm-inhibeerivate ja glükuroniseeritud AERide vahel. Elussündid/abortimata raseduste suhe oli statistiliselt kõrgem lamotrigiini tarvitajatel (41/46, 89,1%) kui valproaadi tarvitajatel (19/30, 63,3%) (RR = 1,41; 95% CI 1,05–1,88; p = 0,02). | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Lasoksamiid | ||||||||||||
121 | jälgimisuuringud | väga suurbs | väike | väga suurbn | väike | puudub | Prospektiivne uuring, kus kokku reporteeriti 3 lakosamiidile eksponeeritud rasedust. Keskmine lakosamiidi annus oli 400mg päevas. Kõik vastusündinud olid sündinud ajalisena. Nendel puudusid suured ja väiksed kaasasündinud malformatsioonid. Keskmine Apgar hinne 1. ja 5. minutil oli vastavalt 9 ja 10 punkti. Vastsündinute arengutähised olid eakohased (Jälgimine 18-36 kuu jooksul).Lakosamiid oma väikse kaalu tõttu tungib rinnapiima, mistõttu vastsündinud said lakosamiidi imetamise ajal. Kuid antud uuringu puhul ei tekkinud mingid kõrvaltoimed vastsündinutel. | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Eslikarbasepiin | ||||||||||||
122 | jälgimisuuringud | väga suurbt | väike | väga suurbn | väike | puudub | Uuringus otsiti andmebaasidest (EMBASE, MEDLINE) uuringud eslikarbasepiinilie eksponeeritud raseduste kohta, mis ilmusid 2017.aastani. Kokku on leitud 79 rasedust (neist 28 kliinilist katset ja 51 8-aastast post-marketing surveillance). 79-st rasedustest 30 olid elussünnid, 25 olid veel rasedusperioodis, 3 teadmata lõppega rasedust, 18 aborti (8 indutseeritud (suured malformatsioonid ei ole reporteeritud ) ja 10 spontaanset (siin oli mitu segavat faktorit, nagu teised AERid, kaasuvad haigused, ema vanus). Esines 5 rasedust, kus lootel olid suured kaasasündinud malformatsioonid. Neist 2 malformatsiooni ei olnud seotud eslikarbasepiiniga, 3 juhtumit võisid olla seotud, aga kindlat seost ei ole (esinesid 18.kromoosomi de novo defekt; ühendatud kaksikud ja spontanne abort; kompjalgsus). Kõigis 3-s juhtumis ei kasutatud eslikarbasepiin monoteraapiana. | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Brivaratsetaam | ||||||||||||
123 | jälgimisuuringud | väga suurbu | väike | väga suurbn | väike | puudub | Retrospektiivselt on uuritud 3 patsienti, kes on tarvitanud brivaratsetaami raseduse ajal (ühel oli kohe alguses brivaratsetaam, ühel vahetatud 6.nädalal valproaat brivaratsetaamile, ühel oli lisatud 20. nädalal lamotrigiin) Kõik 3 last olid sündinud komplikatsioonideta, ei esinenud suuri kaasasündinud malformtsioone, keskmine Apgar hinne oli 1. ja 5. minutil 9 ja 9 punkti. 2-l lapsel oli kokku 3 väiksest kaasasündinud malformatsiooni (kongenitaalne dermaalne melanotsütoos + anküloglossia ning infantiilne hemangioom kehatüvel ja seljal). | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Suured kaasasündinud malformatsioonid: monoteraapia vs polüteraapia | ||||||||||||
5924 | jälgimisuuringud | väike | suurbv | suurbw | väga suurg | puudub | Metaanalüüs hõlmas 59 uuringut, kus uuriti kokku 65533 epilepsiaga naist ja 1817024 tervet naist. Suurte kaasasündinud malformatsioonide esinemissagedus monoteraapia rühmas oli 10,12% (95%CI 1,96 - 18,28), polüteraapia rühmas 16,78% (95%Cl 0,51-33,05) ja "tervete" naiste rühmas 2,28% (95% CI 1,46-3,10). Risk malformatsioonideks oli statistiliselt kõrgem valproaatmonoteraapia puhul ja veel kõrgem polüteraapia puhul, mis sisaldas valproaati, fenobarbitaali või fenütoiini. Tendents malformatsioonide tekkeks oli kõrgem polüteraapia rühmas kui monoteraapias. Kui ühe kindla AERi juurde lisati igasugust teist AERi, siis risk malformatsioonide tekkeks kahekordistus. Kõige kõrgem risk malformatsioonide tekkeks esines polüteraapial, kui lisaks valproaadile oli veel 2 AERi (25,00% (95% CI 5,97-44,03)) | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Suured kaasasündinud malformatsioonid: lamotrigiiniga monoteraapia vs lamotrigiiniga polüteraapia | ||||||||||||
