Guideline Development Tool

Autor(id):

Küsimus: 1. Kas kõigile jalahaavandi riskiga diabeetikutele tuleb pakkuda kindla struktuuriga väljaõpet või mitte, et ennetada esmast või korduvat haavandit?

Kontekst:

Bibliograafia:

Tõendatuse astme hinnang	Uuritavate arv	Mõju	Tõendatuse aste	Olulisus
Diabeetilise jalahaavandi esinemine (nii esmane kui korduv jalahaavand) (follow-up: vahemik 6 kuud to 2 aastat)
5^1,^a	juhuslikustatud uuringud	väike	suur^b	väike	suur^c	puudub	71/380 (18.7%)	103/386 (26.7%)	suhteline risk (RR) 0.66 (0.37 to 1.19)	91 vähem / 1,000 ( 168 vähem to 51 rohkem)	⨁⨁◯◯ Madal^b,^c	KRIITILINE
Diabeetilise jalahaavandi esinemine madala kuni mõõduka haavandi riskiga uuritavate seas (nii esmane kui korduv jalahaavand) (follow-up: vahemik 6 kuud to 2 aastat)
2^1,^d	juhuslikustatud uuringud	suur^e	väike	väike	suur^f	puudub	0/90 (0.0%)	13/89 (14.6%)	suhteline risk (RR) 0.07 (0.01 to 0.52)	136 vähem / 1,000 ( 145 vähem to 70 vähem)	⨁⨁◯◯ Madal^e,^f	KRIITILINE
Diabeetilise jalahaavandi esinemine mõõduka kuni kõrge haavandi riskiga uuritavate seas (nii esmane kui korduv jalahaavand) (follow-up: 2 aastat)
1²	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	väike	puudub	16/142 (11.3%)	33/142 (23.2%)	suhteline risk (RR) 0.48 (0.28 to 0.84)	121 vähem / 1,000 ( 167 vähem to 37 vähem)	⨁⨁⨁⨁ Kõrge	KRIITILINE
Diabeetilise jalahaavandi esinemine kõrge haavandi riskiga uuritavate seas (nii esmane kui korduv jalahaavand) (follow-up: vahemik 6 kuud to 1 aastat)
2^1,^g	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	suur^c	puudub	55/148 (37.2%)	57/155 (36.8%)	suhteline risk (RR) 1.00 (0.75 to 1.34)	0 vähem / 1,000 ( 92 vähem to 125 rohkem)	⨁⨁⨁◯ Mõõdukas^c	KRIITILINE
Haavandi raskusaste (follow-up: 2 aastat)
1²	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	suur^f	puudub	Liu et al 2019 RCTs hinnati diabeetilise jalahaavandi raskusastet Wagneri klassifikatsiooni alusel. Sekkumis-ja võrdlusgrupis oli n=142, sekkumisgrupis esines haavand 16 ning kontrollgrupis 33 inimesel. Uuringust selgus, et sekkumisgrupi uuritavate seas esinenud jalahaavandid oli kergemad: sekkumisgrupis kerge astmega haavand 56,2% uuritavatel, 25% keskmise raskusega haavand ning 18,8% uuritavatel tõsise raskusega haavand; kontrollgrupis olid tulemused vastavalt 18,2%, 45,5% ning 36,3%. Kokkuvõttes oli seos sekkumise ja haavandi raskusastme vahel statistiliselt oluline (χ2=7,356; p<0,05).	⨁⨁⨁◯ Mõõdukas^f	OLULINE
Amputatsioonide esinemine (follow-up: 2 aastat)
1²	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	väga suur^h	puudub	Liu et al 2019 RCTs hinnati sekkumis- ja võrdlusgrupis (mõlemas grupis n=142) amputatsioonide esinemist 2 aasta möödumisel. Haavandiga uuritavatest oli sekkumisgrupis 16 ning võrdlusgrupis 33 inimest. Uuringust selgus, et sekkumisgrupis amputatsioone ei esinenud ja kontrollgrupis oli amputatsioone 3% uuritavatel (n=4), χ2=0,804, kuid seos sekkumise ja amputatsiooni esinemise vahel ei olnud statistiliselt oluline (p>0,05).	⨁⨁◯◯ Madal^h	KRIITILINE
