Küsimus

Kas kasutada abi pakkumist partnerite teavitamisel või mitte pakkuda et tõsta kaasatust HIV testimisse HIV positiivsete isikute partnerite seas?

Sihtrühm:

et tõsta kaasatust HIV testimisse HIV positiivsete isikute partnerite seas

Sekkumine:

sotsiaalvõrgustiku põhine lähenemine

Võrdlus:

standardravi/kohapõhine testimine/võrdlusgrupp puudub

Peamised tulemusnäitajad:

HIV-positiivse isiku partneri(te) kaasatus HIV-testimisse (hinnatud HIV testimise ja kliinilisele hindamisele jõudmise alusel; meta-analüüsis võeti nimetajaks kõik identifitseeritud partnerid). Uptake of HIV testing among partners (assessed with: HIV testing and return to clinic; meta-analysis using all identified partners as denominators).

HIV-positiivse isiku partneri(te) kaasatus HIV-testimisse (hinnatud HIV testimise ja kliinilisele hindamisele jõudmise alusel; meta-analüüsis võeti nimetajaks kõik lokaliseeritavad partnerid). Uptake of HIV testing among partners (assessed with: HIV testing and return to clinic; meta-analysis using locatable partners as denominators)

HIV-positiivse isiku partneri(te) kaasatus HIV-testimisse (meespartnerite hulgas) - hinnatud kliinilisele hindamise kaasatuse ja testimise alusel. Uptake of HIV testing among male partners (assessed with: Visiting clinic for counseling and testing )

HIV-positiivse isiku partneri(te) kaasatus HIV-testimisse (naispartnerite hulgas) - hinnatud kliinilisele hindamise kaasatuse ja testimise alusel. Uptake of HIV testing among female partners (assessed with: Visiting clinic for counseling and testing )

HIV-positiivse isiku partneri(te) kaasatus HIV-testimisse (püsipartnerite hulgas) - hinnatud kliinilisele hindamise kaasatuse ja testimise alusel. Uptake of HIV testing among main partners (assessed with: Visiting clinic for counseling and testing )

HIV-positiivse isiku partneri(te) kaasatus HIV-testimisse (juhupartnerite hulgas) - hinnatud kliinilisele hindamise kaasatuse ja testimise alusel. Uptake of HIV testing among casual partners (assessed with: Visiting clinic for counseling and testing )

Partnerite osakaal kelle HIV-i test on positiivne (meta-analüüsis võeti nimetajaks kõik identifitseeritavad partnerid). Proportion of partners who tested and were diagnosed HIV positive (assessed with: Meta-analysis using all identified partners as denominators).

Partnerite osakaal kelle HIV-i test on positiivne (meta-analüüsis võeti nimetajaks kõik lokaliseeritavad partnerid). Proportion of partners who tested and were diagnosed HIV positive (assessed with: Meta-analysis using all locatable partners as denominators).

Partnerite osakaal kellel diagnoositakse esmane HIV-infektsioon (meta-analüüsi võeti kõik lokaliseeritavad partnerid). Proportion of partners who tested and were newly diagnosed HIV positive (assessed with: Meta-analysis using all locatable partners).

Kaasatus kliinilisele hindamisele ja ARV ravi alustamine HIV positiivsete partnerite seas. New linkage to care among HIV positive partners.

Ebasoodsad tulemid HIV-positiivsete isikute ja nende partnerite seas (lähisuhte vägivald, suhte purunemine); meta-analüüsis võeti nimetajaks kõik lokaliseeritavad partnerid. Adverse events assessed with Intimate Partner Violence or abandonment using locatable partners as denominator