125 | jälgimisuuringud | suurbx | väike | väike | suurg | puudub | Prospektiivne kohortuuring, kus uuriti 1441 lamotrigiiniga monoteraapiale ja 505 lamotrigiiniga polüteraapiale eksponeeritud rasedust. Ainult lamotrigiinile eksponeeritud vastsündinutel oli suurte kaasasündinud väärarengute esinemissagedus 1,9% (n=1441), polüteraapia puhul oli 3,6% (n=505). Võrreldes monoteraapiaga esinesid sagedamini suured kaasasündinud väärarengud lamotrigiiniga polüteraapia rühmas (n=505; kohandatud OR = 1,7; 95% CI 0,9-3,1), kuid see ei olnud statistiliselt oluline. Malformatsioonide esinemissagedus sõltus lisatud antikonvulsandist. Kui polüteraapia sisaldas valproaadi ja lamotrigiini, siis esinesid suured kaasasündinud malformatsioonid statistiliselt sagedamini (n=55; OR = 5,0; 95% CI 1,5-14,0). Kui polüteraapia sisaldas lamotrigiinile lisaks fenobarbitaali või karbamasepiini, siis suurte malformatsioonide tekke risk ei olnud kõrgem võrreldes lamotrigiinmonoteraapiaga (vastavalt n=35, OR = 4,9; 95% CI 0,4-31,1 ja n=99, OR = 3,4; 95% CI 0,7-16,0). | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Suured kaasasündinud malformatsioonid: levetiratsetaamiga monoteraapia vs levetiratsetaamiga polüteraapia | ||||||||||||
126 | jälgimisuuringud | väike | väike | väike | väga suurby | puudub | UK ja Iirimaa registri andmetel on analüüsitud 671 levetiratsetaamile eksponeeritud rasedust. Neist oli 304 juhtumit, kus loode oli levetiratsetaamiga monoteraapiale eksponeeritud, ja 367 rasedust, kus loode oli levetiratsetaamiga polüteraapiale eksponeeritud. Suurte kaasasündinud malformatsioonide esinemissagedus oli monoteraapia rühmas väiksem võrreldes polüteraapia rühmaga (vastavalt 0,70%; 95% CI 0,19%–2,51% ja 95% CI 4,31%–9,60%). Malformatsioonide esinemissagedus sõltus lisatud antikonvulsandist. Suured kaasasündinud väärarengud esinesid võrreldes "lamotrigiin + levetiratsetaam" polüteraapiaga (1,8%, 95% CI 0,5 -6,2) sagedamini polüteraapia "valproaat + levetiratsetaam" rühmas (6,9% (95% CI 1,9–22,0, RR = 1,41) ning polüteraapia "karbamasepiin + levetiratsetaam" rühmas (9,4% (95% CI 4,4–19,0, RR = 1,91) | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Suured kaasasündinud malformatsioonid: monoteraapia lamotrigiiniga vs polüteraapia | ||||||||||||
12 | jälgimisuuringud | suurbz | väike | väike | väike | puudub | Network metanalüüsis (NMA) võrreldi monoteraapia lamotrigiiniga ja erinevad polüteraapiad (kokku 12 erinevat kombinatsiooni/kolmikravi, mis sisaldasid karbamasepiini, fenobarbitaali, fenütoiini, valproaati, primidooni, klobasaami). Kõigi 12 võrdluste puhul esinesid suured kaasasündinud malformatsioonid statistiliselt sagedamini polüteraapiale eksponeerimisel kui lamotrigiinile. Kuid oluline on märkida, et antud võrdlused olid teostatud NMA abil ning ei olnud "päris" uuringuid nende polüteraapiate kohta. | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Infertiilsus: monoteraapia vs polüteraapia | ||||||||||||
