Küsimus |
|
Kas kasutada kõigil otiidiga lastel antihistamiinikumi ja/või suukaudset pseudoefedriini ja/või ninakaudset hormooni või mitte midagi parema ravitulemuse saamiseks? |
|
Sihtrühm: |
parema ravitulemuse saamiseks |
Sekkumine: |
sotsiaalvõrgustiku põhine lähenemine |
Võrdlus: |
standardravi/kohapõhine testimine/võrdlusgrupp puudub |
Peamised tulemusnäitajad: |
Püsiv äge otiit 2 näd - dekongestant vs platseebo/mitte midagi Püsiv äge otiit >2 nädala - dekongestant vs platseebo/mitte midagi Kõrvavalu - dekongestant vs platseebo/mitte midagi Palavik - dekongestant vs platseebo/mitte midagi Kuulmislangus - dekongestant vs platseebo/mitte midagi Tüsistused (pikaajaline äge otiit, jälgimisperiood 8-12 näd) - dekongestant vs platseebo/mitte midagi Tüsistused (korduv äge otiit pärast 2 näd) - dekongestant vs platseebo/mitte midagi Tüsistused (operatiivse ravi vajadus) - dekongestant vs platseebo/mitte midagi Kõrvaltoimed (hüperaktiivsus) - dekongestant vs platseebo/mitte midagi Kõrvaltoimed (v.a. unisus ja hüperaktiivsus) - dekongestant vs platseebo/mitte midagi Püsiv äge otiit 2 nädalat - antihistamiinikum vs platseebo/mitte midagi Püsiv äge otiit kuni 7 päeva - antihistamiinikum vs platseebo/mitte midagi Püsiv äge otiit >2 nädala - antihistamiinikum vs platseebo/mitte midagi Kõrvavalu - antihistamiinikum vs platseebo/mitte midagi Kuulmislangus - antihistamiinikum vs platseebo/mitte midagi Tüsistused (pikaajaline äge otiit, jälgimisperiood 8-12 nädalat) - antihistamiinikum vs platseebo/mitte midagi Tüsistused (korduv äge otiit pärast 2 nädalat) - antihistamiinikum vs platseebo/mitte midagi Tüsistused (operatiivse ravi vajadus) - antihistamiinikum vs platseebo/mitte midagi Kõrvaltoimed (v.a. unisus ja hüperaktiivsus) - antihistamiinikum vs platseebo/mitte midagi Püsiv äge otiit 2 nädalat - dekongestant+antihistamiinikum vs platseebo/mitte midagi Püsiv äge otiit (kuni 7 päeva) - dekongestant+antihistamiinikum vs platseebo/mitte midagi Püsiv äge otiit >2 nädala - dekongestant+antihistamiinikum vs platseebo/mitte midagi Tüsistused (korduv äge otiit pärast 2 nädalat) - dekongestant+antihistamiinikum vs platseebo/mitte midagi Kõrvaltoimed (hüperaktiivsus) - dekongestant+antihistamiinikum vs platseebo/mitte midagi Kõrvaltoimed (unisus) - dekongestant+antihistamiinikum vs platseebo/mitte midagi Kõrvaltoimed (v.a. unisus ja hüperaktiivsus) - dekongestant+antihistamiinikum vs platseebo/mitte midagi Kliiniline paranemine 3. päeval - antibiootikum+valuvaigisti vs antibiootikum+nasaalne dekongestant+valuvaigisti vs antibiootikum+valuvaigisti+suukaudne dekongestant vs antibiootikum+valuvaigisti+antihistamiinikum+dekongestant Kliiniline paranemine 5. -7. päeval - antibiootikum+valuvaigisti vs antibiootikum+nasaalne dekongestant+valuvaigisti vs antibiootikum+valuvaigisti+suukaudne dekongestant vs antibiootikum+valuvaigisti+antihistamiinikum+dekongestant Kliiniline paranemine 10. päeval - antibiootikum+valuvaigisti vs antibiootikum+nasaalne dekongestant+valuvaigisti vs antibiootikum+valuvaigisti+suukaudne dekongestant vs antibiootikum+valuvaigisti+antihistamiiniku... Kliiniline paranemine 25. päeval-1 kuu - antibiootikum+valuvaigisti vs antibiootikum+nasaalne dekongestant+valuvaigisti vs antibiootikum+valuvaigisti+suukaudne dekongestant vs antibiootikum+valuvaigisti+antihistamiiniku... |
Kontekst: |
