Määramine

Probleem

Kas probleem on prioriteetne?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Töörühm soovib selgitada, kas kõiki südamehaigeid on taastusravi raames vajalik nõustada ja õpetada igapäevaelutoimingute (ingl activity of daily living, ADL) sooritamise parandamiseks? Kas kõik südamehaiged vajavad tegevusteraapiat sarnases mahus või mitte? Kas on patsiendigruppe, kes saavad sellest rohkem kasu või, kellele on see kindlasti vajalik? Kuidas tegevusteraapiat efektiivselt kasutada?

Tegevusteraapia pakub sekkumisi ja võimalusi, mis aitavad kaasa inimese tööga, tervisega või üldise heaoluga seotud elukorralduslike tingimuste parandamisel. Tegevusterapeudid aitavad inimesel õppida käitumist ja muuta harjumusi, mis aitavad kaasa haigusega toimetulekul (American Occupational Therapy Association [AOTA], 2020).

Taastusravi aktiivses etapis tehakse tegevusteraapiat individuaalselt ning see on suunatud igapäevaoskute uuesti õppimisele, abivahendite vajaduse hindamisele ja nende kasutamise õpetamisele ning tavaellu tagaspöördumise toetamisele. Lisasekkumisteks on kognitiivne stimulatsioon, multisensoorne stimulatsioon, liigutuste ja asendi muutmise tehnikad, mida õpetatakse nii patsiendile kui tema lähedastele. Samuti hinnatakse patsiendi koduseid tingimusi ning vajadusel tehakse muudatusi, et patsiendil oleks võmalik kodus iseseisvalt toime tulla.

Info kaasatud rahvusvahelistest ravijuhenditest

Guidelines for Cardiac Rehabilitation and Secondary Prevention Programs.

Otsest soovitust tegevusteraapia kohta ei ole. Ravijuhendis on mitmes kohas nimetatud tegevusterapeute südamehaigete taastusravi meeskonna liikmena. Toodud välja, et mõned patsiendid võivad vajada füsioteraapiat või tegevusteraapiat või mõlemat, et hinnata nende kodust ohutust, sh nende võimet kõndida treppidest ja enda eest ohutult hoolt kanda.

National Heart Foundation of Australia and Cardiac Society of Australia and New Zealand: Guidelines for the Prevention, Detection, and Management of Heart Failure in Australia 2018.

Multidistisplinaarset südamepuudulikkuse programmi (koos või ilma telefoni teel toetusega/telemonitooringuga) peaks läbi viima spetsialiseeritud multidistsiplinaarne südamepuudulikkuse meeskond, kuhu kuuluvad kardioloog või südampuudulikkusele spetsialiseerunud arst, südamepuudulikkusele spetsialiseerunud eriõde, õde, proviisor, tegevusterapeut, füsioterapeut, dieedispetsialist, psühholoog ja vajadusel palliatiivse ravi arst.

Soovitud mõju

Kui suur on eeldatav soovitud mõju?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Tühine

Väike

Mõõdukas

Suur

Varieerub

Ei oska öelda

Hegewald jt (2019) uurisid Cochrane´i süstemaatilises ülevaates erinevate sekkumiste efekti tööle naasmisele südamepuudulikkusega patsientidel. Psühholoogilistel sekkumistel ei olnud olulist mõju patsientide tööle naasmisele kuue kuu jooksul (RR 1,08, 95% CI 0,84; 1,40 väga madal tõendatuse aste) ega ka pikema aja jooksul (6 kuud kuni 1 aasta) (RR 1,24 (95% CI 0,95 1,63; väga madal tõendatuse aste) või üle 1 aasta kuni alla 5 aasta jooksul (RR 1,09; 95% CI 0,88; 1,3; madal tõendatuse aste). Kaasatud uuringud olid mõõduka kuni kõrge heterogeensusega. 6 kuud kuni 1 aasta kestnud psühholoogiliste sekkumiste efekt tööle naasmisele tundub aja jooksul vähenevat (Hegewald et al., 2019).

Keskmine erinevus tööle naasmise aja osas oli psühholoogiliste sekkumiste ja kontrollgrupi võrdlemisel −9,70 päeva (95% CI −35,09; 15,69; väga madal tõendatuse aste); tööga seotud nõustamise ja kontrollgupi võrdlemisel -7,52 päeva (95% CI −20,07; 5,03; madal tõendatuse aste) (Hegewald et al., 2019).

Füüsilist seisundit mõjutavatel sekkumistel ei olnud efekti patsientide tööle naasmisele kuni 6 kuud või kuni kuni 1 aasta jooksul: vastavalt RR 1.17 (95% CI 0,97; 1.41; väga madal tõendatuse aste) ja RR 1,09 (95% CI 0,99; 1,20; madal tõendatuse aste). Ei leitud olulist erinevust tööle naasmise aja vahel füüsilist seisundit mõjutavat sekkumist saanud grupi ja kontrollgrupi vahel (MD −7,86 päeva, 95% CI −29,46; 13,74; madal tõendatuse aste) (Hegewald et al., 2019).

