Autor(id):
Küsimus:
Kontekst:
Bibliograafia:
Tõendatuse astme hinnangUuritavate arvMõjuTõendatuse asteOlulisus
Uuringute arvUuringukavandNihke tõenäosusTõenduse ebakõlaTõenduse kaudsusTõenduse ebatäpsusMuud kaalutlusedkõikidel südamehaigetel taastusravi ühekordseltkorduvalt (sagedusega vähemalt kord aastas)Suhteline
(95% CI)
Absoluutne
(95% CI)
Südamepuudulikkus + treeninguga seotud taastusravi – Kõikidest põhjustest tingitud suremus kuni 12-kuulise jälgimisperioodi jooksul.
271,a
juhuslikustatud uuringud
suurb
väike
väike
suurc
puudub
Tulemused näitavad, et kuni 12-kuulise jälgimisperioodi jooksul ei olnud rühmade vahel erinevust koondatud suremuses (sekkumisrühm 67/1302 (5,1%) vs kontrollrühm 75/1294 (5,8%); RR 0,89, 95% CI 0,66–1,21; P=0,47; I²=0%; Chi²=15,85; P=0,96; fikseeritud efektiga analüüs).

Madal
b,c
KRIITILINE
Südamepuudulikkus + treeninguga seotud taastusravi – Kõikidest põhjustest tingitud suremus rohkem kui 12-kuulise jälgimisperioodi jooksul.
61,a
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
Tulemused näitavad väikest üldsuremuse vähenemist, kui andmed koondati kuue uuringu (kuus võrdlust; 2845 osalejat) kõige pikema jälgimisperioodi lõpp-punktis, kus jälgimisaeg oli üle 12 kuu (sekkumisrühm 244/1418 (17,2%) vs kontrollrühm 280/1427 (19,6%)): RR 0,88, 95% CI 0,75–1,02; P=0,09; I²=34%; Chi²=7,54; P=0,18; fikseeritud efektiga analüüs.

Kõrge
KRIITILINE
Südamepuudulikkus + treeningupõhine taastusravi – Haiglaravi kuni 12-kuulise jälgimisperioodi jooksul.
211,a
juhuslikustatud uuringud
suurd
väike
väike
väike
puudub
Treeningupõhine taastusravi vähendab tõenäoliselt kuni 12-kuulise jälgimisperioodi jooksul kõikidest põhjustest tingitud haiglaravi vajavate inimeste arvu (21 uuringut; 21 võrdlust; 2182 osalejat) (sekkumisrühm 180/1093 (16,5%) vs kontrollrühm 258/1089 (23,7%): RR 0,70, 95% CI 0,60–0,83; P=0,0001; I²=19%; Chi²=24,56; P=0,21; fikseeritud efektiga analüüs).

Mõõdukas
d
KRIITILINE
Südamepuudulikkus + treeningupõhine taastusravi – Haiglaravi rohkem kui 12-kuulise jälgimisperioodi jooksul.
61,a
juhuslikustatud uuringud
suurd
väike
väike
suure
puudub
Puudub tõendusmaterjal, et treeningupõhine taastusravi vähendaks kõikidest põhjustest tingitud haiglaravi vajadust üle 12-kuulise jälgimisperioodiga uuringutes (kuus uuringut; seitse võrdlust; 2691 osalejat) (sekkumisrühm 772/1348 (57,2%) vs kontrollrühm 825/1343 (61,4%): RR 0,70, 95% CI 0,47–1,05; P=0,08; I²=66%; Chi²=17,81; P=0,007).

Madal
d,e
KRIITILINE
Südamepuudulikkus + treeningupõhine taastusravi – Haiglaravi ainult südamepuudulikkuse tõttu.
141,a
juhuslikustatud uuringud
suurd
väike
väike
suurc
puudub
Treeningupõhine taastusravi võib vähendada südamepuudulikkuse spetsiifilisi haiglaravi juhtumeid (14 uuringut; 15 võrdlust; 1114 osalejat) (sekkumisrühm 40/562 (7,1%) vs kontrollrühm 61/552 (11,1%): RR 0,59, 95% CI 0,42–0,84; P=0,003; I²=11%; Chi²=15,81; P=0,32) ainult keskpikas perioodis (üle 12 kuu).