Kas kõigil otiidi diagnoosiga lastel tuleb kasutada antihistamiinikumi ja/või suukaudset pseudoefedriini ja/või ninakaudset hormooni või mitte midagi parema ravitulemuse saamiseks? |
ProbleemKas probleem on prioriteetne? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Töörühm esitas kliinilise küsimuse nr 2: Kas kõigil otiidi diagnoosiga lastel tuleb kasutada antihistamiinikumi ja/või suukaudset pseudoefedriini ja/või ninakaudset hormooni või mitte midagi parema ravitulemuse saamiseks? Töörühmale teadaolevalt kasutatakse kliinilises praktikas ägeda otiidi ravis erinevaid sümptomaatilisi ravimeid (antihistamiinikumid, suukaudne dekongestant, ninakaudne hormoon). Soovitakse välja selgitada, kas nende kasutamisel on soodne/ebasoodne mõju kliinilisele paranemisele või ei mõjuta seda üldse. Tulemusnäitajad: kliiniline paranemine, kõrvavalu taandumine, ravi ebaõnnestumine, kõrvaltoimete esinemine, otiidi tüsistuste esinemine. Käesoleva juhendi koostamiseks vaadati läbi 1 ravijuhend:
NICE juhend ütleb, et dekongestandid ja antihistamiinikumid (ei eraldiseisvana ega kombineerituna), ei soodusta ägeda otiidiga antibakteriaalset ravi (14 randomiseeritud juhtkontrolluuringus (RCT) 15 RCT-st) saavate laste kliinilist paranemist. NICE ravijuhend tugines oma analüüsis (Coleman, 2008) metaanalüüsile, kus antud küsimusele vastamiseks vaadati üle 15 randomiseeritud kontrollitud uuringut (RCT) ning nende alusel koostati ka GRADE tabel, mis võeti üle. Valdav osa uuringutest viidi läbi 1970-ndatel ja 1980-ndatel aastatel. Nasaalsed steroidid ei kuulunud siinkohal uuringutes kasutatud ravimite hulka. Peale juhendis leiduva tõendusmaterjali tehti värskema (kui NICE juhendis kasutatud) tõendusmaterjali süstemaatiline otsing kliinilise küsimuse kohta. Leiti NICE juhendis käsitletud metaanalüüsi uuendatud 2011. a versioon Coleman C, 2011 ja üks jälgimisuuring (Eyibilen A, 2009), mille tulemused hinnati GRADE-iga. Coleman C, 2011 uuendatud metaanalüüs on nüüdseks tagasi võetud, tulenevalt sellest, et autorid ei ole seda vahepeal jõudnud uuendada. Eeltoodud uuring ei ole enam tutvumiseks kättesaadav. Seejuures NICE ravijuhend (viimati tõendus üle vaadatud 2022) käsitleb jätkuvalt oma soovituste alusena ainult (Coleman, 2008) metaanalüüsi. NICE juhend ei käsitle nasaalseid steroide ägeda otiidi ravis. Sellekohase täiendava otsingu tulemused ei tuvastanud uuringuid nasaalse steroidi kasutamise kohta ägeda otiidiga lastel. Kokkuvõttes sisestati GRADE tabelisse NICE ravijuhendi tõendusmaterjal, mis hindab dekongestantide (nasaalsed ja suukaudsed) ja antihistamiinikumide mõju kliinilisele paranemisele, tüsistuste ja kõrvaltoimete esinemisele. Lisaks sisestati GRADE tabelisse 1 retrospektiivse jälgimisuuringu tulemused, mis hindas nasaalse dekongestandi, suukaudse dekongestandi ning antihistamiinikumide mõju kliinilisele paranemisele. |
|
Soovitud mõjuKui suur on eeldatav soovitud mõju? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Cochrane süstemaatilises ülevaates/metaanalüüsis (Coleman, 2008) hinnati dekongestantide, antihistamiinikumide ning dekongestandi ja antihistamiinikumi kombinatsiooni mõju kliinilisele paranemisele. Tulemusnäitajateks olid: otiidi leiu püsimine kuni 7 päeva, 2 nädalat, üle 2 nädala, kõrvavalu taandumine, palaviku taandumine. Dekongestantide mõju kliinilisele paranemisele hindasid 8 RCT-d (7 RCT -s suukaudne dekongestant, 1 RCT-s nasaalne). Antud uuringutes ei esinenud olulisi erinevusi võrdlusgruppide kliinilises paranemises (otiidi leiu püsimine 2 nädalat või pärast 2 nädalat, palaviku, kõrvavalu taandumine). Tõendus madala kuni keskmise kvaliteediga. Suukaudsete antihistamiinikumide mõju kliinilisele paranemisele hindasid 8 RCT-d. Antud uuringutes ei esinenud olulisi erinevusi võrdlusgruppide kliinilises paranemises (otiidi leiu püsimine kuni 7 päeva ja kuni 2 nädalat, kõrvavalu taandumine), tõendus keskmise kvaliteediga. Küll aga esines erinevus kliinilises paranemises (otiidi leiu püsimine) pärast 2 nädalat - antihistamiinikumi grupis (N 53) püsis leid 34% ja võrdlusgrupis (N 59) 18,6% patsientidest, suhteline risk 1,87 (95% CI 0,99-3,53); tõendus keskmise kvaliteediga. 5 RCT-d hindasid antihistamiinikumide ja suukaudse dekongestandi kombinatsiooni mõju kliinilisele paranemisele. Antud uuringutes ei esinenud olulisi erinevusi võrdlusgruppide kliinilises paranemise järgnevates näitajates: otiidi leiu püsimine kuni 7 päeva ja üle 2 nädala (keskmise kvaliteediga tõendus). Kliinilise paranemise ühel näitajal (otiidi leiu püsimine 2 nädalat) leiti eeltoodud sekkumise puhul väike soodne mõju: antihistamiinikumi ja suukaudse dekongestandi grupis oli 238 patsienti, neist püsis otiidi leid 2 nädalat 31,1%. Võrdlusgrupis oli 244 patsienti ning neist 40,6% püsis otiidi leid 2 nädalat. Suhteline risk 0,76 (95% CI 0,60-0,96), NICE juhendi koostajate arvutatud NNT 11 (95% CI 6-104). Tegemist on keskmise kvaliteediga tõendusega. Seejuures toovad NICE autorid välja, et kõrgema kvaliteediga uuringute alamrühmade analüüsis ei esinenud antihistamiinikumide ja suukaudse dekongestandi kombinatsioonil soodsat mõju (tulemusi ei presenteerita). (Eyibilen A, 2009) retrospektiivses jälgimisuuringus hinnati kliinilist paranemist (keskkõrva efusiooni lahenemine) järgnevates võrdlusgruppides: 1. grupp N 151 (antibiootikum + valuvaigisti), 2. grupp N 64 (antibiootikum + valuvaigisti + nasaalne dekongestant), 3. grupp N 81 (antibiootikum + valuvaigisti + suukaudne dekongestant), 4. grupp N 59 (antibiootikum + valuvaigisti + dekongestant + antihistamiinikum). 3. päeval oli 3. grupis (antibiootikum + valuvaigisti + suukaudne dekongestant) võrreldes teiste gruppidega kliinilise paranemise osakaal suurem kui teistes gruppides: 18,51%; erinevus oli statistiliselt oluline (p<0,001) (1. grupis 3,31%, 2. grupis 7,81%, 4. grupis 8,47%); tõenduse kvaliteet väga madal. 5. - 7. päeval oli suurem kliinilise paranemise osakaal 1. grupis (antibiootikum + valuvaigisti) 39,73% (p<0,001), erinevus oli statistiliselt oluline. (2. grupis 7,81%, 3. grupis 18,51%, 4. grupis 16,94%); tõenduse kvaliteet väga madal. 10. päeval oli 2. grupis (antibiootikum + valuvaigisti + nasaalne dekongestant) võrreldes teistega oluliselt madalam kliinilise paranemise osakaal 17,18% (p<0,001), erinevus oli statistiliselt oluline (1. grupis 53,64%; 3. grupis 49,38%; 4. grupis 44,06%); tõenduse kvaliteet väga madal. 25. päeval-1 kuu hindamisel ei esinenud võrdlusgruppide vahel kliinilise paranemise osas olulisi erinevusi, tõenduse kvaliteet väga madal. Kokkuvõttes näidati, et dekongestandid ja antihistamiinikumid ei soodusta kliinilist paranemist ja võivad mõningatel juhtudel pikendada efusiooni lahenemist. |
|
