Guideline Development Tool

Autor(id):

Küsimus: Kõigil soliidtuumoriga patsientidel erütrotsüütide suspensiooni või trombotsüütide kontsentraadi ülekannet võrreldes mitte midagi , et saada parem ravitulemus

Kontekst: 14. Kas kõigil soliidtuumoriga patsientidel kasutada erütrotsüütide suspensiooni või trombotsüütide kontsentraadi ülekannet või mitte, et saada parem ravitulemus?

Bibliograafia:

Tõendatuse astme hinnang	Uuritavate arv	Mõju	Tõendatuse aste	Olulisus
ERS kasutamine - soliidtuumori taasteke kirurgilise protseduuri järgselt (jälgimisperiood 10 – 99,5 kuud)
123¹	juhuslikustatud uuringud	väike^a	suur^b	väike^c	suur^d	puudub	Koondatud on 123 retrospektiivse uuringu andmed, mis on avaldatud ajavahemikus 1989-2019. Patsientide seas on enamus seedesüsteemi või kuse-suguelundkonna soliidtuumoriga haiged, kokku n= 184,190, kes on läbinud operatsiivse sekkumise. ERS ülekanne on tehtud valdavalt preoperatiivselt. Leiti, et patsientidel, kellel kasutati ERS ülekannet on suurem risk haiguse tagasi tulemisele. HR = 1,36 (95% CI 1,26 kuni 1,46) p < 0,01	⨁⨁◯◯ Madal	KRIITILINE
ERS kasutamine - elulemus kirurgilise protseduuri järgselt soliidtuumoriga patsientidel (jälgimisperiood 10 – 99,5 kuud)
123¹	juhuslikustatud uuringud	väike^a	suur^b	väike^c	suur^d	puudub	Koondatud on 123 retrospektiivse uuringu andmed, mis on avaldatud ajavahemikus 1989-2019. Patsientide seas on enamus seedesüsteemi või kuse-suguelundkonna soliidtuumoriga haiged, kokku n= 184,190, kes on läbinud operatsiivse sekkumise. ERS ülekanne on tehtud valdavalt preoperatiivselt. Leiti, et ERS kasutamine suurendab suremuse riski HR = 1,50 (95% CI 1,42 kuni 1,57), p < 0,01	⨁⨁◯◯ Madal	KRIITILINE
ERS kasutamine - haiguse progressioon nefrektoomia järgselt (jälgimisperiood keskmiselt 46 kuud)
1²	vaatlusuuringud	suur^e	väike	suur^f	suur^g	puudub	Neerurakulise kartsinoomiga patsiendid (n= 851, ERS ülekannet said neist 93), kellele teostati nefrektoomia. Valimis valdavalt komorbiidsed eakad patsiendid.Haiguse progressiooni või taastekke osas ei leitud statistiliselt olulist erinevust ERS saanute ja mittesaanute vahel. HR = 0,77, (95% CI 0,39 kuni 1, 42) p = 0,415	⨁◯◯◯ Väga madal	KRIITILINE
ERS kasutamine - elulemus nefrektoomia järgselt (jälgimisperiood keskmiselt 46 kuud)
1²	vaatlusuuringud	suur^e	väike	suur^f	suur^g	puudub	Neerurakulise kartsinoomiga patsiendid (n= 851, ERS ülekannet said neist 93), kellele teostati nefrektoomia. Valimis valdavalt komorbiidsed eakad patsiendid. Elulemuse osas ei leitud statistiliselt olulist erinevust ERS saanute ja mittesaanute vahel. HR = 0,98 (95% CI 0,58 kuni 3,50) p = 0,967	⨁◯◯◯ Väga madal	KRIITILINE
ERS kasutamine- elulemus kolorektaalvähiga patsientidel pärast hepatektoomiat (jälgimisperiood 55,7 kuud)
1³	vaatlusuuringud	suur^h	väike	suurⁱ	suur^j	puudub	Valimis kolorektaalvähiga patsiendid, kellele teostati maksa kirurgiline resektsioon, n= 483, neist 27,5% tehti ERS ülekanne. Leiti, et nendel patsientidel, kes said ERS ülekannet oli 3 ja 5 a elulemus statistiliselt oluliselt suurem (p\0,0001) võrreldes nendega, kellele seda ei teostatud. 3 a elulemus oli 57, 3% (95% CI 52,8–61,8 %) vs 74,4% (95% CI 71,4– 76,6 %) 5 a elulemus oli 45,9% (95% CI 40,7–51,1 %) vs 61,0% (95% CI 57,8–62,2 %	⨁◯◯◯ Väga madal	KRIITILINE
