Määramine

Probleem

Kas probleem on prioriteetne?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Töörühm esitas kliinilise küsimuse nr 11: Kas kõigi tsüstiidi kahtlusega täiskasvanute diagnoosimisel tugineda sümptomitele ja/või kasutada uriini ribaanalüüsi ja/või keskjoa uriini külvi parema ravitulemuse saamiseks?

Soovitakse selgitada, kas tsüstiidi kahtluse puhul peab diagnoosi kinnitamiseks kõigil täiskasvanud patsientidel tegema uriini ribaanalüüsi ja/või keskjoa uriini külvi või piisab mõnel patsiendigrupil vaid sümptomite hindamisest.

Tulemusnäitajad: tundlikkus, spetsiifilisus, positiivne ennustusväärtus, negatiivne ennustusväärtus, ressursikulu

Käesoleva juhendi koostamiseks vaadati läbi 2 ravijuhendit: National Institute for Health and Care Excellence (NICE) ravijuhend "Urinary tract infection (lower): antimicrobial prescribing" (2018) ja Euroopa Uroloogia Assotsiatsiooni (European Association of Urology ehk EAU) ravijuhend "Urological Infections" (2022). Kaaluti ka IDSA ravijuhedi "Uncomplicated Cystitis and Pyelonephritis" kaasamist, kuid kuna see ei käsitle diagnoosimist põhjalikult ning on hetkel uuendamisel, siis sellest loobuti.

NICE'i 2018. aasta juhend soovitab tsüstiidi diagnoosimisel mitte-rasedatel naistel üldjuhul tugineda sümptomitel. Samas tuuakse välja, et on oluline võtta arvesse sümptomite tugevust, komplikatsioonide riski (teada või kahtlustatud strukturaalne või funktsionaalne genitourinaaltrakti abnormaalsus või immunosupressioon), varasemates uriinikülvides kasvanud tekitajaid ning nende tundlikkust ja eelnevat antibiootikumikasutust (võimalik resistentsuse teke).

Rasedate naiste ja meeste puhul soovitatakse lisaks sümptomite hindamisele saata enne ravi alustamist keskjoauriin ka külviks ning tundlikkuse testimiseks. Ribatesti kasutamise või mitte kasutamise osas soovitust ei anta.

EAU 2022. aasta juhend soovitab tsüstiidi diagoosimisel mitte-rasedatel strukturaalsete või funktsionaalsete genitourinaaltrakti abnormaalsusteta ja kaasuvate haigusteta naistel (käsitletakse kui komplitseerumata infektsiooni) tugineda sümptomitel (düsuuria ja sagenenud urineerimine ning ebatavalise vaginaalse vooluse puudumine). Lisaks tuuakse välja, et vanematel naistel ei viita eelnevalt nimetatud sümptomid sageli urotrakti infektsioonile. Kui sümptomite põhjal ei olda diagnoosis kindlad, siis soovitatakse teha ribatest. Ebatüüpiliste sümptomite ja ravi ebaõnnestmise puhul soovitatakse teha uriinikülv.

EAU 2022 alusel loetakse urotrakti infektsiooni komplitseerituks alati, kui tegemist on meeste või rasedate naistega või kui patsiendil on diagnoositud diabeet, immunosupressioon või kui infektsioon on haiglatekkene. Lisaks loetakse infektsioon komplitseerituks järgnevatel juhtudel: obstruktsioon urotraktis, võõrkeha urotraktis, põie tühjenemise häire, vesikouretraalne refluks, hiljutine protseduur urotraktis, ESBL+ positiivsete tekitajate või muude multiresistentsete tekitajate varasem isoleerimine uriinist. Komplitseeritud urotrakti infektsiooni korral soovitatakse alati teha uriinikülv. Ribatesti kasutamise või mitte kasutamise osas soovitust ei anta.

Tõendusmaterjali kummastki juhendist üle võtta ei saanud, kuna NICE-i juhend põhineb ekspertarvamusel ning EAU juhend viitab diagnoosimise osas madala kvaliteediga tõendusmaterjalile ja allikatele, mis ei vasta töörühma poolt esitatud küsimusele.

