Küsimus

Kas kasutada tavapäraseid nõudlust tõstvaid strateegiaid või tavapärased nõudlust tõstvad strateegiad koos enesetestimisega tõsta kaasatust HIV testimisse, kõigi seas kellele on suunatud HIV-testimine?

Sihtrühm:

tõsta kaasatust HIV testimisse, kõigi seas kellele on suunatud HIV-testimine

Sekkumine:

sotsiaalvõrgustiku põhine lähenemine

Võrdlus:

standardravi/kohapõhine testimine/võrdlusgrupp puudub

Peamised tulemusnäitajad:

Kaasatus HIV-testimisse (üldine). Uptake of HIV testing (overall).

Kaasatus HIV-testimisse (üldpopulatsioon). Uptake of HIV testing (general population).

Kaasatus HIV-testimisse (riskigrupid). Uptake of HIV testing (key populations).

Kaasastus HIV-testimisse (meestega seksivad mehed). Uptake of HIV testing (men who have sex with men)

Kaasastus HIV-testimisse (prostitutsiooni kaasatud naised). Uptake of HIV testing (female sex workers).

Kaasastus HIV-testimisse (mehed). Uptake of HIV testing (men).

Kaasastus HIV-testimisse (naised). Uptake of HIV testing (women)

Kaasastus HIV-testimisse (noored vanuses 15-24 aastat). Uptake of HIV testing (young people 15-24 years).

Kaasastus HIV-testimisse (mõõdetuna ≤6 kuud sekkumise algusest). Uptake of HIV testing (measurement time-point: ≤6 months)

Kaasatus HIV-testimisse (mõõdetuna >6 kuud sekkumise algusest). Uptake of HIV testing (measurement time-point: >6 months).

Kaasatus HIV-testimisse (veebis tellimine ja paki teel testide jagamine). Uptake of HIV testing (online and mail distribution).

Kaasatus HIV-testimisse (teenuskeskustest testide jagamine). Uptake of HIV testing (facility-based distribution).

Kaasatus HIV-testimisse (nn sekundaarne testide jagamine - naistelt oma meespartneritele). Uptake of HIV testing (secondary distribution - women to male partners)

Kaasatus HIV-testimisse (nn sekundaarne jagamine - HIV-positiivsetelt patsientidelt oma partneritele). Uptake of HIV testing services (secondary distribution - HIV-positive clients to partners)

Kaasatus HIV-testimisse (nn sekundaarne jagamine - omavanuste sõprade vahel). Uptake of HIV testing (secondary distribution - peers)

Kaasatus HIV-testimisse (kogukonnas või kodudes jagamine). Uptake of HIV testing (community- or home-based distribution)

Kaasatus HIV-testimisse (enesetestimine teenusekeskustes). Uptake of HIV testing (HIVST at facilities)

Kaasatus HIV-testimisse (iseseisvalt või vähese toega). Uptake of HIV testing (no or basic support)

Kaasatus HIV-testimisse (instruktsioonide parandamine, videokonsultatsiooni võimalus). Uptake of HIV testing (IFU enhancement, video or study hotline)

Kaasatus HIV-testimisse (demonstratsioon gruppides). Uptake of HIV testing (group demonstration)

Kaasatus HIV-testimisse (personaalne demonstratsioon või koolitus). Uptake of HIV testing (in-person demonstration or training)

Kaasatus HIV-testimisse (koos personaalse jälgimisega). Uptake of HIV testing (in-person observation or supervision)

Kaasatus HIV-testimisse (virtuaalne reaalajas tugi või järelvalve). Uptake of HIV testing (virtual real-time support or supervision)

HIV positiivsete testide määr randomiseeritult (üldine). HIV positivity rate among randomized (overall)

HIV positiivsete testide määr testitute hulgas (üldine). HIV positivity rate among tested (overall)

HIV positiivsete testide määr testitute hulgas (üldpopulatsioon). HIV positivity rate among tested (general population)

HIV positiivsete testide määr testitute hulgas (riskigrupid). HIV positivity rate among tested (key populations)

HIV positiivsete testide määr testitute hulgas (meestega seksivad mehed). HIV positivity rate among tested (men who have sex with men)

HIV positiivsete testide määr testitute hulgas (prostitutsiooni kaasatud naised). HIV positivity rate among tested (female sex workers)

HIV positiivsete testide määr testitute hulgas (mehed). HIV positivity rate among tested (men)

HIV positiivsete testide määr testitute hulgas (naised). HIV positivity rate among tested (women)

HIV positiivsete testide määr testitute hulgas (noored vanuses 15-24 aastat). HIV positivity rate among tested (young people 15-24 years)

HIV positiivsete testide määr testitute hulgas (mõõdetuna ≤6 kuud sekkumise algusest). HIV positivity rate among tested (measurement time-point: ≤6 months)

HIV positiivsete testide määr testitute hulgas (mõõdetuna >6 kuud sekkumise algusest). HIV positivity rate among tested (measurement time-point: >6 months)

HIV positiivsete testide määr testitute hulgas (veebi ja kirja teel testide jagamine). HIV positivity rate among tested (online and mail distribution)

HIV positiivsete testide määr testitute hulgas (teenuskeskustest testide jagamine). HIV positivity rate among tested (facility-based distribution)

HIV positiivsete testide määr testitute hulgas (nn sekundaarne jagamine - naistelt oma meespartneritele). HIV positivity rate among tested (secondary distribution - women to male partners)

HIV positiivsete testide määr testitute hulgas (nn sekundaarne jagamine HIV-positiivsetelt patsientidelt oma partneritele). HIV positivity rate among tested (secondary distribution - HIV-positive clients to partners)

HIV positiivsete testide määr testitute hulgas (nn sekundaarne jagamine omavanuste sõprade hulgas). HIV positivity rate among tested (secondary distribution - peers)

HIV positiivsete testide määr testitute hulgas (kogukonnas või kodus jagamine). HIV positivity rate among tested (community or home based distribution)

