Autor(id):
Küsimus:
Kontekst:
Bibliograafia:
| Tõendatuse astme hinnang | Uuritavate arv | Mõju | Tõendatuse aste | Olulisus | ||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Uuringute arv | Uuringukavand | Nihke tõenäosus | Tõenduse ebakõla | Tõenduse kaudsus | Tõenduse ebatäpsus | Muud kaalutlused | sissehingamislihaste treening | mitte | Suhteline (95% CI) | Absoluutne (95% CI) | ||
Vo2 max; krooniline südame isheemiatõve patsiendid; RMT (sissehingamislihaste treening) vs kontrollabc | ||||||||||||
91,d | juhuslikustatud uuringud | suure | suurf,g,h | väike | suuri | puudub | Metaanalüüsis (n = 350) leiti oluline VO2peak suurenemine, MD (mean difference) = 2,18 mL/kg-1/min-1 (95% CI = 0,54-3,83) | ⨁◯◯◯ Väga madale,f,g,h,i | OLULINE | |||
Sissehingamislihaste jõud (Inspiratory muscle strength); kroonilise südame isheemitõve patsiendid; RMT (sissehingamislihaste treening) vs kontroll | ||||||||||||
121,k | juhuslikustatud uuringud | suure | väike | väike | väike | puudub | Metaanalüüsis (n = 736) leiti oluline sissehingamislihaste jõu paranemine, MD = 16,62 cm H2O (95% CI = 12,48-20,77) | ⨁⨁⨁◯ Mõõdukase | IMPORTANT | |||
Sissehingamislihaste vastupidavus (endurance); kroonilise südame isheemiatõve patsiendid; RMT (sissehingamislihaste treening) vs kontroll | ||||||||||||
31,l | juhuslikustatud uuringud | suure | väike | väike | väike | puudub | Metaanalüüsis (n = 384) leiti oluline sissehingamislihaste vastupidavuse paranemine, SMD (standardized mean difference) = 0,39 (95% CI = 0,19-0,60) | ⨁⨁⨁◯ Mõõdukase | IMPORTANT | |||
Väljahingamislihaste jõud; krooniliste südame isheemiatõve patsiendid; RMT (sissehingamislihatse treening) vs kontroll | ||||||||||||
61,m | juhuslikustatud uuringud | väga suure | suurn | väike | väike | puudub | Metaanalüüsis (n = 208) leiti oluline väljahingamislihaste jõu paranemine, MD = 14,52 cm H2O (95% CI = 5,51-23,53). | ⨁◯◯◯ Väga madale,n | IMPORTANT | |||
MIP (maksimaalne inspiratoorne rõhk) paranemine; südamepuudulikkuse (HF) patsiendid. IMT (sissehingamislihaste treening) vs kontrollop | ||||||||||||
142 | juhuslikustatud uuringud | suur | suurq | väike | väike | puudub | 374 patsienti. Isoleeritud IMT parendas MIP (maximal inspiratory pressure, Maksimaalne inspiratoorne rõhk) 25.12 cm H2O võrra (95% CI = 15.29 – 34.95). Sissehingamislihaste nõrkuse olemasolu puhul MIP parenes 31.89 cm H2O (95% CI = 18.04 – 45.74) vs ilma 14.47 cm H2O (95% CI = 6.54 – 22.40). Koormus kuni 40% MIP-ist parendas MIP 24.62 cm H2O (95% CI = 11.82 – 37.41), 60-90% MIPist 31.69 cm H2O (95% CI = 4.68 – 58.71). Interventsiooni aeg 6-8 nädalat parendas MIP 21.83 cm H2O (95% CI = 7.89 – 35.77), 12 nädalat 32.40 cmH2O (95% CI = 13.79 – 51.00). Kombineerides teiste taastusravi võtetega IMT parendas MIP-i 11.08 cm H2O (95% CI = 2.14 –20.01) vs kontrollrühm. Nendel, kellel sissehingamislihaste nõrkus 17.36 cm H2O (95% CI = 1.77 – 32.96). Kes kasutas koormust 30% MIPist 13.05 cm H2O (95% CI = −3.40 – 29.51). Kes tegi IMT 12 nädalat 9.23 cm H2O (95% CI = −0.21 –18.67). | ⨁⨁◯◯ Madalq | KRIITILINE | |||
6-minuti kõnnitesti tulemuse paranemine; südamepuudulikkuse (HF) patsiendid; IMT vs kontroll o | ||||||||||||