Kombineeritud sekkumised võivad suurendada kiiremat tööle naasmist (RR 1,56, 95% CI 1,23; 1,98; madal tõendatuse aste), kuid ei suurenda seda pikemaajaliselt (6 kuu kuni 1 aasta jooksul) RR 1,06, 95% CI 1,00; 1.13; madal tõendatuse aste). Kombineeritud sekkumiste kasutamisel oli erinevus tööle naasmise aja osas MD−40,77 päeva (95% CI −67,19; −14.35). (Hegewald et al., 2019)

Teises uuringus võrreldi tööle naasmise osakaalu 6 kuu jooksul pärast haiglast väljakirjutamist personaliseeritud juhukäsitlusega südamehaigete taastusravi programmi (sisaldas kohtumisi sotsiaaltöötaja ja töötervishoiuspetsialistiga, vaj psühhosotsiaalised sekkumised) võrreldi südamehaigete taastusraviga (kontrollgrupp). Leiti, et personaalne lähenemine suurendab tööle naasmist ja ka samale töökohale naasmist. Samas ei leitud olulist erinevust sekkumis- ja kontrollgrupi vahel rehospitaliseerimise osas. Tööle naasnud uuritavatest oli enam mehi ja abielus inimesi. Nad olid kauem töötanud enne haigestumist (infarkt) ning neil oli kerget või mõõdukat füüsilist pingutust nõudev töö. Seejuures vaid väike osa nendest töötas juhtivatel kohtadel. Töötavatel patsientidelel olid madalam tööle naasmisega ja igapäevase toimetulekuga seotud negatiivsete ootuste skoor. Samuti esines neil vähem depressiooni sümptomeid. (Zack et al., 2022)

Kolmandas uuringus võrreldi energia säästmise ja probleemide lahendamise sekkumist (Energy Conservation plus Problem-Solving Therapy) tervisealase õpetusega (kontrollgrupp). Leiti, et mõlemas grupis vähenes sekkumiste järgselt väsimus PROMIS Fatigue 8a skaala alusel, erinevusi gruppide vahel ei olnud. Sama tulemus leiti Fatigue Impact Scale tulemuste võrdlsemisel. Oluline erinevus leiti Activity Card Sort vähest füüsilist pingutust nõudvate vabaajategevuste võrdlemisel kahe grupi vahel, energia säästmise ja probleemide lahendamise sekkumist saanud uuritavad raporteerisid nende tegevuste olulisemal määral vähendamist. (Kim et al., 2019)

Uue otsinguga antud kliinilise küsimuse osas uut tõendust ei lisandunud.

Töörühm arutas, et tõendusmaterjali on väga vähe. Tegemist võib olla füsioterapeudi ja tegevusterapeudi töövaldkondade kattuvuse või erisustega teistes riikides ehk need võivad olla muud moodi jaotatud. Ka Eestis tegeleb füsioterapeut patsiendi toimetuleku parandamise toetamise ja nõustamisega. Tegevusterapeudi peamisteks ülesanneteks südamehaigete taastusravis on patsiendi nõustamine igapäevategevuste sooritamisel, energiasäästlike võtete kasutamise õpetamine, tööle naasmise toetamine (töövõtted, psühholoogilise valmisoleku toetamine). Töörühm soovitab teha veel otsinguid tegevusteraapia kasutamise võimaluste kohta tööellu naasmisel või konkreetsete sümptomite (nt õhupuudus) vähendamisel. Patsiendile võiks soovitada tegevusteraapiat igapäevaelutoimingutega toimetuleku parandamiseks ja ressursside säästmiseks.

Soovimatu mõju

Kui suur on eeldatav soovimatu mõju?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Suur

Mõõdukas

Väike

Tühine

Varieerub

Ei oska öelda

Kaasatud uuringutes ei olnud negatiivseid mõjusid uuritud.

Tõendatuse kindlus

Kui kindel võib kokkuvõttes olla sekkumise mõju tõendatuses?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väga madal

madal

Mõõdukas

väga

kaasatud uuringud puuduvad

Tõendatuse aste varieerus väga madalast mõõdukani. Seejuures tuleb silmas pidada, et kaasatud uuringud on kaudne tõendus, sest ei vasta otseselt uurimisküsimusele.

Väärtushinnangud

Kas see, kuivõrd inimesed (inimeste erinevad alarühmad) peamisi tulemusi väärtustavad, varieerub või kui ebakindlad me nende hinnangutes oleme?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

oluline ebakindlus või varieeruvus

võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus

oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub

oluline ebakindlus või varieeruvus puudub

Norberg jt (2008) tõdesid et südamepuudulikkusega patsiendid on igapäevategevustes (ingl activities of daily living, ADL) ja olulistes igapäevategevustes (ingl instrumental activities of daily living, IADL) kõrvalistest inimestest sõltuvad, olenedes nende võimest oma haigust ise juhtida. Autorid tõid esile tegevusteraapia olulisust igapäevategevustes ja olulistes igapäevategevustes osalemisel ning energiat-säästvate tehnikate rakendamisel. Tegevusteraapia aitab kaasa erinevate võtete ja tehnoloogia rakentamisele ja viib parema haiguse enesejuhtimiseni (Norberg et al., 2008).