Amputatsioonide esinemine (follow-up: 2 aastat)
1³	juhuslikustatud uuringud	suur	väike	väike	väga suur^h	puudub	Liang et al 2012 RCTs hinnati sekkumisgrupi (n=30) ja kontrolligrupi (n=29) uuritavate seas amputatsioonide esinemist ning uuringust selgus, et kahe grupi vahel ei olnud statistiliselt olulist erinevust: kontrollgrupis esines 2 amputatsiooni (7%) ning sekkumisgrupis amputatsioone ei esinenud (0%); p=0,4569.	⨁◯◯◯ Väga madal^h	KRIITILINE
Amputatsioonide esinemine (follow-up: 1 aastat)
1⁴	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	väga suur^h	puudub	Lincoln et al 2008 RCTs hinnati amputatsioonide esinemist sekkumisgrupi (n=87) ja kontrolligrupi vahel (n=85). Uuringust selgus, et sekkumisgrupis oli amputatsioone 10,3% (n=9, 1 suur ja 8 väikest amputatsiooni) ning kontrollgrupis 10,6% (n=9, 1 suur ja 8 väikest amputatsiooni); amputatsioonide esinemise suhteline risk oli 1,003; 95% CI 0,905 kuni 1,11. Kokkuvõttes ei erinenud grupid seega statistiliselt olulisel määral.	⨁⨁◯◯ Madal^h	KRIITILINE
Amputatsioonide esinemine (follow-up: 6 kuud)
1⁵	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	väga suurⁱ	puudub	Monami et al 2015 RCTs hinnati 6 kuu möödumisel sekkumis- ja kontrollgrupi uuritavate seas alajäseme amputatsioonide esinemist (mõlemas grupis n=60), kuid jälgimisperioodi jooksul kummaski grupis amputatsioone ei esinenud.	⨁⨁◯◯ Madalⁱ	KRIITILINE
Teadmised jalahoolduse kohta (follow-up: 2 aastat)
1²	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	väike	puudub	Liu et al 2019 RCTs hinnati sekkumis- ja kontrollgrupi uuritavate (n=142 mõlemas grupis) hulgas jalahoolduse teadmisi. Sekkumisgrupis rakendati individualiseeritud väljaõpet seoses diabeedi ja diabeetilise jalahaavandiga, juhendati jalahoolduse ja kalluse käsitluse osas. Kokkuvõttes selgus uuringust, et sekkumisgrupi uuritavate hulgas oli 2 aasta möödudes jalahoolduse teadmised statistiliselt olulisel määral paremad: uuringu alguses tulemused vastavalt 46,8 ± 13,7 vs. 47,6 ± 14,2 p>0,052 (gruppide vahel ei ole statistiliselt olulist erinevust); jälgimisperioodi lõpus vastavalt 78,3 ± 10,1 vs. 55,4 ± 11,6; p<0,05 (tulemus on statistiliselt oluline).	⨁⨁⨁⨁ Kõrge	KRIITILINE
Teadmised jalahoolduse kohta (follow-up: 2 aastat)
1³	juhuslikustatud uuringud	suur^e	väike	väike	suur^f	puudub	Liang et al 2012 RCTs hinnati uuritavate jalahoolduse teadmisi vastava küsimustiku abil (maksimum skoor 100 punkti; kõrgem tulemus näitab paremaid teadmisi). Kokkuvõttes olid (n=30) 1 aasta möödudes (88.31 ± 8.15 vs. 70.27 ± 7.92; p<0.05) ja 2 aasta möödudes (89.56 ± 7.00 vs. 67.87 ± 5.26; p<0.01) sekkumisgrupis tulemused jalahoolduse teadmiste osas olulisel määral paremad kui kontrollgrupis (n=29).	⨁⨁◯◯ Madal^e,^f	KRIITILINE
Teadmised jalahoolduse kohta (follow-up: 5 kuud)