142 | juhuslikustatud uuringud | suur | suurq | suurr | väike | puudub | 374 patsienti. Ainult IMT koormusega 40% MIPist parendas 6MKT 81,18 m (95% CI = 9,73–152,63). IMT koos teiste võtetega ja koormusega 30% MIPist parendas 42,50 m (95% CI = −17.91 kuni 102.92, ei ole statistiliselt oluline tulemus) . | ⨁◯◯◯ Väga madalq,r | KRIITILINE | |||
VO2 peak-i paranemine; südamepuudulikkusega patsiendid. IMT vs kontroll o | ||||||||||||
142 | juhuslikustatud uuringud | suur | suurq | väike | väike | puudub | 374 patsienti. Ainult IMT ei parandanud statisliselt oluliselt VO2peak-i: 2,21 mL/kg/min (95% CI = −0,10 kuni 4,51). Nendel kellel sissehingamislihaste nõrkus 2,41 mL/kg/min (95% CI = −0.03 kuni 4.86, ei olnud statisliselt oluline tulemus). Kui treening kestis 12 nädalat 3,75 mL/kg/min (95% CI = 2,98-4,51). Kombineeritud IMT 12 nädala jooksul −0.00 mL/kg/min (95% CI = −0.32 kuni 0.31, ei ole statistliselt oluline tulemus) | ⨁⨁◯◯ Madalq | KRIITILINE | |||
Elukvaliteet; südamepuudulikkusega patsiendid; IMT vs kontrollo | ||||||||||||
142 | juhuslikustatud uuringud | suur | suurq | suurr | väike | puudub | 374 patsienti. Ainult IMT sissehingamislihaste nõrkusega patsientidel 12 nädala jooksul parendas elukvaliteeti MLHQF −20,68 (95% CI = −29.03 kuni −12.32). Kombineeritud IMT −5.04 (95% CI = −11.78 kuni 1.70, ei ole statisliselt oluline tulemus), kui koormus 30% MIPist −1,07 (95% CI = −13,01 kuni 10,86, ei ole statisliselt oluline tulemus), 12 nädala jooksul −4,89 (95% CI = −11,88 kuni 2,10, ei ole statisliselt oluline tulemus). | ⨁◯◯◯ Väga madalq,r | KRIITILINE | |||
VO2 peak; HFpEF (südamepuudulikkus säilinud väljutusfraktsiooniga); IMT vs kontroll | ||||||||||||
133,s | juhuslikustatud uuringud | suur | väikeq | väike | suuri | puudub | 411 patsienti. IMT parendas VO2peak´i MD = 2,72 ml/kg/min, (95% CI 1,44-3,99), P < 0,001. | ⨁⨁◯◯ Madali,q | KRIITILINE | |||
Ventilatoorne efektiivsus; HFpEF; IMT vs kontroll | ||||||||||||
113,u | juhuslikustatud uuringud | väike | väikeq | väike | suuri,v | puudub | 502 patsienti. IMP parendas ventilatoorset efektiivsust (the ventilation/carbon dioxide ratio slope ehk VE/VCO2slope) MD = –3,36 ml/kg/min (95% CI–6,17 kuni –0,54); P = 0,019. | ⨁⨁⨁◯ Mõõdukasi,q,v | KRIITILINE | |||
Elukvaliteet; HFpEF; IMT vs kontroll | ||||||||||||
133,w | juhuslikustatud uuringud | väike | väikeq | väike | väikei | puudub | IMT parendas elukvaliteeti MLHFQ MD = –11,49 (95% CI–20,08 kuni–2,91], P = 0,009. | ⨁⨁⨁⨁ Kõrgei,q | KRIITILINE | |||
6-minuti kõnnitesti tulemuse paranemine; aortokoronaarse šunteerimise (AKŠ) patsiendid. Kõrge intensiivsusega IMT + VT vs VT. | ||||||||||||
14 | juhuslikustatud uuringud | väike | väike | väike | suurx | puudub | 24 patsienti. Polnud erinevust gruppide vahel (P = 0,935). Kuigi oluline erinevus 6MKT-is erinevates ajahetketes võrreldes algtasemega (12., 24., 36. sessioon) mõlemas rühmas (P = 0,000). Polnud olulist erinevust 24. vs. 36. sessioon (P = 0,105). | ⨁⨁⨁◯ Mõõdukasx | KRIITILINE | |||
VO2peak; aortokoronaarse šunteerimise (AKŠ) patsiendid; õrge intensiivsusega IMT + VT vs VT. | ||||||||||||
14 | juhuslikustatud uuringud | väike | väike | väike | suurx | puudub | 24 patsienti. Polnud erinevust gruppide vahel ( P = 0,853). Kuigi oluline erinevus VO2peak-is erinevates ajahetketes võrreldes eelmise hindamisega (0., 12., 24., 36. sessioon) mõlemas rühmas (P = 0,000). | ⨁⨁⨁◯ Mõõdukasx | OLULINE | |||