Soovimatu mõjuKui suur on eeldatav soovimatu mõju? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Cochrane süstemaatilises ülevaates/metaanalüüsis (Coleman, 2008) hinnati dekongestantide, antihistamiinikumide ja dekongestandi ja antihistamiinikumi kombinatsiooni mõju tüsistuste (tulemusnäitajad: kuulmislangus, pikaajaline otiit 8-12 nädalat, korduv äge otiit pärast 2 nädalat, operatiivse ravi vajadus) ja kõrvaltoimete (tulemusnäitajad: hüperaktiivsus, unisus, muud kõrvaltoimed) esinemisele võrreldes platseeboga või mitte midagi tegemisega. Dekongestantide mõju tüsistuste (pikaajaline otiidi leiu püsimine, korduv äge otiit pärast 2 nädalat, operatiivse ravi vajadus) esinemisele hindasid 8 RCT-d (suukaudne dekongestant 7 RCT, nasaalne 1 RCT). Antud tulemusnäitajate osas ei esinenud võrdlusgruppide vahel olulisi erinevusi (väga madal kuni keskmine tõenduse kvaliteet). 8 RCT alusel ei olnud suukaudsetel antihistamiinikumidel olulist mõju tüsistuste (pikaajaline otiidi leiu püsimine 8-12 nädalat, kuulmislangus, operatiivse ravi vajadus, mastoidiit, meningiit) esinemisele (madal kuni keskmine tõenduse kvaliteet). Antihistamiinikumi ja suukaudse dekongestandi kombinatsiooni mõju tüsistuste (korduv otiit pärast 2 nädalat) esinemisele hinnati 8 RCT-s. Antud uuringutes ei esinenud võrdlusgruppide vahel olulisi erinevusi (keskmine tõenduse kvaliteet). Dekongestantide kasutamisel kõrvaltoimena hüperaktiivsuse esinemist hinnati kahes RCT-s. Dekongestandi grupis (N 75) esines ühel patsiendil hüperaktiivsust (1,3%). Võrdlusgrupis (N 75) esines kahel patsiendil hüperaktiivsust (2,7%). Suhteline risk (RR) 0,68 (95% CI 0,12-3,85). Tegemist on madala tõenduse kvaliteediga. Dekongestandi ja anithistamiinikumi kombinatsiooni kasutamisel kõrvaltoimena hüperaktiivsuse esinemist hinnati kahes RCT-s. Hüperaktiivsust esines sekkumise grupis (N 51) ühel patsiendil (2%) ning võrdlusgrupis (N 54) mitte ühelgi patsiendil. Suhteline risk (RR) 3,35 (95% CI 0,14-78,60). Tegemist on madala tõenduse kvaliteediga. Dekongestantide kasutamisel esines olulisel rohkem muid kõrvaltoimeid (v.a. unisus ja hüperaktiivsus) kui võrdlusgrupis. Dekongestantide grupis (N 149) esines muid kõrvaltoimeid (kõhulahtisus, lööve, pearinglus, psühhoos, vajadus lõpetada ravimi võtmine kõrvaltoimete tõttu) 7,4% ja võrdlusgrupis (N 147) 0%. Suhteline risk (RR) 11,63 (95% CI 1,54- 88,04). Tegemist on väga madala tõenduse kvaliteediga. Samasugust mõju ei esinenud antihistamiinikumide või dekongestandi ja antihistamiinikumi kombinatsiooni kasutamisel. Seejuures väljendavad NICE juhendi autorid nende tulemuste osas tugevat ebakindlust. |
|
Tõendatuse kindlusKui kindel võib kokkuvõttes olla sekkumise mõju tõendatuses? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Kasutatud tõendusmaterjali tõendatuse tase on madalast kuni mõõdukani, mõne tulemusnäitaja osas ka väga madal. Kokkuvõttes on tõendatuse aste madal. |
|
VäärtushinnangudKas see, kuivõrd inimesed (inimeste erinevad alarühmad) peamisi tulemusi väärtustavad, varieerub või kui ebakindlad me nende hinnangutes oleme? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Eraldi tõendusmaterjali otsingut patsientide väärtushinnangute ja eelistuste kohta kliinilisele küsimusele vastamisel ei tehtud. |
|
Mõjude tasakaalKas sekkumise soovitud ja soovimatu mõju vahekord viitab sekkumise või võrdlus(tegevuse) ülekaalule? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
|
|