3^6,^j	juhuslikustatud uuringud	väike	väga suur^k	väike	väike	puudub	Yıldırım Ayaz et al 2022 süstemaatilisse ülevaatesse kaasati 3 RCT-d. Uuringutes läbi viidud sekkumised olid väga erinevad, kontrollgrupi uuritavatele pakuti rutiinset jalahoolduse õpetust (mõlemas grupis n=155). Metaanalüüsi tulemustest selgus, et sekkumisgrupi uuritavate hulgas olid teadmised jalahoolduse kohta statistiliselt olulisel määral paremad: SMD (standardized mean difference) 1,656; 95% CI 1,014 kuni 2,299; P<0,001); I2= 83%. ^l	⨁⨁◯◯ Madal^k	KRIITILINE
Jalahooldusest kinnipidamine (follow-up: 2 aastat)
1³	juhuslikustatud uuringud	suur^e	väike	väike	suur^f	puudub	Liang et al 2012 RCTs hinnati vastava küsimustiku alusel jalahoolduse järgimist (maksimum skoor 100 punkti, kõrgem skoor viitab paremale tulemusele) ning uuringust selgus, et 1 aasta ja 2 aasta möödudes oli kontrollgrupi (n=29) ja sekkumisgrupi (n=30) vahel statistiliselt olulised erinevused ning sekkumisgrupi uuritavate hulgas oli jalahooldusest kinnipidamine parem: 1 aasta möödudes sekkumisgrupis 86.35 ± 5.17, võrdlusgrupis 75.86 ± 6.19; p<0.05; 2 aasta möödudes sekkumisgrupis 87.24 ± 6.20, võrdlusgrupis 71.43 ± 5.17; p<0.01	⨁⨁◯◯ Madal^e,^f	KRIITILINE
Jalahooldusest kinnipidamine (follow-up: 1 aastat)
1⁴	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	suur^f	puudub	Lincoln et al 2008 RCTs hinnati vastava punktisüsteemi abil (Nottingham Assessment of Functional Footcare checklist; maksimum skoor 78 punkti; kõrgem skoor viitab paremale tulemusele) 1 aasta möödudes uuritavate jalahooldusest kinnipidamist ning kokkuvõttes selgus uuringust, et sekkumisgrupi (n=87) ning kontrollgrupi (n=85) uuritavate vahel esines statistiliselt oluline erinevus ning sekkumisgrupis oli jalahoolduse soovituste järgimine oluliselt parem: 42,0 vs. 38,7; p=0,03.	⨁⨁⨁◯ Mõõdukas^f	KRIITILINE
Diabeediga seotud elukvaliteet (follow-up: 2 aastat)
1²	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	väike	puudub	Liu et al 2019 RCTs hinnati 2 aasta möödudes sekkumis- ja kontrollgrupi uuritavate hulgas (mõlemas grupis n=142) diabeediga seotud elukvaliteeti (DQoL; küsimustik 46 osaline, iga küsimuse eest võimalik saada 1-5 punkti; madalam skoor viitab paremale elukvaliteedile). Kokkuvõttes selgus uuringust, et sekkumisgruppi kuuluvatel uuritavatel oli 2 aasta möödudes elukvaliteet statistiliselt olulisel määral parem: tulemused vastavalt enne uuringut 97,2 ± 18,4 vs. 98,6 ± 19,3 (p>0,05); tulemused 2 aasta möödudes vastavalt 83,1 ± 17,9 vs. 93,2 ± 18,5 (p<0,05).	⨁⨁⨁⨁ Kõrge	KRIITILINE
Diabeediga seotud elukvaliteet (follow-up: 1 aastat)
1⁴	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	väga suur^h	puudub	Lincoln et al 2008 RCTs hinnati 1 aasta möödudes elukvaliteeti sekkumisgrupi (n=87) ja kontrolligrupi vahel (n=85) vastava küsimustikuga (Diabetic Foot Ulcer Scale; maksimum tulemus 100 punkti; kõrgem skoor viitab paremale elukvaliteedile). Uuringust selgus, et kahe grupi uuritavate vahel ei olnud elukvaliteedis statistiliselt olulist erinevust: sekkumisgrupis 67,2 vs. kontrollgrupis 59,3; p=0,87.	⨁⨁◯◯ Madal^h	KRIITILINE

