Alkoholi liigtarvitamine – mis see on ja kust saab abi

Käesolev juhend räägib alkoholi liigtarvitamisest. Seda lugedes saad ülevaate sellest,
■ mis on alkoholi liigtarvitamine,
■ mida tähendab alkoholitarvitamise häire,
■ kuidas alkoholitarvitamise häiret ravitakse ja
■ kuhu abi saamiseks pöörduda.

Mis on alkoholi liigtarvitamine?

Alkoholi liigtarvitamiseks nimetatakse inimese tervisele kahju põhjustavat alkoholitarvitamist.

Alkohol (etanool) on inimese organismile mürgine aine ning selle tarvitamisega kaasnevad alati otsesed ja kaudsed ohud tervisele ja elukvaliteedile. Terviserisk suu­ reneb hüppeliselt, kui tarvitada alkoholi üle madala riski piiri, st kui naine joob roh­ kem kui 7 ja mees rohkem kui 14 ühikut alkoholi nädalas. Selleks, et riskitase püsiks madal, ei tohi nädala kogust ära juua korraga või nädalavahetuse jooksul. Päevased kogused tuleb hoida võimalikult väikesed: naised keskmiselt 1 ühik ja mehed kesk­ miselt 2 ühikut päevas.
 
Alloleval joonisel on näidatud, mitu alkoholiühikut sisaldab klaas erinevat jooki.
Ühes pudelitäies on alkoholiühikuid aga oluliselt rohkem, näiteks pudelis 13% veinis ligikaudu 8 ühikut, kaheliitrises 7% õlle pudelis 11 ühikut, pooleliitrises pudelis viinas aga 16 ühikut absoluutset alkoholi.

Enamik Eesti inimesi tarvitab alkoholi madala riski piirides ning on ka neid, kes ei tarvita alkoholi üldse. Tervisele kahju põhjustavat alkoholitarvitamist nimetatakse alkoholi liigtarvitamiseks. Alkoholitarvitamise tasemeid selgitab järgmine joonis.
  • Madala riskiga alkoholitarvitaja joob alkoholi väikestes kogustes, mille puhul terviserisk on väike. Täiesti riskivaba alkoholitarvitamist ei ole ning mõne haiguse puhul tekib risk esimesest lonksust.
  • Ohustava alkoholitarvitamise korral ei pruugi inimesel veel esineda terviseprobleeme, kuid risk nende tekkeks on suurenenud. Ohustavaks loetakse ka episoodilist alkoholi liigtarvitamist ehk purju joomist.
  • Kahjustavat tarvitamist ehk alkoholi kuritarvitamist iseloomustab see, kui joodava alkoholi kogus ja tarvitamise sagedus on sellised, et nendega kaasnevad vaimsed ja/või füüsilised tervisekahjud.
  • Alkoholisõltuvuse puhul on inimesel tekkinud joomistung ja võimetus alkoholitarvitamist kontrollida. Joomist jätkatakse kahjulikest taga­ järgedest hoolimata ja järk­järgult kasvab vajadus suuremate alkoholi­ koguste järele. Püüdes alkoholist loobuda, tekivad võõrutussümptomid ehk pohmell.

Mida tähendab alkoholitarvitamise häire?

Nii alkoholi kuritarvitamist kui ka alkoholisõltuvust nimetatakse alkoholitarvitamise häireks.

Sageli ei oska inimesed ise oma tervisemuresid liigse alkoholiga seostada. Alkoholi­ tarvitamise häirele viitavad paljud märgid, millele ei pöörata piisavalt tähelepanu või mida ei seostata alkoholi liigtarvitamisega, näiteks:
  • joomine on kontrolli alt väljunud;
  • katse alkoholitarvitamist vähendada või lõpetada pole õnnestunud;
  • on tekkinud tung alkoholi tarvitada;
  • alkoholijoobes on sattutud ohtlikku olukorda, näiteks purjus peaga autorooli, ujuma, kaitsmata seksuaalvahekorda vm;
  • alkohol ei avalda enam endist mõju ja joobe saavutamiseks tuleb juua rohkem;
  • alkoholitarvitamist jätkatakse, hoolimata terviseprobleemidest, meeleolumuu­ tustest, ärevusest või depressioonist;
  • joomisele või sellest taastumisele kulub palju aega;
  • alkoholitarvitamise lõpetamise järel esineb unehäireid, rahutust, värinaid, iivel­ dust, higistamist, krampe või meelepetteid;
  • pohmelli vältimiseks peab uuesti alkoholi tarvitama ehk n­ö peale võtma;
  • joomist eelistatakse teistele meelistegevustele, suhtlusele pere ja sõpradega;
  • joomine on seganud tööd, pere eest hoolitsemist või koolis käimist;
  • joomist jätkatakse, hoolimata sellest, et see põhjustab probleeme lähedastega;
  • lähedased või sõbrad on teinud joomise kohta märkusi või soovitanud alkoholiga piiri pidada, kuid inimene ei tunne, et tal on joomisega probleeme.
Et teada saada, millisel tasemel inimene alkoholi tarvitab, võib teha testi alkoholi- tarvitamise hindamiseks (AUDIT) kas lk 6–7, perearsti juures või www.alkoinfo.ee veebilehel.