Viidi läbi tõendusmaterjali süstemaatiline otsing kliinilise küsimuse kohta. Leiti 5 süstemaatilist ülevaadet/meta-analüüsi. Artiklitest leitud tõendusmaterjal ei sobitu GRADE tabelisse ning on järgnevalt toodud vabatekstina.

Soovitud mõju

Kui suur on eeldatav soovitud mõju?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Tühine

Väike

keskmine

Suur

Varieerub

Ei oska öelda

(Giesen, 2010) süstemaatiline ülevaade hindas erinevate sümptomite rolli ägeda komplitseerumata urotrakti infektsiooni (UTI) diagnoosimisel - 16 uuringut, 3711 täiskasvanud naist. Leiti, et UTI tõenäosust tõstab järgnevate sümptomite olemasolu: düsuuria (positiivne tõepärasuhe ehk positive likelihood ratio ehk +LR 1.30, 1.20-1.41), sagenenud urineerimine (+LR 1.10, 1.04-1.16), hematuuria (+LR 1.72, 1.3-2.27), noktuuria (+LR 1.30, 1.08-1.56) ja pakiline urineerimisvajadus (+LR 1.22, 1.11-1.34). Vaginaalse vooluse suurenemine vähendab UTI tõenäosust (+LR 0.65, 0.51-0.83). Erinevate sümptomite sensitiivsused ja spetsiifilisused on toodud järgnevas tabelis (esimeses tabelis on diagnoosikriteeriumiks olnud 100, teises 1000 ja kolmandas 100 000 pesa moodustavat ühikut milliliitris).

Sama süstemaatiline ülevaade (Giesen, 2010) hindas ka ribatestide kasutamist UTI diagnoosimisel ning leidis, et ribatesti kasutamine tõstab diagnoosimise täpsust. Tulemused on toodud järgnevas tabelis (eraldi tabelid nitritite, leukotsüütide ja nene kombinatsiooni kasutamisel).

(Medina-Bombardó, 2011) süstemaatiline ülevaade ja meta-analüüs hindas 11 uuringu põhjal erinevate diagnoosimeetodite sobilikkust UTI diagnoosimiseks vähemalt 14-aastastel tüdrukutel ja naistel. Düsuuria, pakiline urineerimisvajadus, noktuuria, seksuaalne aktiivsus anamneesis ja düsuuria ning pakilise urineerimisvajaduse koos esinemine olid nõrgad diagnostilised UTI indikaatorid. Urineerimise sagenemine, seljavalu, palavik, vaginaalne ärritus ning UTI anamneesis ei olnud head indikaatorid UTI diagnoosimisel.

Vaginaalse vooluse suurenemine ja suprapuubiline valu olid nõrgad infektsiooni puudumise sümptomid. Nitritid ja leukotsüüdid ribatestis viitasid tugevalt UTI olemasolule. Täpsemad tulemused on esitatud järgnevas tabelis:

(Schmiemann, 2010) süstemaatilises ülevaates analüüsiti urotrakti infektsioonide (UTI) diagnoosimise täpsust erinevate meetoditega (kaasati 105 uuringut, kõik neist ei käsitlenud töörühma poolt esitatud küsimust, artiklis käsitleti ka nt asümptomaatilist bakteruuriat, välja on toodud UTI kohta käiv tõendusmaterjal). Leiti, et diagnoosimisel vaid kliiniliste sümptomite kasutamisel on sensitiivsus 50-80%. UTI diagnoosimisel tuginenedes ainult kliinilistele kriteeriumitele eksitakse 33% juhtudel. Ka hästi läbimõeldud diagnoosimisalgoritmide kasutamine ei välista eksimist.

