Autor(id):
Küsimus:
Kontekst:
Bibliograafia:
Tõendatuse astme hinnangUuritavate arvMõjuTõendatuse asteOlulisus
Uuringute arvUuringukavandNihke tõenäosusTõenduse ebakõlaTõenduse kaudsusTõenduse ebatäpsusMuud kaalutlusedpatsiendikeskne multidistsiplinaarne läheneminemitteSuhteline
(95% CI)		Absoluutne
(95% CI)
Suremus (järelkontroll: vahemik 14 kuud kuni 75 kuud)
91,a
jälgimisuuringud
suurb
suurc
väike
väike
kõik usutavad segavad jääktegurid vähendaksid näidatud toimet
3564/126105 (2.8%)
2704/95423 (2.8%)
suhteline risk (RR) 0.89
(0.80 kuni 0.98)
3 vähem / 1000
( 6 vähem kuni 1 vähem)
⨁◯◯◯
Väga madal
KRIITILINE
Suremus
282,d,e
jälgimisuuringud
väga suurf
väga suurg
väga suurh
suuri
puudub
Kardiokirurgilisi ja mittekardiokirurgilisi patsiente oli kokku 328303. Hinnati kirurgiliste patsientide suremust tingituna eri põhjustest: sepsis (Ev/Trt 57673/200874), äge neerupuudulikkus (Ev/Trt 11055/37308), äge müokardi infarkt (Ev/Trt 11806/89492), äge insult (Ev/Trt 157/629). Sepsisesse suremus oli mõlemas rühmas 28,70% (95% CI 28,50 kuni 28,90), neerupuudulikkusesse 28,40% (28,00 kuni 28,90), ägedasse müokardi infarkti 13,20% (12,90 kuni 13,40), ägedasse insulti 23,2% (20,10 kuni 26,40).
⨁◯◯◯
Väga madal
KRIITILINE
Haiglas viibimise kestus (päevades) (järelkontroll: vahemik 14 kuud kuni 75 kuud)
81,j
jälgimisuuringud
suurb
väga suurk
väike
väike
kõik usutavad segavad jääktegurid vähendaksid näidatud toimet
0/125335 (0.0%)
0/94515 (0.0%)
keskmine erinevus -0.45
(-0.65 kuni -0.25)
0 vähem / 1000
( 0 vähem kuni 0 vähem)l
⨁◯◯◯
Väga madal
KRIITILINE
Haiglas viibimise kestus (päevades)
282,d,e
jälgimisuuringud
väikem
väiken
väga suur
väikeo
puudub
Haiglas viibimise kestust mõõdeti päevadena tüsistuste kaupa. Kardiokirurgilisi ja mittekardiokirurgilisi patsiente oli kokku 328303. Tüsistusteta kardiokirurgilised ja mittekardiokirurgilised patsiendid viibisid haiglas keskmiselt 7,2 päeva. Sepsisega patsiendid viibisid 19,4 päeva, ägeda neerupuudulikkusega patsiendid 14,9 päeva, ägeda müokardi infarktiga patsiendid 13,9 päeva, ägeda insuldiga patsiendid 23,8 päeva.
⨁◯◯◯
Väga madal
KRIITILINE
Tüsistuste teke (äge neerupuudulikkus, infektsioonid, kardiaalsed tüsistused, trombemboolia, veritsus) (järelkontroll: vahemik 14 kuud kuni 84 kuud)
141,p
jälgimisuuringud
suurb
väga suurq
väike
väike
kõik usutavad segavad jääktegurid vähendaksid näidatud toimet
11069/121471 (9.1%)
10503/92827 (11.3%)
suhteline risk (RR) 0.80
(0.74 kuni 0.88)
23 vähem / 1000
( 29 vähem kuni 14 vähem)
⨁◯◯◯
Väga madal
KRIITILINE
y
Tüsistuste teke (sepsis, pneumoonia, äge neerupuudulikkus, äge müokardi infarkt, äge insult)
222,d,r
jälgimisuuringud
väike
väga suurs
väga suurt
väike
puudub