HIV positiivsete testide määr testitute hulgas (enesetestimine teenuskeskustes). HIV positivity rate among tested (HIVST at facilities)

Kaasatus täiendavale HIV-testimisele (ainult enesetestimise grupp). Linkage to additional or confirmatory HIV testing (HIVST arm only)

Kaasatus kliinilisele hindamisele või ARV ravi alustamine randomiseeritult (üldine). Linkage to ART initiation or HIV care among randomized (Overall)

Kaasatus kliinilisele hindamisele või ARV ravi alustamine pärast positiivset HIV testi (üldine). Linkage to ART initiation or HIV care among HIV positive (Overall)

ARV ravi alustamine pärast positiivset HIV testi (üldine). Linkage to ART initiation among HIV positive (overall)

Kaasatus HIV ravisse ükskõik mis kujul (üldine). Linkage to any HIV care among HIV positive (overall)

Kaasatus kliinilisele hindamisele või ARV ravi alustamine pärast positiivset HIV testi (üldpopulatsioon). Linkage to ART initiation or HIV care among HIV positive (general population)

Kaasatus kliinilisele hindamisele või ARV ravi alustamine pärast positiivset HIV testi (riskigrupid). Linkage to ART initiation or HIV care among HIV positive (key populations)

Kaasatus kliinilisele hindamisele või ARV ravi alustamine pärast positiivset HIV testi (meestega seksivad mehed). Linkage to ART initiation or HIV care among HIV positive (men who have sex with men)

Kaasatus kliinilisele hindamisele või ARV ravi alustamine pärast positiivset HIV testi (prostitutsiooni kaasatud naised). Linkage to ART initiation or HIV care among HIV positive (female sex workers)

Kaasatus kliinilisele hindamisele või ARV ravi alustamine pärast positiivset HIV testi (mehed). Linkage to ART initiation or HIV care among HIV positive (men)

Kaasatus kliinilisele hindamisele või ARV ravi alustamine pärast positiivset HIV testi (naised). Linkage to ART initiation or HIV care among HIV positive (women)

Kaasatus kliinilisele hindamisele või ARV ravi alustamine pärast positiivset HIV testi (noored vanuses 15-24 aastat). Linkage to ART initiation or HIV care among HIV positive (young people 15-24 years)

Kaasatus kliinilisele hindamisele või ARV ravi alustamine pärast positiivset HIV testi (mõõdetuna ≤6 kuud sekkumise algusest). Linkage to ART initiation or HIV care among HIV positive (measurement time-point: ≤6 months)

Kaasatus kliinilisele hindamisele või ARV ravi alustamine pärast positiivset HIV testi (mõõdetuna >6 kuud sekkumise algusest). Linkage to ART initiation or HIV care among HIV positive (measurement time-point: >6 months)

Kaasatus kliinilisele hindamisele või ARV ravi alustamine pärast positiivset HIV testi (ilma et arstile pöördumine oleks toetatud). Linkage to ART initiation or HIV care among HIV positive (no linkage support)

Kaasatus kliinilisele hindamisele või ARV ravi alustamine pärast positiivset HIV testi (meeldetuletus telefonis või kõne). Linkage to ART initiation or HIV care among HIV positive (phone reminder or follow up)

Kaasatus kliinilisele hindamisele või ARV ravi alustamine pärast positiivset HIV testi (koduvisiit või muu näost näkku kohtumise variant). Linkage to ART initiation or HIV care among HIV positive (home visit or in-person referral)

Kaasatus kliinilisele hindamisele või ARV ravi alustamine pärast positiivset HIV testi (virtuaalne reaalajas tugi). Linkage to ART initiation or HIV care among HIV positive (virtual real-time support)

Kaasatus kliinilisele hindamisele või ARV ravi alustamine pärast positiivset HIV testi (rahaline stiimul). Linkage to ART initiation or HIV care among HIV positive (financial incentive)

Enesetestimiskomplekti väärkasutus - testimisele sundimine (ainult enesetestimise grupp). Misuse of HIVST kits - coercion (HIVST arm only)

Negatiivsed kõrvalmõjud randomiseeritutel. Adverse events among those randomized

Kondoomita anaalseks meespartneritega randomiseeritutel. Condomless anal sex with male partners among those randomized

Kondoomita anaalseks meespartneritega nende hulgas, kes osalesid järelkontrollis. Condomless anal sex with male partners among those who completed follow-up

