Töökord

1. Ravijuhendite Nõukoja staatus ja tegevuse eesmärk

1.1 Ravijuhendite Nõukoja (edaspidi: nõukoda) tegevuse eesmärk on patsientidele osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteedi parendamine, juhtides kulutõhusate ja tõenduspõhiste ning kohalike oludega arvestavate Eesti ravijuhendite koostamise protsessi.   
1.2 Nõukoda juhindub oma tegevuses õigusaktidest, nõukoja moodustamise otsusest, Eesti ravijuhendite koostamise käsiraamatust (edaspidi: käsiraamat) ja käesolevast töökorrast. Nõukoja liikmed lähtuvad hea tava ja erapooletuse põhimõtetest.
1.3 Järgides ravijuhendite koostamise käsiraamatut on nõukoja peamised tegevused eesmärgi saavutamiseks:     
1.3.1 vastavalt püsisekretariaadi poolt tehtud põhjendatud ettepanekutele otsustada kord aastas, millised vastavalt käsiraamatus kirjeldatud metoodikale koostatud ravijuhendid vajavad ajakohastamist;
1.3.2 vastavalt käsiraamatus toodud hindamiskriteeriumitele valida kord aastas ravijuhendite teemaalgatuste seast koostatavate ravijuhendite teemad, arvestades Tervisekassa rahalisi võimalusi;
1.3.3 informeerida valituks mitteosutunud teemaalgatuste esitajaid nõukoja otsusest, andes võimalikud soovitused algatuse parendamiseks;
1.3.4 kinnitada iga koostatava ravijuhendi väljatöötamiseks töörühma ja sekretariaadi koosseis;
1.3.5  hinnata nõukoja ning ravijuhendite töörühma ja sekretariaadi liikmete huvide konflikte enne ravijuhendite koostamist ja vajadusel väljatöötamise käigus;
1.3.6  kinnitada enne ravijuhendi koostamise alustamist selle käsitlusala;
1.3.7 kuulata ravijuhendi töörühma juhi vahearuannet juhendi koostamisest hiljemalt 6 kuud pärast töö alustamist ja vajadusel nõustada töörühma töö käigus tekkinud küsimustes;
1.3.8 hinnata kinnitamiseks esitatud ravijuhendi soovituste tõenduspõhisust ja koostamise protsessi ning vajadusel anda töörühmale suunised ravijuhendi täiendamiseks;
1.3.9 kinnitada vastavalt ravijuhendi töörühma ja püsisekretariaadi ettepanekule valmivale ravijuhendile kolm retsensenti;
1.3.10 kinnitada vastavalt käsiraamatus kirjeldatud metoodikale valminud ravijuhend koos kõigi lisamaterjalidega (sh patsiendijuhend või patsiendi infomaterjal) ja selle rakenduskava;
1.3.11 vastavalt tervisekassa poolt esitatud ülevaadetele hinnata ravijuhendi praktikasse rakendumist;
1.3.12 vastavalt põhjendatud ettepanekutele kinnitada muudatused ravijuhendite koostamise protsessis (sh käsiraamatus).
3.1.13 vajadusel teha püsisekretariaadile ettepanek tellida ravijuhendi kohta täiendav eksperthinnang.
1.4 Nõukoja koosseis (põhi- ja asendusliikmed) kinnitatakse tervisekassa juhatuse otsusega ning nõukoja liikmetega, välja arvatud tervisekassa esindajad, sõlmib tervisekassa kolmeaastase koostöölepingu.
1.5 Nõukoja töökord on kooskõlastatud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaaniga.
1.6 Nõukoja postiaadress on Tervisekassa, Lastekodu 48, Tallinn 10144. 
 
2. Nõukoja liikmed

2.1 Nõukojas on 14 (neliteist) liiget. Nõukoja liikmed määratakse 3 (kolmeks) aastaks.
2.2 Nõukojakoosseisu kuuluvad järgmiste organisatsioonide esindajad:
2.2.1 Eesti Arstide Liit;
2.2.2 Eesti Perearstide Selts;
2.2.3 Eesti Õdede Liit;
2.2.4 Eesti Haiglate Liit;
2.2.5 Eesti Puuetega Inimeste Koda;
2.2.6 Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituut;
2.2.7 Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut;
2.2.8 Tervise Arengu Instituut;
2.2.9 Tervisekassa;
2.2.10 Sotsiaalministeerium;
2.2.11 Ravimiamet;
2.2.12 Terviseamet;
2.2.13 Tartu Tervishoiu Kõrgkool
2.2.14Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
2.3 Iga punktis 2.2 nimetatud organisatsioon teeb tervisekassale ettepaneku oma esindajate (põhiliikme ja asendusliikme) kinnitamiseks, esitades nõukoja liikme määramise vormi (vt töökorra lisa 1). Põhiliikme äraolekul asendab organisatsiooni selleks nimeliselt kinnitatud hääleõigusega asendusliige.
2.4 Punktis 2.2 nimetatud organisatsioon võib esitada tervisekassale muudatusettepanekuid nõukoja koosseisu oma esindajate osas.
 
