Küsimus |
|
Kas kasutada patsiendikeskne multidistsiplinaarne lähenemine või mitte optimaalse transfusiooni tagamiseks potentsiaalse transfusioonivajadusega patsientide (nt aneemilise patsiendi, hüübimishäirega patsiendi) puhul, kes lähevad plaanilisele operatsioonile ? |
|
Sihtrühm: |
optimaalse transfusiooni tagamiseks potentsiaalse transfusioonivajadusega patsientide (nt aneemilise patsiendi, hüübimishäirega patsiendi) puhul, kes lähevad plaanilisele operatsioonile |
Sekkumine: |
sotsiaalvõrgustiku põhine lähenemine |
Võrdlus: |
standardravi/kohapõhine testimine/võrdlusgrupp puudub |
Peamised tulemusnäitajad: |
Suremus Suremus Haiglas viibimise kestus (päevades) Haiglas viibimise kestus (päevades) Tüsistuste teke (äge neerupuudulikkus, infektsioonid, kardiaalsed tüsistused, trombemboolia, veritsus) Tüsistuste teke (sepsis, pneumoonia, äge neerupuudulikkus, äge müokardi infarkt, äge insult) Kasutatud verekomponentide maht (= transfusioonimäär = patsientide arv, kellele teostati transfusioon) Intensiivraviosakonnas viibimise kestus (päevades) Kulutõhusus |
Kontekst: |
Kas kõigi potentsiaalse transfusioonivajadusega patsientide(nt aneemilise patsiendi, hüübimishäirega patsiendi)puhul, kes lähevad plaanilisele operatsioonile, tuleks optimaalse transfusiooni tagamiseks kasutada patsiendikeskset multidistsiplinaarset lähenemist või mitte? |
Taust: |
<div data-contents="true"><div class="" data-block="true" data-editor="cv5p" data-offset-key="cdmlo-0-0"><div data-offset-key="cdmlo-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="cdmlo-0-0"><span data-text="true">Nende patsientide ravisse, kelle veritsusrisk on suur või kes lähevad suure veritsuse tekke tõenäosusega invasiivsele protseduurile või operatsioonile, tuleks vajaduse korral kaasata multidistsiplinaarne meeskond. Patsiendi seisundit ja sekkumise keerukust arvestades võib meeskonda lisaks anestesioloogile ja kirurgile kuuluda näiteks hematoloog, laboriarst, sisearst, günekoloog ja perearst.</span></span></div></div></div>
|
ProbleemKas probleem on prioriteetne? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
2005. aastal on koostatud "Inimverest valmistatud ravimpreparaatide kasutamise Eesti juhend" (Everaus H, 2005) , kuid selle lähtepunktiks on ravivahend, mitte haigusseisund või patsient. Kuna kaasaegse transfusioloogia keskmeks on patsient, on oluline luua ühtne patsiendikeskne vereülekannet puudutav ravijuhend. Tõenduspõhine, multidistsiplinaarne kontseptsioon kannab inglise keeles nimetust "Patient Blood Management (PBM)". Tänaseks on patsiendi vere käsitusprogrammid juurutatud paljudes riikides nt Austraalia, Inglismaa, USA, Saksamaa jt. PBM kohaselt lähtuvad raviotsused ennekõike püüdlusest säilitada patsiendi enda veri ning võimalusel mittekasutada verekomponentide ülekannet. PBM-l on kolm eesmärki: optimiseerida erütropoeesi, minimeerida verekaotust ja veritsust ning optimeerida aneemia füsioloogilist reservi. (Althoff FC, 2019) Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb kaasata erinevate erialade esindajaid, kuid oluline on välja selgitada, kas multidistsiplinaarne lähenemine tagab patsiendi parema ravi ja kui, siis kes võiksid sellesse meeskonda kuuluda. Patsiendikesksesse multidistsiplinaarsesse meeskonda kuuluvad anestesioloog, kirurg, hematoloog, laboriarst, sisearst, perearst ja vastavalt vajadusele ka günekoloog. |
|