Madal
c,d
KRIITILINE
Südamepuudulikkus + treeningupõhine taastusravi – Tervisega seotud elukvaliteet (MLWHF) kuni 12-kuulise jälgimisperioodi jooksul.
171,a
juhuslikustatud uuringud
suurd
väike
väike
suure
puudub
Tulemused võivad näidata kliiniliselt olulist paranemist treeningu abil (MD -7,11, 95% CI -10,49 kuni -3,73; P<0,0001; I²=82%; Chi²=93,22; P<0,00001).

Madal
d,e
KRIITILINE
Südamepuudulikkus + treeningupõhine taastusravi – Tervisega seotud elukvaliteet (MLWHF ja teised mõõdikud) kuni 12-kuulise jälgimisperioodi jooksul.
261,a
juhuslikustatud uuringud
suurb
väike
väike
suure
puudub
Tulemused näitavad, et treening võib kuni 12-kuulise jälgimisperioodi jooksul anda kliiniliselt olulist paranemist (26 uuringut; 29 võrdlust; 3833 osalejat) (SMD-0,60, 95% CI -0,82 kuni -0,39; P<0,0001; I²=87%; Chi²=215,03; P<0,0001).

Madal
b,e
KRIITILINE
Südamepuudulikkus + treeningupõhine taastusravi – Tervisega seotud elukvaliteet (MLWHF) rohkem kui 12-kuulise jälgimisperioodi jooksul.
31,a
juhuslikustatud uuringud
suurd
väike
väike
suurf
puudub
Kolm uuringut (kolm võrdlust; 329 osalejat), mis teatasid MLWHF skoorist enam kui 12-kuulisel jälgimisel, näitavad paranemist võrreldes kontrollrühmaga (MD -9,49, 95% CI -17,48 kuni -1,50; P=0,02).

Madal
d,f
KRIITILINE
Koronaartõbi + treeningupõhine (või mitme komponendiga) taastusravi – Üldsuremus (6–12 kuud).
252,g
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
suurh
puudub
Lühiajalisel (6–12 kuud) jälgimisperioodil ei olnud üldsuremuse riskis erinevust (RR: 0,87, 95% CI: 0,73–1,04, I²=35%).

Mõõdukas
h
KRIITILINE
Koronaartõbi + treeningupõhine (või mitme komponendiga) taastusravi – Üldsuremus (kõige pikem jälgimisperiood).
472,g
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
suurh
puudub
Kõige pikema jälgimisperioodi jooksul ei olnud üldsuremuse riskis erinevust (47 uuringut, RR: 0,96, 95% CI: 0,89–1,04, I²=0%).

Mõõdukas
h
KRIITILINE
Koronaartõbi + treeningupõhine (või mitme komponendiga) taastusravi – Kardiovaskulaarne suremus (6–12 kuud).
152,g
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
suurh
puudub
Lühiajalisel (6–12 kuud) jälgimisperioodil ei olnud kardiovaskulaarse suremuse osas olulist erinevust (RR: 0,88, 95% CI: 0,68–1,14, I² = 0%).

Mõõdukas
h
KRIITILINE
Koronaartõbi + treeningupõhine (või mitme komponendiga) taastusravi – Kardiovaskulaarne suremus (kõige pikem jälgimisperiood).
52,g
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
suurh
puudub
Kõige pikema teatatud jälgimisperioodi jooksul täheldati kardiovaskulaarse suremuse riski 26% vähenemist (26 uuringut, RR: 0,74, 95% CI: 0,64–0,86, p < 0,001, I² = 0%).

Mõõdukas
h
KRIITILINE
Koronaartõbi + treeningupõhine (või mitme komponendiga) taastusravi – Kõikidest põhjustest tingitud haiglaravi (6–12 kuud).
142,g
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
väike
tugevalt kahtlustatav avaldamise kallutatusi
Lühiajalisel jälgimisperioodil esines erinevus kõikidest põhjustest tingitud haiglaravis (14 uuringut, RR: 0,58, 95% CI: 0,43–0,77, p < 0,001, I²=42%).