Kui ribatesti abil leitakse uriinist nitriteid, siis see tõstab UTI tõenäosust - tõepärasuhe (likelihood ratio ehk LR) tõusis 2.6 pealt 10.6 peale. Leukotsüütide leid tõstab UTI diagnoosi tõenäosust vähem (LR 1 pealt 2.6 peale). Erütrotsüütide tuvastamine on kõrge tundlikkusega, kuid spetsiifilisus on madal. Valgu tuvastamise osas ei ole selgeid andmeid.

(St John, 2006) süstemaatilses ülevaates (30 uuringut, lapsed ja täiskasvanud) hinnati, kas oleks võimalik kasutada ribatesti UTI välistamisel, et vähendada külviks saadetavate uriiniproovide hulka. Leiti, et kõige paremini ennustab UTI-t nitritite olemasolu ribatestis (diagnostiline šansside suhe ehk diagnostic odds ratio ehk DOR 63.4, väga lai usaldusvahemik). Kõige suurem sensitiivsus esineb juhul, kui diagnoosi aluseks on leukotsüütide või nitritite leid, negatiivne tõepärasuhe 0.22 (<0.2 näitab, et tegemist on kasuliku diagnostilise meetodiga diagnoosi välistamiseks, <0.1 kindel meetod diagnoosi välistamiseks, kuigi see sõltub ka sellest, kas testieelne tõenäosus on kõrge või madal), tõenäosus, et haigus leitakse hoolimata negatiivsest testitulemusest on 5%. Täpsemad tulemused on toodud järgnevas tabelis.

(Gbinigie, 2018) süstemaatiline ülevaade ja meta-analüüs hindas UTI diagnoosimist sümptomite põhjal vanematel inimestel (15 uuringut, 12 039 patsienti, ambulatoorsed vähemalt 65-aastased patsiendid). Leiti, et tavapäraselt UTI-ga seostatavad sümptomid (düsuuria, sagenenud urineerimine, pakiline urineerimisvajadus, noktuuria) ei ole vanemate inimeste puhul hästi kasutatavad. Leiti, et inkontinents, halvalõhnaline uriin ja hematuuria ennustasid UTI-t meestel, kuid mitte naistel. Veel toodi välja, et ebanormaalseid elulisi näitajaid nagu palavik, tahhükardia, hüpotensioon ei saa hästi kasutada UTI diagnoosimisel. Sümptomid, mis ei ole tavapäraselt UTI-ga seotud nagu igapäevaste tegevustega toimetulemise langus oli tugev UTI ennustaja (samas pärines see info vaid ühest uuringust). Täpsemad tulemused on toodud järgnevates tabelites (eraldi üldtulemused, naiste ja meeste tulemused).

Soovimatu mõju

Kui suur on eeldatav soovimatu mõju?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Suur

keskmine

Väike

Tühine

Varieerub

Ei oska öelda

Tõendatuse kindlus

Kui kindel võib kokkuvõttes olla sekkumise mõju tõendatuses?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väga madal

madal

keskmine

väga

kaasatud uuringud puuduvad

Tõendus põhineb süstemaatilistel ülevaadetel/meta-analüüsidel. Kokkuvõttes võib tõendatuse astet pidada madalaks.

Väärtushinnangud

Kas see, kuivõrd inimesed (inimeste erinevad alarühmad) peamisi tulemusi väärtustavad, varieerub või kui ebakindlad me nende hinnangutes oleme?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

oluline ebakindlus või varieeruvus

võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus

oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub

oluline ebakindlus või varieeruvus puudub

Eraldi tõendusmaterjali otsingut patsientide väärtushinnangute ja eelistuste kohta kliinilisele küsimusele vastamisel ei tehtud.

Mõjude tasakaal

Kas sekkumise soovitud ja soovimatu mõju vahekord viitab sekkumise või võrdlus(tegevuse) ülekaalule?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

Ei oska öelda

Kõigil patsientidel diagnoosimisel ribaanalüüsi kasutamisel tekib ressursikulu testide näol, lisaks peab patsient siis kindlasti vastuvõtule kohale tulema, mis nõuaks rohkem aega nii meditsiinipersonalilt kui patsiendilt. Samas vähendaks see tõenäoliselt mõningal määral antibiootikumi kasutust.