Taust:
<div data-contents="true"><div class="" data-block="true" data-editor="4guju" data-offset-key="4pd37-0-0"><div data-offset-key="4pd37-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="4pd37-0-0"><span data-text="true">Partnerite teavitamisel eristatakse passiivseid ja assisteeritud meetodeid. Passiivsete meetodite puhul soovitab selleks koolitatud teenuseosutaja HIV-positiivsel inimesel ise oma partnereid võimalikust nakatumisest teavitada ning HIV-testimisele kutsuda ( 74 ). Assisteeritud meetodi alla kuuluvad teenuseosutajapoolne teavitamine, lepinguline teavitamine ja koosteavitamine. Kui teavitajaks on teenuseosutaja, küsitakse patsiendilt luba, et teenuseosutaja võiks ise partneritega ühendust võtta ja neile vabatahtlikku HIV-testimist pakkuda. Lepingulise teavitamise puhul sõlmitakse patsiendiga leping, milles ta nõustub kokkulepitud ajaperioodi jooksul teavitama partnereid oma HIV-diagnoosist ja nende võimalikust kokkupuutest viirusega ning kutsuma neid HIV-testimisele. Kui partnerid kindlaks määratud aja jooksul testimisele ei jõua, kontakteerub teenuseosutaja nendega ise ja pakub HIV-testimise võimalust. Koosteavitamise puhul viibib selleks koolitatud teenuseosutaja teavitamise juures, pakkudes abi ja tuge patsiendile ning testimise võimalust partneri(te)le ( 74 ). Assisteeritud teavitamismeetodeid on maailmas infektsioonhaiguste leviku tõkestamiseks kasutatud juba aastakümneid, eelkõige STLI-de ja tuberkuloosi puhul. Mõlemal juhul on need end tõestanud tõhusate meetoditena haiguse leviku vähendamiseks ( 75 76 ). WHO soovitab 2016. aasta juhendis assisteeritud teavitamist ühe osana laiemast HIV-testimisest ja ravist ( 74 ). Eestis on kliinilises praktikas enim kasutatud patsiendipoolset partnerite teavitamist ja järjest enam ka assisteeritud teavitamist. </span></span></div></div></div>

Määramine

Problem

Is the problem a priority?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

No

Probably no

Probably yes

Yes

Varies

Don't know

Et saavutada 90-90-90 eesmärki on vaja tõsta HIV-testimise efektiivsust ja kaasatust ning HIV-positiivsete patsientide seksuaalpartnerite teavitamist on peetud üheks võimaluseks seda teha. Lisaks võiksid need meetmed aidata tuvastada isikuid, kes ei ole veel nakatunud, kuid on riskigrupis ning suunata neile ennetavaid meetmeid (nt kondoomi kasutamise nõustamine, PrEP). Samuti on arvatud, et partnerite kaasamine suurendab HIV-positiivse ravil oleva isiku ravisoostumust. (WHO, 2016)

Partnerite teavitamisel eristatakse passiivseid ja assisteeritud meetmeid. Passiivsete meetmete puhul soovitab selleks koolitatud teenuseosutaja HIV-positiivsel isikul ise oma partnereid võimalikust nakatumisest teavitada ning HIV-testimisele minna. Assisteeritud meetmeteks on teenuseosutaja poolt teavitamine, lepinguline teavitamine ja koosteavitamine. Teenuseosutaja poolt teavitamiseks küsitakse patsiendilt luba, et teenuseosutaja võiks ise partneritega ühendust võtta ja neile vabatahtlikku HIV-testimist pakkuda. Lepingulise teavitamise puhul sõlmitakse patsiendiga leping, milles ta nõustub teatud kindla aja jooksul partnereid oma diagnoosist ja nende võimalikust ekspositsioonist viirusele teavitama ning suunama neid HIV-testimisele. Kui kindlaks määratud aja jooksul partnerid testimisele ei jõua, kontakteerub teenuseosutaja nendega ise ja pakub HIV testimise võimalust. Koosteavitamise puhul viibib selleks koolitatud teenuseosutaja juures, kui patsient oma partnereid teavitab, pakkudes abi ja tuge patsiendile ning testimise võimalust partnerile. (WHO, 2016)

Assisteeritud partnerite teavitamise meetodeid on maailmas infektsioonhaiguste leviku tõkestamiseks kasutatud juba aastakümneid, eelkõige on need kasutust leidnud seksuaalsel teel levivate infektsioonide ning tuberkuloosi puhul. Mõlemal puhul on need end tõestanud kui efektiivsed meetmed haiguse leviku vähendamiseks. (Ferreira et al., 2013, Fox et al., 2013) WHO soovitab assisteeritud partnerite teavitamist osana laiemast HIVi testimisest ja ravist oma 2016. aasta juhendis (tugev soovitus, mõõduka kvaliteediga tõendus)(WHO, 2016).
Praktika Eestis?
PS: Üldiselt tuleb arutelu käigus koos patsiendiga välja, kuidas patsient soovib oma partnereid teavitada ja kas soovib arsti/õe abi.

