Küsimus
Kas kasutada kõigil tsüstiidi kahtlusega täiskasvanute diagnoosimiseks sümptomite hindamist ja/ või kasutada uriini ribaanalüüsi ja/või keskjoa uriini külvi parema ravitulemuse saamiseks?
Sihtrühm:	parema ravitulemuse saamiseks
Sekkumine:	sotsiaalvõrgustiku põhine lähenemine
Võrdlus:	standardravi/kohapõhine testimine/võrdlusgrupp puudub
Peamised tulemusnäitajad:
Kontekst:	11. Kas kõigi tsüstiidi kahtlusega täiskasvanute diagnoosimisel tugineda sümptomitele ja/või kasutada uriini ribaanalüüsi ja/või keskjoa uriini külvi parema ravitulemuse saamiseks?
Taust:	<div data-contents="true"><div class="" data-block="true" data-editor="cu2t1" data-offset-key="70i76-0-0"><div data-offset-key="70i76-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="70i76-0-0"><span data-text="true"> Tsüstiidi diagnoosimiseks on Eestis seni üldjuhul võetud uriini ribaanalüüs, kuid uuemate ravijuhendite soovituste( 76 ) järgi pole see igas olukorras vajalik. </span></span></div></div></div>

Määramine

Probleem Kas probleem on prioriteetne?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Ei Pigem ei Pigem jah jah Varieerub Ei oska öelda	Töörühm esitas kliinilise küsimuse nr 11: Kas kõigi tsüstiidi kahtlusega täiskasvanute diagnoosimisel tugineda sümptomitele ja/või kasutada uriini ribaanalüüsi ja/või keskjoa uriini külvi parema ravitulemuse saamiseks? Soovitakse selgitada, kas tsüstiidi kahtluse puhul peab diagnoosi kinnitamiseks kõigil täiskasvanud patsientidel tegema uriini ribaanalüüsi ja/või keskjoa uriini külvi või piisab mõnel patsiendigrupil vaid sümptomite hindamisest. Tulemusnäitajad: tundlikkus, spetsiifilisus, positiivne ennustusväärtus, negatiivne ennustusväärtus, ressursikulu Käesoleva juhendi koostamiseks vaadati läbi 2 ravijuhendit: National Institute for Health and Care Excellence (NICE) ravijuhend "Urinary tract infection (lower): antimicrobial prescribing" (2018) ja Euroopa Uroloogia Assotsiatsiooni (European Association of Urology ehk EAU) ravijuhend "Urological Infections" (2022). Kaaluti ka IDSA ravijuhedi "Uncomplicated Cystitis and Pyelonephritis" kaasamist, kuid kuna see ei käsitle diagnoosimist põhjalikult ning on hetkel uuendamisel, siis sellest loobuti. NICE'i 2018. aasta juhend soovitab tsüstiidi diagnoosimisel mitte-rasedatel naistel üldjuhul tugineda sümptomitel. Samas tuuakse välja, et on oluline võtta arvesse sümptomite tugevust, komplikatsioonide riski (teada või kahtlustatud strukturaalne või funktsionaalne genitourinaaltrakti abnormaalsus või immunosupressioon), varasemates uriinikülvides kasvanud tekitajaid ning nende tundlikkust ja eelnevat antibiootikumikasutust (võimalik resistentsuse teke). Rasedate naiste ja meeste puhul soovitatakse lisaks sümptomite hindamisele saata enne ravi alustamist keskjoauriin ka külviks ning tundlikkuse testimiseks. Ribatesti kasutamise või mitte kasutamise osas soovitust ei anta. EAU 2022. aasta juhend soovitab tsüstiidi diagoosimisel mitte-rasedatel strukturaalsete või funktsionaalsete genitourinaaltrakti abnormaalsusteta ja kaasuvate haigusteta naistel (käsitletakse kui komplitseerumata infektsiooni) tugineda sümptomitel (düsuuria ja sagenenud urineerimine ning ebatavalise vaginaalse vooluse puudumine). Lisaks tuuakse välja, et vanematel naistel ei viita eelnevalt nimetatud sümptomid sageli urotrakti infektsioonile. Kui sümptomite põhjal ei olda diagnoosis kindlad, siis soovitatakse teha ribatest. Ebatüüpiliste sümptomite ja ravi ebaõnnestmise puhul soovitatakse teha uriinikülv. EAU 2022 alusel loetakse urotrakti infektsiooni komplitseerituks alati, kui tegemist on meeste või rasedate naistega või kui patsiendil on diagnoositud diabeet, immunosupressioon või kui infektsioon on haiglatekkene. Lisaks loetakse infektsioon komplitseerituks järgnevatel juhtudel: obstruktsioon urotraktis, võõrkeha urotraktis, põie tühjenemise häire, vesikouretraalne refluks, hiljutine protseduur urotraktis, ESBL+ positiivsete tekitajate või muude multiresistentsete tekitajate varasem isoleerimine uriinist. Komplitseeritud urotrakti infektsiooni korral soovitatakse alati teha uriinikülv. Ribatesti kasutamise või mitte kasutamise osas soovitust ei anta. Tõendusmaterjali kummastki juhendist üle võtta ei saanud, kuna NICE-i juhend põhineb ekspertarvamusel ning EAU juhend viitab diagnoosimise osas madala kvaliteediga tõendusmaterjalile ja allikatele, mis ei vasta töörühma poolt esitatud küsimusele. Viidi läbi tõendusmaterjali süstemaatiline otsing kliinilise küsimuse kohta. Leiti 5 süstemaatilist ülevaadet/meta-analüüsi. Artiklitest leitud tõendusmaterjal ei sobitu GRADE tabelisse ning on järgnevalt toodud vabatekstina.
Soovitud mõju Kui suur on eeldatav soovitud mõju?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Tühine Väike keskmine Suur Varieerub Ei oska öelda	(Giesen, 2010) süstemaatiline ülevaade hindas erinevate sümptomite rolli ägeda komplitseerumata urotrakti infektsiooni (UTI) diagnoosimisel - 16 uuringut, 3711 täiskasvanud naist. Leiti, et UTI tõenäosust tõstab järgnevate sümptomite olemasolu: düsuuria (positiivne tõepärasuhe ehk positive likelihood ratio ehk +LR 1.30, 1.20-1.41), sagenenud urineerimine (+LR 1.10, 1.04-1.16), hematuuria (+LR 1.72, 1.3-2.27), noktuuria (+LR 1.30, 1.08-1.56) ja pakiline urineerimisvajadus (+LR 1.22, 1.11-1.34). Vaginaalse vooluse suurenemine vähendab UTI tõenäosust (+LR 0.65, 0.51-0.83). Erinevate sümptomite sensitiivsused ja spetsiifilisused on toodud järgnevas tabelis (esimeses tabelis on diagnoosikriteeriumiks olnud 100, teises 1000 ja kolmandas 100 000 pesa moodustavat ühikut milliliitris).