Mõõdukas
i
KRIITILINE
Koronaartõbi + treeningupõhine (või mitme komponendiga) taastusravi – Kõikidest põhjustest tingitud haiglaravi (kõige pikem jälgimisperiood).
212,g
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
väike
tugevalt kahtlustatav avaldamise kallutatusi
Treeningupõhises taastusravis osalemine vähendas üldist haiglaravi riski 23% võrra kõige pikema jälgimisperioodi jooksul (21 uuringut, RR: 0,77, 95% CI: 0,67–0,89, p < 0,01, I²=32%).

Mõõdukas
i
KRIITILINE
Koronaartõbi + treeningupõhine (või mitme komponendiga) taastusravi – Kardiovaskulaarne haiglaravi (6–12 kuud).
62,g
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
väga suure,h
puudub
Lühiajalisel jälgimisperioodil ei olnud kardiovaskulaarse haiglaravi osas olulist erinevust (kuus uuringut, RR: 0,8, 95% CI: 0,41–1,59, I²=53%).

Madal
e,h
KRIITILINE
Koronaartõbi + treeningupõhine (või mitme komponendiga) taastusravi – Kardiovaskulaarne haiglaravi (kõige pikem jälgimisperiood).
82,g
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
väga suure,h
puudub
Kõige pikema jälgimisperioodi jooksul ei olnud kardiovaskulaarse haiglaravi osas olulist erinevust (kaheksa uuringut, RR: 0,85, 95% CI: 0,67–1,08, I²=12%).

Madal
e,h
KRIITILINE
Koronaartõbi + treeningupõhine (või mitme komponendiga) taastusravi – Surmaga lõppenud ja/või mitte-surmaga lõppenud müokardiinfarkt (6–12 kuud).
222,g
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
väike
tugevalt kahtlustatav avaldamise kallutatusi
Üldine risk vähenes peamiselt lühiajaliselt (6–12 kuud; RR: 0,72, 95% CI: 0,55–0,93, I²=7%).

Mõõdukas
i
KRIITILINE
Koronaartõbi + treeningupõhine (või mitme komponendiga) taastusravi – Surmaga lõppenud ja/või mitte-surmaga lõppenud müokardiinfarkt (kõige pikem jälgimisperiood).
392,g
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
väike
tugevalt kahtlustatav avaldamise kallutatusi
Kõige pikema jälgimisperioodi jooksul näitas 18% riskivähenemist (RR: 0,82, 95% CI: 0,70–0,96, I²=9%).

Mõõdukas
i
KRIITILINE
(Lisandunud tõendus) Korduva taastusravi vs ühekordne taastusravi mõju kardiovaskulaarsetele sündmustele
13,j
vaatlusuuringud
suurk
väike
väike
suurl
puudub
Uuringu tulemused leidsid, et teise taastusravi läbinud patsientidel oli 43% madalam risk kombineeritud kardiovaskulaarsete sündmuste suhtes (HR=0.57, 95% CI 0.36–0.89).

Väga madal
k,l
KRIITILINE
(Lisandunud tõendus) Korduv taastusravi vs ühekordne taastusravi suremusele
13,j
vaatlusuuringud
suurm
väike
väike
suurl
puudub
Uuring ei näidanud statistiliselt olulist seost teise taastusravi kuuri ja suremuse vähenemise vahel. Ehkki suremus oli numbriliselt madalam taastusravi grupis, olid usaldusvahemikud laiad. Kohandamata HR: 0.96 (95% CI: 0.57–1.62), p=0.89, kohandatud HR: 0.83 (95% CI: 0.49–1.40), p=0.49

Väga madal
l,m
KRIITILINE
(Lisandunud tõendus) Korduv taastusravi vs ühekordne prognoosi paranemine
13,j
vaatlusuuringud
suurm
väike
väike
suurl
puudub
Uuringu tulemustes leiti, et teine taastusravi kuur oli seotud oluliselt parema prognoosiga, toetades prognoosi paranmise seost korduva südame taastusraviga.