Tõendatuse astme hinnang

Uuritavate arv

Mõju

Tõendatuse aste

Olulisus

Uuringute arv

Uuringukavand

Nihke tõenäosus

Tõenduse ebakõla

Tõenduse kaudsus

Tõenduse ebatäpsus

Muud kaalutlused

kindla struktuuriga väljaõpet

mitte,

Suhteline
(95% CI)

Absoluutne
(95% CI)

Diabeetilise jalahaavandi esinemine (nii esmane kui korduv jalahaavand) (follow-up: vahemik 6 kuud to 2 aastat)

5^1,^a

juhuslikustatud uuringud

väike

suur^b

väike

suur^c

puudub

71/380 (18.7%)

103/386 (26.7%)

suhteline risk (RR) 0.66
(0.37 to 1.19)

91 vähem / 1,000
( 168 vähem to 51 rohkem)

⨁⨁◯◯
Madal^b,^c

KRIITILINE

Diabeetilise jalahaavandi esinemine madala kuni mõõduka haavandi riskiga uuritavate seas (nii esmane kui korduv jalahaavand) (follow-up: vahemik 6 kuud to 2 aastat)

2^1,^d

juhuslikustatud uuringud

suur^e

väike

suur^f

puudub

0/90 (0.0%)

13/89 (14.6%)

suhteline risk (RR) 0.07
(0.01 to 0.52)

136 vähem / 1,000
( 145 vähem to 70 vähem)

⨁⨁◯◯
Madal^e,^f

KRIITILINE

Diabeetilise jalahaavandi esinemine mõõduka kuni kõrge haavandi riskiga uuritavate seas (nii esmane kui korduv jalahaavand) (follow-up: 2 aastat)

1²

juhuslikustatud uuringud

väike

puudub

16/142 (11.3%)

33/142 (23.2%)

suhteline risk (RR) 0.48
(0.28 to 0.84)

121 vähem / 1,000
( 167 vähem to 37 vähem)

⨁⨁⨁⨁
Kõrge

KRIITILINE

Diabeetilise jalahaavandi esinemine kõrge haavandi riskiga uuritavate seas (nii esmane kui korduv jalahaavand) (follow-up: vahemik 6 kuud to 1 aastat)

2^1,^g

juhuslikustatud uuringud

väike

suur^c

puudub

55/148 (37.2%)

57/155 (36.8%)

suhteline risk (RR) 1.00
(0.75 to 1.34)

0 vähem / 1,000
( 92 vähem to 125 rohkem)

⨁⨁⨁◯
Mõõdukas^c

KRIITILINE

Haavandi raskusaste (follow-up: 2 aastat)

1²

juhuslikustatud uuringud

väike

suur^f

puudub

Liu et al 2019 RCTs hinnati diabeetilise jalahaavandi raskusastet Wagneri klassifikatsiooni alusel. Sekkumis-ja võrdlusgrupis oli n=142, sekkumisgrupis esines haavand 16 ning kontrollgrupis 33 inimesel. Uuringust selgus, et sekkumisgrupi uuritavate seas esinenud jalahaavandid oli kergemad: sekkumisgrupis kerge astmega haavand 56,2% uuritavatel, 25% keskmise raskusega haavand ning 18,8% uuritavatel tõsise raskusega haavand; kontrollgrupis olid tulemused vastavalt 18,2%, 45,5% ning 36,3%.

Kokkuvõttes oli seos sekkumise ja haavandi raskusastme vahel statistiliselt oluline (χ2=7,356; p<0,05).

⨁⨁⨁◯
Mõõdukas^f

OLULINE

Amputatsioonide esinemine (follow-up: 2 aastat)

1²

juhuslikustatud uuringud

väike

väga suur^h

puudub

Liu et al 2019 RCTs hinnati sekkumis- ja võrdlusgrupis (mõlemas grupis n=142) amputatsioonide esinemist 2 aasta möödumisel. Haavandiga uuritavatest oli sekkumisgrupis 16 ning võrdlusgrupis 33 inimest. Uuringust selgus, et sekkumisgrupis amputatsioone ei esinenud ja kontrollgrupis oli amputatsioone 3% uuritavatel (n=4), χ2=0,804, kuid seos sekkumise ja amputatsiooni esinemise vahel ei olnud statistiliselt oluline (p>0,05).