ERS kasutamine- haiguse taastekketa elulemus kolorektaalvähiga patsientidel pärast hepatektoomiat (jälgimisperiood 18,5 kuud)
1³	vaatlusuuringud	suur^h	väike	suurⁱ	suur^j	puudub	Valimis kolorektaalvähiga patsiendid, kellele teostati maksa kirurgiline resektsioon, n= 483, neist 27,5% tehti ERS ülekanne. Leiti, et nendel patsientidel, kellele tehti ERS ülekanne oli statistiliselt väiksem (p\0,0001) haigusevaba elulemus pärast operatsiivset sekkumist. 3 a perioodi jooksul 20,3% (95% CI 15,8–24,8%) vs 38,9% (95% CI 35,6–42,2%) 5a perioodi jooksul 15,5% (95% CI 11,3–19,7 %) vs 31,6 % (95 % CI 28,3–34,9 %)	⨁◯◯◯ Väga madal	KRIITILINE
ERS kasutamine - kolorektaalvähiga patsientide suremus, haiguse taasteke ja metastaaside teke (jälgimisperiood 10 a)
1⁴	vaatlusuuringud	väga suur^e,^h	väike	suurⁱ	väike	puudub	Valimis kolorektaalvähiga patsiendid, kellele teostati operatsioon, n= 1404, neist ERS ülekannet said 803 (neist 102 puhul oli tegu päriliku haigusega) Nende patsientide puhul, kelle vähk polnud pärilik, esines ülekannet saanutel statistiliselt olulisem suurem suremus 40,66% vs 27,97%, haigue taasteke 25,53% vs 14,56% ning metastaaside hulk 20,26% vs 14,94%; kõigi puhul P < 0,05. Päriliku vähi puhul statistiliselt olulisi erinevusi rühmade vahel ei leitud.	⨁◯◯◯ Väga madal	KRIITILINE
Verekomponentide kasutamine kolorektaalvähiga patsientidel - tüsistuste esinemine (mitteveritsevad)
1⁵	vaatlusuuringud	väga suur^e,^h	väike	suurⁱ	suur^h	puudub	Kolorektaalvähiga patsiendid, kellele teostati kirurgiline sekkumine, n= 239, neist 64 said verekomponentide ülekannet (25,5% neist ERS'i, 7,11% värskelt külmutatud plasmat, 3,77% trombotsüütide kontsentraati). Leiti, et ERS rühmas esines enam tüsistusi vs selle mittesaanute vahel 55,7 vs 38,2%; P = 0,017. Leiti, et statistiliselt olulist erinevust ei ole värskelt külmutatud plasma vs selle mittesaanute vahel 58,8 vs 41,4%; P = 0,163) ning trombotsüütide kontsentraadi vs selle mittesaanute vahel 22,2 vs 43.5%; P = 0,206.	⨁◯◯◯ Väga madal	KRIITILINE
Verekomponentide kasutamine kolorektaalvähiga patsientidel - elulemus ja haiguse taasteke
1⁵	vaatlusuuringud	väga suur^e,^h	väike	suurⁱ	suur^h	puudub	Kolorektaalvähiga patsiendid, kellele teostati kirurgiline sekkumine, n= 239, neist 64 said verekomponentide ülekannet (25,5% neist ERS'i, 7,11% värskelt külmutatud plasmat, 3,77% trombotsüütide kontsentraati). Leiti, et ülekanne (ükskõik millise verekomponendiga) ei oma statistiliselt olulist negatiivset mõju üleüldisele elulemusele P = 0,108 Leiti, et ülekanne (ükskõik millise verekomponendiga) ei oma statistiliselt olulist negatiivset mõju haiguse taastekkele P = 0,282	⨁◯◯◯ Väga madal	KRIITILINE
ERS kasutamine - käärsoole vähiga (II) patsientide elulemus, haiguse taasteke ja metastaaside teke (jälgimisperiood 10 aastat)
1⁶	vaatlusuuringud	suur^e	väike	suur^k	väike	puudub	Valimis käärsoole vähiga (II staadium) patsiendid, kellele tehti ERS ülekanne enne operatiivset sekkumist, n= 470, neist 259 tehti ERS ülekanne. Leiti, et statistiliselt olulist erinevust ei esine ERS saanute ja mittesaanute vahel suremuse P = 0,018, haiguse taastekke P = 0,000 ega metastaaside esinemise põhjal P = 0,040.	⨁◯◯◯ Väga madal	KRIITILINE