Soovitud mõjuKui suur on eeldatav soovitud mõju? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Ravijuhendi koostamisel tugineti Austraalia ravijuhendile "Patient Blood Management Guidelines". (National Blood Authority, 2011) Tõendusmaterjali leidmiseks kasutati nende juhendi otsingustrateegiat, vaadeldavaks ajaperioodiks määrati 01.01.2019-27.05.2021. Eesti ravijuhendi esimene kliiniline küsimus külab järgnevalt: “Kas kõigi potentsiaalse transfusiooni vajadusega patsientide puhul, kes lähevad plaanilisele operatsioonile, tuleks optimaalse transfusiooni tagamiseks kasutada patsiendikeskset multidistsiplinaarset lähenemist või mitte?” Austraalia juhend on andnud vastava küsimuse põhjal ühe kliinilise soovituse: "Health-care services should establish a multidisciplinary, multimodal perioperative patient blood management program (Grade C). This should include preoperative optimisation of red cell mass and coagulation status; minimisation of perioperative blood loss, including meticulous attention to surgical haemostasis; and tolerance of postoperative anaemia." Käesolevas tabelis käsitletud küsimuse eesmärgiks on välja selgitada, kas operatsioonile minevale patsiendile annab multidistsiplinaarse lähenemise rakendamine parema tulemuse kui selle mitterakendamine. Multidistsiplinaarse käsitluse eelised tulid välja järgmiste töörühma poolt valitud tulemusnäitajate põhjal:
Ei esinenud tulemusnäitajat, mille puhul ei tulnud välja statistiliselt olulist erinevust. Kolme tulemusnäitaja puhul ei võrreldud sekkumisrühma ja kontrollrühma teineteise vahel ega teostatud analüüse, mille põhjal saaks kinnitada või ümber lükata statistilist olulisust.
|
|
Soovimatu mõjuKui suur on eeldatav soovimatu mõju? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Tõendusmaterjalina kasutatud uuringute põhjal saab öelda, et multidistsiplinaarse meeskonna kaasamine ei oma patsiendi ravile soovimatut mõju (uuringurühmade vahel ei esinenud statistiliselt olulisi tulemusi). |
|
Tõendatuse kindlusKui kindel võib kokkuvõttes olla sekkumise mõju tõendatuses? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Töörühma esitatud kliinilise küsimuse kontekstis hinnati tõendatuse aste kokkuvõtvalt väga madalaks. |
|
VäärtushinnangudKas see, kuivõrd inimesed (inimeste erinevad alarühmad) peamisi tulemusi väärtustavad, varieerub või kui ebakindlad me nende hinnangutes oleme? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Eraldi tõendusmaterjali otsingut patsientide väärtushinnangute ja eelistuste kohta kliinilisele küsimusele vastamisel ei otsitud. |
|
Mõjude tasakaalKas sekkumise soovitud ja soovimatu mõju vahekord viitab sekkumise või võrdlus(tegevuse) ülekaalule? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Tõendusmaterjali põhjal saab öelda, et soovitud mõju kaalub üle soovimatu. |
|
Vajaminevad ressursidKui suur on ressursivajadus (kulud)? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Tõenäoliselt tekiks preoperatiivsete teenuste lisandumisel otsene lisakulu, mis küll pikemas perspektiivis üldist kulu võiks vähendada, kuna teenuse lisamisel väheneb erakorraliste transfusioonide vajadus. Töörühma hinnangul suudab suuremate haiglate laboripersonal väiksemate haiglate personali vajadusel nõustada ja laboriarsti nimetamine multidistsiplinaarse meeskonna liikmena ei tohiks arvestatavalt kulusi tõsta. |
|
Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlusMilline on ressursivajaduse (kulude) tõendatusse aste? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
n/a |
|