⨁⨁◯◯
Madal^h

KRIITILINE

Amputatsioonide esinemine (follow-up: 2 aastat)

1³

juhuslikustatud uuringud

suur

väike

väga suur^h

puudub

Liang et al 2012 RCTs hinnati sekkumisgrupi (n=30) ja kontrolligrupi (n=29) uuritavate seas amputatsioonide esinemist ning uuringust selgus, et kahe grupi vahel ei olnud statistiliselt olulist erinevust: kontrollgrupis esines 2 amputatsiooni (7%) ning sekkumisgrupis amputatsioone ei esinenud (0%); p=0,4569.

⨁◯◯◯
Väga madal^h

KRIITILINE

Amputatsioonide esinemine (follow-up: 1 aastat)

1⁴

juhuslikustatud uuringud

väike

väga suur^h

puudub

Lincoln et al 2008 RCTs hinnati amputatsioonide esinemist sekkumisgrupi (n=87) ja kontrolligrupi vahel (n=85).

Uuringust selgus, et sekkumisgrupis oli amputatsioone 10,3% (n=9, 1 suur ja 8 väikest amputatsiooni) ning kontrollgrupis 10,6% (n=9, 1 suur ja 8 väikest amputatsiooni); amputatsioonide esinemise suhteline risk oli 1,003; 95% CI 0,905 kuni 1,11. Kokkuvõttes ei erinenud grupid seega statistiliselt olulisel määral.

⨁⨁◯◯
Madal^h

KRIITILINE

Amputatsioonide esinemine (follow-up: 6 kuud)

1⁵

juhuslikustatud uuringud

väike

väga suurⁱ

puudub

Monami et al 2015 RCTs hinnati 6 kuu möödumisel sekkumis- ja kontrollgrupi uuritavate seas alajäseme amputatsioonide esinemist (mõlemas grupis n=60), kuid jälgimisperioodi jooksul kummaski grupis amputatsioone ei esinenud.

⨁⨁◯◯
Madalⁱ

KRIITILINE

Teadmised jalahoolduse kohta (follow-up: 2 aastat)

1²

juhuslikustatud uuringud

väike

puudub

Liu et al 2019 RCTs hinnati sekkumis- ja kontrollgrupi uuritavate (n=142 mõlemas grupis) hulgas jalahoolduse teadmisi. Sekkumisgrupis rakendati individualiseeritud väljaõpet seoses diabeedi ja diabeetilise jalahaavandiga, juhendati jalahoolduse ja kalluse käsitluse osas. Kokkuvõttes selgus uuringust, et sekkumisgrupi uuritavate hulgas oli 2 aasta möödudes jalahoolduse teadmised statistiliselt olulisel määral paremad: uuringu alguses tulemused vastavalt 46,8 ± 13,7 vs. 47,6 ± 14,2 p>0,052 (gruppide vahel ei ole statistiliselt olulist erinevust); jälgimisperioodi lõpus vastavalt 78,3 ± 10,1 vs. 55,4 ± 11,6; p<0,05 (tulemus on statistiliselt oluline).

⨁⨁⨁⨁
Kõrge

KRIITILINE

Teadmised jalahoolduse kohta (follow-up: 2 aastat)

1³

juhuslikustatud uuringud

suur^e

väike

suur^f

puudub

Liang et al 2012 RCTs hinnati uuritavate jalahoolduse teadmisi vastava küsimustiku abil (maksimum skoor 100 punkti; kõrgem tulemus näitab paremaid teadmisi). Kokkuvõttes olid (n=30) 1 aasta möödudes (88.31 ± 8.15 vs. 70.27 ± 7.92; p<0.05) ja 2 aasta möödudes (89.56 ± 7.00 vs. 67.87 ± 5.26; p<0.01) sekkumisgrupis tulemused jalahoolduse teadmiste osas olulisel määral paremad kui kontrollgrupis (n=29).