Tõendatuse astme hinnang

Uuritavate arv

Mõju

Tõendatuse aste

Olulisus

Uuringute arv

Uuringukavand

Nihke tõenäosus

Tõenduse ebakõla

Tõenduse kaudsus

Tõenduse ebatäpsus

Muud kaalutlused

kõigil soliidtuumoriga patsientidel erütrotsüütide suspensiooni või trombotsüütide kontsentraadi ülekannet

mitte midagi

Suhteline
(95% CI)

Absoluutne
(95% CI)

ERS kasutamine - soliidtuumori taasteke kirurgilise protseduuri järgselt (jälgimisperiood 10 – 99,5 kuud)

123¹

juhuslikustatud uuringud

väike^a

suur^b

väike^c

suur^d

puudub

Koondatud on 123 retrospektiivse uuringu andmed, mis on avaldatud ajavahemikus 1989-2019. Patsientide seas on enamus seedesüsteemi või kuse-suguelundkonna soliidtuumoriga haiged, kokku n= 184,190, kes on läbinud operatsiivse sekkumise. ERS ülekanne on tehtud valdavalt preoperatiivselt. Leiti, et patsientidel, kellel kasutati ERS ülekannet on suurem risk haiguse tagasi tulemisele. HR = 1,36 (95% CI 1,26 kuni 1,46) p < 0,01

⨁⨁◯◯
Madal

KRIITILINE

ERS kasutamine - elulemus kirurgilise protseduuri järgselt soliidtuumoriga patsientidel (jälgimisperiood 10 – 99,5 kuud)

123¹

juhuslikustatud uuringud

väike^a

suur^b

väike^c

suur^d

puudub

Koondatud on 123 retrospektiivse uuringu andmed, mis on avaldatud ajavahemikus 1989-2019. Patsientide seas on enamus seedesüsteemi või kuse-suguelundkonna soliidtuumoriga haiged, kokku n= 184,190, kes on läbinud operatsiivse sekkumise. ERS ülekanne on tehtud valdavalt preoperatiivselt. Leiti, et ERS kasutamine suurendab suremuse riski HR = 1,50 (95% CI 1,42 kuni 1,57), p < 0,01

⨁⨁◯◯
Madal

KRIITILINE

ERS kasutamine - haiguse progressioon nefrektoomia järgselt (jälgimisperiood keskmiselt 46 kuud)

1²

vaatlusuuringud

suur^e

väike

suur^f

suur^g

puudub

Neerurakulise kartsinoomiga patsiendid (n= 851, ERS ülekannet said neist 93), kellele teostati nefrektoomia. Valimis valdavalt komorbiidsed eakad patsiendid.Haiguse progressiooni või taastekke osas ei leitud statistiliselt olulist erinevust ERS saanute ja mittesaanute vahel. HR = 0,77, (95% CI 0,39 kuni 1, 42) p = 0,415

⨁◯◯◯
Väga madal

KRIITILINE

ERS kasutamine - elulemus nefrektoomia järgselt (jälgimisperiood keskmiselt 46 kuud)

1²

vaatlusuuringud

suur^e

väike

suur^f

suur^g

puudub

Neerurakulise kartsinoomiga patsiendid (n= 851, ERS ülekannet said neist 93), kellele teostati nefrektoomia. Valimis valdavalt komorbiidsed eakad patsiendid.

Elulemuse osas ei leitud statistiliselt olulist erinevust ERS saanute ja mittesaanute vahel.