Mõjude tasakaal

Kas sekkumise soovitud ja soovimatu mõju vahekord viitab sekkumise või võrdlus(tegevuse) ülekaalule?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

Ei oska öelda

Kaasatud uuringutes ei olnud negatiivseid mõjusid uuritud.

Vajaminevad ressursid

How large are the resource requirements (costs)?"

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

suur kulu

Mõõdukas kulu

mittearvestatav kulu ja sääst

Mõõdukas sääst

suur sääst

Varieerub

Ei oska öelda

Roger jt (2017) analüüsidi 30 päeva rehospitaliseerimise standardiseeritud riski kolmes diagnoosigrupis (südamepuudulikkus, kopsupõletik, müokardiinfarkt) Medicare teenuseid (fee-for-service) saanud, üle 65-aastastel, aktiivravihaiglast väljakirjutatud patsientidel. Arevstati erinevad kulusid, nt majutus (sh palat, õendusteenus, koristamine), apteegiteenused, meditsiinilised/kiruglised vahendid, kaasakantavate meditsiiniseadmete kasutamine, tegevusteraapia, kõneravi, inhalatsioonravi, laborianalüüsid, radioloogia, anesteesia, operatsioonisaalide töö, EMO teenused, ambulatoorsed teenused jne (kokku 19 kategooriat). Arvutati iga katergooria keskmised kulud iga haigussesiundi osas ning arvestati haigla staatust, asukohta, õpetamismahtusid, patsientide arvu jne. Regressioonanaüüsi tulemusel leiti, et tegevusteraapia oli ainus kategooria, mille kulud olid oluliselt negatiivselt seotud rehospitaliseerimise määraga südamepuudulikkkuse ja kopsupõletiku korral; südamepuudulikkus (r=-0,55, SE=0,177, p=0,0018, N=2761); kopsupõletik (r=-0,36, SE=0,132, p=0,0068, N=2818). Müokardiinfarkti korral leiti staistiliselt mitteoluline seos (r=-0,68, SE=0,295, p=0,217, N=1595). Südamepuudulikkusega patsientidest said tegevusteraapiat 26%, kopsupõletikuga patsientidest 29% ning müokardiinfarktiga patsientidest 21%. Autorid tõid välja, et tulemuse põhjal peaks suurendama tegevusteraapia teenuste osutamist, eriti arvestades, et see ei suurenda oluliselt tervishoiuteenuste kogukulu. (Rogers et al., 2017)

Eesti suuremates kliinikutes on olemas tegevusterapeudid, nad osutavad nii statsionaarset kui ambulatoorset teenust. Esmatasandil ei ole siiski praktiliselt võimalust patsienti tegevusterapeudile suunata.

Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus

Milline on ressursivajaduse (kulude) tõendatusse aste?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väga madal

madal

Mõõdukas

väga

kaasatud uuringud puuduvad

Eestis ei ole analüüsitud.

Kulutõhusus

Kas sekkumise kulutõhusus soosib sekkumist või võrdlust?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

kaasatud uuringud puuduvad

Eraldi kulutõhususe otsingut või analüüsi ei tehtud.

Võrdsed võimalused

Kuivõrd sekkumine mõjutab tervisevõimaluste võrdsust?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

vähendab võrdsust

tõenäoliselt vähendab võrdsust

tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust

tõenäoliselt suurendab võrdsust

suurendab võrdsust

Varieerub

Ei oska öelda

Eraldi otsingut ei tehtud.

Vastuvõetavus

Kas sekkumine on huvitatud osapooltele vastuvõetav?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Anderson jt (2023) uurisid süstemaatilises ülevaates olemaolevat kvalitatiivset tõendust tööle naasmise takistuste ja kaasaiatavate tegurite kohta kardiovaskulaarse haigusega patsientidel (Andersen et al., 2023).

Tööle naamisel takistavateks teguriteks on füüsilised piirangud (sh väsimus, nõrkus); psühholoogilised tegurid (motivatsiooni puudumine, mäluprobleemid, keskendumisraskused, kerge ärritumine) (Andersen et al., 2023).

Töö endaga seotud takistustena nimetati käelisi tööülesandeid, piiratud võimalusi töökeskkonna kohandamiseks, vähest toetus kolleegidelt ja tööandjatelt. Samuti toodi takistavate teguritena välja tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi poolse vähese toetuse (Andersen et al., 2023).

Tööle naasmist hõlbustavateks teguriteks oli võimaluse pöörduda tagasi tavaellu (sh tööle), heaolu parandamine, finantsprobleemide vähenemine, tööle naasmise toetamine (nt töötervishoiuga tegeleva personali poolt) (Andersen et al., 2023).