Sepsise, ägeda müokardiinfarkti (ÄMI) ja ägeda neerupuudulikkuse (ÄNP) saanud mittekardiokirurgilisi patsiente sekkumisrühmas oli 182867 ning kontrollrühmas oli 16609; ÄMI ja ÄNP saanud kardiokirurgilisi patsiente oli sekkumisrühmas 25215 ning kontrollrühmas 19621 (ägeda insuldiga patsientide arvu ei olnud tabelis kirjas). Koondatud suhteline risk igaks tüsistuseks restriktiivses transfusioonirühmas oli mittekardiokirurgilistel patsientidel 0,43 ja kardiokirurgilistel patsientidel 0,34. Sepsise määr oli mittekardiokirurgiliste patsientide liberaalse transfusiooni rühmas väiksem kui restriktiivse transfusiooni rühmas (RR 0,296; 95% CI 0,28 kuni 0,313). Ägeda neerupuudulikkuse RR oli mittekardiokirurgiliste patsientide liberaalse transfusiooni rühmas 0,493 (95% CI 0,410 kuni 0,593) ägeda müokardi infarkti RR oli mittekardiokirurgiliste patsientide liberaalse transfusiooni rühmas 0,755 (95% CI 0,601 kuni 0,949). Ägeda neerupuudulikkuse RR oli kardiokirurgiliste patsientide liberaalse transfusiooni rühmas 0,376 (95% CI 0,312 kuni 0,453). Ägeda müokardi infarkti RR oli kardiokirurgiliste patsientide liberaalse transfusiooni rühmas 0,022 (95% CI 0,08 kuni 0,058).
⨁◯◯◯
Väga madal
KRIITILINE
Kasutatud verekomponentide maht (= transfusioonimäär = patsientide arv, kellele teostati transfusioon) (järelkontroll: vahemik 12 kuud kuni 84 kuud)
161,u
jälgimisuuringud
suurb
väga suurv
väike
väike
kõik usutavad segavad jääktegurid vähendaksid näidatud toimet
20631/118504 (17.4%)
18244/88502 (20.6%)
suhteline risk (RR) 0.61
(0.55 kuni 0.68)
80 vähem / 1000
( 93 vähem kuni 66 vähem)
⨁◯◯◯
Väga madal
KRIITILINE
Intensiivraviosakonnas viibimise kestus (päevades)
222,d,w
jälgimisuuringud
väikem
väiken
väga suur
väikeo
puudub
Intensiivraviosakonnas (IRO) viibimise kestust mõõdeti päevadena tüsistuste kaupa. Tüsistusteta kardiokirurgilised ja mittekardiokirurgilised patsiendid viibisid IROs keskmiselt 1,0 päeva. Sepsisega patsiendid viibisid 15,4 päeva, ägeda neerupuudulikkusega patsiendid 3,1 päeva, ägeda müokardi infarktiga patsiendid 7,1 päeva, ägeda insuldiga patsiendid 8,5 päeva. Rohkem mõõdikuid, arve ega võrdlusi IROs viibimise kohta välja ei toodud.
⨁◯◯◯
Väga madal
KRIITILINE
Kulutõhusus
222,d,x
jälgimisuuringud
väike
väiken
suur
väikeo
puudub
Meta-analüüsi tulemuste ja kulude põhjal koostati terviseökonoomika mudel PBM (patient blood management) kulutõhususe arvutamiseks simuleeritud kohortide peal, mis koosnes 10 000 kardiokirurgilisest ja mittekardiokirurgilisest patsiendist. PBMi ICER (täiendkulu tõhususe määr) oli 850,02€ mittekardiokirurgilistel patsientidel ja 1206,8€ kardiokirurgilistel patsientidel. PBMi ICER iga ärahoitud surma kohta oli 3653,5€ mittekardiokirurgilistel ja 4940,45€ kardiokirurgilistel patsientidel. Kui võeti arvesse hospitaliseerimise kulud, muutus PBMi ICER negatiivseks, mis näitab, et PBM hoiab kokku ühe tüsistuse ärahoidmisel mittekardiokirurgilistel patsientidel 16 319€ ja kardiokirurgilistel patsientidel 14 139€. Ühe surmaga seotud tüsistuse ärahoidmise puhul oli ICER -70 140€ mittekardiokirurgilistel ja -57 883€ kardiokirurgilistel patsientidel.
⨁◯◯◯
Väga madal
OLULINE