HR = 0,98 (95% CI 0,58 kuni 3,50) p = 0,967

⨁◯◯◯
Väga madal

KRIITILINE

ERS kasutamine- elulemus kolorektaalvähiga patsientidel pärast hepatektoomiat (jälgimisperiood 55,7 kuud)

1³

vaatlusuuringud

suur^h

väike

suurⁱ

suur^j

puudub

Valimis kolorektaalvähiga patsiendid, kellele teostati maksa kirurgiline resektsioon, n= 483, neist 27,5% tehti ERS ülekanne. Leiti, et nendel patsientidel, kes said ERS ülekannet oli 3 ja 5 a elulemus statistiliselt oluliselt suurem (p\0,0001) võrreldes nendega, kellele seda ei teostatud. 3 a elulemus oli 57, 3% (95% CI 52,8–61,8 %) vs 74,4% (95% CI 71,4– 76,6 %) 5 a elulemus oli 45,9% (95% CI 40,7–51,1 %) vs 61,0% (95% CI 57,8–62,2 %

⨁◯◯◯
Väga madal

KRIITILINE

ERS kasutamine- haiguse taastekketa elulemus kolorektaalvähiga patsientidel pärast hepatektoomiat (jälgimisperiood 18,5 kuud)

1³

vaatlusuuringud

suur^h

väike

suurⁱ

suur^j

puudub

Valimis kolorektaalvähiga patsiendid, kellele teostati maksa kirurgiline resektsioon, n= 483, neist 27,5% tehti ERS ülekanne.

Leiti, et nendel patsientidel, kellele tehti ERS ülekanne oli statistiliselt väiksem (p\0,0001) haigusevaba elulemus pärast operatsiivset sekkumist.

3 a perioodi jooksul 20,3% (95% CI 15,8–24,8%) vs 38,9% (95% CI

35,6–42,2%)

5a perioodi jooksul 15,5% (95% CI 11,3–19,7 %) vs 31,6 % (95 % CI 28,3–34,9 %)

⨁◯◯◯
Väga madal

KRIITILINE

ERS kasutamine - kolorektaalvähiga patsientide suremus, haiguse taasteke ja metastaaside teke (jälgimisperiood 10 a)

1⁴

vaatlusuuringud

väga suur^e,^h

väike

suurⁱ

väike

puudub

Valimis kolorektaalvähiga patsiendid, kellele teostati operatsioon, n= 1404, neist ERS ülekannet said 803 (neist 102 puhul oli tegu päriliku haigusega)

Nende patsientide puhul, kelle vähk polnud pärilik, esines ülekannet saanutel statistiliselt olulisem suurem suremus 40,66% vs 27,97%, haigue taasteke 25,53% vs 14,56% ning metastaaside hulk 20,26% vs 14,94%; kõigi puhul P < 0,05.

Päriliku vähi puhul statistiliselt olulisi erinevusi rühmade vahel ei leitud.

⨁◯◯◯
Väga madal

KRIITILINE

Verekomponentide kasutamine kolorektaalvähiga patsientidel - tüsistuste esinemine (mitteveritsevad)

1⁵

vaatlusuuringud

väga suur^e,^h

väike

suurⁱ

suur^h

puudub

Kolorektaalvähiga patsiendid, kellele teostati kirurgiline sekkumine, n= 239, neist 64 said verekomponentide ülekannet (25,5% neist ERS'i, 7,11% värskelt külmutatud plasmat, 3,77% trombotsüütide kontsentraati). Leiti, et ERS rühmas esines enam tüsistusi vs selle mittesaanute vahel 55,7 vs 38,2%; P = 0,017. Leiti, et statistiliselt olulist erinevust ei ole värskelt külmutatud plasma vs selle mittesaanute vahel 58,8 vs 41,4%; P = 0,163) ning trombotsüütide kontsentraadi vs selle mittesaanute vahel 22,2 vs 43.5%; P = 0,206.

⨁◯◯◯
Väga madal

KRIITILINE

Verekomponentide kasutamine kolorektaalvähiga patsientidel - elulemus ja haiguse taasteke

1⁵

vaatlusuuringud

väga suur^e,^h

väike

suurⁱ

suur^h

puudub

Kolorektaalvähiga patsiendid, kellele teostati kirurgiline sekkumine, n= 239, neist 64 said verekomponentide ülekannet (25,5% neist ERS'i, 7,11% värskelt külmutatud plasmat, 3,77% trombotsüütide kontsentraati). Leiti, et ülekanne (ükskõik millise verekomponendiga) ei oma statistiliselt olulist negatiivset mõju üleüldisele elulemusele P = 0,108

Leiti, et ülekanne (ükskõik millise verekomponendiga) ei oma statistiliselt olulist negatiivset mõju haiguse taastekkele P = 0,282

⨁◯◯◯
Väga madal

KRIITILINE

ERS kasutamine - käärsoole vähiga (II) patsientide elulemus, haiguse taasteke ja metastaaside teke (jälgimisperiood 10 aastat)

1⁶

vaatlusuuringud

suur^e

väike

suur^k

väike

puudub

Valimis käärsoole vähiga (II staadium) patsiendid, kellele tehti ERS ülekanne enne operatiivset sekkumist, n= 470, neist 259 tehti ERS ülekanne.