MIP; aortokoronaarse šunteerimise (AKŠ) patsiendid; kõrge intensiivsusega IMT + VT vs VT. | ||||||||||||
14 | juhuslikustatud uuringud | väike | väike | väike | suurx | puudub | 24 patsienti. Polnud statistilist erinevust gruppide vahel (P=0.243). Peab aga mainima, et kuigi VT + IMT grupp alustas väiksemate MIP väärtustega, saavutas siiski kõrgemat tulemust (+40%) kui VT grupp (+20%), mis võib tähendada kliinilist olulisust. Esines oluline erinevus MIP-is erinevates ajahetketes võrreldes algtasemega (12., 24., 36. sessioon) mõlemas rühmas (P=0.000). Polnud olulist erinevust 24. vs. 36. sessioon ( P=1.000). | ⨁⨁⨁◯ Mõõdukasx | OLULINE | |||
MEP; aortokoronaarse šunteerimise (AKŠ) patsiendid; kõrge intensiivsusega IMT + VT vs VT. | ||||||||||||
14 | juhuslikustatud uuringud | väike | väike | väike | suurx | puudub | 24 patsienti. Polnud erinevust gruppide vahel (P = 0,268). Kuigi oluline erinevus MEPis erinevates ajahetketes omavahel võrreldes (v.a. polnud olulist erinevust 24. vs. 36. sessioon): 12 vs. 24 = P = 0,501; 12 vs. 36 = P = 0,269; 24 vs. 36 = P = 1,000 | ⨁⨁⨁◯ Mõõdukasx | OLULINE | |||
Lihasjõud (sitting-rising test); aortokoronaarse šunteerimise (AKŠ) patsiendid; kõrge intensiivsusega IMT + VT vs VT. | ||||||||||||
14 | juhuslikustatud uuringud | väike | väike | suury | suurx | puudub | 24 patsienti. Polnud erinevust gruppide vahel (P = 0,212). Kuigi oluline erinevus SRT erinevates ajahetketes võrreldes algtasemega mõlemas rühmas (P = 0,000) ning omavahel (12., 24., 36. sessioon) | ⨁⨁◯◯ Madalx,y | OLULINE | |||
Elukvaliteet; AKŠ patsiendid; kõrge intensiivsusega IMT + VT vs VT. (hinnatud millega:: Elukvaliteet) | ||||||||||||
14 | juhuslikustatud uuringud | väike | väike | väike | suurz | puudub | 24 patsienti. Polnud erinevust gruppide vahel. Kuigi oluline erinevus SF-36 küsimustik erinevates ajahetketes võrreldes algtasemega mõlemas rühmas järgnevates domeenides: funktsionaalne võimekus (VT+IMT pre-61,11±15,76 post-81,66±15; VT pre-61,11±13,86 post-88,33±7,9; P<0,000), valu (VT+IMT pre-42,22±13,01 post-17,77±13,94; VT pre-36,66±15 post-21,11±20,77; P<0,000), elujõud (VT+IMT pre-57,77±10,03 post-67,22±10,92; VT pre-53,33±5,59 post-69,44±15,09; P<0,000), emotsinaalsed aspektid (VT+IMT pre-44,44±52,7 post-85,17±33,79; VT pre-55,54±47,14 post-85,16±24,23; P=0,001). Polnud muutust järgnevates aspektides: üldseisund (VT+IMT pre-57,22±5,65 post-52,77±5,65; VT pre-52,77±3,63 post-50±8,29; P=0,07), sotsiaalsed aspektid (VT+IMT pre-43,05±12,67 post-44,38±6,65; VT pre-48,61±7,51 post-51,38±14,58; P=0,21), ja psühholoogiline tervis (VT+IMT pre-62,22±7,51 post-63,55±7,85; VT pre-56,44±6,14 post-62,66±4,89; P=0,06). | ⨁⨁⨁◯ Mõõdukasz | KRIITILINE | |||
Vasaku vatsakese väljutusfraktsiooni paranemine (LVEF); HFrEF patsiendid; treening vs treening + IMT (hinnatud millega:: EF) | ||||||||||||
255 | juhuslikustatud uuringud | suur | väike | väike | suuraa,ab | puudub | 1284 patsienti. HIIT (kõrge intensiivsusega intervalltreening) (vs kontroll) oli parim LVEF parenemiseks: HIIT 6,44 (95% CI 3,61-9,28), AT + IMT 4,32 (95% CI 0,90 kuni 7,75), AT-V 3,61 (1,88 kuni 5,33), AT-M 2,82 (95% CI 1,20 kuni 4,45), AT + RT 2,81 (95% CI 0,14 kuni 5,48). | ⨁⨁◯◯ Madalaa,ab | KRIITILINE | |||