KulutõhususKas sekkumise kulutõhusus soosib sekkumist või võrdlust? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Kulutõhususe uuringuid eraldi ei otsitud, kuid metaanalüüsist (Kleinerüschkamp A, 2019) selgus, et patsiendikeskse multidistsiplinaarse käsitluse ICER (täiendkulu tõhususe määr) oli 850,02€ mittekardiokirurgilistel patsientidel ja 1206,8€ kardiokirurgilistel patsientidel. Patsiendikeskse multidistsiplinaarse käsitluse ICER iga ärahoitud surma kohta oli 3653,5€ mittekardiokirurgilistel ja 4940,45€ kardiokirurgilistel patsientidel. Kui võeti arvesse hospitaliseerimise kulud, muutus multidistsiplinaarse käsitluse ICER negatiivseks, mis näitab, et multidistsiplinaarne käsitlus hoiab kokku ühe tüsistuse ärahoidmisel mittekardiokirurgilistel patsientidel 16 319€ ja kardiokirurgilistel patsientidel 14 139€. Ühe surmaga seotud tüsistuse ärahoidmise puhul oli ICER -70 140€ mittekardiokirurgilistel ja -57 883€ kardiokirurgilistel patsientidel. |
|
Võrdsed võimalusedKuivõrd sekkumine mõjutab tervisevõimaluste võrdsust? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Patsiendikeskse multidistsiplinaarse sekkumise soovitamine ei peaks ühtegi patsiendirühma ebasoodsasse olukorda panema. |
|
VastuvõetavusKas sekkumine on huvitatud osapooltele vastuvõetav? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Tõenäoliselt on sekkumine vastuvõetav kõigile osapooltele. |
|
TeostatavusKas sekkumine on teostatav? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Tõenäoliselt on sekkumine teostatav. |
|
Hinnang |
|||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Probleem |
Ei |
Pigem ei |
Pigem jah |
jah |
Varieerub |
Ei oska öelda |
|
Soovitud mõju |
Tühine |
Väike |
keskmine |
Suur |
Varieerub |
Ei oska öelda |
|
Soovimatu mõju |
Suur |
keskmine |
Väike |
Tühine |
Varieerub |
Ei oska öelda |
|
Tõendatuse kindlus |
Väga madal |
madal |
keskmine |
väga |
kaasatud uuringud puuduvad |
||
Väärtushinnangud |
oluline ebakindlus või varieeruvus |
võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus |
oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub |
oluline ebakindlus või varieeruvus puudub |
|||
Mõjude tasakaal |
soosib võrdlust |
pigem soosib võrdlust |
ei soosi sekkumist ega võrdlust |
pigem soosib sekkumist |
soosib sekkumist |
Varieerub |
Ei oska öelda |
Vajaminevad ressursid |
suur kulu |
keskmine kulu |
mittearvestatav kulu ja sääst |
keskmine sääst |
suur sääst |
Varieerub |
Ei oska öelda |
Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus |
Väga madal |
madal |
keskmine |
väga |
kaasatud uuringud puuduvad |
||
Kulutõhusus |
soosib võrdlust |
pigem soosib võrdlust |
ei soosi sekkumist ega võrdlust |
pigem soosib sekkumist |
soosib sekkumist |
Varieerub |
kaasatud uuringud puuduvad |
Võrdsed võimalused |
vähendab võrdsust |
tõenäoliselt vähendab võrdsust |
tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust |
tõenäoliselt suurendab võrdsust |
suurendab võrdsust |
Varieerub |
Ei oska öelda |
Vastuvõetavus |
Ei |
Pigem ei |
Pigem jah |
jah |
Varieerub |
Ei oska öelda |
|
Teostatavus |
Ei |
Pigem ei |
Pigem jah |
jah |
Varieerub |
Ei oska öelda |
Tugev soovitus teha |
● |
Soovitus |
2. Plaanilisele suure veritsusriskiga operatsioonile mineval patsiendil või patsiendil, kelle enda veritsusrisk on suur ja esineb võimalik transfusiooni vajadus, kasutage alati patsiendikeskset multidistsiplinaarset lähenemist. Tugev positiivne soovitus, väga madal tõendatuse aste |
Kaalutlused alamrühmade osas |
Rakenduskaalutlused |
Jälgimine ja hindamine |
Edasiste/täpsustavate uuringute vajadus |
1. Patient Blood Management Guidelines. The National Blood Authority; 2011
2. A model-based cost-effectiveness analysis of Patient Blood Management. Blood Transfus; 2019
3. Inimverest valmistatud ravimpreparaatide kasutamise Eesti juhend. Eesti Arst; 2005
4. Multimodal Patient Blood Management Program Based on a Three-pillar Strategy. Annals of Surgery; 2019