Teostatavus

Kas sekkumine on teostatav?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Hinnangute kokkuvõte

	Hinnang
Probleem	Ei	Pigem ei	Pigem jah	jah	Varieerub	Ei oska öelda
Soovitud mõju	Tühine	Väike	Mõõdukas	Suur	Varieerub	Ei oska öelda
Soovimatu mõju	Suur	Mõõdukas	Väike	Tühine	Varieerub	Ei oska öelda
Tõendatuse kindlus	Väga madal	madal	Mõõdukas	väga	kaasatud uuringud puuduvad
Väärtushinnangud	oluline ebakindlus või varieeruvus	võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus	oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub	oluline ebakindlus või varieeruvus puudub
Mõjude tasakaal	soosib võrdlust	pigem soosib võrdlust	ei soosi sekkumist ega võrdlust	pigem soosib sekkumist	soosib sekkumist	Varieerub	Ei oska öelda
Vajaminevad ressursid	suur kulu	Mõõdukas kulu	mittearvestatav kulu ja sääst	Mõõdukas sääst	suur sääst	Varieerub	Ei oska öelda
Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus	Väga madal	madal	Mõõdukas	väga	kaasatud uuringud puuduvad
Kulutõhusus	soosib võrdlust	pigem soosib võrdlust	ei soosi sekkumist ega võrdlust	pigem soosib sekkumist	soosib sekkumist	Varieerub	kaasatud uuringud puuduvad
Võrdsed võimalused	vähendab võrdsust	tõenäoliselt vähendab võrdsust	tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust	tõenäoliselt suurendab võrdsust	suurendab võrdsust	Varieerub	Ei oska öelda
Vastuvõetavus	Ei	Pigem ei	Pigem jah	jah	Varieerub	Ei oska öelda
Teostatavus	Ei	Pigem ei	Pigem jah	jah	Varieerub	Ei oska öelda

Kokkuvõte

Soovitus

17. Südamehaigusega patsiendi puhul, kes vajab nõustamist igapäevategevuste sooritamise, kodu kohandamise, energia säästmise ja/või abivahendite asjus, kaaluge suunamist tegevusterapeudi vastuvõtule. - nõrk soovitus, väga madal tõendatuse aste

Kaalutlused alamrühmade osas

Rakenduskaalutlused

Jälgimine ja hindamine

Edasiste/täpsustavate uuringute vajadus

Kasutatud kirjandus

1. Activities of daily living for old persons in primary health care with chronic heart failure.. Scandinavian Journal of Caring Sciences; 2008

2. Interventions to support return to work for people with coronary heart disease.. Cochrane Database of Systematic Reviews ; 2019

3. The Effectiveness of Casemanagement Rehabilitation Intervention in Facilitating Return to Work and Maintenance of Employment After Myocardial Infarction: Results of a Randomized Controlled Trial.. Clinical Rehabilitation; 2022

4. Rehabilitation Intervention for Individuals With Heart Failure and Fatigue to Reduce Fatigue Impact: A Feasibility Study.. Annals of Rehabilitation Medicine; 2019

5. Higher Hospital Spending on Occupational Therapy Is Associated With Lower Readmission Rates.. Medical Care Research and Review; 2017

6. Barriers and facilitators to return to work following cardiovascular disease: a systematic review and meta-synthesis of qualitative research.. BMJ Open; 2023

