Määramine

Probleem

Kas probleem on prioriteetne?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Töörühm sõnastas kliinilise küsimuse eesmärgiga selgitada, kas kõik kirurgiliselt eemaldatud nahamoodustised peab suunama histoloogilise uuringule või mitte healoomulise nahamoodustise diagnoosi kinnitamiseks. Milline on histoloogiliste diagnooside ja kliiniliste kooskõla, kuna ainult histoloogilise uuringuga saab 100% nahamoodustise loomus määrata. Siiski ei peaks kõiki nahamoodustisi saatma histoloogilisele uuringule, seetõttu tehti tõendusmaterjali süstemaatiline otsing kliinilise küsimuse kohta, kas lisaks ebaselge loomusega ja pahaloomulisuse potentsiaaliga nahamoodustisele on lisaks veel nahamoodustisi, mida tuleks kindlasti saata histoloogilisele uuringule.

Soovitud mõju

Kui suur on eeldatav soovitud mõju?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Tühine

Väike

keskmine

Suur

Varieerub

Ei oska öelda

Buis et al 2003 aasta uuringu eesmärk oli hinnata naha histopatoloogiliste uuringute arvu üldarvu hulgas, mille viisid läbi perearstid, keskendudes eriti kliiniliste ja histopatoloogiliste pahaloomulisuse diagnooside erinevustele seoses vanusega.

Üldarstiabi praktikas võivad nahaformatsioonide kliinilised diagnoosid mõnikord olla ebatäpsed. Selle uuringu eesmärk oli võrrelda kliinilisi diagnoose lõplike histopatoloogiliste diagnoosidega (healoomuline, premaliigne/pahaloomuline) 4595 järjestikuse üldarsti poolt esitatud juhtumi põhjal. Lõplik diagnoos oli premaliigne või pahaloomuline 215 juhul (4,7%). Kliiniliselt diagnoositi 4436 juhul healoomuline, kuid lõpliku histoloogilise diagnoosi kohaselt oli 134 juhul (3,0%) tegemist premaliigne või pahaloomuliste nahahaigustega. Kliiniliselt diagnoositi 159 juhul premaliigne või pahaloomuline, kuid lõplikul diagnoosil oli 78 juhul (49,1%) tegemist tegelikult healoomulise ja 81 juhul (50,9%) premaliignse või pahaloomulise haigusega. Pahaloomulise diagnoosi tundlikkus oli 38% ja spetsiifilisus 98%. Premaliigse või pahaloomuliste haiguste osakaal oli 40-aastaste ja nooremate puhul 0,9% madalam ja üle 40-aastaste puhul 9,2% kõrgem. Järelduseks võib öelda, et üldarstide poolt teostatud nahamoodustiste histopatoloogiline uurimine annab kõrge protsendi ootamatutest premaliigsete ja pahaloomulistes nahahaiguste puhul. Diagnoosimata jäämise vältimiseks tuleks kõik üldarstide poolt teostatud naha väljalõiked rutinselt saata histopatoloogilisele uurimisele. (Buis PA, 2005)

Milton et al 2021 aasta uuringus hinnati erinevate nahamoodustiste kliinilist kooskõla ja pahaloomulisuse sagedust. Kliiniline diagnoos kattus lõpliku histopatoloogilise diagnoosiga 88,6% lipoomi juhtudest. Rasunäärme tüsti puhul oli kooskõla 72,7%. Antud uuringus oli ganglioni kliiniline diagnostiline täpsus mõõdukas, kooskõlas 65,3% ja dermoidtsüsti puhul äärmiselt madal 16%. See viitab sellele, et dermoidtsüstid olid kõige sagedamini kasutatud kliiniline diagnoos teiste mitte-dermoidsete moodustiste puhul. Uuirngus oli kuus histopatoloogilist aruannet pahaloomulisuse kohta kliiniliselt diagnoositud healoomulistest naha- ja nahaalustest moodustistest (0,33%). Moodustiste nagu lipoom, rasunäärme tsüst, klaavused rutiinne histopatoloogilse uurimise võib vahele jätta kui ei esine tunnuseid pahaloomulisuse kohta nii enne kui ka operatsiooni käigus. Uuringu põhjal soovitatakse histoloogilisi uuringuid kasutada kõikide teiste tahkete moodustiste puhul, kus jääb tugev kahtlus pahaloomulisuse suhtes. Tervishoiuressursid on piiratud ja seetõttu tuleb neid mõistlikult kasutada. Antud lähenemine võib vähendada patoloogide koormust, võimaldada kaudselt kiiremat diagnoosimist oluliste pahaloomuliste nahamoodustiste osas.(Milton CJ, 2021)