⨁⨁◯◯
Madal^e,^f

KRIITILINE

Teadmised jalahoolduse kohta (follow-up: 5 kuud)

3^6,^j

juhuslikustatud uuringud

väike

väga suur^k

väike

puudub

Yıldırım Ayaz et al 2022 süstemaatilisse ülevaatesse kaasati 3 RCT-d. Uuringutes läbi viidud sekkumised olid väga erinevad, kontrollgrupi uuritavatele pakuti rutiinset jalahoolduse õpetust (mõlemas grupis n=155). Metaanalüüsi tulemustest selgus, et sekkumisgrupi uuritavate hulgas olid teadmised jalahoolduse kohta statistiliselt olulisel määral paremad: SMD (standardized mean difference) 1,656; 95% CI 1,014 kuni 2,299; P<0,001); I2= 83%.

⨁⨁◯◯
Madal^k

KRIITILINE

Jalahooldusest kinnipidamine (follow-up: 2 aastat)

1³

juhuslikustatud uuringud

suur^e

väike

suur^f

puudub

Liang et al 2012 RCTs hinnati vastava küsimustiku alusel jalahoolduse järgimist (maksimum skoor 100 punkti, kõrgem skoor viitab paremale tulemusele) ning uuringust selgus, et 1 aasta ja 2 aasta möödudes oli kontrollgrupi (n=29) ja sekkumisgrupi (n=30) vahel statistiliselt olulised erinevused ning sekkumisgrupi uuritavate hulgas oli jalahooldusest kinnipidamine parem: 1 aasta möödudes sekkumisgrupis 86.35 ± 5.17, võrdlusgrupis 75.86 ± 6.19; p<0.05; 2 aasta möödudes sekkumisgrupis 87.24 ± 6.20, võrdlusgrupis 71.43 ± 5.17; p<0.01

⨁⨁◯◯
Madal^e,^f

KRIITILINE

Jalahooldusest kinnipidamine (follow-up: 1 aastat)

1⁴

juhuslikustatud uuringud

väike

suur^f

puudub

Lincoln et al 2008 RCTs hinnati vastava punktisüsteemi abil (Nottingham Assessment of Functional Footcare checklist; maksimum skoor 78 punkti; kõrgem skoor viitab paremale tulemusele) 1 aasta möödudes uuritavate jalahooldusest kinnipidamist ning kokkuvõttes selgus uuringust, et sekkumisgrupi (n=87) ning kontrollgrupi (n=85) uuritavate vahel esines statistiliselt oluline erinevus ning sekkumisgrupis oli jalahoolduse soovituste järgimine oluliselt parem: 42,0 vs. 38,7; p=0,03.

⨁⨁⨁◯
Mõõdukas^f

KRIITILINE

Diabeediga seotud elukvaliteet (follow-up: 2 aastat)

1²

juhuslikustatud uuringud

väike

puudub

Liu et al 2019 RCTs hinnati 2 aasta möödudes sekkumis- ja kontrollgrupi uuritavate hulgas (mõlemas grupis n=142) diabeediga seotud elukvaliteeti (DQoL; küsimustik 46 osaline, iga küsimuse eest võimalik saada 1-5 punkti; madalam skoor viitab paremale elukvaliteedile). Kokkuvõttes selgus uuringust, et sekkumisgruppi kuuluvatel uuritavatel oli 2 aasta möödudes elukvaliteet statistiliselt olulisel määral parem: tulemused vastavalt enne uuringut 97,2 ± 18,4 vs. 98,6 ± 19,3 (p>0,05); tulemused 2 aasta möödudes vastavalt 83,1 ± 17,9 vs. 93,2 ± 18,5 (p<0,05).

