Autor(id):
Küsimus:
Kontekst:
Bibliograafia:
Tõendatuse astme hinnang | Uuritavate arv | Mõju | Tõendatuse aste | Olulisus | ||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Uuringute arv | Uuringukavand | Nihke tõenäosus | Tõenduse ebakõla | Tõenduse kaudsus | Tõenduse ebatäpsus | Muud kaalutlused | kaltsiumit | rekombinantset VIIa faktorit, protrombiini kompleksi faktorite kontsentraati, desmopressiini või nende kombinatsiooni | Suhteline (95% CI) | Absoluutne (95% CI) | ||
Suremuskordaja (rekombinantne VIIa faktor vs platseebo) | ||||||||||||
21 | randomiseeritud uuringud | suura | väike | väike | suurb | puudub | Süstemaatilises ülevaates ja metaanalüüsis hinnati kokku 11 uuringut, milles 8 uuringus kasutati rekombinantset faktor VIIa profülaktilisel (verejooksu ennetaval) eesmärgil ning 3 uuringus (Imberti et al, Sachs et al, Lavigne-Lissalde et al) kasutati faktor VIIa verejooksu ravi eesmärgil. Võrdluseks oli faktor VIIa vs platseebo. TõKos on toodud verejooksu ravi hinnanud kaks uuringut (Imberti et al uuringus olid patsiendid spontaanse supratentoriaalse intrakraniaalse verejooksuga, Sachs et al uuringus oli tegemist lülisamba fusiooni operatsiooniga). Võrdlusgruppide vahel (faktor VIIa vs platseebo) suremuskordaja statistiliselt ei erinenud: RR 1.12 ( 95% CI: 0.53-2.37, p= 0.760). | ⨁⨁◯◯ Madal | KRIITILINE | |||
Intensiivravi osakonnas viibimise kestus päevades (rekombinantne faktor VIIa vs platseebo) | ||||||||||||
11 | randomiseeritud uuringud | suurc | väike | väike | suurd | puudub | Subgrupi analüüsi kaasati üks uuring. Imberti et al uuringus olid patsiendid spontaanse supratentoriaalse intrakraniaalse verejooksuga, mille raviks kasutati osal patsientidel factor VIIa ja teisel osas platseebot. Gruppide vahel ei esinenud statistilist erinevust (standardiseeritud keskväärtuste erinevus ehk SMD 0.21 (95% CI -1.09..0.67, p=0.643). | ⨁⨁◯◯ Madal | KRIITILINE | |||
Verekaotus ml (rekombinantne faktor VIIa vs platseebo) | ||||||||||||
11 | randomiseeritud uuringud | suurc | väike | väike | suure | puudub | Subgrupi analüüsi kaasati üks uuring. Sachs et al uuringus olid patsiendid lülisamba fusiooni operatsioonil tekkinud ägeda verejooksuga. Kolm järjestikkust kohorti 16 patsiendist randomiseeriti kahte gruppi: 3 doosi faktor VIIa (n=12) ning platseebo (n=4). Sekkumise grupis olid erinevad faktor VIIa doosid: esimesel kohordid 3x30 μg/kg, teisel kohordil 3 × 60 μg/kg ja kolmandal 3 × 120 μg/kg. Platseebo grupis oli verekaotus 2270±2659 ml, esimeses sekkumise kohordis 3x30 μg/kg doosiga 1909±1567 ml (p= 0.001), teises sekkumise kohordis 3 × 60 μg/kg doosiga 1262±541 ml (p<0.001) ning kolmandas sekkumise grupis 1868±1747 (p<0.001). Kõikides sekkumise gruppides oli verekaotus väiksem võrreldes platseebogrupiga. | ⨁⨁◯◯ Madal | KRIITILINE | |||
Värskelt külmutatud plasma ülekande vajadus, ühikutes (faktor VIIa vs standardne ravi) | ||||||||||||
11 | randomiseeritud uuringud | suurf | väike | väike | suurg | puudub | Subgrupi analüüsi kaasati üks uuring (Lavigne-Lissalde et al). Uuriti sünnitusjärgse verejooksuga patsiente kes randomiseeriti kahte gruppi: rekombinantset faktor VIIa (n=42) saanud ning standardset ravi saanud gruppi (n=42), viimane ei olnud platseebo võrdlus. Hinnati FFP ülekande vajadust. Kontrollgrupis oli see 0 (0-4) ühikut ning faktor VIIa grupis 0 (0-3) ühikut, statistilist erinevust ei esinenud (p>0.05). | ⨁⨁◯◯ Madal | KRIITILINE | |||
RBC ülekande vajadus ühikutes (rekombinantne faktor VIIa vs standardravi) | ||||||||||||