Vajaminevad ressursid

Kui suur on ressursivajadus (kulud)?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

suur kulu

keskmine kulu

mittearvestatav kulu ja sääst

keskmine sääst

suur sääst

Varieerub

Ei oska öelda

Sellel teemal eraldi tõendusmaterjali ei otsitud.

Ajaressurss

Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus

Milline on ressursivajaduse (kulude) tõendatusse aste?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väga madal

madal

keskmine

väga

kaasatud uuringud puuduvad

Sellel teemal eraldi tõendusmaterjali ei otsitud.

Kulutõhusus

Kas sekkumise kulutõhusus soosib sekkumist või võrdlust?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

kaasatud uuringud puuduvad

Sellel teemal eraldi tõendusmaterjali ei otsitud.

Võrdsed võimalused

Kuivõrd sekkumine mõjutab tervisevõimaluste võrdsust?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

vähendab võrdsust

tõenäoliselt vähendab võrdsust

tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust

tõenäoliselt suurendab võrdsust

suurendab võrdsust

Varieerub

Ei oska öelda

Patsientide võrdsete võimaluste kohta eraldi uuringuid ei otsitud.

Vastuvõetavus

Kas sekkumine on huvitatud osapooltele vastuvõetav?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Vastuvõetavust ei olnud käsitletud uuringutes hinnatud.

Teostatavus

Kas sekkumine on teostatav?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Hinnangute kokkuvõte

	Hinnang
Probleem	Ei	Pigem ei	Pigem jah	jah	Varieerub	Ei oska öelda
Soovitud mõju	Tühine	Väike	keskmine	Suur	Varieerub	Ei oska öelda
Soovimatu mõju	Suur	keskmine	Väike	Tühine	Varieerub	Ei oska öelda
Tõendatuse kindlus	Väga madal	madal	keskmine	väga	kaasatud uuringud puuduvad
Väärtushinnangud	oluline ebakindlus või varieeruvus	võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus	oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub	oluline ebakindlus või varieeruvus puudub
Mõjude tasakaal	soosib võrdlust	pigem soosib võrdlust	ei soosi sekkumist ega võrdlust	pigem soosib sekkumist	soosib sekkumist	Varieerub	Ei oska öelda
Vajaminevad ressursid	suur kulu	keskmine kulu	mittearvestatav kulu ja sääst	keskmine sääst	suur sääst	Varieerub	Ei oska öelda
Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus	Väga madal	madal	keskmine	väga	kaasatud uuringud puuduvad
Kulutõhusus	soosib võrdlust	pigem soosib võrdlust	ei soosi sekkumist ega võrdlust	pigem soosib sekkumist	soosib sekkumist	Varieerub	kaasatud uuringud puuduvad
Võrdsed võimalused	vähendab võrdsust	tõenäoliselt vähendab võrdsust	tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust	tõenäoliselt suurendab võrdsust	suurendab võrdsust	Varieerub	Ei oska öelda
Vastuvõetavus	Ei	Pigem ei	Pigem jah	jah	Varieerub	Ei oska öelda
Teostatavus	Ei	Pigem ei	Pigem jah	jah	Varieerub	Ei oska öelda

Kokkuvõte

Soovitus

44. Tsüstiidi kahtlusega rasedatel, >65-aastastel naistel ja igas vanuses meestel tehke tsüstiidi diagnoosimiseks uriini ribaanalüüs ja keskjoa uriini külv.