Lowy et al 1997 aasta uuringus uuriti, kas histoloogiline uuring kõigi üldarstide poolt eemadaltatud nahamoodustiste puhul suurendab kliiniliselt oluliste nahakahjustuste avastamise määra ning hindasid seejuures ka mõju patoloogide koormusele. Tegemist oli enne ja pärast vaatlusuuringuga, milles osales 257 üldarsti. Sekkumise käigus suunasid üldarstid patoloogialaborisse kõik eemaldatud nahamoodustised, hoolimata varasemast tavast. Sekkumisperioodil saadeti 5723 proovi, võrreldes 4430 prooviga kontrollperioodil. Saatmisprotsent suurenes hinnanguliselt 1,34 proovi võrra 1000 patsient-aasta kohta (95% usaldusvahemik 0,93 kuni 1,76, P <0,001). Sekkumise mõju pahaloomuliste ja pahaloomulise "eelsete" moodustiste avastamisele oli ebaoluline, kus väiksed langused pahaloomulistesse moodustistesse olid tõenäoliselt juhuliku tulemuse tagajärg. Suurenenud suunamiste arvu põhiosa moodustasid tüükad, seborröilised keratoosid ja sissekasvanud küüned (kontrollperioodil 1729, sekkumisperioodil 2886; erinevus avastamise määras 1,4 moodustist 1000 inimese kohta aastas 95% CI 1,3-1,6, P < 0,001), suurenemine teiste healoomuliste moodustiste puhul oli väiksem (2409 vs 2720; 0,38 CI 0,21-0,56, P < 0,001).(Lowy A, 1997)

Nageen et al 2021 uuringu eesmärgiks oli seostada erinevate nahamoodustiste kliinilisi diagnoose histoloogiliste diagnoosidega. Kokku uuriti 223 biopsiat. Minimaalne osalejate vanus oli 1 aastat ning maksimaalne 85 aastat, keskmine vanus oli 39,65±19,43 aastat. Kliiniline diagnoos oli histopatoloogilise diagnoosiga samaväärne 180 juhul (80,7%). 80,7% juhtudest oli kõige levinum diagnoos eskeem, 18 juhtu (10%). Põletikuliste dermatoloogiliste haiguste rühma kuuluvatel haigustel on kõrgeim tundlikkus, spesiifilisus positiivne ennustav väärtus ning negatiivne ennustav väärtus vastavalt 91,2%, 90,8%, 84,1% ja 86,8%. Kliinilise ja histoloogilise diagnoosi erimeelsus oli kõige suurem nakkushaiguste rühmas. Kliinilise ja histoloogilise diagnoosi kooskõla nakkushaiguste korral oli vaid 28%.

Antud uuring toob välja, et põletikuliste moodustiste kliinilise ja histopatoloogilise uuringu diagnoosid kattuvad omavahel rohkem võrreldes nakkushaigustega ning seetõttu peaks nende puhul kasutama kahtluse korral ja histoloogiat kui vaid kliinilist diagnoosimist. (Nageen S, 2021)

Sopjani et al 2022 ülevaate eesmärgiks oli hinnata kliinilise ja histopatoloogilise diagnoosi kooskõlasid.