Kui AUDITi punktisumma on 16 ja rohkem, võib see viidata alkoholitarvitamise häirele, kuid täpse diagnoosi saab välja selgitada ainult arst.

Tutvu ka tasuta internetipõhise eneseabiprogrammiga „Selge“, mis on mõeldud iseseisvaks kasutamiseks kõigile, kes soovivad alkoholiga seotud käitumismustreid muuta, alkoholitarvitamist vähendada või üldse lõpetada. Programmi leiab veebile­ helt selge.alkoinfo.ee.
 

Kuidas alkoholitarvitamise häiret ravitakse?

Joomisharjumused kujunevad pika aja jooksul ning nende muutmine võib võtta samuti palju aega. Alkoholitarvitamist on võimalik lõpetada omal käel. Kindlam oleks aga abi saamiseks pöörduda perearsti või alkoholitarvitamise häire raviteenuse osutaja poole. Alkoholitarvitamise häire ravi on pikaajaline, kestes 6–12 kuud ja vahel ka kauem. Kuna sõltuvushäire on krooniline, võib tagasilangust esineda ka pikema kainusperioodi järel. Enamasti on ravi ambulatoorne, et saaks võimaluse korral jät­ kata tööl käimist ja igapäevast elu, kuid teatud juhtudel on vajalik statsionaarne ehk haiglaravi.
 
Raviga alustamiseks peab olema kaine, sest oluline on teha koostööd ravimees­ konnaga, kuhu kuuluvad vaimse tervise õde, psühhiaater, psühholoog ja sotsiaaltöö­ taja. Esimesel kohtumisel hindab vaimse tervise õde patsiendi tervislikku seisundit, sotsiaalset toimetulekut ja motivatsiooni, vajaduse korral tehakse vereanalüüsid. Üheskoos püstitatakse ravieesmärgid, koostatakse individuaalne raviplaan, otsusta­ takse järgnevate kohtumiste sagedus ja pereliikmete kaasamine.
 
Vajaduse korral kasutatakse parema ravitulemuse saavutamiseks nõustamiste ja teraapiate kõrval ka ravimeid. Neid on kahte tüüpi:
  • ravimid, mille kasutamisel on alkoholitarvitamine keelatud, sest koos alkoholiga tekitavad need näiteks iiveldust, oksendamist, hingamisraskusi, ärevuse suurene­ mist jm (toimeaine disulfiraam);
  • ravimid, mis vähendavad tungi alkoholi järele (toimeaine nalmefeen, naltreksoon).
Osa inimesi peab ravimeid võtma vaid lühikest aega, samas kui teised vajavad neid pikemat aega.

Ravi koosneb alkoholivõõrutusseisundi ravist ja tagasilangust ennetavast ravist. Oluline on teada, et alkoholitarvitamise häire ravi ei tähenda ainult ravimite võtmist, vaid käib alati käsikäes nõustamisega.

Alkoholivõõrutusseisundi ravi

Võõrutusseisund ehk pohmell tekib alkoholitarvitamise järsul vähendamisel. Võõru­ tusnähtudeks on rahutus, ärevus, unehäired, värinad, higistamine, südamepeksle­ mine, vererõhu tõus, peavalu ja joomistung. Inimesed kogevad sageli ka isutust ja iiveldust või oksendavad.
 
Kerge või keskmise raskusega võõrutusseisundit võib jälgida ja ravida kodus, kui on tagatud side tervishoiuasutusega ja inimene on toetavas keskkonnas. Kerge võõru­ tuse sümptomid leevenevad tavaliselt ühe­kahe päeva jooksul. Keskmise ja raske võõrutusseisundi ravi kestab kuni seitse päeva juhul, kui ei kaasne komplikatsioone. Raskema võõrutusseisundi korral kaasnevad krambid ja deliirium. Kui inimesel teki­ vad krambid või hingamisraskused, tuleb kutsuda kiirabi. Samuti tuleb kutsuda kiir­ abi siis, kui 3–10 päeva pärast alkoholitarvitamise lõpetamist võõrutussümptomid leevenemise asemel süvenevad.
 
Pärast võõrutusseisundist väljumist tuleb võimalikult kiiresti alustada raviga, et vähendada tagasilanguse riski.

Tagasilangust ennetav ravi

Tagasilangused on alkoholitarvitamise häire üks osa. Suure tõenäosusega tuleb alkoholist loobumist alustada mitu korda. Tagasilangust ennetavas ravis kasutatakse vajaduse korral ravimeid, kuid eelkõige seisneb ravi psühholoogilises nõustamises. Tagasilangust võib vaadata kui ajutist etappi teel tervenemiseni, mitte aga kui läbikukkumist. Tagasilanguse korral on oluline ravi jätkata, sest eduka ravi võtmeks on järjekindlus.

Ravi alustamiseks ja edusammude tegemiseks on vajalikud enda soov ja motivatsioon, sest ainult inimene ise saab oma elu muuta.

AUDIT – test alkoholi tarvitamise hindamiseks

Test on kättesaadav allalaetavas juhendis lk 6. 

Tekst

Reavahe

Kontrast

Seaded