Taust:
<div data-contents="true"><div class="" data-block="true" data-editor="daj2r" data-offset-key="3f632-0-0"><div data-offset-key="3f632-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="3f632-0-0"><span data-text="true"> Eestis on kõigil inimestel võimalik laboratoorne HIV-test teha oma perearsti juures, noorte nõustamiskabinettides või anonüümsetes testimiskabinettides. Koduseid kiirteste on varem müüdud Eesti apteekides (esimest korda 2016. aastal), praegu saab neid vaid veebipoodidest. Ühe testi hind on 25–30 eurot.</span></span></div></div><div class="" data-block="true" data-editor="daj2r" data-offset-key="23js1-0-0"><div data-offset-key="23js1-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="23js1-0-0"><span data-text="true">2019. aastal korraldas TAI enesetestimise juhtprojekti, mille raames koolitati MTÜ-de töötajaid (sotsiaaltöötajaid, kogemusnõustajaid jt) õpetama inimestele enesetesti tegemist ja käitumist juhul, kui test osutub positiivseks. Testi võis teha MTÜ ruumides või võtta kaasa. Kokku jaotati kaheksas MTÜ-s 143 enesetesti, nendest 56 tehti MTÜ-de ruumides, kaasa jagati 87 testi. 91 testi olid negatiivsed, kaks positiivsed. Puudub info, kas inimesed olid juba varem oma HIV-infektsioonist teadlikud. 50 juhul jäi testi vastus teadmata. Figueroa </span></span><span data-offset-key="23js1-0-1" style="font-style: italic;"><span data-text="true">et al</span></span><span data-offset-key="23js1-0-2"><span data-text="true">. (2018) näitasid, et verd kasutatavate enesetestide tundlikkus oli 96,2–100,0% ja spetsiifilisus 99,5–100,0%, süljepõhiste testide puhul olid samad näitajad 80,0–100,0% ja 95,1–100,0% ( 51 ). Kuigi tänapäevaste kiirtestide täpsus on väga hea ( 52 ), on nende tundlikkus ägeda infektsiooni avastamisel väiksem kui laborimeetoditel ( 53 54 ). Kiirtesti tundlikkust võib vähendada standardiseerimata kasutamine laborivälises keskkonnas ( 55 56 ) ning kvaliteedikontrolli ja -tagamise süsteemi puudumine ( 57 ). Standardiseerimata kasutamine võib viia valenegatiivse HIV-kiirtesti tulemuseni ( 58 ). Seepärast on HIV-testimisel eelistatud laboratoorne testimine. </span></span></div></div><div class="" data-block="true" data-editor="daj2r" data-offset-key="dn5gf-0-0"><div data-offset-key="dn5gf-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="dn5gf-0-0"><br data-text="true"></span></div></div><div class="" data-block="true" data-editor="daj2r" data-offset-key="er6jb-0-0"><div data-offset-key="er6jb-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="er6jb-0-0"><span data-text="true"> </span></span></div></div><div class="" data-block="true" data-editor="daj2r" data-offset-key="eif58-0-0"><div data-offset-key="eif58-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="eif58-0-0"><span data-text="true"> </span></span></div></div><div class="" data-block="true" data-editor="daj2r" data-offset-key="2frd6-0-0"><div data-offset-key="2frd6-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="2frd6-0-0"><span data-text="true">HIVST haare täna on Eestis aga väike. Töörühm tõi esile, et kuna kiirtestid ei ole siiani olnud laialdaselt kättesaadavad, on enesetestimise harjumus väike. Huvi sõltub sihtrühma taustast (sh haridusest, vanusest, sotsiaal-majanduslikust taust). Mõnel juhul on huvi suur ja mõnel juhul puudub. Seetõttu on oluline, et testimise võimalused oleksid mitmekesised. Töörühm võttis soovituse sõnastamisel arvesse, et HIVST ei olnud olulist negatiivset sotsiaalset mõju, samuti ei mõjutanud HIVST ravile jõudmist negatiivselt ja laiendaks testimisvõimalusi.</span></span></div></div><div class="" data-block="true" data-editor="daj2r" data-offset-key="btuo4-0-0"><div data-offset-key="btuo4-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="btuo4-0-0"><span data-text="true">Eestis on alates 2019. aasta sügisest jagatud TAI juhtprojekti raames olulise riskiga inimestele HIV-eneseteste. Töörühm oli arvamusel, et HIV-enesetestiga peab olema kaasas infomaterjal, kuidas käituda ja kuhu pöörduda pärast positiivset testitulemust. Arvestati, et Eestis on juba olemas koolitatud inimesi, kes oskavad HIVST-i õpetada. TAI juhtprojekti käigus koolitati 43 MTÜ-de töötajat (sh sotsiaaltöötajad, kogemusnõustajad jt), et nad oskaksid õpetada inimestele enesetesti tegemist ja käitumist juhul, kui test osutub positiivseks.</span></span></div></div><div class="" data-block="true" data-editor="daj2r" data-offset-key="ahnlq-0-0"><div data-offset-key="ahnlq-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="ahnlq-0-0"><br data-text="true"></span></div></div><div class="" data-block="true" data-editor="daj2r" data-offset-key="agjl5-0-0"><div data-offset-key="agjl5-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="agjl5-0-0"><span data-text="true">Eestis ei ole aga peamine vajadus ulatuslik testimise suurendamine, vaid paremini suunitletud testimine ( 46 ). Jõudmaks sihtrühmadeni, kes praegu ei ole testimisse kaasatud, on oluline testimise võimaluste mitmekesisus. </span></span></div></div></div>

Huvide konflikt:
<div data-contents="true"><div class="" data-block="true" data-editor="9rt46" data-offset-key="76npj-0-0"><div data-offset-key="76npj-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="76npj-0-0"><br data-text="true"></span></div></div></div>

Määramine

Problem

Is the problem a priority?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

No

Probably no

Probably yes

Yes

Varies

Don't know

Hoolimata HIV-testimise võimaluste laialdasest levikust, on WHO hinnangul maailmas umbes 8.1 miljonit inimest (21% kõikidest HIV-positiivsetest), kes pole oma infektsioonist teadlikud (UNAIDS, 2019) . Eestis hinnati 2017. aastal HIV-positiivsete koguarvuks 6855 inimest, kellest hinnanguliselt 916 (13%) ei olnud HIV veel diagnoositud (Lemsalu, 2018).

Eesti kiitis 2017. aasta lõpus heaks riikliku HIVi tegevuskava aastateks 2017–2025(Sotsiaalministeerium, 2017). Selle peamiseks eesmärgiks on HIV-nakkuse laiaulatusliku leviku lõpetamine. Eesmärgi saavutamisel võetakse lisaks uute juhtude vähendamisele sihiks ÜRO AIDSi programmi ning WHO poolt aastaks 2020 seatud nn 90-90-90 eesmärgid, milleni meil plaanitakse jõuda aastaks 2025: 90% HIVi nakatunutest on oma nakkusest teadlikud, 90% diagnoosi saanud HIVi nakatunutest saab antiretroviirusravi, 90%-l ARV-ravi saajatest on viiruskoormus alla määratava taseme. Selleks et saavutad nn esimest 90 eesmärki, on oluline, et senisest rohkem inimesi end testiks. Seetõttu on ühe prioriteetsena meetmena kavas ka kogukonnapõhise HIV-testimise ja -nõustamise teenuse pakkumine.