11 | randomiseeritud uuringud | suurf | väike | väike | suurg | puudub | Subgrupi analüüsi kaasati üks uuring (Lavigne-Lissalde et al). Uuriti sünnitusjärgse verejooksuga patsiente, kes randomiseeriti kahte gruppi: rekombinantset faktor VIIa (n=42) saanud ning standardset ravi saanud gruppi (n=42), viimane ei olnud platseebo võrdlus. Hinnati RBC ülekande vajadust. Kontrollgrupis oli see 2 (0-4) ühikut ning faktor VIIa grupis 2 (0-3) ühikut, statistilist erinevust gruppide vahel ei esinenud (p>0.05). | ⨁⨁◯◯ Madal | KRIITILINE | |||
Trombembooliliste tüsistuste esinemine (rekombinantne faktor VIIa vs platseebo) | ||||||||||||
11 | randomiseeritud uuringud | suurc | väike | väike | suure | puudub | Subgrupi analüüsi kaasati 1 uuring. Sachs et al uuringus olid patsiendid lülisamba fusiooni operatsioonil tekkinud ägeda verejooksuga. Patsiendid randomiseeriti kahte gruppi: 3 doosi faktor VIIa (n=12) ning platseebo (n=4). Trombemboolilistes tüsistuses ei esinenud gruppide vahel statistilisi erinevusi: RR 1.14 (95% CI: 0.05, 26.25, p= 0.937). | ⨁⨁◯◯ Madal | KRIITILINE | |||
Suremuskordaja (rekombinantne faktor VIIa vs platseebo) | ||||||||||||
132 | randomiseeritud uuringud | suurh | väikei | väike | suurd | puudub | 332/1777 (18.7%) | 202/1079 (18.7%) | suhteline risk (RR) 0.91 (0.78 kuni 1.06) | 17 vähem / 1000 ( 41 vähem kuni 11 rohkem) | ⨁⨁◯◯ Madal | KRIITILINE |
RBC ülekande vajadus ml (rekombinantne faktor VIIa vs platseebo) | ||||||||||||
52 | randomiseeritud uuringud | väike | väike | väike | suurj | puudub | RBC ülekande vajadust hindasid viis uuringut. Kontrollgrupis vajas ülekannet n=443 patsienti, sekkumise grupis n=468 patsienti. RBC ülekande mahtu hinnati milliliitrites ning statistilist erinevust keskväärtuste erinevusena (MD). Faktor VIIa ning platseebo vahel ei olnud statistilist erinevust RBC ülekande mahus: MD -88.60 (95% CI: -263.88-86.68). | ⨁⨁⨁◯ Keskmine | KRIITILINE | |||
Trombembooliliste tüsistuste esinemine (rekombinantne faktor VIIa vs platseebo) | ||||||||||||
132 | randomiseeritud uuringud | suurh | väike | väike | suurj | puudub | Trombembooliliste tüsistuste esinemist hindasid 13 uuringut. Võrdlusgruppideks oli rekombinantne faktor VIIa ning platseebo. Gruppide vahel ei olnud statistilist erinevust trombembooliliste tüsistuste esinemises: RR 1.14 (95% CI 0.89 to 1.47). | ⨁⨁◯◯ Madal | KRIITILINE | |||
Suremus (desmopressiin vs platseebo), perioperatiivne verejooks | ||||||||||||
223 | randomiseeritud uuringud | suurk | väike | suurl | suurm | puudub | 14/799 (1.8%) | 13/832 (1.6%) | šansside suhe (OR) 1.09 (0.51 kuni 2.34) | 1 rohkem / 1000 ( 8 vähem kuni 20 rohkem) | ⨁◯◯◯ Väga madal | |
RBC ülekande maht (desmopressiin vs platseebo), perioperatiivne verejooks | ||||||||||||
233 | randomiseeritud uuringud | suurk | suurn | väike | väike | puudub | Süstemaatilises ülevaates ja metaanalüüsis hinnati patsiente, kellel tehti operatsioon (kardiokirurgiline, ortopeediline, veresoonte või maksa lõikus). Kokku uuriti 23 randomiseeritud uuringus 1454 patsiendil, kui suur oli ülekantud RBC maht. Arvestades heterogeensust ja et tulemused olid avaldatud alagruppidena, tehti ka selle tulemusnäitaja juures analüüs alagrupiti:
| ⨁⨁◯◯ Madal | KRIITILINE | |||
Perioperatiivne verekaotus ml (desmopressiin vs platseebo) | ||||||||||||
283 | randomiseeritud uuringud | suurk | suuro | väike | väike | tugevalt kahtlustatav avaldamise kallutatus | Süstemaatilises ülevaates ja metaanalüüsis hinnati patsiente, kellel tehti operatsioon (kardiokirurgiline, ortopeediline, veresoonte). Kokku uuriti 28 randomiseeritud uuringus 1643 patsiendil, kui suur oli perioperatiivne verekaotus. Arvestades heterogeensust ja et tulemused olid avaldatud alagruppidena, tehti ka selle tulemusnäitaja juures analüüs alagrupiti:
| ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Kõik trombootilised tüsistused (desmopressiin vs platseebo) | ||||||||||||
293 | randomiseeritud uuringud | suurk | väike | väike | suurm | puudub | 44/978 (4.5%) | 34/1006 (3.4%) | šansside suhe (OR) 1.36 (0.85 kuni 2.16) | 12 rohkem / 1000 ( 5 vähem kuni 36 rohkem) | ⨁⨁◯◯ Madal | KRIITILINE |
Suremus (PCC vs mitte PCC) | ||||||||||||
24 | jälgimisuuringud | suurp | väike | väike | suurj | puudub | 2/60 (3.3%) | 0/87 (0.0%) | šansside suhe (OR) 4.28 (0.46 kuni 40.07) | 0 vähem / 1000 ( 0 vähem kuni 0 vähem) | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE |
Verekaotus kardiokirurgilisel lõikusel ml (PCC vs mitte PCC) | ||||||||||||
14 | jälgimisuuringud | suurp | väike | väike | suurd | puudub | Metaanalüüsi kaasati 17 uuringut: 2 prospektiivset ning 15 retrospektiivset uuringut. Nendest ühes uuringus (Harris et al) hinnati otseselt PCC vs mitte PCC mõju verekaotusele kardiokirurgilisel lõikusel (teistes uuringutes oli mitte PCC all mõeldud nt FFP). Tulemused: PCC grupis oli verekaotus keskmiselt 52.75 ml suurem võrreldes mitte PCC grupiga (95% CI: -138.9...244.43). | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Trombembooliliste tüsistuste esinemine (PCC vs mitte PCC) | ||||||||||||
24 | jälgimisuuringud | suurp | väike | väike | suurj | puudub | 14/48 (29.2%) | 8/87 (9.2%) | šansside suhe (OR) 2.68 (0.97 kuni 7.38) | 122 rohkem / 1000 ( 3 vähem kuni 336 rohkem) | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE |
Suremus, risk (PCC vs FFP), varfariini toime ümberpööramine | ||||||||||||
35 | randomiseeritud uuringud | väga suurq | suurr | suurs | suurd | puudub | 16/206 (7.8%) | 18/215 (8.4%) | suhteline risk (RR) 0.93 (0.37 kuni 2.33) | 6 vähem / 1000 ( 53 vähem kuni 111 rohkem) | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE |
RBC ülekande maht ml (PCC vs FFP), varfariini toime ümberpööramine | ||||||||||||
25 | randomiseeritud uuringud | väga suurt | väike | suuru | suurd | puudub | Kaks randomiseeritud uuringut. Üks uuring hindas vitamiin K antagonistide ravil olevate kirurgiliste patsientide pre-emptive PCC mõju, teine uuring mitte kirurgilistel patsientidel verejooksuga PCC mõju. Võrreldi FFP (n=185 uuritavat), vs PCC (n=185 uuritavat) efektiivsust ülekantavale RBC mahule. Gruppide vahel ei esinenud erinevust: keskmine erinevus (mean difference, MD): -1.85, 95% CI -85.89-82.20; I2 = 13%; | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Tüsistuste esinemine (MI, hingamispuudulikkus, intrakraniaalne verejooks jne)-- PCC vs FFP, varfariini toime ümberpööramine | ||||||||||||
45 | randomiseeritud uuringud | väga suurv | väike | suurw | suurd | puudub | 114/217 (52.5%) | 129/225 (57.3%) | suhteline risk (RR) 0.92 (0.78 kuni 1.09) | 46 vähem / 1000 ( 126 vähem kuni 52 rohkem) | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE |
Haiglarabil viibimise kestus (PCC vs FFP), varfariini toime ümberpööramine | ||||||||||||
15 | randomiseeritud uuringud | väga suurf | väike | väike | suurd | puudub | Metaanalüüsis hindas haiglaravi kestust 1 uuring (Sarode et al). Uuriti PCC vs FFP mõju: PCC grupis (n=98) oli haiglaravil viibimise keskmine kestvus 4,5 päeva (SD=0.55), FFP grupis oli see 4,2 päeva (SD=0.55). Keskmine erinevus (MD) = 0.30 päeva; (95% CI 0.15..0.45) | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Intensiivravil viibimise kestus (PCC vs FFP), varfariini toime ümberpööramine | ||||||||||||