Vajaminevad ressursidKui suur on ressursivajadus (kulud)? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Sellel teemal eraldi tõendusmaterjali ei otsitud. |
Sümptomaatiliste ravimite soetamine võib olla kokkuvõttes kulukas (4-8 eur preparaat). |
Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlusMilline on ressursivajaduse (kulude) tõendatusse aste? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Sellel teemal eraldi tõendusmaterjali ei otsitud. |
|
KulutõhususKas sekkumise kulutõhusus soosib sekkumist või võrdlust? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Kulutõhususe uuringuid eraldi ei otsitud. |
|
Võrdsed võimalusedKuivõrd sekkumine mõjutab tervisevõimaluste võrdsust? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Patsientide võrdsete võimaluste kohta eraldi uuringuid ei otsitud. |
|
VastuvõetavusKas sekkumine on huvitatud osapooltele vastuvõetav? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Vastuvõetavust ei olnud käsitletud uuringutes hinnatud. |
|
TeostatavusKas sekkumine on teostatav? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
Jah. |
|
Hinnang |
|||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Probleem |
Ei |
Pigem ei |
Pigem jah |
jah |
Varieerub |
Ei oska öelda |
|
Soovitud mõju |
Tühine |
Väike |
keskmine |
Suur |
Varieerub |
Ei oska öelda |
|
Soovimatu mõju |
Suur |
keskmine |
Väike |
Tühine |
Varieerub |
Ei oska öelda |
|
Tõendatuse kindlus |
Väga madal |
madal |
keskmine |
väga |
kaasatud uuringud puuduvad |
||
Väärtushinnangud |
oluline ebakindlus või varieeruvus |
võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus |
oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub |
oluline ebakindlus või varieeruvus puudub |
|||
Mõjude tasakaal |
soosib võrdlust |
pigem soosib võrdlust |
ei soosi sekkumist ega võrdlust |
pigem soosib sekkumist |
soosib sekkumist |
Varieerub |
Ei oska öelda |
Vajaminevad ressursid |
suur kulu |
keskmine kulu |
mittearvestatav kulu ja sääst |
keskmine sääst |
suur sääst |
Varieerub |
Ei oska öelda |
Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus |
Väga madal |
madal |
keskmine |
väga |
kaasatud uuringud puuduvad |
||
Kulutõhusus |
soosib võrdlust |
pigem soosib võrdlust |
ei soosi sekkumist ega võrdlust |
pigem soosib sekkumist |
soosib sekkumist |
Varieerub |
kaasatud uuringud puuduvad |
Võrdsed võimalused |
vähendab võrdsust |
tõenäoliselt vähendab võrdsust |
tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust |
tõenäoliselt suurendab võrdsust |
suurendab võrdsust |
Varieerub |
Ei oska öelda |
Vastuvõetavus |
Ei |
Pigem ei |
Pigem jah |
jah |
Varieerub |
Ei oska öelda |
|
Teostatavus |
Ei |
Pigem ei |
Pigem jah |
jah |
Varieerub |
Ei oska öelda |
Tugev soovitus mitte teha |
● |
Soovitus |
3. Ägeda keskkõrvapõletiku raviks ärge kasutage lapse puhul antihistamiinikumi, suukaudset või ninna manustatavat dekongestanti ega ninna manustatavat glükokortikosteroidi. Tugev negatiivne soovitus, madal tõendatuse aste |
Kaalutlused alamrühmade osas |
Rakenduskaalutlused |
Jälgimine ja hindamine |
Edasiste/täpsustavate uuringute vajadus |
1. Decongestants and antihistamines for acute otitis media in children. Cochrane Database of Systematic Reviews; 2008
2. The effectiveness of nasal decongestants, oral decongestants and oral decongestant-antihistamines in the treatment of acute otitis media in children. . Kulak Burun Bogaz Ihtis Derg.; 2009