Artiklis püstitatud küsimus, kas kliiniline diagnoos on kooskõlas histoloogilise diagnoosiga keskmiseks saadi 72,8%, andes seega positiivse vastuse uuringuküsimusele. Samamoodi oli kõrge esinemissagedusega uuringutes põletikuliste dermatoloogiliste haiguste rühma kuuluvatel haigustel kõrgeim tundlikkus ja spetsiifilisus, vastavalt 91,2% ja 90,8%.(Sopjani S, 2022)

Soovimatu mõju

Kui suur on eeldatav soovimatu mõju?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Suur

keskmine

Väike

Tühine

Varieerub

Ei oska öelda

Tõendusmaterjalina kaasatud uuringutes ei olnud soovimatut mõju välja toodud.

Kõigi kirurgiliselt eemaldatud nahamoodustiste suunamine histoloogilisele uuringule suurendab patoloogide töökoormust ja võib põhjustada aeglasemat oluliste pahaloomuliste nahamoodustiste diagnoosimist.

Tõendatuse kindlus

Kui kindel võib kokkuvõttes olla sekkumise mõju tõendatuses?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väga madal

madal

keskmine

väga

kaasatud uuringud puuduvad

Tõendusmaterjalina kaasati neli üksikuuringut ning üks ülevaate artikkel, mis kaasas 48 üksikuuringut. Uuringute valimid varieerusid 159 kuni 4436 nahamoodustisega. Kaasatud tõendus jäi madala kuni väga madala tõendatuse astmega.

Väärtushinnangud

Kas see, kuivõrd inimesed (inimeste erinevad alarühmad) peamisi tulemusi väärtustavad, varieerub või kui ebakindlad me nende hinnangutes oleme?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

oluline ebakindlus või varieeruvus

võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus

oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub

oluline ebakindlus või varieeruvus puudub

Tõendusmaterjalina kaasatud uuringutes ei olnud otseselt seda uuritud ning eraldi süstemaatilist otsingut ei teostatud. Võib eeldada, et patsientidel ei ole mida selle vastu, kui eemaldatud nahamoodustis saab täpsema diagnoosi.

Mõjude tasakaal

Kas sekkumise soovitud ja soovimatu mõju vahekord viitab sekkumise või võrdlus(tegevuse) ülekaalule?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

Ei oska öelda

Tõendusmaterjalis tuuakse välja soovimatu mõju histoloogilise uuringu tegemisel kõigile nahamoodustisele lisaks kliinilisele läbivaatusele ja diagnoosimisele (patoloogide töökoormuse suurenemine, halvaloomuliste nahamoodustiste diagnoosi viivitus) ning pigem ei soosi võrdlustegevust ehk histoloogilist uuringut kõigi healoomuliste nahamoodustiste puhul.

Vajaminevad ressursid

Kui suur on ressursivajadus (kulud)?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

suur kulu

keskmine kulu

mittearvestatav kulu ja sääst

keskmine sääst

suur sääst

Varieerub

Ei oska öelda

Tõendusmaterjalina kaasatud uuringutest ei tule välja vajaminevad kulud histoloogilise uuringu teostamiseks kõigile healoomulistele nahamoodustistele.

Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus

Milline on ressursivajaduse (kulude) tõendatusse aste?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väga madal

madal

keskmine

väga

kaasatud uuringud puuduvad

Tõendusmaterjalina kaasatud uuringutest ei olnud seda uuritud, vastavaid uuringuid eraldi ei otsitud.