15 | randomiseeritud uuringud | väga suurf | väike | väike | suurd | puudub | Metaanalüüsis hindas intensiivravil viibimise kestust 1 uuring (Sarode et al). Uuriti PCC vs FFP mõju: PCC grupis (n=98) oli intensiivravil viibimise keskmine kestvus 0 tundi (IQR 0-44.7), FFP grupis oli see ka 0 tundi (IQR 0-40.0). Keskmine erinevus (MD) = 0 tundi (95% CI -0.08..0.08) | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Suremus (Kaltsiumi manustamine esimese 3 tunni jooksul hospitaliseerimisest) | ||||||||||||
16 | jälgimisuuringud | väike | väike | suurx | väike | puudub | Retrospektiive kohortuuring kõigi hospitaliseerimiste kohta regionaalsesse "level 1" traumakeskusesse. Patsiendid olid >15 aasta vanused, nad hospitaliseeriti sündmuskohalt haiglasse ja neile rakendati massiivse transfusiooni protokoll. Neile manustati verekomponente kas haiglaeelselt või esimese 3 tunni jooksul haiglasse jõudmisest. Tulemused: 11474 patsienti hospitaliseeriti erakorralise meditsiini osakonda, kellest 346 vastasid uuringu kriteeriumitele. 288 (83.2%) oli hüpokaltseemia esimesel määramisel ja 177 (51.2%) sai esimese kolme tunni jooksul vähemalt ühe kaltsiumi asendusdoosi. Suremus ei olnud seotud saadud kaltsiumi doosiga esimese kolme tunni jooksul hospitaliseerimisest (OR 1.00, 95% CI: 1.00-1.02, p=0.05). | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Suremus, protsent (MTP+ kaltsium vs kaltsium ilma MTP-ta) | ||||||||||||
17 | jälgimisuuringud | väike | väike | suury | suurz | puudub | Retrospektiivne uuring ühes kõrgetasemelises traumaüksuses 12 kuu jooksul. Kokku tuvastati 638 traumameeskonna aktivatsiooni (trauma activations), millest 441 jäeti kõrvale interventsioonide puudumise tõttu. Uuringusse võeti 197 patsienti, kellest valdav osa (76,4%) olid mehed tömbi traumaga (57.4%). Hospitaliseerimisel oli keskmine kaltsiumi tase korrigeerituna albumiinile 8.64 mg/dl (vahemik: 6.6-11.7). Suremuses ei olnud vahet grupil, kellel aktiveeriti massiivse transfusiooni protokoll ning kes said kaltsiumit (n=22, suremus 31.8%) vs grupiga, kellel MTP ei aktiveeritud, aga kes said kaltsiumit (n=39, suremus 17,9%, p=0.145). | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Suremus, protsent (kaltsium vs mitte kaltsium) | ||||||||||||
17 | jälgimisuuringud | väike | väike | suuraa | suurz | puudub | Retrospektiivne uuring ühes kõrgetasemelises traumaüksuses 12 kuu jooksul. Kokku tuvastati 638 traumameeskonna aktivatsiooni (trauma activations), millest 441 jäeti kõrvale interventsioonide puudumise tõttu. Uuringusse võeti 197 patsienti, kellest valdav osa (76,4%) olid mehed tömbi traumaga (57.4%). Võrreldi kaltsiumi saanud gruppi (n=80) ja kaltsiumi mitte saanud gruppi (n=117). Kaltsiumi saanud grupis oli suremuse protsent suurem [n=22 (27.5%)] vs kaltsiumi mittesaanud grupiga [(n=12(10.2%), p<0.05)]. | ⨁◯◯◯ Väga madal | KRIITILINE | |||
Haiglaravil viibimise kestus päevades (kaltsiumi saanud vs kaltsiumi mitte saanud) | ||||||||||||
17 | jälgimisuuringud | väike | väike | suuraa | väike | puudub | Retrospektiivne uuring ühes kõrgetasemelises traumaüksuses 12 kuu jooksul. Kokku tuvastati 638 traumameeskonna aktivatsiooni (trauma activations), millest 441 jäeti kõrvale interventsioonide puudumise tõttu. Uuringusse võeti 197 patsienti, kellest valdav osa (76,4%) olid mehed tömbi traumaga (57.4%). Võrreldi kaltsiumi saanud gruppi (n=80) ja kaltsiumi mitte saanud gruppi (n=117). Kaltsiumi saanud grupis viibisid patsiendid haiglaravil kauem [keskmine 17.3 päeva (SD 15.6), vahemik: 0-65 päeva], võrreldes kaltsiumi mittesaanud grupiga [(keskmine 9.2 päeva (SD 12.6); vahemik 0-78 päeva]. | ⨁◯◯◯ Väga madal | ||||
Uus tulemusnäitaja | ||||||||||||
0 | 0/0 | 0/0 | mittehinnatav | - |
CI: usaldusintervall; OR: šansimäär; RR: riskimäär