Eestis on hetkel kõigil inimestel võimalik HIV-test teha oma perearsti juures või anonüümsetes testimiskabinettides. Koduseid kiirteste on varasemalt müüdud ka Eesti apteegivõrgus (esimest korda 2016. aastal), hetkel on need kättesaadavad veebidpoodides (https://tervisetestid.ee/tooted/hiv-kiirtest, http://www.kiirtestid.ee/et/a/hiv-kodune-kiirtest). Ühe testi hinnaks on 25-30 eurot (Tervisetestid, 2019, Kiirtestid, 2019).

2019. aastal viis Terviasearengu Instituut (TAI) läbi enesetestimise pilootprojekti, mille raames koolitati erinevate MTÜ-de töötajaid (sotsiaaltöötajaid, kogemusnõustajaid jne), et nad oskaksid õpetada inimestele kiirtesti tegemist ning oskaksid käituda juhul, kui test osutub positiivseks. Testi võis teha MTÜ ruumides või anda see inimesele koju kaasa. 8 MTÜ kokkuvõttes jaotati 143 enesetesti - MTÜ ruumides tehti 56 testi ja kaasa jagati 87 testi. 91 korral oli testi vastus negatiivne, 2 korral positiivne (puudub info, kas need inimesed võisid juba varem oma positiivsusest teada), 50 juhul jäi testi vastus teadmata. (Allikas: isiklik suhtlus TAI-ga)

Pilootprojektis kasutati verepõhiseid eneseteste, kuna nende sensitiivsus ja spetsiifilisus on võrreldes süljepõhistega parem. Verepõhiste enesetestide sensitiivsus on 96.2-100% ja spetsiifilisus 99.5-100%, süljepõhiste testide puhul on vastavad näitajad 80-100% ja 95.1-100% (Figueroa, 2018).
Apteegivõrkudes hetkel HIV-i kiirtestid kättesaadavad ei ole. Kiirteste on varasemalt Eestis apteekides müüdud. Eestis oli eksklusiivselt üks maaletooja, kes kehtestas kõrge hinna al. 65 EUR. Teste ei ostetud, testide säilivus hakkas lõppema, lõpuks korjas maaletoojad testid apteekidest tagasi ja jagas tasuta teemakohastele mittetulundusühingutele (MTÜ-dele).

Tervise Arengu Instituut on suhelnud erinevate ettevõtetega, kuid hetkel on olnud huvi teste apteekides turustada leige. Kättesaadavad veebilehel www.tervisetestid.ee

Desirable Effects

How substantial are the desirable anticipated effects?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Trivial

Small

Moderate

Large

Varies

Don't know

WHO (WHO, 2019) poolt koostatud süstemaatiline ülevaade kaasas kokku 32 randomiseeritud kontrollitud uuringut (ingl k randomized controlled trial ehk RCT) - 19 neist oli avaldatud ajakirjades artiklina, 11 olid koverentsi abstraktid ja 2 avaldamata uuringut saadi ekspertkonsultasiooni käigus. 17 neist olid individuaalsed RCT-d ja 15 klastritega RCT-d.

21 RCT-d viidi läbi üldpopulatsioonis, 11 riskigruppides (8 meestega seksivate meeste hulgas, 3 prostitutsiooni kaasatud naiste hulgas). Pea kolm neljandikku uuringutest viidi läbi Sahara-aluses Aafrikas (72%, n=23), 5 Ameerika Ühendriikides, 3 Hiinas/Hong Kongis, 1 Austraalias. Kõik uuringud peale ühe kasutasid süljepõhiseid eneseteste, üks kasutas nii sülje- kui verepõhiseid teste. Kõikide uuringute puhul olid testid uuritavatele tasuta, v.a. üks uuring, kus uuriti tasuta testide jagamist võrdluses erinevas hinnaklassis testide müümisega.

Meta-analüüs, mis hindas kaasatust HIV-testimisse, koostati 24 RCT põhjal ning see näitas, et enesetestimise võimaldamine tõenäoliselt tõstab kaasatust HIV-testimisse (RR 1.62, 95% usaldusvahemik 1.43 – 1.83, keskmise kvaliteediga tõendus). Ka subanalüüsides saadi sama tulemus: üldpopulatsioonis RR 1.99 (1.61 – 2.45), riskigruppide seas RR 1.32 (1.15 – 1.50), meestega seksivate meeste hulgas RR 1.37 (1.19 – 1.57), prostitutsiooni kaasatud naiste hulgas RR 1.25 (1.00 – 1.55), naiste hulgas üldiselt RR 1.44 (1.14 – 1.83), meeste hulgas RR 1.76 (1.52 – 2.04) ja 15-24-aastaste noorte hulgas RR 2.10 (1.36 – 3.23).

Analüüsides testide jagamise metoodika mõju HIV-testimisse kaasatusele leiti, et kõik meetodid kas tõenäoliselt tõstavad või võivad tõsta testimisse kaasatust. Tõenäoliselt tõstavad kaasatust veebis tellimine ja paki teel testide jagamine - RR 1.47 (1.30 – 1.66), teenuskeskustes (facility based) testide jagamine - RR 1.28 (1.01 – 1.61), nn sekundaarne testide jagamine naistelt oma meespartneritele - RR 2.63 (1.81 – 3.82) ja nn sekundaarne jagamine omavanuste sõprade vahel - RR 1.19 (0.97 – 1.47). Kaasatust võivad tõsta nn sekundaarne jagamine - HIV-positiivsetelt patsientidelt oma partneritele - RR 2.03 (1.01 – 4.09), kogukonnas või kodudes jagamine - RR 1.32 (0.95 – 1.85) ja enesetestimine teenusekeskustes - RR 2.40 (1.26 – 4.55).