Arvestada tuleb seda et abi saamine tervishoiutöötajalt partnerite teavitamisel on patsiendile lisa võimalus mitte kohustus või sundkorraldus.

Desirable Effects

How substantial are the desirable anticipated effects?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Trivial

Small

Moderate

Large

Varies

Don't know

WHO juhendi aluseks olev süstemaatiline ülevaade (Dalal S, 2017) kaasas 4 randomiseeritud kontrollitud uuringut (3 individuaalset ja 1 klastritega randomiseeritud uuring) ning 6 jälgimisuuringut.

Randomiseeritud kontrollitud uuringud olid läbi viidud Keenias, Malawis (2 uuringut) ja Ameerika Ühendriikides. 3 uuringut võrdlesid assisteeritud partnerite teavitamise meetmeid passiivsete meetmetega, üks võrdles kohest partnerite teavitamist hilisema partnerite teavitamisega. Uuritavateks olid rasedusaegsel jälgimisel olevad naised, seksuaalsel teel levivate infektsioonide kliinikute patsiendid, HiV testimiskeskuste kliendid, maakonna tervisekeskuse patsiendid ja need hõlmasid naisi, meestega seksivaid mehi, narkootikume süstivaid inimesi.

Enamik randomiseeritud uuringuid võrdlevad teenusepakkujapoolset teavitamist passiivsete meetoditega. Üks uuring võrdles lepingulist teavitamist passiivsete meetoditega (eraldi GRADE tabel), sellekohane tõendus on seega väga madal.

Jälgimisuuringud kaasati süstemaatilisse ülevaatesse, et et näidata tulemusi laiemalt geograafiliselt alalt ja erinevamatelt populatsioonidelt, need käsitlesid erinevaid partnerite teavitamise viise, kuid ei randomiseerinud indeks-patsiente või polnud neil interventsioonita kontrollgruppi, seega ei kajastatud neid meta-analüüsis (ei kajastu ka GRADE tabelis). Jälgimisuuringud olid läbi viidud üldpopulatsioonis Kamerunis, Mosambiigis, Hispaanias, Taiwanis, Tansaanias ja Ameerika Ühendriikides.

Meta-analüüüs näitas, et teenuseosutaja poolt teavitamine võrreldes passiivse teavitamisega tõstab kaasatust HIV-testimisse HIV-positiivsete inimeste partnerite seas - RR 1.48 (1.22-1.80), keskmise kvaliteediga tõendus Kui analüüsi kaasati ainult partnerid, kes olid lokaliseeritavad oli RR 1.39 (0.93-2.06). Ühe uuringu põhjal tehtud subanalüüsis leiti, et meespartnerite puhul on RR 3.30 (1.59-6.85), naispartnerite puhul 1.5 (0.90-2.50), püsipartnerite puhul 2.00 (1.32-3.04) ja juhupartnerite puhul 3.90 (0.49-31.25), tõenduse kvaliteet väga madal.

Ühes uuringus näidati, et lepinguline teavitamine võrreldes passiivse teavitamisega tõstab kaasatust HIV-testimisse HIV-positiivsete inimeste partnerite seas - RR 2.08 (1.33-3.25). Kui analüüsi kaasati ainult partnerid, kes olid lokaliseeritavad oli RR 2.1 (1.36-3.23). subanalüüsis leiti, et meespartnerite puhul on RR 3.40 (1.63-7.11), naispartnerite puhul 1.4 (0.81-2.42), püsipartnerite puhul 2.00 (1.30-3.09) ja juhupartnerite puhul 4.30 (0.58-31.65).