CI: usaldusintervall; RR: riskimäär

Selgitused

a. Rineau 2016, Kopanidis 2016, Loftus 2016, Freedman 2008, Meybohm 2016, Leahy 2017, Brevig 2009, Gross 2015, Moskowitz 2010
b. Uuringutesse valiti uuritavaid, esinesid segavad muutujad (uuringus saadud ravi erineb algsest raviprotokollist, patient blood management (PBM) protokolli ei järgitud).
c. Hii(ruut)=56%
d. Jälgimisperioodi ei ole artiklis välja toodud.
e. Adrie 2005, Angus 2001, Anyanwu 2007, Bagshaw 2008a, Bagshaw 2008b, Biteker 2014, Chen 2007, Engel 2007, Ferrer 2014, Filsoufi 2008, Gupta 2013, Haase 2009a, Haase 2009b, Hoste 2006, Joannidis 2009a, Joannidis 2009b, Lisle 2008, Lopes 2008, Schmid 2002, Stevenson 2014, Vision 2012a, Vision 2012b, Dmitry 2914, MINS 2014, Suang 2013, Liste 2008b
f. Suremuse määra hinnati mittesüstemaatiliste meetoditega ja ei pruugi kajastada tegelikke arve. Artiklid ega lisas ei ole juttu meta-analüüsi kaasatud uuringute puudustest ja võimalikest nihetest (kas oli segvaid tegureid, kas populatsioone jälgiti sama aeg, kas järgiti inklusioonikriteeriumeid).
g. Heterogeensus sepsise (I2=98%), ägeda neerupuudulikkuse (I2=99%), ägeda müokardi infarkti (I2=86%) ja ägeda insuldi (I2=91%) puhul oli väga suur.
h. Ei võrreldud rühmi omavahel, vaid toodi välja üldine statistika.
i. Andmeid ei ole selgelt ja läbipaistvalt esitatud.
j. Rineau 2016, Loftus 2016, Freedman 2008, Ma 2014, Albinarrate 2015, Meybohm 2016, Leahy 2017, Gross 2015
k. Hii(ruut)=72%
l. Haiglas viibimise kestust ei antud suhtelise riskina, vaid keskmise erinevusena.
m. Ei ole selge, mis nihked võisid tulla päevade arvutamisel.
n. Ei ole heterogeensust mõõdetud.
o. Ei olegi statistikat tehtud (st nt RR arvutatud vms)
p. Rineau 2016, Kopanidis 2016, Loftus 2016, Holt 2016, Freedman 2008, Ma 2014, Albinarrate 2015, Frew 2016, Meybohm 2016, Leahy 2017, Gross 2015, Brevig 2009, Moskowitz 2010, So-Osmann 2014
q. Hii(ruut)=85%
r. Bernard 2009, Carson 2011, Hajjar 2010, Ali 2004, Bracey 1999, Bursi 2009, Carson 1998, Chelemer 2002, Croce 2005, Ferraris 2011, Foss 2009, Glance 2011, Horvath 2013, Karkouti 2011, Khan 2014, Koch 2006, Mariscalco 2015, Mikkola 2012, O'Keeffe 2010, Oz 2013, Paone 2014, Rubinstein 2013
s. Heterogeensus (I2) on eri tüsistuste puhul vahemikus 73%-99%
t. Ei võrreldud meile huvipakkuvaid rühmi, st ei uuritud multidistsiplinaarse käsitluse mõju suremusele
u. So-Osmann 2014, Rineau 2016, Kopanidis 2016, Loftus 2016, Holt 2016, Freedman 2008, Ma 2014, Morais 2014, Albinarrate 2015, Frew 2016, Theusinger 2014, Meybohm 2016, Leahy 2014, Gross 2015, Brevg 2009, Moskowitz 2010
v. Hii(ruut)=96%
w. Bernard 2009, Carson 2011, Hajjar 2010, Ali 2004, Bracey 1999, Bursi 2009, Carson 1998, Chelemer 2002, Croce 2005, Ferraris 2011, Foss 2009, Glance 2011, Horvath 2013, Karkouti 2011, Khan 2014, Koch 2006, Mariscalco 2015, Mikkola 2012, O'Keeffe 2010, Oz 2013, Paone 2014, Rubinstein 2013
x. Bernard 2009, Carson 2011, Hajjar 2010, Ali 2004, Bracey 1999, Bursi 2009, Carson 1998, Chelemer 2002, Croce 2005, Ferraris 2011, Foss 2009, Glance 2011, Horvath 2013, Karkouti 2011, Khan 2014, Koch 2006, Mariscalco 2015, Mikkola 2012, O'Keeffe 2010, Oz 2013, Paone 2014, Rubinstein 2013

Viited

1.Althoff FC, Neb H,Herrmann E et al.. Multimodal Patient Blood Management Program Based on a Three-pillar Strategy. Annals of Surgery; 2019.
2.Kleinerüschkamp A, Meybohm P,Straub N et al. A model-based cost-effectiveness analysis of Patient Blood Management. Blood Transfus; 2019.