Tugev positiivne soovitus, madal tõendatuse aste

Kaalutlused alamrühmade osas

Rakenduskaalutlused

Jälgimine ja hindamine

Edasiste/täpsustavate uuringute vajadus

Kasutatud kirjandus

1. Predicting acute uncomplicated urinary tract infection in women: a systematic review of the diagnostic accuracy of symptoms and signs. BMC Fam Pract.; 2010

2. Does clinical examination aid in the diagnosis of urinary tract infections in women? A systematic review and meta-analysis. BMC Fam Pract.; 2011

3. Diagnostic value of symptoms and signs for identifying urinary tract infection in older adult outpatients: Systematic review and meta-analysis. J Infect; 2018

4. The use of urinary dipstick tests to exclude urinary tract infection: a systematic review of the literature. Am J Clin Pathol; 2006

5. The diagnosis of urinary tract infection: a systematic review. Dtsch Arztebl Int; 2010

Küsimus
Kas kasutada kõigil tsüstiidi kahtlusega täiskasvanute diagnoosimiseks sümptomite hindamist ja/ või kasutada uriini ribaanalüüsi ja/või keskjoa uriini külvi parema ravitulemuse saamiseks?
Sihtrühm:	parema ravitulemuse saamiseks
Sekkumine:	sotsiaalvõrgustiku põhine lähenemine
Võrdlus:	standardravi/kohapõhine testimine/võrdlusgrupp puudub
Peamised tulemusnäitajad:
Kontekst:	11. Kas kõigi tsüstiidi kahtlusega täiskasvanute diagnoosimisel tugineda sümptomitele ja/või kasutada uriini ribaanalüüsi ja/või keskjoa uriini külvi parema ravitulemuse saamiseks?
Taust:	<div data-contents="true"><div class="" data-block="true" data-editor="akvjd" data-offset-key="30li5-0-0"><div data-offset-key="30li5-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="30li5-0-0"><span data-text="true"> Tsüstiidi diagnoosimiseks on Eestis seni üldjuhul võetud uriini ribaanalüüs, kuid uuemate ravijuhendite soovituste( 76 ) järgi pole see igas olukorras vajalik. </span></span></div></div></div>