Partnerite osakaal kelle HIV-i test on positiivne oli teenuseosutajapoolse teavitamise puhul suurem võrreldes passiivsete meetoditega - RR 1.47 (1..12-1.92), keskmise kvaliteediga tõendus. Kui analüüsi kaasata ainult partnerid, kes olid lokaliseeritavad on RR 1.49 (1.14-1.95). Võttes analüüsi vaid partnerid, kellel esmaselt diagnoositi HIV-infektsioon on RR 1.37 (0.98-1.93), madal tõenduse kvaliteet.

Ühes uuringus näidati, et partnerite osakaal kelle HIV-i test on positiivne oli lepingulise teavitamise puhul suurem võrreldes passiivsete meetoditega - RR 1.91 (1.07-3.4). Kui analüüsi kaasata ainult partnerid, kes olid lokaliseeritavad on RR 1.8 (1.02-3.18).

HIV-positiivsete partnerite osakaal, kes jõudsid kliinilisele hindamisele ja kellel alustati ARV ravi oli teenuseosutajapoole teavitamise puhul oluliselt suurem võrreldes passiivsete meetodtega - RR 3.76 (2.41-5.86), madal tõenduse kvaliteet.

Ebasoodsad sotsiaalsed tulemid ja teised kõrvalmõjud on harvad nii teenuseosutajapoolse teavitamise kui passiivse teavitamise puhul ja neid ei esine ühe meetodi puhul rohkem kui teise - RR 1.86 (0.37-9.50), väga madal tõenduse kvaliteet. Võrreldes lepingulist teatamist ja passiivseid meetodeid on RR 0.31 (0.01-7.52). Ka jälgimisuuringute andmete alusel esineb teenusepakkuja poolt partnerite teavitamise järel füüsilist või lähisuhtevägivalda väga harva kui üldse.
-

Undesirable Effects

How substantial are the undesirable anticipated effects?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Large

Moderate

Small

Trivial

Varies

Don't know

WHO juhendi aluseks olev süstemaatiline ülevaade (Dalal S, 2017) kaasas 4 randomiseeritud kontrollitud uuringut (3 individuaalset ja 1 klastritega randomiseeritud uuring) ning 6 jälgimisuuringut.

Randomiseeritud kontrollitud uuringud olid läbi viidud Keenias, Malawis (2 uuringut) ja Ameerika Ühendriikides. 3 uuringut võrdlesid assisteeritud partnerite teavitamise meetmeid passiivsete meetmetega, üks võrdles kohest partnerite teavitamist hilisema partnerite teavitamisega. Uuritavateks olid rasedusaegsel jälgimisel olevad naised, seksuaalsel teel levivate infektsioonide kliinikute patsiendid, HiV testimiskeskuste kliendid, maakonna tervisekeskuse patsiendid ja need hõlmasid naisi, meestega seksivaid mehi, narkootikume süstivaid inimesi.

Enamik randomiseeritud uuringuid võrdlevad teenusepakkujapoolset teavitamist passiivsete meetoditega. Üks uuring võrdles lepingulist teavitamist passiivsete meetoditega (eraldi GRADE tabel), sellekohane tõendus on seega väga madal.

Jälgimisuuringud kaasati süstemaatilisse ülevaatesse, et et näidata tulemusi laiemalt geograafiliselt alalt ja erinevamatelt populatsioonidelt, need käsitlesid erinevaid partnerite teavitamise viise, kuid ei randomiseerinud indeks-patsiente või polnud neil interventsioonita kontrollgruppi, seega ei kajastatud neid meta-analüüsis (ei kajastu ka GRADE tabelis). Jälgimisuuringud olid läbi viidud üldpopulatsioonis Kamerunis, Mosambiigis, Hispaanias, Taiwanis, Tansaanias ja Ameerika Ühendriikides.