Küsimus

Sihtrühm:	igapäevatoimingute sooritamise parandamiseks
Sekkumine:	sotsiaalvõrgustiku põhine lähenemine
Võrdlus:	standardravi/kohapõhine testimine/võrdlusgrupp puudub
Peamised tulemusnäitajad:	Tööle naasmine (alla 6 kuu); psühholoogilised sekkumised (k.a tervisealane õpetamine) vs. tavaline ravi, p=0,01 Tööle naasmine (6 kuud kuni 1 aasta); psühholoogilised sekkumised (k.a tervisealane õpetamine) vs. tavaline ravi, p=0,12 Tööle naasmine (üle 1 kuni alla 5 aastat); psühholoogilised sekkumised (k.a tervisealane õpetamine) vs. tavaline ravi, p=0,43 Keskmine tööle naasmise aeg; tööga seotud nõustamine vs. tavaline ravi Tööle naasmine (alla 6 kuu); füüsilist seisundit mõjutavad sekkumised vs. tavaline ravi; p=0,09 Tööle naasmine (6 kuud kuni 1 aasta) füüsilist seisundit mõjutavad sekkumised vs. tavaline ravi; p=0,07 Tööle naasmine (üle 1 aasta kuni 5 aastat); füüsilist seisundit mõjutavad sekkumised vs. tavaline ravi; p=0,76 Keskmine tööle naasmise aeg; füüsilist seisundit mõjutavad sekkumised vs. tavaline ravi Tööle naasmine (alla 6 kuud); kombineeritud sekkumised (psühholoogilised, tööga seotud nõustamine, füüsilised harjutused) vs tavapärane ravi; p=0 Tööle naasmine (6 kuud kuni 1 aasta); kombineeritud sekkumised (psühholoogilised, tööga seotud nõustamine, füüsilised harjutused) vs tavapärane ravi; p=0,04 Tööle naasmine (üle 1 aasta kuni alla 5 aastat); kombineeritud sekkumised (psühholoogilised, tööga seotud nõustamine, füüsilised harjutused) vs tavapärane ravi; p=0,14 Keskmine tööle naasmise aeg, psühholoogilised sekkumised (k.a tervisealane õpetamine) vs. tavaline ravi Infarkti kordumine; füüsilist seisundit mõjutavad sekkumised vs. tavaline ravi Suremus (kardiaalsed põhjused), füüsilist seisundit mõjutavad sekkumised vs. tavapärane ravi Tööle naasmine 6 kuu jooksul pärast haiglast väljakirjutamist; personaliseeritud juhukäsitlusega südamehaigete taastusravi programm (sisaldas kohtumisi sotsiaaltöötaja ja töötervishoiuspetsialistiga, vaj psühhosotsiaalised sekkumised) vs. südamehaigete taastusravi Töötamine 1 aasta möödudes (jälgimisperiood); personaliseeritud juhukäsitlusega südamehaigete taastusravi programm (sisaldas kohtumisi sotsiaaltöötaja ja töötervishoiuspetsialistiga, vaj psühhosotsiaalised sekkumised) vs. südamehaigete taastusravi Töötamine 2 aasta möödudes (jälgimisperiood); personaliseeritud juhukäsitlusega südamehaigete taastusravi programm (sisaldas kohtumisi sotsiaaltöötaja ja töötervishoiuspetsialistiga, vaj psühhosotsiaalised sekkumised) vs. südamehaigete taastusravi PROMIS väsimuse skaala muutus; energia säästmise ja probleemide lahendamise sekkumine (Energy Conservation plus Problem-Solving Therapy) vs. tervisealane õpetus (Health Education) Fatigue Impact Scale (üldskoor); energia säästmise ja probleemide lahendamise sekkumine (Energy Conservation plus Problem-Solving Therapy) vs. tervisealane õpetus (Health Education) Activity Card Sort (üldskoor); energia säästmise ja probleemide lahendamise sekkumine (Energy Conservation plus Problem-Solving Therapy) vs. tervisealane õpetus (Health Education)
Kontekst:	ambulatoorne
Taust:	<div data-contents="true"><div class="" data-block="true" data-editor="qh5o" data-offset-key="3hufe-0-0"><div data-offset-key="3hufe-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="3hufe-0-0"><span data-text="true">Tegevusteraapia pakub sekkumisi ja võimalusi, mis aitavad kaasa inimese tööga, tervisega või üldise heaoluga seotud elukorralduslike tingimuste parandamisel. Tegevusterapeudid aitavad inimestel kohandada tegevusi, käitumist ning harjumusi, mis aitavad kaasa haigusega toimetulekul. (93). Tegevusteraapia on tähtis inimese tegevusvõime parandamisel igapäevaleutegevustes (ingl activities of daily living) ning energiat säästvate tehnikate õpetamisel. Tegevusteraapia aitab kaasa erinevate võtete ja tehnoloogia rakendamisele ning viib parema haiguse enesejuhtimiseni (94). Taastusravi aktiivses etapis tehakse tegevusteraapiat individuaalselt ning see on suunatud igapäevaoskuste uuesti õppimisele, abivahendite vajaduse hindamisele ja nende kasutamise õpetamisele ning tavaellu tagasipöördumise toetamisele. Lisasekkumisteks on kognitiivne stimulatsioon, multisensoorne stimulatsioon, liigutuste ja asendi muutmise tehnikad, mida õpetatakse nii patsiendile kui ka tema lähedastele. Samuti hinnatakse patsiendi koduseid tingimusi ning vajadusel tehakse muudatusi, et patsiendil oleks võimalik kodus iseseisvalt toime tulla.</span></span></div></div></div>