Probleem Kas probleem on prioriteetne?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Ei Pigem ei Pigem jah jah Varieerub Ei oska öelda	Töörühm esitas kliinilise küsimuse nr 11: Kas kõigi tsüstiidi kahtlusega täiskasvanute diagnoosimisel tugineda sümptomitele ja/või kasutada uriini ribaanalüüsi ja/või keskjoa uriini külvi parema ravitulemuse saamiseks? Soovitakse selgitada, kas tsüstiidi kahtluse puhul peab diagnoosi kinnitamiseks kõigil täiskasvanud patsientidel tegema uriini ribaanalüüsi ja/või keskjoa uriini külvi või piisab mõnel patsiendigrupil vaid sümptomite hindamisest. Tulemusnäitajad: tundlikkus, spetsiifilisus, positiivne ennustusväärtus, negatiivne ennustusväärtus, ressursikulu Käesoleva juhendi koostamiseks vaadati läbi 2 ravijuhendit: National Institute for Health and Care Excellence (NICE) ravijuhend "Urinary tract infection (lower): antimicrobial prescribing" (2018) ja Euroopa Uroloogia Assotsiatsiooni (European Association of Urology ehk EAU) ravijuhend "Urological Infections" (2022). Kaaluti ka IDSA ravijuhedi "Uncomplicated Cystitis and Pyelonephritis" kaasamist, kuid kuna see ei käsitle diagnoosimist põhjalikult ning on hetkel uuendamisel, siis sellest loobuti. NICE'i 2018. aasta juhend soovitab tsüstiidi diagnoosimisel mitte-rasedatel naistel üldjuhul tugineda sümptomitel. Samas tuuakse välja, et on oluline võtta arvesse sümptomite tugevust, komplikatsioonide riski (teada või kahtlustatud strukturaalne või funktsionaalne genitourinaaltrakti abnormaalsus või immunosupressioon), varasemates uriinikülvides kasvanud tekitajaid ning nende tundlikkust ja eelnevat antibiootikumikasutust (võimalik resistentsuse teke). Rasedate naiste ja meeste puhul soovitatakse lisaks sümptomite hindamisele saata enne ravi alustamist keskjoauriin ka külviks ning tundlikkuse testimiseks. Ribatesti kasutamise või mitte kasutamise osas soovitust ei anta. EAU 2022. aasta juhend soovitab tsüstiidi diagoosimisel mitte-rasedatel strukturaalsete või funktsionaalsete genitourinaaltrakti abnormaalsusteta ja kaasuvate haigusteta naistel (käsitletakse kui komplitseerumata infektsiooni) tugineda sümptomitel (düsuuria ja sagenenud urineerimine ning ebatavalise vaginaalse vooluse puudumine). Lisaks tuuakse välja, et vanematel naistel ei viita eelnevalt nimetatud sümptomid sageli urotrakti infektsioonile. Kui sümptomite põhjal ei olda diagnoosis kindlad, siis soovitatakse teha ribatest. Ebatüüpiliste sümptomite ja ravi ebaõnnestmise puhul soovitatakse teha uriinikülv. EAU 2022 alusel loetakse urotrakti infektsiooni komplitseerituks alati, kui tegemist on meeste või rasedate naistega või kui patsiendil on diagnoositud diabeet, immunosupressioon või kui infektsioon on haiglatekkene. Lisaks loetakse infektsioon komplitseerituks järgnevatel juhtudel: obstruktsioon urotraktis, võõrkeha urotraktis, põie tühjenemise häire, vesikouretraalne refluks, hiljutine protseduur urotraktis, ESBL+ positiivsete tekitajate või muude multiresistentsete tekitajate varasem isoleerimine uriinist. Komplitseeritud urotrakti infektsiooni korral soovitatakse alati teha uriinikülv. Ribatesti kasutamise või mitte kasutamise osas soovitust ei anta. Tõendusmaterjali kummastki juhendist üle võtta ei saanud, kuna NICE-i juhend põhineb ekspertarvamusel ning EAU juhend viitab diagnoosimise osas madala kvaliteediga tõendusmaterjalile ja allikatele, mis ei vasta töörühma poolt esitatud küsimusele. Viidi läbi tõendusmaterjali süstemaatiline otsing kliinilise küsimuse kohta. Leiti 5 süstemaatilist ülevaadet/meta-analüüsi. Artiklitest leitud tõendusmaterjal ei sobitu GRADE tabelisse ning on järgnevalt toodud vabatekstina.