Analüüsides erinevaid testimise läbiviimist toetavaid meetmeid leiti, et kõik meetmed kas tõenäoliselt tõstavad või võivad tõsta testimisse kaasatust. Tõenäoliselt tõstavad kaasatust instruktsioonide parandamine ja videokonsultatsiooni võimalus - RR 2.02 (1.65 – 2.47) ja testimine koos personaalse jälgimisega - RR 1.57 (1.14 – 2.17). Kaasatust võivad tõsta iseseisvalt või vähese toega enesetestimine RR 1.60 (1.13 – 2.28), demonstratsioon gruppides - RR 1.26 (1.01 – 1.58), virtuaalne reaalajas tugi või järelvalve - RR 1.77 (1.54 – 2.04), personaalne demonstratsioon või koolitus - RR 1.31 (0.93 – 1.86).

18 RCT põhjal tehtud meta-analüüs näitas, et enesetestimine võrreldes tavapärase testimisega ei mõjuta või mõjutab vähe HIV positiivsete testide määra testitute hulgas - RR 0.98 (0.77 – 1.26), mõõduka kvaliteediga tõendus. Ka subanalüüsides saadi sama tulemus: üldpopulatsioonis - RR 0.88 (0.53 – 1.44), riskigruppides - RR 0.99 (0.75 – 1.30), meestega seksivate meeste hulgas - RR 1.59 (0.87 – 2.89), prostitutsiooni kaasatud naiste hulgas - RR 0.87 (0.63 - 1.21), 15-24-aastaste noorte hulgas - RR 0.67 (0.33 - 1.34). Seda ei mõjutanud ka testide laiali jagamise metoodika.

7 RCT koondhinnang näitas, et 65% (52-78%) enesetestiga positiivse tulemuse saanutest (n=497) tegi ka kinnitava testi (n=332).

12 RCT põhjal tehtud meta-analüüs näitas, et enesetestimine võrreldes tavapärase testimisega ei mõjuta või mõjutab vähe kaasatust kliinilisele hindamisele või ARV ravi alustamist (positiivse testi tulemusega inimeste hulgas) - RR 0.97 (0.87–1.08), mõõduka kvaliteediga tõendus. Ka subanalüüsides saadi sama tulemus: üldpopulatsioonis - RR 0.98 (0.86 – 1.11), riskigruppides - RR 0.83 (0.58 – 1.18), meestega seksivate meeste hulgas - RR 1.14 (0.67 - 1.97), prostitutsiooni kaasatud naiste hulgas - RR 0.66 (0.41 - 1.04). Ka arstile pöördumist toetavad meetmed ei mõjuta või mõjutavad vähe kaasatust kliinilisele hindamisele või ARV ravi alustamist. Ilma arstile pöördumise toetuseta - RR 0.82 (0.62 – 1.07), meeldetuletus telefonis või kõne - RR 0.83 (0.28 – 2.51), koduvisiit või muu näost näkku kohtumise variant - RR 1.00 (0.89 – 1.14), rahaline stiimul - RR 1.09 (0.87 – 1.38). Virutaalse reaalajas toe kohta ei saa hinnangut anda, kuna tõenduse kvaliteet on väga madal.

Negatiivsed mõjud:
6 RCT-l põhinev meta-analüüs leidis, et enesetestimine võrreldes tavapärase testimisega ei mõjuta või mõjutab vähe sotsiaalsete kahjute või negatiivsete kõrvalmõjude (lähisuhte vägivald, sõnaline väärkohtlemine ja ajutine suhte purunemine) taset - RR 1.89 (0.54-6.54), madala kvaliteediga tõendus.

Üks uuring raporteeris neljast juhust, kus inimest oli sunnitud testi tegema (uuringus 13 267 osalejat). Teine uuring raporteeris 0 juhtu, kus patsienti oleks sunnitud testi tegema või oma tulemusi kellelegi avaldama (uuringus 1063 osalejat).

4 RCT-l põhinev meta-analüüs näitas, et enesetestimine võrreldes tavapärase testimisega ei mõjuta või mõjutab vähe kondoomita anaalse vahekorra sagedust meespartneriga meestega seksivate meeste hulgas - RR 1.09 (0.95 - 1.24).
-

Undesirable Effects

How substantial are the undesirable anticipated effects?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Large

Moderate

Small

Trivial

Varies

Don't know

WHO (WHO, 2019) poolt koostatud süstemaatiline ülevaade kaasas kokku 32 randomiseeritud kontrollitud uuringut (ingl k randomized controlled trial ehk RCT) - 19 neist oli avaldatud ajakirjades artiklina, 11 olid koverentsi abstraktid ja 2 avaldamata uuringut saadi ekspertkonsultasiooni käigus. 17 neist olid individuaalsed RCT-d ja 15 klastritega RCT-d.

21 RCT-d viidi läbi üldpopulatsioonis, 11 riskigruppides (8 meestega seksivate meeste hulgas, 3 prostitutsiooni kaasatud naiste hulgas). Pea kolm neljandikku uuringutest viidi läbi Sahara-aluses Aafrikas (72%, n=23), 5 Ameerika Ühendriikides, 3 Hiinas/Hong Kongis, 1 Austraalias. Kõik uuringud peale ühe kasutasid süljepõhiseid eneseteste, üks kasutas nii sülje- kui verepõhiseid teste. Kõikide uuringute puhul olid testid uuritavatele tasuta, v.a. üks uuring, kus uuriti tasuta testide jagamist võrdluses erinevas hinnaklassis testide müümisega.

Meta-analüüs, mis hindas kaasatust HIV-testimisse, koostati 24 RCT põhjal ning see näitas, et enesetestimise võimaldamine tõenäoliselt tõstab kaasatust HIV-testimisse (RR 1.62, 95% usaldusvahemik 1.43 – 1.83, keskmise kvaliteediga tõendus). Ka subanalüüsides saadi sama tulemus: üldpopulatsioonis RR 1.99 (1.61 – 2.45), riskigruppide seas RR 1.32 (1.15 – 1.50), meestega seksivate meeste hulgas RR 1.37 (1.19 – 1.57), prostitutsiooni kaasatud naiste hulgas RR 1.25 (1.00 – 1.55), naiste hulgas üldiselt RR 1.44 (1.14 – 1.83), meeste hulgas RR 1.76 (1.52 – 2.04) ja 15-24-aastaste noorte hulgas RR 2.10 (1.36 – 3.23).