Probleem Kas probleem on prioriteetne?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Ei Pigem ei Pigem jah jah Varieerub Ei oska öelda	Töörühm soovib selgitada, kas kõiki südamehaigeid on taastusravi raames vajalik nõustada ja õpetada igapäevaelutoimingute (ingl activity of daily living, ADL) sooritamise parandamiseks? Kas kõik südamehaiged vajavad tegevusteraapiat sarnases mahus või mitte? Kas on patsiendigruppe, kes saavad sellest rohkem kasu või, kellele on see kindlasti vajalik? Kuidas tegevusteraapiat efektiivselt kasutada? Tegevusteraapia pakub sekkumisi ja võimalusi, mis aitavad kaasa inimese tööga, tervisega või üldise heaoluga seotud elukorralduslike tingimuste parandamisel. Tegevusterapeudid aitavad inimesel õppida käitumist ja muuta harjumusi, mis aitavad kaasa haigusega toimetulekul (American Occupational Therapy Association [AOTA], 2020). Taastusravi aktiivses etapis tehakse tegevusteraapiat individuaalselt ning see on suunatud igapäevaoskute uuesti õppimisele, abivahendite vajaduse hindamisele ja nende kasutamise õpetamisele ning tavaellu tagaspöördumise toetamisele. Lisasekkumisteks on kognitiivne stimulatsioon, multisensoorne stimulatsioon, liigutuste ja asendi muutmise tehnikad, mida õpetatakse nii patsiendile kui tema lähedastele. Samuti hinnatakse patsiendi koduseid tingimusi ning vajadusel tehakse muudatusi, et patsiendil oleks võmalik kodus iseseisvalt toime tulla. Info kaasatud rahvusvahelistest ravijuhenditest Guidelines for Cardiac Rehabilitation and Secondary Prevention Programs. Otsest soovitust tegevusteraapia kohta ei ole. Ravijuhendis on mitmes kohas nimetatud tegevusterapeute südamehaigete taastusravi meeskonna liikmena. Toodud välja, et mõned patsiendid võivad vajada füsioteraapiat või tegevusteraapiat või mõlemat, et hinnata nende kodust ohutust, sh nende võimet kõndida treppidest ja enda eest ohutult hoolt kanda. National Heart Foundation of Australia and Cardiac Society of Australia and New Zealand: Guidelines for the Prevention, Detection, and Management of Heart Failure in Australia 2018. Multidistisplinaarset südamepuudulikkuse programmi (koos või ilma telefoni teel toetusega/telemonitooringuga) peaks läbi viima spetsialiseeritud multidistsiplinaarne südamepuudulikkuse meeskond, kuhu kuuluvad kardioloog või südampuudulikkusele spetsialiseerunud arst, südamepuudulikkusele spetsialiseerunud eriõde, õde, proviisor, tegevusterapeut, füsioterapeut, dieedispetsialist, psühholoog ja vajadusel palliatiivse ravi arst.	-
Soovitud mõju Kui suur on eeldatav soovitud mõju?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Tühine Väike Mõõdukas Suur Varieerub Ei oska öelda	Hegewald jt (2019) uurisid Cochrane´i süstemaatilises ülevaates erinevate sekkumiste efekti tööle naasmisele südamepuudulikkusega patsientidel. Psühholoogilistel sekkumistel ei olnud olulist mõju patsientide tööle naasmisele kuue kuu jooksul (RR 1,08, 95% CI 0,84; 1,40 väga madal tõendatuse aste) ega ka pikema aja jooksul (6 kuud kuni 1 aasta) (RR 1,24 (95% CI 0,95 1,63; väga madal tõendatuse aste) või üle 1 aasta kuni alla 5 aasta jooksul (RR 1,09; 95% CI 0,88; 1,3; madal tõendatuse aste). Kaasatud uuringud olid mõõduka kuni kõrge heterogeensusega. 6 kuud kuni 1 aasta kestnud psühholoogiliste sekkumiste efekt tööle naasmisele tundub aja jooksul vähenevat (Hegewald et al., 2019). Keskmine erinevus tööle naasmise aja osas oli psühholoogiliste sekkumiste ja kontrollgrupi võrdlemisel −9,70 päeva (95% CI −35,09; 15,69; väga madal tõendatuse aste); tööga seotud nõustamise ja kontrollgupi võrdlemisel -7,52 päeva (95% CI −20,07; 5,03; madal tõendatuse aste) (Hegewald et al., 2019). Füüsilist seisundit mõjutavatel sekkumistel ei olnud efekti patsientide tööle naasmisele kuni 6 kuud või kuni kuni 1 aasta jooksul: vastavalt RR 1.17 (95% CI 0,97; 1.41; väga madal tõendatuse aste) ja RR 1,09 (95% CI 0,99; 1,20; madal tõendatuse aste). Ei leitud olulist erinevust tööle naasmise aja vahel füüsilist seisundit mõjutavat sekkumist saanud grupi ja kontrollgrupi vahel (MD −7,86 päeva, 95% CI −29,46; 13,74; madal tõendatuse aste) (Hegewald et al., 2019). Kombineeritud sekkumised võivad suurendada kiiremat tööle naasmist (RR 1,56, 95% CI 1,23; 1,98; madal tõendatuse aste), kuid ei suurenda seda pikemaajaliselt (6 kuu kuni 1 aasta jooksul) RR 1,06, 95% CI 1,00; 1.13; madal tõendatuse aste). Kombineeritud sekkumiste kasutamisel oli erinevus tööle naasmise aja osas MD−40,77 päeva (95% CI −67,19; −14.35). (Hegewald et al., 2019) Teises uuringus võrreldi tööle naasmise osakaalu 6 kuu jooksul pärast haiglast väljakirjutamist personaliseeritud juhukäsitlusega südamehaigete taastusravi programmi (sisaldas kohtumisi sotsiaaltöötaja ja töötervishoiuspetsialistiga, vaj psühhosotsiaalised sekkumised) võrreldi südamehaigete