Soovitud mõju Kui suur on eeldatav soovitud mõju?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Tühine Väike keskmine Suur Varieerub Ei oska öelda	(Giesen, 2010) süstemaatiline ülevaade hindas erinevate sümptomite rolli ägeda komplitseerumata urotrakti infektsiooni (UTI) diagnoosimisel - 16 uuringut, 3711 täiskasvanud naist. Leiti, et UTI tõenäosust tõstab järgnevate sümptomite olemasolu: düsuuria (positiivne tõepärasuhe ehk positive likelihood ratio ehk +LR 1.30, 1.20-1.41), sagenenud urineerimine (+LR 1.10, 1.04-1.16), hematuuria (+LR 1.72, 1.3-2.27), noktuuria (+LR 1.30, 1.08-1.56) ja pakiline urineerimisvajadus (+LR 1.22, 1.11-1.34). Vaginaalse vooluse suurenemine vähendab UTI tõenäosust (+LR 0.65, 0.51-0.83). Erinevate sümptomite sensitiivsused ja spetsiifilisused on toodud järgnevas tabelis (esimeses tabelis on diagnoosikriteeriumiks olnud 100, teises 1000 ja kolmandas 100 000 pesa moodustavat ühikut milliliitris). Sama süstemaatiline ülevaade (Giesen, 2010) hindas ka ribatestide kasutamist UTI diagnoosimisel ning leidis, et ribatesti kasutamine tõstab diagnoosimise täpsust. Tulemused on toodud järgnevas tabelis (eraldi tabelid nitritite, leukotsüütide ja nene kombinatsiooni kasutamisel). (Medina-Bombardó, 2011) süstemaatiline ülevaade ja meta-analüüs hindas 11 uuringu põhjal erinevate diagnoosimeetodite sobilikkust UTI diagnoosimiseks vähemalt 14-aastastel tüdrukutel ja naistel. Düsuuria, pakiline urineerimisvajadus, noktuuria, seksuaalne aktiivsus anamneesis ja düsuuria ning pakilise urineerimisvajaduse koos esinemine olid nõrgad diagnostilised UTI indikaatorid. Urineerimise sagenemine, seljavalu, palavik, vaginaalne ärritus ning UTI anamneesis ei olnud head indikaatorid UTI diagnoosimisel. Vaginaalse vooluse suurenemine ja suprapuubiline valu olid nõrgad infektsiooni puudumise sümptomid. Nitritid ja leukotsüüdid ribatestis viitasid tugevalt UTI olemasolule. Täpsemad tulemused on esitatud järgnevas tabelis: (Schmiemann, 2010) süstemaatilises ülevaates analüüsiti urotrakti infektsioonide (UTI) diagnoosimise täpsust erinevate meetoditega (kaasati 105 uuringut, kõik neist ei käsitlenud töörühma poolt esitatud küsimust, artiklis käsitleti ka nt asümptomaatilist bakteruuriat, välja on toodud UTI kohta käiv tõendusmaterjal). Leiti, et diagnoosimisel vaid kliiniliste sümptomite kasutamisel on sensitiivsus 50-80%. UTI diagnoosimisel tuginenedes ainult kliinilistele kriteeriumitele eksitakse 33% juhtudel. Ka hästi läbimõeldud diagnoosimisalgoritmide kasutamine ei välista eksimist. Kui ribatesti abil leitakse uriinist nitriteid, siis see tõstab UTI tõenäosust - tõepärasuhe (likelihood ratio ehk LR) tõusis 2.6 pealt 10.6 peale. Leukotsüütide leid tõstab UTI diagnoosi tõenäosust vähem (LR 1 pealt 2.6 peale). Erütrotsüütide tuvastamine on kõrge tundlikkusega, kuid spetsiifilisus on madal. Valgu tuvastamise osas ei ole selgeid andmeid. (St John, 2006) süstemaatilses ülevaates (30 uuringut, lapsed ja täiskasvanud) hinnati, kas oleks võimalik kasutada ribatesti UTI välistamisel, et vähendada külviks saadetavate uriiniproovide hulka. Leiti, et kõige paremini ennustab UTI-t nitritite olemasolu ribatestis (diagnostiline šansside suhe ehk diagnostic odds ratio ehk DOR 63.4, väga lai usaldusvahemik). Kõige suurem sensitiivsus esineb juhul, kui diagnoosi aluseks on leukotsüütide või nitritite leid, negatiivne tõepärasuhe 0.22 (<0.2 näitab, et tegemist on kasuliku diagnostilise meetodiga diagnoosi välistamiseks, <0.1 kindel meetod diagnoosi välistamiseks, kuigi see sõltub ka sellest, kas testieelne tõenäosus on kõrge või madal), tõenäosus, et haigus leitakse hoolimata negatiivsest testitulemusest on 5%. Täpsemad tulemused on toodud järgnevas tabelis. (Gbinigie, 2018) süstemaatiline ülevaade ja meta-analüüs hindas UTI diagnoosimist sümptomite põhjal vanematel inimestel (15 uuringut, 12 039 patsienti, ambulatoorsed vähemalt 65-aastased patsiendid). Leiti, et tavapäraselt UTI-ga seostatavad sümptomid (düsuuria, sagenenud urineerimine, pakiline urineerimisvajadus, noktuuria) ei ole vanemate inimeste puhul hästi kasutatavad. Leiti, et inkontinents, halvalõhnaline uriin ja hematuuria ennustasid UTI-t meestel, kuid mitte naistel. Veel toodi välja, et ebanormaalseid elulisi näitajaid nagu palavik, tahhükardia, hüpotensioon ei saa hästi kasutada UTI diagnoosimisel. Sümptomid, mis ei ole tavapäraselt UTI-ga seotud nagu igapäevaste tegevustega toimetulemise langus oli tugev UTI ennustaja (samas pärines see info vaid ühest uuringust). Täpsemad tulemused on toodud järgnevates tabelites (eraldi üldtulemused, naiste ja meeste tulemused).