Kulutõhusus

Kas sekkumise kulutõhusus soosib sekkumist või võrdlust?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

kaasatud uuringud puuduvad

Tõendusmaterjalina kaasatud uuringutes ei olnud kulutõhusust uuritud

Võrdsed võimalused

Kuivõrd sekkumine mõjutab tervisevõimaluste võrdsust?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

vähendab võrdsust

tõenäoliselt vähendab võrdsust

tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust

tõenäoliselt suurendab võrdsust

suurendab võrdsust

Varieerub

Ei oska öelda

Tõendusmaterjalina kaasatud uuringutes ei olnud otseselt seda uuritud ning eraldi süstemaatilist otsingut ei teostatud.

Histoloogiline uuring on Eestis kättesaadav

Vastuvõetavus

Kas sekkumine on huvitatud osapooltele vastuvõetav?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Tõendusmaterjalina kaasatud uuringutes ei olnud otseselt seda uuritud ning eraldi süstemaatilist otsingut ei teostatud.

Teostatavus

Kas sekkumine on teostatav?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Tõendusmaterjalina kaasatud uuringutes ei olnud otseselt seda uuritud ning eraldi süstemaatilist otsingut ei teostatud.

Histoloogiline uuring on tavapraktika Eestis.

Hinnangute kokkuvõte

	Hinnang
Probleem	Ei	Pigem ei	Pigem jah	jah	Varieerub	Ei oska öelda
Soovitud mõju	Tühine	Väike	keskmine	Suur	Varieerub	Ei oska öelda
Soovimatu mõju	Suur	keskmine	Väike	Tühine	Varieerub	Ei oska öelda
Tõendatuse kindlus	Väga madal	madal	keskmine	väga	kaasatud uuringud puuduvad
Väärtushinnangud	oluline ebakindlus või varieeruvus	võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus	oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub	oluline ebakindlus või varieeruvus puudub
Mõjude tasakaal	soosib võrdlust	pigem soosib võrdlust	ei soosi sekkumist ega võrdlust	pigem soosib sekkumist	soosib sekkumist	Varieerub	Ei oska öelda
Vajaminevad ressursid	suur kulu	keskmine kulu	mittearvestatav kulu ja sääst	keskmine sääst	suur sääst	Varieerub	Ei oska öelda
Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus	Väga madal	madal	keskmine	väga	kaasatud uuringud puuduvad
Kulutõhusus	soosib võrdlust	pigem soosib võrdlust	ei soosi sekkumist ega võrdlust	pigem soosib sekkumist	soosib sekkumist	Varieerub	kaasatud uuringud puuduvad
Võrdsed võimalused	vähendab võrdsust	tõenäoliselt vähendab võrdsust	tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust	tõenäoliselt suurendab võrdsust	suurendab võrdsust	Varieerub	Ei oska öelda
Vastuvõetavus	Ei	Pigem ei	Pigem jah	jah	Varieerub	Ei oska öelda
Teostatavus	Ei	Pigem ei	Pigem jah	jah	Varieerub	Ei oska öelda

Kokkuvõte

Soovitus

9. Kõik kirurgiliselt eemaldatud nahamoodustised saatke histoloogilisele uuringule, et diagnoos kinnitada.

Tugev positiivne soovitus, väga madal tõendatuse aste

Kaalutlused alamrühmade osas

Rakenduskaalutlused

Jälgimine ja hindamine

Edasiste/täpsustavate uuringute vajadus

Kasutatud kirjandus

1. Is it Necessary to Send Clinically Diagnosed Benign Skin and Subcutaneous Lesions Excised Under Local Anesthesia for Routine Histopathological Examination?. Cureus.; 2021

2. Is histological examination of tissue removed by general practitioners always necessary? Before and after comparison of detection rates of serious skin lesions. . BMJ; 1997