taastusraviga (kontrollgrupp). Leiti, et personaalne lähenemine suurendab tööle naasmist ja ka samale töökohale naasmist. Samas ei leitud olulist erinevust sekkumis- ja kontrollgrupi vahel rehospitaliseerimise osas. Tööle naasnud uuritavatest oli enam mehi ja abielus inimesi. Nad olid kauem töötanud enne haigestumist (infarkt) ning neil oli kerget või mõõdukat füüsilist pingutust nõudev töö. Seejuures vaid väike osa nendest töötas juhtivatel kohtadel. Töötavatel patsientidelel olid madalam tööle naasmisega ja igapäevase toimetulekuga seotud negatiivsete ootuste skoor. Samuti esines neil vähem depressiooni sümptomeid. (Zack et al., 2022) Kolmandas uuringus võrreldi energia säästmise ja probleemide lahendamise sekkumist (Energy Conservation plus Problem-Solving Therapy) tervisealase õpetusega (kontrollgrupp). Leiti, et mõlemas grupis vähenes sekkumiste järgselt väsimus PROMIS Fatigue 8a skaala alusel, erinevusi gruppide vahel ei olnud. Sama tulemus leiti Fatigue Impact Scale tulemuste võrdlsemisel. Oluline erinevus leiti Activity Card Sort vähest füüsilist pingutust nõudvate vabaajategevuste võrdlemisel kahe grupi vahel, energia säästmise ja probleemide lahendamise sekkumist saanud uuritavad raporteerisid nende tegevuste olulisemal määral vähendamist. (Kim et al., 2019) Uue otsinguga antud kliinilise küsimuse osas uut tõendust ei lisandunud.	Töörühm arutas, et tõendusmaterjali on väga vähe. Tegemist võib olla füsioterapeudi ja tegevusterapeudi töövaldkondade kattuvuse või erisustega teistes riikides ehk need võivad olla muud moodi jaotatud. Ka Eestis tegeleb füsioterapeut patsiendi toimetuleku parandamise toetamise ja nõustamisega. Tegevusterapeudi peamisteks ülesanneteks südamehaigete taastusravis on patsiendi nõustamine igapäevategevuste sooritamisel, energiasäästlike võtete kasutamise õpetamine, tööle naasmise toetamine (töövõtted, psühholoogilise valmisoleku toetamine). Töörühm soovitab teha veel otsinguid tegevusteraapia kasutamise võimaluste kohta tööellu naasmisel või konkreetsete sümptomite (nt õhupuudus) vähendamisel. Patsiendile võiks soovitada tegevusteraapiat igapäevaelutoimingutega toimetuleku parandamiseks ja ressursside säästmiseks.
Soovimatu mõju Kui suur on eeldatav soovimatu mõju?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Suur Mõõdukas Väike Tühine Varieerub Ei oska öelda	Kaasatud uuringutes ei olnud negatiivseid mõjusid uuritud.	-
Tõendatuse kindlus Kui kindel võib kokkuvõttes olla sekkumise mõju tõendatuses?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Väga madal madal Mõõdukas väga kaasatud uuringud puuduvad	Tõendatuse aste varieerus väga madalast mõõdukani. Seejuures tuleb silmas pidada, et kaasatud uuringud on kaudne tõendus, sest ei vasta otseselt uurimisküsimusele.	-
Väärtushinnangud Kas see, kuivõrd inimesed (inimeste erinevad alarühmad) peamisi tulemusi väärtustavad, varieerub või kui ebakindlad me nende hinnangutes oleme?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
oluline ebakindlus või varieeruvus võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub oluline ebakindlus või varieeruvus puudub	Norberg jt (2008) tõdesid et südamepuudulikkusega patsiendid on igapäevategevustes (ingl activities of daily living, ADL) ja olulistes igapäevategevustes (ingl instrumental activities of daily living, IADL) kõrvalistest inimestest sõltuvad, olenedes nende võimest oma haigust ise juhtida. Autorid tõid esile tegevusteraapia olulisust igapäevategevustes ja olulistes igapäevategevustes osalemisel ning energiat-säästvate tehnikate rakendamisel. Tegevusteraapia aitab kaasa erinevate võtete ja tehnoloogia rakentamisele ja viib parema haiguse enesejuhtimiseni (Norberg et al., 2008).	-
Mõjude tasakaal Kas sekkumise soovitud ja soovimatu mõju vahekord viitab sekkumise või võrdlus(tegevuse) ülekaalule?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
soosib võrdlust pigem soosib võrdlust ei soosi sekkumist ega võrdlust pigem soosib sekkumist soosib sekkumist Varieerub Ei oska öelda	Kaasatud uuringutes ei olnud negatiivseid mõjusid uuritud.	-
Vajaminevad ressursid How large are the resource requirements (costs)?"
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