VO2peak; HFrEF patsiendid. Treening vs treening + IMT (hinnatud millega:: VO2peak) | ||||||||||||
125 | juhuslikustatud uuringud | suur | väike | väike | suuraa,ac | puudub | 1143 patsienti, Võrreldes kontrolliga AT + RT + IMT oli parim O2peak parenemise osas p-score = 0,90, MD: 5,19 (95% CI 3,12 kuni 7,25), HIIT MD = 4,53 (3,11 kuni 5,95), RT MD: 3,98 (1,68 kuni 6,27), AT + IMT MD = 3,94 (1,97 kuni 5,90), AT-V MD = 3,79 (2,70 kuni 4,89), AT + RT (MD = 3,71 (2,25 kuni 5,17), RT + FT MD = 3,08 (0,86 kuni 5,30), and AT-M MD = 2,89 (2,04 kuni 3,73) | ⨁⨁◯◯ Madalaa,ac | KRIITILINE | |||
Erinevad tulemusnäitajad; AKŠ patsiendid. VT+JT+IMT vs VT+JT+respiratoorsed harjutused | ||||||||||||
16 | juhuslikustatud uuringud | väike | väike | väike | väga suurad,z | puudub | 24 patsienti. Pärast taastusravi läbimist täheldati mõlemas rühmas PImax ja PEmax olulist suurenemist. Kuid TR-eelsete ja -järgsete väärtuste erinevus oli VT+JT+IMT oluliselt suurem. VT+JT+IMT vs VT+JT+respiratoorsed harjutused rühmas oli parem tulemus järgmistes parameetrites: PImax variation 96,7±21,3 vs 4,9±0,2 (P<0,001), PEmax 21,5±8,5 vs 2,3±0,8 (P<0,001), peak VO2 (P<0,001) ja elukvaliteedi näitajates (P<0,001). | ⨁⨁◯◯ Madalad,z | KRIITILINE | |||
Erinevad tulemusnäitajad; AKŠ patsiendid; IMT + JT + VT vs sham-IMT + JT + VT | ||||||||||||
17 | juhuslikustatud uuringud | väike | väike | väike | suurae | puudub | 24 patsienti, IMT + JT + VT rühmas suurem parenemine järgmistes parameetrites: gruppide vahe VO2peak 1,3 ml/min/kg (95% CI 0,5-2,2); 6MWT 78,8 m (95% CI 28,1-129,5); MIP = 23,0 cmH2O (95% CI 9,3-36,7); QoL = −15,1 points (95% CI −26,9 kuni −3,3); ferric reducing antioxidant power (FRAP) = 83,7 μmol/L, 95% CI (20,2-147,1) | ⨁⨁⨁◯ Mõõdukasae | KRIITILINE | |||
(Lisandunud tõendus) Düspnoe vähenemine sissehingamislihaste treening vs tavaravi | ||||||||||||
48 | juhuslikustatud uuringud | suuraf | väike | suurag,ah | väike | puudub | Hingamislihaste treeninguga (IMT) kaasnes märgatav paranemine hingamislihaste jõudluses, mida mõõdeti maksimaalse sissehingamisrõhu (MIP) ja väljahingamisrõhu (MEP) kaudu. Maksimaalne sissehingamisrõhk (MIP), 1. faas: paranemine +10.46 cm H₂O (95% CI = 2.83 kuni 18.19), 2. faas: paranemine +23.19 cm H₂O (95% CI = 15.08 kuni 31.31). Maksimaalne väljahingamisrõhk (MEP) 1. faas: ei olnud olulist paranemist, 2. faas: paranemine +20.18 cm H₂O (95% CI = 9.60 kuni 30.76) | ⨁⨁◯◯ Madalaf,ag,ah | KRIITILINE | |||
(Lisandunud tõendus) Patsiendi elukvaliteedi paranemine sissehingamislihaste treening vs tavaravi | ||||||||||||
48 | juhuslikustatud uuringud | väike | väike | suurah,ai | väike | puudub | Elukaliteedi hindamiseks kasutati standardiseeritud mõõdikuid (nt SF-36 või muud tervisega seotud elukvaliteedi skaalad). Hingamislihaste treeningu ühmas osalejad teatasid subjektiivselt paremast elukvaliteedist võrreldes kontrollrühmaga, kuid erinevuste suurus sõltus uuringus kasutatud konkreetsetest mõõtmismeetoditest −11.17 (95% CI = −11.98 to −4.36) (I2 = 54%). | ⨁⨁⨁◯ Mõõdukasah,ai | KRIITILINE | |||
CI: confidence interval