Meta-analüüüs näitas, et teenuseosutaja poolt teavitamine võrreldes passiivse teavitamisega tõstab kaasatust HIV-testimisse HIV-positiivsete inimeste partnerite seas - RR 1.48 (1.22-1.80), keskmise kvaliteediga tõendus Kui analüüsi kaasati ainult partnerid, kes olid lokaliseeritavad oli RR 1.39 (0.93-2.06). Ühe uuringu põhjal tehtud subanalüüsis leiti, et meespartnerite puhul on RR 3.30 (1.59-6.85), naispartnerite puhul 1.5 (0.90-2.50), püsipartnerite puhul 2.00 (1.32-3.04) ja juhupartnerite puhul 3.90 (0.49-31.25), tõenduse kvaliteet väga madal.

Ühes uuringus näidati, et lepinguline teavitamine võrreldes passiivse teavitamisega tõstab kaasatust HIV-testimisse HIV-positiivsete inimeste partnerite seas - RR 2.08 (1.33-3.25). Kui analüüsi kaasati ainult partnerid, kes olid lokaliseeritavad oli RR 2.1 (1.36-3.23). subanalüüsis leiti, et meespartnerite puhul on RR 3.40 (1.63-7.11), naispartnerite puhul 1.4 (0.81-2.42), püsipartnerite puhul 2.00 (1.30-3.09) ja juhupartnerite puhul 4.30 (0.58-31.65).

Partnerite osakaal kelle HIV-i test on positiivne oli teenuseosutajapoolse teavitamise puhul suurem võrreldes passiivsete meetoditega - RR 1.47 (1..12-1.92), keskmise kvaliteediga tõendus. Kui analüüsi kaasata ainult partnerid, kes olid lokaliseeritavad on RR 1.49 (1.14-1.95). Võttes analüüsi vaid partnerid, kellel esmaselt diagnoositi HIV-infektsioon on RR 1.37 (0.98-1.93), madal tõenduse kvaliteet.

Ühes uuringus näidati, et partnerite osakaal kelle HIV-i test on positiivne oli lepingulise teavitamise puhul suurem võrreldes passiivsete meetoditega - RR 1.91 (1.07-3.4). Kui analüüsi kaasata ainult partnerid, kes olid lokaliseeritavad on RR 1.8 (1.02-3.18).

HIV-positiivsete partnerite osakaal, kes jõudsid kliinilisele hindamisele ja kellel alustati ARV ravi oli teenuseosutajapoole teavitamise puhul oluliselt suurem võrreldes passiivsete meetodtega - RR 3.76 (2.41-5.86), madal tõenduse kvaliteet.

Ebasoodsad sotsiaalsed tulemid ja teised kõrvalmõjud on harvad nii teenuseosutajapoolse teavitamise kui passiivse teavitamise puhul ja neid ei esine ühe meetodi puhul rohkem kui teise - RR 1.86 (0.37-9.50), väga madal tõenduse kvaliteet. Võrreldes lepingulist teatamist ja passiivseid meetodeid on RR 0.31 (0.01-7.52). Ka jälgimisuuringute andmete alusel esineb teenusepakkuja poolt partnerite teavitamise järel füüsilist või lähisuhtevägivalda väga harva kui üldse.
Kai Zilmer küsib nõu SA Lääne-Tallinna Keskhaigla juristidelt ja Urmeli Katus Tartu Ülikooli omadelt. Küsimuseks see kas kui patsient annab suulise nõusoleku partnerite teavitamiseks ja nende kontaktandmed siis kas piisab sellest kui tervishoiutöötaja dokumenteerib selle või on vajalik võtta kirjalik nõusolek.

Certainty of evidence

What is the overall certainty of the evidence of effects?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Very low

Low

Moderate

High

No included studies

Tõendus lepingulise teavitamise kohta võrreldes passiivsete meetoditega on üldjuhul keskmise tasemega, kvaliteet on väga madal subanalüüside puhul.
Tõendus lepingulise teavitamise osas on väga madal.
-

Values

Is there important uncertainty about or variability in how much people value the main outcomes?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Important uncertainty or variability

Possibly important uncertainty or variability

Probably no important uncertainty or variability

No important uncertainty or variability

Sihtrühmade suhtumist tulemusnäitajatesse ei ole teaduslikult hinnatud.
-

Balance of effects

Does the balance between desirable and undesirable effects favor the intervention or the comparison?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Favors the comparison

Probably favors the comparison

Does not favor either the intervention or the comparison

Probably favors the intervention

Favors the intervention

Varies

Don't know

Tõendus näitab, et partnerite poolne teavitamine ja lepinguline teavitamine tõstavad kaasatust HIV-testimisse ning on positiivse mõjuga ka teiste tulemusnäitajate osas. Sekkumisega seoses tekkivad ebasoodsad mõjud on minimaalsed.
Sekkumist (abi partnerite teavitamisel) pakutakse lisavõimalusena, see ei ole kohustuslik.