suur kulu Mõõdukas kulu mittearvestatav kulu ja sääst Mõõdukas sääst suur sääst Varieerub Ei oska öelda	Roger jt (2017) analüüsidi 30 päeva rehospitaliseerimise standardiseeritud riski kolmes diagnoosigrupis (südamepuudulikkus, kopsupõletik, müokardiinfarkt) Medicare teenuseid (fee-for-service) saanud, üle 65-aastastel, aktiivravihaiglast väljakirjutatud patsientidel. Arevstati erinevad kulusid, nt majutus (sh palat, õendusteenus, koristamine), apteegiteenused, meditsiinilised/kiruglised vahendid, kaasakantavate meditsiiniseadmete kasutamine, tegevusteraapia, kõneravi, inhalatsioonravi, laborianalüüsid, radioloogia, anesteesia, operatsioonisaalide töö, EMO teenused, ambulatoorsed teenused jne (kokku 19 kategooriat). Arvutati iga katergooria keskmised kulud iga haigussesiundi osas ning arvestati haigla staatust, asukohta, õpetamismahtusid, patsientide arvu jne. Regressioonanaüüsi tulemusel leiti, et tegevusteraapia oli ainus kategooria, mille kulud olid oluliselt negatiivselt seotud rehospitaliseerimise määraga südamepuudulikkkuse ja kopsupõletiku korral; südamepuudulikkus (r=-0,55, SE=0,177, p=0,0018, N=2761); kopsupõletik (r=-0,36, SE=0,132, p=0,0068, N=2818). Müokardiinfarkti korral leiti staistiliselt mitteoluline seos (r=-0,68, SE=0,295, p=0,217, N=1595). Südamepuudulikkusega patsientidest said tegevusteraapiat 26%, kopsupõletikuga patsientidest 29% ning müokardiinfarktiga patsientidest 21%. Autorid tõid välja, et tulemuse põhjal peaks suurendama tegevusteraapia teenuste osutamist, eriti arvestades, et see ei suurenda oluliselt tervishoiuteenuste kogukulu. (Rogers et al., 2017)	Eesti suuremates kliinikutes on olemas tegevusterapeudid, nad osutavad nii statsionaarset kui ambulatoorset teenust. Esmatasandil ei ole siiski praktiliselt võimalust patsienti tegevusterapeudile suunata.
Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus Milline on ressursivajaduse (kulude) tõendatusse aste?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Väga madal madal Mõõdukas väga kaasatud uuringud puuduvad	Eestis ei ole analüüsitud.	-
Kulutõhusus Kas sekkumise kulutõhusus soosib sekkumist või võrdlust?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
soosib võrdlust pigem soosib võrdlust ei soosi sekkumist ega võrdlust pigem soosib sekkumist soosib sekkumist Varieerub kaasatud uuringud puuduvad	Eraldi kulutõhususe otsingut või analüüsi ei tehtud.	-
Võrdsed võimalused Kuivõrd sekkumine mõjutab tervisevõimaluste võrdsust?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
vähendab võrdsust tõenäoliselt vähendab võrdsust tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust tõenäoliselt suurendab võrdsust suurendab võrdsust Varieerub Ei oska öelda	Eraldi otsingut ei tehtud.	Eesti suuremates kliinikutes on olemas tegevusterapeudid, nad osutavad nii statsionaarset kui ambulatoorset teenust. Esmatasandil ei ole siiski praktiliselt võimalust patsienti tegevusterapeudile suunata.
Vastuvõetavus Kas sekkumine on huvitatud osapooltele vastuvõetav?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Ei Pigem ei Pigem jah jah Varieerub Ei oska öelda	Anderson jt (2023) uurisid süstemaatilises ülevaates olemaolevat kvalitatiivset tõendust tööle naasmise takistuste ja kaasaiatavate tegurite kohta kardiovaskulaarse haigusega patsientidel (Andersen et al., 2023). Tööle naamisel takistavateks teguriteks on füüsilised piirangud (sh väsimus, nõrkus); psühholoogilised tegurid (motivatsiooni puudumine, mäluprobleemid, keskendumisraskused, kerge ärritumine) (Andersen et al., 2023). Töö endaga seotud takistustena nimetati käelisi tööülesandeid, piiratud võimalusi töökeskkonna kohandamiseks, vähest toetus kolleegidelt ja tööandjatelt. Samuti toodi takistavate teguritena välja tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi poolse vähese toetuse (Andersen et al., 2023). Tööle naasmist hõlbustavateks teguriteks oli võimaluse pöörduda tagasi tavaellu (sh tööle), heaolu parandamine, finantsprobleemide vähenemine, tööle naasmise toetamine (nt töötervishoiuga tegeleva personali poolt) (Andersen et al., 2023).	-
Teostatavus Kas sekkumine on teostatav?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Ei Pigem ei Pigem jah jah Varieerub Ei oska öelda	Eesti suuremates kliinikutes on olemas tegevusterapeudid, nad osutavad nii statsionaarset kui ambulatoorset teenust. Esmatasandil ei ole siiski praktiliselt võimalust patsienti tegevusterapeudile suunata.	-

Küsimus

Määramine

Probleem

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Soovitud mõju

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Soovimatu mõju

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Tõendatuse kindlus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väärtushinnangud

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Mõjude tasakaal

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Vajaminevad ressursid

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Kulutõhusus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Võrdsed võimalused

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Vastuvõetavus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Teostatavus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Hinnangute kokkuvõte

Soovituse tüüp

Kokkuvõte

Soovitus

Kaalutlused alamrühmade osas

Rakenduskaalutlused

Jälgimine ja hindamine

Edasiste/täpsustavate uuringute vajadus

Kasutatud kirjandus