3. Value of histopathologic analysis of skin excisions by GPs. Br J Gen Pract.; 2005

4. Association Of Clinical Diagnosis With Histopathology In Various Skin Diseases.. J Ayub Med Coll Abbottabad.; 2021

5. A Review Study Toward Clinical and Histopathological Diagnosis Agreement in Skin Diseases. . Med Arch. ; 2022

Küsimus
Kas kasutada kõigi kirurgiliselt eemaldatud nahamoodustiste suunamist histoloogilisele uuringule või mitte healoomulise nahamoodustise diagnoosi kinnitamiseks?
Sihtrühm:	healoomulise nahamoodustise diagnoosi kinnitamiseks
Sekkumine:	sotsiaalvõrgustiku põhine lähenemine
Võrdlus:	standardravi/kohapõhine testimine/võrdlusgrupp puudub
Peamised tulemusnäitajad:	Ainult kliiniline diagnoos vs kliiniline diagnoos ja histoloogiline uuring healoomulise diagnoosi täpsus Ainult kliiniline diagnoos vs kliiniline diagnoos ja histoloogiline uuring halvaloomulise diagnoosi täpsus Ainult kliiniline diagnoos vs kliiniline diagnoos ja histoloogiline uuring Histoloogiline uuring kõigile eemaldatud nahamoodustistele vs mitte (kliiniliselt oluliste nahakahjustuste avastamismäär) Kliiniline diagnoos vs histoloogiline diagnoos Kliiniline diagnoos vs histoloogiline diagnoos
Taust:	<div data-contents="true"><div class="" data-block="true" data-editor="eb3ld" data-offset-key="20a1u-0-0"><div data-offset-key="20a1u-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="20a1u-0-0"><span data-text="true">Histoloogiline uuring on kõige täpsem nahamoodustise diagnoosimise meetod.</span></span></div></div><div class="" data-block="true" data-editor="eb3ld" data-offset-key="97jjo-0-0"><div data-offset-key="97jjo-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="97jjo-0-0"><span data-text="true">Kliinilise küsimuse kohta tehti tõendusmaterjali süstemaatiline otsing, et teada saada, kas lisaks ebaselge loomusega ja pahaloomulisuse potentsiaaliga nahamoodustisele on veel nahamoodustisi, mida tuleks kindlasti saata histoloogilisele uuringule.</span></span></div></div></div>