Resources required

How large are the resource requirements (costs)?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Large costs

Moderate costs

Negligible costs and savings

Moderate savings

Large savings

Varies

Don't know

Partnerite assisteeritud teavitamise teenuse pakkumine eeldab teenusepakkujate täiendavat koolitamist ning kuna teavitamise läbiviimiseks kulub teenusepakkuja aega, siis ka lisakulusid tööjõukulude arvelt.
Täpseid kulusid ei ole Eestis hinnatud.
-

Certainty of evidence of required resources

What is the certainty of the evidence of resource requirements (costs)?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Very low

Low

Moderate

High

No included studies

Eestis ei ole assisteeritud teavitamise teenuse kasutuselevõtuks vajalikke ressursse hinnatud.
-

Cost effectiveness

Does the cost-effectiveness of the intervention favor the intervention or the comparison?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Favors the comparison

Probably favors the comparison

Does not favor either the intervention or the comparison

Probably favors the intervention

Favors the intervention

Varies

No included studies

Eestis ei ole assisteeritud teavitamise teenuse kulutõhusust uuritud.
WHO 2016. aasta juhend viitab uuringutele, mis on läbi viidud Jaapanis, Euroopa MSM-ide hulgas, Malawis ning mis kõik leidsid, et tegemist on kulutõhusa sekkumisega, eriti pikemas perspektiivis. (WHO, 2016)

Lisaotsinguga leiti kaks uuringut Keeniast, mille kohaselt 5-aasta perspektiivis ei ole assisteeritud teavitamise teenus kulutõhus, kui seda viivad läbi koolitatud õed, küll aga siis, kui seda teevad kogukonna tervishoiutöötajad (community health workers). 10 aasta perspektiivis on teenus kulutõhus mõlemal juhul. (Cherutich et al., 2018, Sharma et al., 2018)
Lisaotsinguga leiti ka üks uuring Ameerika Ühendriikidest (Rhode Islandilt), mille kohaselt samuti on partnerite teavitamise programm kulutõhus (Li et al., 2018). Kulutõhusust käsitlevaid uuringuid GRADEiga ei hinnatud.

Samas tuleb silmas pidada, et teiste riikide kulutõhususe hinnanguid ei ole võimalik otseselt Eestile üle kanda.
-

Equity

What would be the impact on health equity?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Reduced

Probably reduced

Probably no impact

Probably increased

Increased

Varies

Don't know

Assisteeritud teavitamise rakendamine vähendaks tervise ebavõrdsust, kuna aitaks jõuda nende inimesteni (pakkudes neile võimalust testida ja vajadusel ravi), kelleni muidu ei jõutaks.
-

Acceptability

Is the intervention acceptable to key stakeholders?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

No

Probably no

Probably yes

Yes

Varies

Don't know

WHO 2016. aasta juhend (WHO, 2016) toob välja 56 uuringut, mis hindasid suhtumist partnerite teavitamisse nii üldpopulatsioonis kui riskigruppide seas, nii HIV positiivsete inimeste kui nende partnerite seas, samuti tervishoiutöötajate ja teiste seotud huvigruppide seas. Uuringud pärinesid Aafrikast, Euroopast (sh Eestist) ja Aasiast ja Vaikse ookeani regioonist (Austraalia, Singapur). Samuti kajastati seal kahte süstemaatilist ülevaadet - üht fookusega Ameerika Ühendriikidel, teist globaalse suunitlusega. Samuti võeti arvesse kvalitatiivseid uuringuid, mis olid läbi viidud kalastuskogukondades, prostitutsiooni kaasatud isikute seas, Uganda üldpopulatsioonis ja tervishoiutöötajatel ning riskigrupi noortel Indoneesias, Pakistanis, Filipiinidel ja Tais.