Väga madal
l,m
KRIITILINE

CI: confidence interval

Selgitused

a. Long et al. – 44 uuringut, 5783 osalejat, peamiselt HFrEF ja NYHA II/III südamepuudulikkusega patsiendid. Enamik uuringuid olid väikesemahulised, ühe keskuse uuringud, kuid üks suur uuring andis ligikaudu 40% andmetest (2331 osalejat). Osalejate keskmine vanus oli 51–81 aastat. Mehed moodustasid mediaanväärtusena 79% osalejatest. Kõik uuringud hindasid aeroobset sekkumist ning 14 uuringut kaasas ka jõutreeningu. Treeninguprogrammid viidi enamasti läbi kas ainult keskuses või keskusepõhises keskkonnas koos koduste treeningseanssidega. Treeningukoormus varieerus uuringutes laialdaselt: seansi kestus oli 10 kuni 120 minutit, sagedus üks kuni seitse korda nädalas, intensiivsus 40% kuni 80% maksimaalsest pulsisagedusest või 50% kuni 85% maksimaalsest hapnikutarbimisest (VO₂ max) või Borgi skaala väärtused 11 kuni 18, kestusega kaheksa kuni 120 nädalat. Kaasa arvatud olid nii ainult treeningupõhised sekkumised kui ka tervikliku taastusravi osana rakendatud programmid (milles treeningu kõrv
b. Probleeme juhusliku järjestuse genereerimise ja jaotuse varjamisega.
c. Väike valim (< 300).
d. Mõningaid probleeme juhusliku järjestuse genereerimise, jaotuse varjamise ja rühmade algtasemel tasakaalustatuse osas.
e. Statistiline heterogeensus
f. Väike valim (< 400)
g. Dibben et al. – 85 uuringut, 23 430 osalejat. Täiskasvanud, kellel on olnud müokardiinfarkt, stenokardia või kes on läbinud koronaararteri šunteerimise või perkutaanse koronaarse sekkumise. Osalejate keskmine vanus 56 aastat. Naised moodustasid 17%. Treeningupõhine või mitmekomponentne sekkumine. Treening oli enamasti aeroobne, hõlmates ka jõutreeningut. Sekkumise kestus oli 6 kuud, sagedus 1–7 korda nädalas, ühe seansi kestus 20–90 minutit. Intensiivsus: • 50%–90% maksimaalsest/tipupulsisagedusest (HR) või pulsivahemikust (HRR) • 50%–95% maksimaalsest hapnikutarbimisest (VO₂ max) • Borgi tajutava koormuse skaala (RPE) 11–16.
h. Lai usaldusvahemik
i. Tõendid avaldamisnihke võimalusest
j. Uuringu eesmärgiks oli uurida, kas teine kuur südame taastusravis (CR) pärast korduvat perkutaanse koronaarringluse sekkumist (PCI) on seotud paremate kardiovaskulaarsete tulemustega. Retrospektiivne uuring Mayo kliinikus (Olmsted County, Minnesota), ajavahemik: 1998–2013, osales 240 patsienti, kes said teise PCI ja olid varem läbinud CR.
k. Tegemist ei ole randomiseeritud uuringuga
l. Tulemused olid statistiliselt olulised, kuid usaldusvahemikud mõningatel tulemustel olid suhteliselt laiad ja uuringus oli piiratud arv osalejaid (n=240).
m. Uuringus kasutati hästi registreeritud andmeid ja kohandati tulemusi mitmete meetoditega (nt IPW, Cox mudelid), kuid tegemist ei ole randomiseeritud uuringuga

Viited

1.al., Long,et. Exercise-based cardiac rehabilitation for adults with heart failure (Review).Cochrane Database Syst Rev; 2019.
2.al., Dibben,et. Exercise-based cardiac rehabilitation for coronary heart disease: a meta-analysis.European Heart Journal; 2023.
3.Zhang W, Supervia M,Dun Y,Lennon R J,Ding R Sandhu G,Tilbury T,Squires W,Vardar U,Tabatabei N,Thomas R J. The Association Between a Second Course of Cardiac Rehabilitation and Cardiovascular Outcomes Following Repeat Percutaneous Coronary Intervention Events.Journal of Cardiopulmonary Rehabilitation and Prevention; 2022.