Leiti, et statistiliselt olulist erinevust ei esine ERS saanute ja mittesaanute vahel suremuse P = 0,018, haiguse taastekke P = 0,000 ega metastaaside esinemise põhjal P = 0,040.

⨁◯◯◯
Väga madal

KRIITILINE

a. First, the results are likely biased due to case selection, despite most studies including a multivariate analysis to evaluate the independent association with the prognosis. Second, anemia is a common negative prognostic factor. This, coupled with an advanced stage of disease, may have influenced the final results. Third, the results of our meta-analysis may not be generalizable to patients with other neoplastic diseases, such as breast cancer or lung cancer, and who were not included or rarely represented in our meta-analysis.

b. enamus uuringuid on seedetrakti, kuse-suguelundkonna soliidtuumoriga patsientide kohta, metaanalüüsi autorid kahtlevad, kas antud tulemusi saab üleüldise tõena võtta

c. valimis patsiendid, kellel on kirurgiline protseduur – enamus saanud ERS'i enne sekkumist, aga ka operatsiooni ajal või järgselt.

d. koondatud on 123 retrospektiivse uuringu tulemused, heterogeensus suur

e. metoodika kirjeldus ebatäpne

f. valimis neeruvähiga patsiendid, kellele tehti nefrektoomia ning uuringu peamine eesmärk oli uurida, milline on pärast sekkumist neerufunktsioon

g. valim pigem väiksem,;lisaks, haigete seas enamuses eakad, kellel on mitmed kaasuvad seisundid, mille esinemine võib üldist tulemust mõjutada

h. statistiline analüüs piiratud

i. valimis vaid kolorektaalvähiga patsiendid, kellele teostati maksa resektsioon

j. pigem väiksem valim

k. valimis vaid käärsoole vähiga patsiendid (II staadiumi?), kellele teostati kirurgiline sekkumine

1.Petrelli F, Ghidini M,Ghidini A,Sgroi G,Vavassori I,Petrò D,Cabiddu M,Aiolfi A,Bonitta G,Zaniboni A,Rausa E.. Red blood cell transfusions and the survival in patients with cancer undergoing curative surgery: a systematic review and meta-analysis.. Surg Today; 2021.

2.Mühlbauer J, de Gilde J,Mueller-Steinhardt M,Porubsky S,Walach M,Nuhn P,Klüter H,Wagener N,Kriegmair MC.. Perioperative Blood Transfusion Is a Predictor of Acute and Chronic Renal Function Deterioration after Partial and Radical Nephrectomy for Renal Cell Carcinoma. 104; 2020.

3.Hallet J, Tsang M,Cheng ES,Habashi R,Kulyk I,Hanna SS,Coburn NG,Lin Y,Law CH,Karanicolas PJ.. The Impact of Perioperative Red Blood Cell Transfusions on Long-Term Outcomes after Hepatectomy for Colorectal Liver Metastases.. Ann Surg Oncol; 2015.

4.Qiu L, Wang DR,Zhang XY,Gao S,Li XX,Sun GP,Lu XB.. Impact of perioperative blood transfusion on immune function and prognosis in colorectal cancer patients. . Transfus Apher Sci; 2016.

5.Cannon RM, Brown RE,St Hill CR,Dunki-Jacobs E,Martin RC 2nd,McMasters KM,Scoggins CR.. Negative effects of transfused blood components after hepatectomy for metastatic colorectal cancer.. Am Surg; 2013.

6.Meng J, Lu XB,Tang YX,Sun GP,Li X,Yan YF,Liang GF,Ma SP,Li XX.. Effects of allogeneic blood transfusion in patients with stage II colon cancer.. Asian Pac J Cancer Prev; 2013.

Selgitused

Viited