Leitud uuringute põhjal võib öelda, et ei ole ühte teavitamise meetodit, mis oleks kõigi poolt eelistatud. Eelistused erinevad erinevates populatsioonides, vanusegruppides ja partneritüüpide puhul (kas püsipartner või juhupartner). Teenusepakkuja poolt eelistatakse rohkem juhupartnerite teavitamisel, mõned uuringud tõid välja, et juhupartnerite puhul kaitseb see süüdistamise, vägivalla ja stigma eest. Ise teavitamist eelistatakse pigem püsipartnerite puhul. Tihti tuli välja, et kui patsiendil on mitmeid partnereid, siis mõnda eelistab ta teavitada ise ja mõne puhul eelistab teenusepakkuja teavitamist.

Ameerika Ühendriikide uuringus leiti, et MSM-id arvasid, et teenuseosutaja poolt teavitamine kaitseb süüdistamise, vägivalla ning stigma eest. Guatemala prostitutsiooni kaasatud naiste seas aga leiti, et nemad eelistavad passiivseid meetodeid (85%) assisteeritud meetoditele (51%). Noorte seas läbi viidud uuringutest selgus, et nad eelistavad partnereid teavitada mobiilisõnumi teel ning vältida seeläbi näost näkku kohtumist, mis põhjustaks ärevust. Üks uuring, mis viidi läbi narkootikume süstivate inimeste seas, leidis, et 71% uuritavatest eelistas teenusepakkuja poolset teavitamist.
Leiti, et riskigruppides on valmisolek oma partnereid avaldada tihti madalam kui üldpopulatsioonis ning seetõttu nõuab nendega töötades tulemuste saamine intensiivsemaid pingutusi ning oluline on HIV positiivsele patsiendile pakkuda täielikku konfidentsiaalsust ja anonüümsust.

Kõikides uuringutes leiti, et peamine põhjus, miks sooviti partnereid teavitada, oli soov olla sotsiaalselt vastutustundlik, st võimaldada oma võimalikel nakatunud partneritel pääseda ligi teenustele, mis pakuvad neile elupäästvat ravi ning vähendada HIV edasikandumist. Seda tõid eriti sagedasti välja MSM-id ja trans-soolised naised. Samas kardeti piinlikkustunnet, häbi ja süütunnet, emotsionaalse toe ja autonoomia kaotamist, stigmat, eemaletõukamist, hülgamist, suhte purunemist - neid peeti peamisteks põhjusteks, mis hoidis neid oma partnereid teavitamast tagasi. Samuti toodi ühe mitte teavitamise põhjusena välja see, et ei teata partnerit, tema isikuandmeid või ei olda muul põhjusel võimelised temaga kontakti saama.

Lisaotsinguga leiti veel 8 uuringut (Contesse et al., 2019, Wood et al., 2018, Roberts et al., 2018, Magaziner et al., 2018, Quinn et al., 2018, Tomnay et al., 2017, Goyette et al., 2016, Cavalcante et al., 2016), mis suhtumist partnerite teavitamisse kajastasid. Enamik neist raporteerisid samu tulemusi, kui WHO juhendis kajastatud uuringud. Ühes uuring vaatles geosotsiaalsete suhtlusäppide kasutamist partnerite teavitamiseks ning leidis, et üldiselt eelistati partnereid ise teavitada, kuid äpipõhist teavitamist eelistati juhupartnerite ning halvasti leitavate partnerite puhul (Contesse et al., 2019). Ühes Uganda uuringus (Quinn et al., 2018) tõid tervishoiutöötajad välja, et nad tunnevad, et neil pole assisteeritud teavitamisega tegelemiseks piisavalt aega, resursse ega vajalikku koolitust.
Eestis on kogemus väga väike.