Analüüsides testide jagamise metoodika mõju HIV-testimisse kaasatusele leiti, et kõik meetodid kas tõenäoliselt tõstavad või võivad tõsta testimisse kaasatust. Tõenäoliselt tõstavad kaasatust veebis tellimine ja paki teel testide jagamine - RR 1.47 (1.30 – 1.66), teenuskeskustes (facility based) testide jagamine - RR 1.28 (1.01 – 1.61), nn sekundaarne testide jagamine naistelt oma meespartneritele - RR 2.63 (1.81 – 3.82) ja nn sekundaarne jagamine omavanuste sõprade vahel - RR 1.19 (0.97 – 1.47). Kaasatust võivad tõsta nn sekundaarne jagamine - HIV-positiivsetelt patsientidelt oma partneritele - RR 2.03 (1.01 – 4.09), kogukonnas või kodudes jagamine - RR 1.32 (0.95 – 1.85) ja enesetestimine teenusekeskustes - RR 2.40 (1.26 – 4.55).

Analüüsides erinevaid testimise läbiviimist toetavaid meetmeid leiti, et kõik meetmed kas tõenäoliselt tõstavad või võivad tõsta testimisse kaasatust. Tõenäoliselt tõstavad kaasatust instruktsioonide parandamine ja videokonsultatsiooni võimalus - RR 2.02 (1.65 – 2.47) ja testimine koos personaalse jälgimisega - RR 1.57 (1.14 – 2.17). Kaasatust võivad tõsta iseseisvalt või vähese toega enesetestimine RR 1.60 (1.13 – 2.28), demonstratsioon gruppides - RR 1.26 (1.01 – 1.58), virtuaalne reaalajas tugi või järelvalve - RR 1.77 (1.54 – 2.04), personaalne demonstratsioon või koolitus - RR 1.31 (0.93 – 1.86).

18 RCT põhjal tehtud meta-analüüs näitas, et enesetestimine võrreldes tavapärase testimisega ei mõjuta või mõjutab vähe HIV positiivsete testide määra testitute hulgas - RR 0.98 (0.77 – 1.26), mõõduka kvaliteediga tõendus. Ka subanalüüsides saadi sama tulemus: üldpopulatsioonis - RR 0.88 (0.53 – 1.44), riskigruppides - RR 0.99 (0.75 – 1.30), meestega seksivate meeste hulgas - RR 1.59 (0.87 – 2.89), prostitutsiooni kaasatud naiste hulgas - RR 0.87 (0.63 - 1.21), 15-24-aastaste noorte hulgas - RR 0.67 (0.33 - 1.34). Seda ei mõjutanud ka testide laiali jagamise metoodika.

7 RCT koondhinnang näitas, et 65% (52-78%) enesetestiga positiivse tulemuse saanutest (n=497) tegi ka kinnitava testi (n=332).

12 RCT põhjal tehtud meta-analüüs näitas, et enesetestimine võrreldes tavapärase testimisega ei mõjuta või mõjutab vähe kaasatust kliinilisele hindamisele või ARV ravi alustamist (positiivse testi tulemusega inimeste hulgas) - RR 0.97 (0.87–1.08), mõõduka kvaliteediga tõendus. Ka subanalüüsides saadi sama tulemus: üldpopulatsioonis - RR 0.98 (0.86 – 1.11), riskigruppides - RR 0.83 (0.58 – 1.18), meestega seksivate meeste hulgas - RR 1.14 (0.67 - 1.97), prostitutsiooni kaasatud naiste hulgas - RR 0.66 (0.41 - 1.04). Ka arstile pöördumist toetavad meetmed ei mõjuta või mõjutavad vähe kaasatust kliinilisele hindamisele või ARV ravi alustamist. Ilma arstile pöördumise toetuseta - RR 0.82 (0.62 – 1.07), meeldetuletus telefonis või kõne - RR 0.83 (0.28 – 2.51), koduvisiit või muu näost näkku kohtumise variant - RR 1.00 (0.89 – 1.14), rahaline stiimul - RR 1.09 (0.87 – 1.38). Virutaalse reaalajas toe kohta ei saa hinnangut anda, kuna tõenduse kvaliteet on väga madal.

Negatiivsed mõjud:
6 RCT-l põhinev meta-analüüs leidis, et enesetestimine võrreldes tavapärase testimisega ei mõjuta või mõjutab vähe sotsiaalsete kahjute või negatiivsete kõrvalmõjude (lähisuhte vägivald, sõnaline väärkohtlemine ja ajutine suhte purunemine) taset - RR 1.89 (0.54-6.54), madala kvaliteediga tõendus.

Üks uuring raporteeris neljast juhust, kus inimest oli sunnitud testi tegema (uuringus 13 267 osalejat). Teine uuring raporteeris 0 juhtu, kus patsienti oleks sunnitud testi tegema või oma tulemusi kellelegi avaldama (uuringus 1063 osalejat).

4 RCT-l põhinev meta-analüüs näitas, et enesetestimine võrreldes tavapärase testimisega ei mõjuta või mõjutab vähe kondoomita anaalse vahekorra sagedust meespartneriga meestega seksivate meeste hulgas - RR 1.09 (0.95 - 1.24).
Kui inimene jääb testi tulemusega üksi, siis võib tekkida enesekahjustuse risk.
Testidega peab olema kaasas info, kuhu pöörduda positiivse testi tulemuse puhul. Tervise Arengu Instituut lisas enda poolt jagatud testidele juurde infolehe nakkuskeskuste/kabinettide infoga.
Eestis kogemus HIVST järgse enesekahjustamisega puudub.