Probleem Kas probleem on prioriteetne?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Ei Pigem ei Pigem jah jah Varieerub Ei oska öelda	Töörühm sõnastas kliinilise küsimuse eesmärgiga selgitada, kas kõik kirurgiliselt eemaldatud nahamoodustised peab suunama histoloogilise uuringule või mitte healoomulise nahamoodustise diagnoosi kinnitamiseks. Milline on histoloogiliste diagnooside ja kliiniliste kooskõla, kuna ainult histoloogilise uuringuga saab 100% nahamoodustise loomus määrata. Siiski ei peaks kõiki nahamoodustisi saatma histoloogilisele uuringule, seetõttu tehti tõendusmaterjali süstemaatiline otsing kliinilise küsimuse kohta, kas lisaks ebaselge loomusega ja pahaloomulisuse potentsiaaliga nahamoodustisele on lisaks veel nahamoodustisi, mida tuleks kindlasti saata histoloogilisele uuringule.
Soovitud mõju Kui suur on eeldatav soovitud mõju?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Tühine Väike keskmine Suur Varieerub Ei oska öelda	Buis et al 2003 aasta uuringu eesmärk oli hinnata naha histopatoloogiliste uuringute arvu üldarvu hulgas, mille viisid läbi perearstid, keskendudes eriti kliiniliste ja histopatoloogiliste pahaloomulisuse diagnooside erinevustele seoses vanusega. Üldarstiabi praktikas võivad nahaformatsioonide kliinilised diagnoosid mõnikord olla ebatäpsed. Selle uuringu eesmärk oli võrrelda kliinilisi diagnoose lõplike histopatoloogiliste diagnoosidega (healoomuline, premaliigne/pahaloomuline) 4595 järjestikuse üldarsti poolt esitatud juhtumi põhjal. Lõplik diagnoos oli premaliigne või pahaloomuline 215 juhul (4,7%). Kliiniliselt diagnoositi 4436 juhul healoomuline, kuid lõpliku histoloogilise diagnoosi kohaselt oli 134 juhul (3,0%) tegemist premaliigne või pahaloomuliste nahahaigustega. Kliiniliselt diagnoositi 159 juhul premaliigne või pahaloomuline, kuid lõplikul diagnoosil oli 78 juhul (49,1%) tegemist tegelikult healoomulise ja 81 juhul (50,9%) premaliignse või pahaloomulise haigusega. Pahaloomulise diagnoosi tundlikkus oli 38% ja spetsiifilisus 98%. Premaliigse või pahaloomuliste haiguste osakaal oli 40-aastaste ja nooremate puhul 0,9% madalam ja üle 40-aastaste puhul 9,2% kõrgem. Järelduseks võib öelda, et üldarstide poolt teostatud nahamoodustiste histopatoloogiline uurimine annab kõrge protsendi ootamatutest premaliigsete ja pahaloomulistes nahahaiguste puhul. Diagnoosimata jäämise vältimiseks tuleks kõik üldarstide poolt teostatud naha väljalõiked rutinselt saata histopatoloogilisele uurimisele. (Buis PA, 2005) Milton et al 2021 aasta uuringus hinnati erinevate nahamoodustiste kliinilist kooskõla ja pahaloomulisuse sagedust. Kliiniline diagnoos kattus lõpliku histopatoloogilise diagnoosiga 88,6% lipoomi juhtudest. Rasunäärme tüsti puhul oli kooskõla 72,7%. Antud uuringus oli ganglioni kliiniline diagnostiline täpsus mõõdukas, kooskõlas 65,3% ja dermoidtsüsti puhul äärmiselt madal 16%. See viitab sellele, et dermoidtsüstid olid kõige sagedamini kasutatud kliiniline diagnoos teiste mitte-dermoidsete moodustiste puhul. Uuirngus oli kuus histopatoloogilist aruannet pahaloomulisuse kohta kliiniliselt diagnoositud healoomulistest naha- ja nahaalustest moodustistest (0,33%). Moodustiste nagu lipoom, rasunäärme tsüst, klaavused rutiinne histopatoloogilse uurimise võib vahele jätta kui ei esine tunnuseid pahaloomulisuse kohta nii enne kui ka operatsiooni käigus. Uuringu põhjal soovitatakse histoloogilisi uuringuid kasutada kõikide teiste tahkete moodustiste puhul, kus jääb tugev kahtlus pahaloomulisuse suhtes. Tervishoiuressursid on piiratud ja seetõttu tuleb neid mõistlikult kasutada. Antud lähenemine võib vähendada patoloogide koormust, võimaldada kaudselt kiiremat diagnoosimist oluliste pahaloomuliste nahamoodustiste osas.