Soovimatu mõju Kui suur on eeldatav soovimatu mõju?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Suur keskmine Väike Tühine Varieerub Ei oska öelda	-
Tõendatuse kindlus Kui kindel võib kokkuvõttes olla sekkumise mõju tõendatuses?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Väga madal madal keskmine väga kaasatud uuringud puuduvad	Tõendus põhineb süstemaatilistel ülevaadetel/meta-analüüsidel. Kokkuvõttes võib tõendatuse astet pidada madalaks.
Väärtushinnangud Kas see, kuivõrd inimesed (inimeste erinevad alarühmad) peamisi tulemusi väärtustavad, varieerub või kui ebakindlad me nende hinnangutes oleme?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
oluline ebakindlus või varieeruvus võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub oluline ebakindlus või varieeruvus puudub	Eraldi tõendusmaterjali otsingut patsientide väärtushinnangute ja eelistuste kohta kliinilisele küsimusele vastamisel ei tehtud.
Mõjude tasakaal Kas sekkumise soovitud ja soovimatu mõju vahekord viitab sekkumise või võrdlus(tegevuse) ülekaalule?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
soosib võrdlust pigem soosib võrdlust ei soosi sekkumist ega võrdlust pigem soosib sekkumist soosib sekkumist Varieerub Ei oska öelda		Kõigil patsientidel diagnoosimisel ribaanalüüsi kasutamisel tekib ressursikulu testide näol, lisaks peab patsient siis kindlasti vastuvõtule kohale tulema, mis nõuaks rohkem aega nii meditsiinipersonalilt kui patsiendilt. Samas vähendaks see tõenäoliselt mõningal määral antibiootikumi kasutust.
Vajaminevad ressursid Kui suur on ressursivajadus (kulud)?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
suur kulu keskmine kulu mittearvestatav kulu ja sääst keskmine sääst suur sääst Varieerub Ei oska öelda	Sellel teemal eraldi tõendusmaterjali ei otsitud.	Ajaressurss
Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus Milline on ressursivajaduse (kulude) tõendatusse aste?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Väga madal madal keskmine väga kaasatud uuringud puuduvad	Sellel teemal eraldi tõendusmaterjali ei otsitud.
Kulutõhusus Kas sekkumise kulutõhusus soosib sekkumist või võrdlust?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
soosib võrdlust pigem soosib võrdlust ei soosi sekkumist ega võrdlust pigem soosib sekkumist soosib sekkumist Varieerub kaasatud uuringud puuduvad	Sellel teemal eraldi tõendusmaterjali ei otsitud.
Võrdsed võimalused Kuivõrd sekkumine mõjutab tervisevõimaluste võrdsust?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
vähendab võrdsust tõenäoliselt vähendab võrdsust tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust tõenäoliselt suurendab võrdsust suurendab võrdsust Varieerub Ei oska öelda	Patsientide võrdsete võimaluste kohta eraldi uuringuid ei otsitud.
Vastuvõetavus Kas sekkumine on huvitatud osapooltele vastuvõetav?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Ei Pigem ei Pigem jah jah Varieerub Ei oska öelda	Vastuvõetavust ei olnud käsitletud uuringutes hinnatud.
Teostatavus Kas sekkumine on teostatav?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Ei Pigem ei Pigem jah jah Varieerub Ei oska öelda

Küsimus

Määramine

Probleem

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Soovitud mõju

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Soovimatu mõju

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Tõendatuse kindlus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väärtushinnangud

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Mõjude tasakaal

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Vajaminevad ressursid

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Kulutõhusus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Võrdsed võimalused

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Vastuvõetavus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Teostatavus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Hinnangute kokkuvõte

Soovituse tüüp

Kokkuvõte

Soovitus

Kaalutlused alamrühmade osas

Rakenduskaalutlused

Jälgimine ja hindamine

Edasiste/täpsustavate uuringute vajadus

Kasutatud kirjandus