Certainty of evidence

What is the overall certainty of the evidence of effects?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Very low

Low

Moderate

High

No included studies

Tõendus enesetestimise kohta pärines enamjaolt mõõduka kvaliteediga meta-analüüsidest, mõned meta-analüüsid olid ka madala kvaliteediga.
-

Values

Is there important uncertainty about or variability in how much people value the main outcomes?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Important uncertainty or variability

Possibly important uncertainty or variability

Probably no important uncertainty or variability

No important uncertainty or variability

Sihtrühmade suhtumist tulemusnäitajatesse ei ole teaduslikult uuritud.
Laiendaks võimalust testida

Balance of effects

Does the balance between desirable and undesirable effects favor the intervention or the comparison?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Favors the comparison

Probably favors the comparison

Does not favor either the intervention or the comparison

Probably favors the intervention

Favors the intervention

Varies

Don't know

Enesetestimine tõstab tõenäoliselt kaasatust HIV-testimisse, mis on oluline, kuna aitab jõuda lähemale eesmärgile leida üles vähemalt 90% inimestest, kes on HIV nakkuse kandjad Eestis.
Olulisi sotsiaalseid kahjusid või negatiivseid kõrvalmõjusid ei leitud.
-

Resources required

How large are the resource requirements (costs)?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Large costs

Moderate costs

Negligible costs and savings

Moderate savings

Large savings

Varies

Don't know

Selleks et enesetestimine oleks Eestis laialt kättesaadav, on vaja koolitada inimesi (erinevate MTÜ-de töötajad nt), kes teste jagaksid või luua süsteem testide muul viisil jagamiseks.
Testide tasuta jagamise korral on vaja otsest rahalist ressurssi testide ostmiseks. Testide turustamiseks apteekide kaudu on vaja leida maaletooja.
Eestis juba koolitatud MTÜ-de töötajaid (43 töötajat erinevatest MTÜ-dest).
Tervise Arengu Instituut on suhelnud edasimüüjatega, seni ei ole suurt huvi olnud kiirtestide turustamisega apteekides tegeleda.
Rahalised kulutused sõltuksid ka sellest, kuidas hakata eneseteste jagama/müüma - kas mõnele riskigrupile teha see tasuta kättesaadavaks.
Samas, pole üheski riigis HIVST kõikidele tasuta, alati on mingid kitsendused.

Certainty of evidence of required resources

What is the certainty of the evidence of resource requirements (costs)?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Very low

Low

Moderate

High

No included studies

Eestis ei ole enesetestimise kasutuselevõtuks vajalikke ressursse teaduslikult hinnatud.
-

Cost effectiveness

Does the cost-effectiveness of the intervention favor the intervention or the comparison?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Favors the comparison

Probably favors the comparison

Does not favor either the intervention or the comparison

Probably favors the intervention

Favors the intervention

Varies

No included studies

Eestis ei ole enesetestimise kulutõhusust hinnatud.

WHO testimist käsitlev juhend (WHO, 2019) viitas kolmele kulutõhususe analüüsile, mis kõik olid viidud läbi Sahara-aluses Aafrikas. Nendes leiti, et enesetestimine võib olla kulutõhus kõrge HIV levimusega riikides, eriti kui fokusseerida testimist riskigruppidele. Siiski ei ole võimalik neid kulutõhususe analüüse Eesti jaoks üle võtta.
-

Equity

What would be the impact on health equity?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Reduced

Probably reduced

Probably no impact

Probably increased

Increased

Varies

Don't know

WHO HIV testimist käsitlev ravijuhend (WHO, 2019) hindas pärast kõigi eelpool toodud uuringutega tutvumist, et enesetestimine annab tõenäoliselt testimisvõimaluse neile, kel on seda vaja, kuid kes erinevatel põhjustel ei ole seni end testinud, sealhulgas riskigruppidele ja muudele haavatavatele gruppidele nagu noored. Seega võib öelda, et enesetestimine aitab terviseebavõrdsust vähendada ja jõuda nendeni, kes muidu end ei testiks.
-

Acceptability

Is the intervention acceptable to key stakeholders?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

No

Probably no

Probably yes

Yes

Varies

Don't know

WHO HIV testimist käsitlevas ravijuhendis (WHO, 2019) on toodud ülevaade inimeste väärtushinnangutest ja eelistustest seoses enesetestimisega. Ülevaade koostati 74 uuringu põhjal, mis viidi läbi 23 erinevas riigis esindades pea kõiki põhilisi regioone. Kaasatud uuringute valimisuurus ulatus üheteistkümnest 16 660ni. Tulemused esitati jutustavas vormis, kuna meta-analüüsi polnud uuringute väga eripalgeliste uuringudisainide ja tulemusnäitajate tõttu võimalik teha.

Valmisolek kasutada eneseteste oli kõikides uuringutes kõrge (67-99%) eelkõige tänu testide kasutamise mugavusele. Kasutusmugavust ja lihtsust raporteeriti tihti kui põhjust enesetesti kasutamiseks. Väärtustati ka enesetestimisega seotud suuremat privaatsust ja konfidentsiaalsust ning võimalust saada tulemus kiiresti. Väljendati tugevat usaldust testitulemuste suhtes (>73%) ning hinnati kõrgelt oma oskust testi läbi viia (seda nii sülje- kui verepõhiste testide puhul).

2 uuringut (Ameerika Ühendriikidest ja Hiinast) raporteerisid, et 0.8-15% osalejatest väljendasid kahtlust testitulemuste usaldusväärsuse osas. Kõige sagedasemad põhjused, miks enesetesti ei soovitud teha, olid testitulemuste ebausaldusväärsus, hirm kasutusvigade ees ning juhendamise puudumine. Mõned inimesed väljendasid ka hirmu ja ärevust võimalike testitulemuste pärast.