⨁⨁⨁⨁
Kõrge

KRIITILINE

Diabeediga seotud elukvaliteet (follow-up: 1 aastat)

1⁴

juhuslikustatud uuringud

väike

väga suur^h

puudub

Lincoln et al 2008 RCTs hinnati 1 aasta möödudes elukvaliteeti sekkumisgrupi (n=87) ja kontrolligrupi vahel (n=85) vastava küsimustikuga (Diabetic Foot Ulcer Scale; maksimum tulemus 100 punkti; kõrgem skoor viitab paremale elukvaliteedile). Uuringust selgus, et kahe grupi uuritavate vahel ei olnud elukvaliteedis statistiliselt olulist erinevust: sekkumisgrupis 67,2 vs. kontrollgrupis 59,3; p=0,87.

⨁⨁◯◯
Madal^h

KRIITILINE

a. Jalahaavandi esinemist tulemusnäitajana on hinnatud 5 RCTs: Lincoln et al 2008, Gershater et al 2011, Liang et al 2012, Monami et al 2015, Liu et al 2019.

b. Statistiline heterogeensus on suur (I2=68%).

c. Tõenduse ebatäpsus on suur, sest 95% usaldusvahemik on lai ning tulemus ei ole statistiliselt oluline.

d. Antud tulemusnäitaja andmed on koostatud kahe randomiseeritud kontrollitud uuringu alusel: Liang et al 2012 ja Monami et al 2015.

e. Liang et al 2012 uuringu puhul on nihke risk kokkuvõttes kõrge.

f. Ebatäpsus on suur väikse valimi tõttu.

g. Antud tulemusnäitajat hinnati kahes RCTs: Lincoln et al 2008 ja Gershater et al 2011.

h. Uuringus on väike valim ning tulemus ei ole statistiliselt oluline.

i. Tõenduse ebatäpsus on väga suur, sest valim on väike ning kummaski grupis ei esinenud amputatsioone.

j. Yıldırım Ayaz et al 2022 süstemaatilisse ülevaatesse kaasati 3 Türgis läbi viidud RCTd (Biçer et al 2016, Çiçek et al 2021, Dincer et al 2021).

k. Tõenduse ebakõla on väga suur, sest uuringutes läbi viidud sekkumised on väga erinevad ning seetõttu on ka heterogeensus kõrge.

l. Dincer et al 2021 uuringu (n=130) eesmärgiks oli arendada animatsioonide poolt toetatud mobiilne rakendus (Mobile Diabetic Foot Care Education) ja tõsta antud rakenduse abil uuritavate teadmisi jalahoolduse kohta. Çiçek et al 2021 uuringus (n=90) viidi läbi näost näkku väljaõpet, mis kestis 2 tundi; uuringus hinnati sekkumise mõju jalahoolduse teadmistele vastava skaala abil (DFKS ehk Diabetes Foot Knowledge Scala). Biçer et al 2016 uuringus (n=90) hinnati jalahoolduse väljaõppe mõju uuritavate teadmistele vastava skaala abil (DFKS ehk Diabetes Foot Knowledge Scala).

1.van Netten JJ, Raspovic,A,Lavery,LA,et,al. Prevention of Foot Ulcers in Persons with Diabetes at Risk of Ulceration: a Systematic Review and Meta-analysis.Diabetes Metab Res Rev; 2023.

2.Liu J, Chen,T,Wang,S,et,al. The effect of transitional care on the prevention of diabetic foot ulcers in patients at high risk for diabetic foot.Int J Diabetes Dev Ctries; 2019.

3.Liang R, Dai,X,Zuojie,L,et,al. Two‐year foot care program for minority patients with type 2 diabetes mellitus of Zhuan tribe in Gunaxi, China.Can J Diabetes; 2012.

4.Lincoln NB, Radford,KA,Game,FL,et,al. Education for secondary prevention of foot ulcers in people with diabetes: a randomised controlled trial.Diabetologia; 2008.

5.Monami M, Zannoni,S,Gaias,M,et,al. Effects of a short educational program for the prevention of foot ulcers in high‐risk patients: a randomized controlled trial.Int J Endocrinol; 2015.

6.Yıldırım Ayaz, E, Dincer, B, Oğuz, A. The Effect of Foot Care Education for Patients with Diabetes on Knowledge, Self-Efficacy and Behavior: Systematic Review and Meta-Analysis.Int J Low Extrem Wounds; 2022.

Selgitused

Viited