(Milton CJ, 2021) Lowy et al 1997 aasta uuringus uuriti, kas histoloogiline uuring kõigi üldarstide poolt eemadaltatud nahamoodustiste puhul suurendab kliiniliselt oluliste nahakahjustuste avastamise määra ning hindasid seejuures ka mõju patoloogide koormusele. Tegemist oli enne ja pärast vaatlusuuringuga, milles osales 257 üldarsti. Sekkumise käigus suunasid üldarstid patoloogialaborisse kõik eemaldatud nahamoodustised, hoolimata varasemast tavast. Sekkumisperioodil saadeti 5723 proovi, võrreldes 4430 prooviga kontrollperioodil. Saatmisprotsent suurenes hinnanguliselt 1,34 proovi võrra 1000 patsient-aasta kohta (95% usaldusvahemik 0,93 kuni 1,76, P <0,001). Sekkumise mõju pahaloomuliste ja pahaloomulise "eelsete" moodustiste avastamisele oli ebaoluline, kus väiksed langused pahaloomulistesse moodustistesse olid tõenäoliselt juhuliku tulemuse tagajärg. Suurenenud suunamiste arvu põhiosa moodustasid tüükad, seborröilised keratoosid ja sissekasvanud küüned (kontrollperioodil 1729, sekkumisperioodil 2886; erinevus avastamise määras 1,4 moodustist 1000 inimese kohta aastas 95% CI 1,3-1,6, P < 0,001), suurenemine teiste healoomuliste moodustiste puhul oli väiksem (2409 vs 2720; 0,38 CI 0,21-0,56, P < 0,001).(Lowy A, 1997) Nageen et al 2021 uuringu eesmärgiks oli seostada erinevate nahamoodustiste kliinilisi diagnoose histoloogiliste diagnoosidega. Kokku uuriti 223 biopsiat. Minimaalne osalejate vanus oli 1 aastat ning maksimaalne 85 aastat, keskmine vanus oli 39,65±19,43 aastat. Kliiniline diagnoos oli histopatoloogilise diagnoosiga samaväärne 180 juhul (80,7%). 80,7% juhtudest oli kõige levinum diagnoos eskeem, 18 juhtu (10%). Põletikuliste dermatoloogiliste haiguste rühma kuuluvatel haigustel on kõrgeim tundlikkus, spesiifilisus positiivne ennustav väärtus ning negatiivne ennustav väärtus vastavalt 91,2%, 90,8%, 84,1% ja 86,8%. Kliinilise ja histoloogilise diagnoosi erimeelsus oli kõige suurem nakkushaiguste rühmas. Kliinilise ja histoloogilise diagnoosi kooskõla nakkushaiguste korral oli vaid 28%. Antud uuring toob välja, et põletikuliste moodustiste kliinilise ja histopatoloogilise uuringu diagnoosid kattuvad omavahel rohkem võrreldes nakkushaigustega ning seetõttu peaks nende puhul kasutama kahtluse korral ja histoloogiat kui vaid kliinilist diagnoosimist. (Nageen S, 2021) Sopjani et al 2022 ülevaate eesmärgiks oli hinnata kliinilise ja histopatoloogilise diagnoosi kooskõlasid. Artiklis püstitatud küsimus, kas kliiniline diagnoos on kooskõlas histoloogilise diagnoosiga keskmiseks saadi 72,8%, andes seega positiivse vastuse uuringuküsimusele. Samamoodi oli kõrge esinemissagedusega uuringutes põletikuliste dermatoloogiliste haiguste rühma kuuluvatel haigustel kõrgeim tundlikkus ja spetsiifilisus, vastavalt 91,2% ja 90,8%.(Sopjani S, 2022)
Soovimatu mõju Kui suur on eeldatav soovimatu mõju?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Suur keskmine Väike Tühine Varieerub Ei oska öelda	Tõendusmaterjalina kaasatud uuringutes ei olnud soovimatut mõju välja toodud.	Kõigi kirurgiliselt eemaldatud nahamoodustiste suunamine histoloogilisele uuringule suurendab patoloogide töökoormust ja võib põhjustada aeglasemat oluliste pahaloomuliste nahamoodustiste diagnoosimist.
Tõendatuse kindlus Kui kindel võib kokkuvõttes olla sekkumise mõju tõendatuses?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Väga madal madal keskmine väga kaasatud uuringud puuduvad	Tõendusmaterjalina kaasati neli üksikuuringut ning üks ülevaate artikkel, mis kaasas 48 üksikuuringut. Uuringute valimid varieerusid 159 kuni 4436 nahamoodustisega. Kaasatud tõendus jäi madala kuni väga madala tõendatuse astmega.
Väärtushinnangud Kas see, kuivõrd inimesed (inimeste erinevad alarühmad) peamisi tulemusi väärtustavad, varieerub või kui ebakindlad me nende hinnangutes oleme?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
oluline ebakindlus või varieeruvus võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub oluline ebakindlus või varieeruvus puudub	Tõendusmaterjalina kaasatud uuringutes ei olnud otseselt seda uuritud ning eraldi süstemaatilist otsingut ei teostatud. Võib eeldada, et patsientidel ei ole mida selle vastu, kui eemaldatud nahamoodustis saab täpsema diagnoosi.