Sotsiaalseid kahjusid ja negatiivseid kõrvalmõjusid raporteeriti väga harva. Enesetestimisega otseselt seotud suitsiide ei esinenud.
Testide laialijagamise võimaluste eelistusi uuris 38 uuringut. Eelistusena toodi välja erinevaid võimalusi, sh apteegid, automaadid, sõprade või kogukonnapõhine jagamine, veebis tellimine ja paki teel jagamine, teenuskeskustes (facility based) jagamine. Nn sekundaarset jagamist naistelt oma meespartneritele hinnati vastuvõetavaks. Mõnel juhul kartsid naised negatiivset reaktsiooni oma partneritelt, eriti sel teemal vestluse algatamisel. Naised kirjeldasid aga ka erinevaid võimalusi, kuidas partneri negatiivset reaktsiooni vältida, nt andes vaid osalist informatsiooni varjamaks testi eesmärki, jättes testi ruumis nähtavale kohale või oodates testi kätte andmisega kuni tekib sobiv hetk. Lähisuhtevägivalda ja suhete purunemist raporteeriti harva ja kui seda juhtus, siis oli see tihti ajutine. Tihti raporteeriti, et enesetest tõstis partneritevahelist usaldust.

9 uuringus väljendasid osalejad soovi saada tuge enesetesti kasutamisel ja positiivsele testitulemusele reageerimisel, kuid informatsiooni polnud või oli seda väga vähe selle kohta, millist tuge inimesed soovisid. Kahes uuringus väljendasid inimesed soovi positiivse testitulemuse korral arstile pöördumisel saada tuge ilma et nad peaksid reaalselt arstile pöörduma (telefoni või sõnumi teel, et vältida stigmat ja diskrimineerimist).

Mõned uuringud raporteerisid kasutajapoolseid vigu testi kasutamisel. Vähem esines vigu siis, kui test tehti spetsialisti juhendamisel või jälgimisel või kui testi tegemine salvestati videona. Vaid väga väiksel hulgal inimestest esines raskusi enesetesti pakendi avamisega, testmaterjali saamisega, instruktsioonide lugemise või testitulemuste interpreteerimisega. Mõnes uuringus inimesed siiski väljendasid muret oma oskuse pärast instruktsioone lugeda ja tulemusi interpreteerida.
35 uuringut raporteerisid eelistusi enesetestide pakendite osas. Eelistati teste, millel on selged ja lihtsad instruktsioonid ning mille pakenditel on diskreetne disain. Üldine valmisolek testi eest maksta ulatus 0.1 dollarist 43 dollarini (7-43 dollarit kõrge sissetulekuga riikides).

Testitava materjali (sülg või veri) osas erinesid eelistused suurel määral. Mõned eelistasid sülge, kuna selle saamine on valutu ja seda peeti lihtsaks, samas teised eelistasid verel põhinevaid teste, kuna pidasid neid täpsemateks.
Suhtumine sõltub lisaks sellest, kas peab testi eest ise maksma ja kui peab, siis kui palju.
Vastuvõetavus sõltub lisaks sellest, kuidas teste jagatakse/kuidas neid osta saab - privaatsus on väga oluline. Võiks olla erinevaid viise teste saada/osta (näiteks apteek, veebileheküljelt tellimine jt).

Feasibility

Is the intervention feasible to implement?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

No

Probably no

Probably yes

Yes

Varies

Don't know

Enesetestimise rakendamiseks oleks vaja koolitada inimesi (erinevate MTÜ-de töötajad nt), kes teste jagaksid või luua süsteem testide muul viisil jagamiseks. TAI on pilootprojekti raames inimeste koolitamist alustanud.

Vaatame üle 08.06.2020 koosolekul tervishoiukorralduslike küsimuste juures

Hinnangute kokkuvõte

Hinnang
Problem

No

Probably no

Probably yes

Yes

Varies

Don't know
Desirable Effects

Trivial

Small

Moderate

Large

Varies

Don't know
Undesirable Effects

Large

Moderate

Small

Trivial

Varies

Don't know
Certainty of evidence

Very low

Low

Moderate

High

No included studies
Values

Important uncertainty or variability

Possibly important uncertainty or variability

Probably no important uncertainty or variability

No important uncertainty or variability
Balance of effects

Favors the comparison

Probably favors the comparison

Does not favor either the intervention or the comparison

Probably favors the intervention

Favors the intervention

Varies

Don't know
Resources required

Large costs

Moderate costs

Negligible costs and savings

Moderate savings

Large savings

Varies

Don't know
Certainty of evidence of required resources

Very low

Low

Moderate

High

No included studies
Cost effectiveness

Favors the comparison

Probably favors the comparison

Does not favor either the intervention or the comparison

Probably favors the intervention

Favors the intervention

Varies

No included studies
Equity

Reduced

Probably reduced

Probably no impact

Probably increased

Increased

Varies

Don't know
Acceptability

No

Probably no

Probably yes

Yes

Varies

Don't know
Feasibility

No

Probably no

Probably yes

Yes

Varies

Don't know

Soovituse tüüp

Strong recommendation for the intervention

●

Kokkuvõte

Soovitus
Kõigile, kel on näidustatud HIV-testimine, pakkuge lisaks tavapärastele nõudlust tõstvatele strateegiatele enesetestimist.
Tugev positiivne soovitus, mõõdukas tõendatuse aste

Kaalutlused alamrühmade osas

Rakenduskaalutlused

Jälgimine ja hindamine

Edasiste/täpsustavate uuringute vajadus

Kasutatud kirjandus

1. Riiklik HIV tegevuskava aastateks 2017–2025. 2017

2. HIV-diagnoositud inimeste arv ja raviga kaasatus Eestis aastatel 2000-2017.. Tervise Arengu Instituut; 2018

3. Reliability of HIV rapid diagnostic tests for self-testing compared with testing by health-care workers: a systematic review and meta-analysis. 2018

4. HIV kiirtest. 2019

5. Global AIDS update 2019 — Communities at the centre.. Geneva: Joint United Nations Programme on HIV/AIDS;; 2019

6. HIV kodune kiirtest. 2019

7. Consolidated guidelines on HIV testing services for changing epidemics. 2019