120 | jälgimisuuringud | väga suurbr | väike | väikeca | väga suuraj,cb | puudub | Infertiilsuse (1 aasta jooksul ei saanud rasestuda + ei olnud anamneesis elussündi) levimus polüteraapia rühmas oli 24,8% (33/133), monoteraapia rühmas 19,9% (40/201) ja rühmas, kus epilepsiaga naine ei saanud AERi 13,9% (10/72). Esines kõrgem trend infertiilsuse suhtes polüteraapia rühmas võrreldes ilma AERit rühmaga, kuid see seos ei olnud statistiliselt oluline (RR 1,79, 95% CI = 0,94‐3,11, P = 0,08). Uuringus ei ole eraldi toodud monoteraapia ja polüteraapia võrdlust (infot, kas see analüüs on üldse tehtud, ei saanud leida) | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Lapse vaimne alaareng: väikeste laste närvisüsteemi arengutase monoteraapia vs polüteraapia | ||||||||||||
33,cc | jälgimisuuringud | väike | väike | väike | väike | puudub | Väikeste laste keskmist arengutaset uuriti 2 testi abil: Griffiths ja Bayley. Monoteraapiale eksponeeritud laste keskmine arengutase Griffiithsi testi järgi oli 96 (kokku 138 last). Polüteraapiale eksponeeritud laste keskmine arengutase Griffithsi järgi oli 94 (kokku 30 last). Keskmine arengutase ei olnud statistiliselt erinev monoteraaapia ja polüteraapia vahel (MD 2,00; 95% CI -4,08– 8,08). Metaanalüüsis uuriti Bayley testiga kokku monoteraapiale ekponeeritud 292 last ja polüteraapiale eksponeeritud 141 last. Keskmine väikeste laste arengutaseme erinevus monoteraapia ja polüterapia vahel oli MD 8,80; 95% CI 3,44–14,17 – statistiliselt oluline (monoteraapia puhul oli arengutase kõrgem). | ⨁⨁◯◯ Madal | KRIITILINE | |||
Lapse vaimne alaareng: koolilaste intelligentsuse tase monoteraapia vs polüteraapia | ||||||||||||
33,cd | jälgimisuuringud | väike | väike | väike | väike | puudub | Metaanalüüsis uuriti monoteraapiale ekponeeritud 182 last ja polüteraapiale eksponeeritud 85 last 3-st uuringust. Keskmine IQ erinevus monoteraapia ja polüterapia vahel oli 8,84; 95% CI 4,35–13,32 – statistiliselt oluline (monoteraapia puhul IQ oli kõrgem). | ⨁⨁◯◯ Madal | KRIITILINE | |||
Lapse vaimne alaareng: koolilaste intelligentsuse tase valproaadiga polüteraapia vs valproaadita polüteraapia | ||||||||||||
23,ce | jälgimisuuringud | väike | väike | väga suurcf | suurg | puudub | Metaanalüüsis uuriti valproaadiga polüteraapiale ekponeeritud 34 last ja valproaadita polüteraapiale eksponeeritud 30 last 2-st uuringust. Keskmine IQ erinevus valproaadita ja valproaadiga polüteraapia vahel oli -8,74; 95% CI -15,70– -1,78 – statistiliselt oluline (valproaadita polüteraapia puhul IQ oli kõrgem). | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Enneaegne sünd: karbamasepiini/levetiratsetaami/valproaadiga polüteraapia vs lamotrigiiniga polüteraapia | ||||||||||||
17 | jälgimisuuringud | suurcg,ch | väike | väga suurav | suuraj | puudub | Rootsi registri andmetel baseeruv prospektiivne kohortuuring, kus uuriti kokku 6720 vastusündinut.
| ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Üsasisene kasvupeetus: karbamasepiini/levetiratsetaami/valproaadiga polüteraapia vs lamotrigiiniga polüteraapia | ||||||||||||
17 | jälgimisuuringud | suurcg,ch | väike | väga suurav | väga suuraj | puudub | Rootsi registri andmetel baseeruv prospektiivne kohortuuring, kus uuriti kokku 6720 vastusündinut.
| ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Lapse peaümbermõõt sünnimomendil: karbamasepiini/levetiratsetaami/valproaadiaga polüteraapia vs lamotrigiiniga polüteraapia | ||||||||||||
17 | jälgimisuuringud | suurcg,ch | väike | väga suurav | suuraj | puudub | Rootsi registri andmetel baseeruv prospektiivne kohortuuring, kus uuriti kokku 6720 vastusündinut.
| ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
CI: usaldusintervall; OR: šansimäär; RR: riskimäär