Mõjude tasakaal Kas sekkumise soovitud ja soovimatu mõju vahekord viitab sekkumise või võrdlus(tegevuse) ülekaalule?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
soosib võrdlust pigem soosib võrdlust ei soosi sekkumist ega võrdlust pigem soosib sekkumist soosib sekkumist Varieerub Ei oska öelda	Tõendusmaterjalis tuuakse välja soovimatu mõju histoloogilise uuringu tegemisel kõigile nahamoodustisele lisaks kliinilisele läbivaatusele ja diagnoosimisele (patoloogide töökoormuse suurenemine, halvaloomuliste nahamoodustiste diagnoosi viivitus) ning pigem ei soosi võrdlustegevust ehk histoloogilist uuringut kõigi healoomuliste nahamoodustiste puhul.
Vajaminevad ressursid Kui suur on ressursivajadus (kulud)?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
suur kulu keskmine kulu mittearvestatav kulu ja sääst keskmine sääst suur sääst Varieerub Ei oska öelda	Tõendusmaterjalina kaasatud uuringutest ei tule välja vajaminevad kulud histoloogilise uuringu teostamiseks kõigile healoomulistele nahamoodustistele.
Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus Milline on ressursivajaduse (kulude) tõendatusse aste?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Väga madal madal keskmine väga kaasatud uuringud puuduvad	Tõendusmaterjalina kaasatud uuringutest ei olnud seda uuritud, vastavaid uuringuid eraldi ei otsitud.
Kulutõhusus Kas sekkumise kulutõhusus soosib sekkumist või võrdlust?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
soosib võrdlust pigem soosib võrdlust ei soosi sekkumist ega võrdlust pigem soosib sekkumist soosib sekkumist Varieerub kaasatud uuringud puuduvad	Tõendusmaterjalina kaasatud uuringutes ei olnud kulutõhusust uuritud
Võrdsed võimalused Kuivõrd sekkumine mõjutab tervisevõimaluste võrdsust?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
vähendab võrdsust tõenäoliselt vähendab võrdsust tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust tõenäoliselt suurendab võrdsust suurendab võrdsust Varieerub Ei oska öelda	Tõendusmaterjalina kaasatud uuringutes ei olnud otseselt seda uuritud ning eraldi süstemaatilist otsingut ei teostatud.	Histoloogiline uuring on Eestis kättesaadav
Vastuvõetavus Kas sekkumine on huvitatud osapooltele vastuvõetav?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Ei Pigem ei Pigem jah jah Varieerub Ei oska öelda	Tõendusmaterjalina kaasatud uuringutes ei olnud otseselt seda uuritud ning eraldi süstemaatilist otsingut ei teostatud.
Teostatavus Kas sekkumine on teostatav?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Ei Pigem ei Pigem jah jah Varieerub Ei oska öelda	Tõendusmaterjalina kaasatud uuringutes ei olnud otseselt seda uuritud ning eraldi süstemaatilist otsingut ei teostatud.	Histoloogiline uuring on tavapraktika Eestis.

Küsimus

Määramine

Probleem

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Soovitud mõju

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Soovimatu mõju

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Tõendatuse kindlus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väärtushinnangud

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Mõjude tasakaal

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Vajaminevad ressursid

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Kulutõhusus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Võrdsed võimalused

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Vastuvõetavus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Teostatavus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Hinnangute kokkuvõte

Soovituse tüüp

Kokkuvõte

Soovitus

Kaalutlused alamrühmade osas

Rakenduskaalutlused

Jälgimine ja hindamine

Edasiste/täpsustavate uuringute vajadus

Kasutatud kirjandus