Feasibility

Is the intervention feasible to implement?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

No

Probably no

Probably yes

Yes

Varies

Don't know

Assisteeritud partnerite teavitamise rakendamiseks on vaja koolitada teenusepakkujaid ning tagada neile vajalik aeg ning ressursid teavitamisega tegelemiseks.
-

Hinnangute kokkuvõte

Hinnang
Problem

No

Probably no

Probably yes

Yes

Varies

Don't know
Desirable Effects

Trivial

Small

Moderate

Large

Varies

Don't know
Undesirable Effects

Large

Moderate

Small

Trivial

Varies

Don't know
Certainty of evidence

Very low

Low

Moderate

High

No included studies
Values

Important uncertainty or variability

Possibly important uncertainty or variability

Probably no important uncertainty or variability

No important uncertainty or variability
Balance of effects

Favors the comparison

Probably favors the comparison

Does not favor either the intervention or the comparison

Probably favors the intervention

Favors the intervention

Varies

Don't know
Resources required

Large costs

Moderate costs

Negligible costs and savings

Moderate savings

Large savings

Varies

Don't know
Certainty of evidence of required resources

Very low

Low

Moderate

High

No included studies
Cost effectiveness

Favors the comparison

Probably favors the comparison

Does not favor either the intervention or the comparison

Probably favors the intervention

Favors the intervention

Varies

No included studies
Equity

Reduced

Probably reduced

Probably no impact

Probably increased

Increased

Varies

Don't know
Acceptability

No

Probably no

Probably yes

Yes

Varies

Don't know
Feasibility

No

Probably no

Probably yes

Yes

Varies

Don't know

Soovituse tüüp

Strong recommendation for the intervention

●

Kokkuvõte

Soovitus
Kõigile HIV-infektsiooniga patsientidele pakkuge HIV-testimise ja ravi osana abi partnerite teavitamisel.

Tugev positiivne soovitus, mõõdukas tõendatuse aste

Kaalutlused alamrühmade osas

Rakenduskaalutlused
Konsulteerime juristidega teavitamise juriidiliste küsimuste osas (kas peab olema kirjalikult fikseeritud, et patsient oli arstipoolse teavitamisega nõus?). LTKH juristidega ja TÜ poolt.

Jälgimine ja hindamine

Edasiste/täpsustavate uuringute vajadus

Kasutatud kirjandus

1. Exploring motivation to notify and barriers to partner notification of sexually transmitted infections in South Africa: a qualitative study. BMC public health; 2018

2. Discussing HIV partner notification is acceptable to men who have sex with men who have been diagnosed recently. International journal of STD & AIDS; 2018

3. Contact investigation for tuberculosis: a systematic review and meta-analysis. The European Respiratory Journal; 2013

4. HIV partner services in Kenya: a cost and budget impact analysis study. BMC Health Services Research; 2018

5. The Cost and Cost-utility of Three Public Health HIV Case-finding Strategies: Evidence from Rhode Island, 2012-2014. AIDS and behavior; 2018

6. Public health opportunities and challenges in the provision of partner notification services: the New England experience. BMC health services research; 2018

7. HIV Partner Notification Values and Preferences Among Sex Workers, Fishermen, and Mainland Community Members in Rakai, Uganda: A Qualitative Study. AIDS and behavior; 2018

8. Attitudes About the Use of Geosocial Networking Applications for HIV/STD Partner Notification: A Qualitative Study. AIDS education and prevention: official publication of the International Society for AIDS Education; 2019

9. A Qualitative Study of Means to Improve Partner Notification After an HIV Diagnosis Among Men Who Have Sex with Men in Australia. AIDS patient care and STDs; 2017

10. Strategies for partner notification for sexually transmitted infections, including HIV. The Cochrane Database of Systematic Reviews; 2013

11. Improving HIV test uptake and case finding with assisted partner notification services.. AIDS.; 2017

12. Assisted partner notification services are cost-effective for decreasing HIV burden in western Kenya. AIDS (London, England); 2018

13. Understanding Barriers to Scaling Up HIV-Assisted Partner Services in Kenya. AIDS patient care and STDs; 2016

14. Partner notification for sexually transmitted infections and perception of notified partners. Revista Da Escola De Enfermagem Da U S P; 2016

15. Guidelines on HIV self-testing and partner notification - supplement to consolidated guidelines on hiv testing services. 2016