3. Nõukoja liikmete õigused ja kohustused

3.1 Nõukoja liikmetel on õigus:
3.1.1 saada tööks vajalik info ja materjalid ravijuhendite koostamist koordineerivalt Tartu ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juurde loodud ravijuhendite püsisekretariaadilt (edaspidi: püsisekretariaat);
3.1.2 saada tööks vajalik info ja materjalid ravijuhendite koostamist rahastavalt ning ravijuhendite rakendumist koordineerivalt ja rahastavalt tervisekassalt;
3.1.3 saada tööks vajalik ravijuhendite koostamise metoodika ja korralduse teemaline
 
3.2 Nõukoja liikmed on kohustatud:
3.2.1. vältimaks oma töös huvide konflikti ja tagamaks töö hea kvaliteet ja erapooletus;
3.2.2. kirjalikult deklareerima oma huvid (sh muutused) igal aastal enne ravijuhendite teemade valimist. Nõukoja liikmete huvide deklaratsioonid (vt töökorra lisa 2) esitatakse püsisekretariaadile. Huvide ilmnemisel lähtutakse ravijuhendite koostamise käsiraamatus sätestatust.
3.2.3 edastama oma organisatsioonile info valminud ravijuhendite ja nende lisamaterjalide (nt patsiendijuhend või patsiendi infomaterjal) kohta.
 
4, Nõukoja töökorraldus
 

1. Nõukoja esimees on Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaani poolt määratud isik.
2. Nõukoda juhib nõukoja esimees. Aseesimehe valib nõukoda põhiliikmete seast.
3. Nõukoja tööd administreerib püsisekretariaat.
4. Nõukoda töötab koosoleku vormis.
5. Nõukoja esimehe nõusolekul võib otsuseid vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata (elektrooniliselt), saates otsuseprojekti nõukoja liikmetele ja määrates kirjaliku vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui seitse päeva. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletas vähemalt 75% hääleõiguslikest liikmetest.

 
5. Nõukoja koosolek

5.1 Nõukoja korralised koosolekud toimuvad vastavalt nõukoja kinnitatud tööplaanile. Erakorralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele.
5.2 Nõukoja koosolek viiakse läbi vastavalt nõukoja esimehe kindlaks määratud päevakorrale. 
5.3 Nõukoja koosoleku kutsub kokku püsisekretariaat, kooskõlastades selle nõukoja esimehega.
5.4 Nõukoja koosolek (sh erakorraline koosolek) kutsutakse kokku elektrooniliselt edastatud teatega. Teade saadetakse nõukoja liikmetele vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist. Koos teatega edastatakse ka koosoleku toimumise koht, päevakord ja vajalikud materjalid.
5.5 Juhul, kui nõukoja liige ei saa nõukoja koosolekust osa võtta, selgitab ta välja, kas asendusliige saab osaleda ja teavitab sellest koheselt ka koosoleku kutse saatjat.
5.6 Nõukoja tööst võivad ilma hääleõiguseta osa võtta nõukoja asendusliikmed, kui kohal viibib ka põhiliige ning nõukoja või püsisekretariaadi kutsel teised asjakohased isikud.
5.7 Nõukoja koosolek on otsustusvõimeline päevakorras märgitud küsimustes, kui sellel osaleb vähemalt 75% hääleõiguslikest liikmetest. Kui koosoleku eel (hiljemalt eelmisel päeval) selgub, et koosolek ei ole otsustusvõimeline, lepitakse kokku uus koosoleku aeg. Kui koosoleku alguses selgub, et koosolek ei ole otsustusvõimeline, koosolek toimub, kuid otsuseid vastu ei võeta ning korraldatakse uus koosolek, vajadusel elektrooniline.
5.8 Otsus langetatakse lihthäälteenamusega. Hääletamisel eriarvamused protokollitakse. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukoja esimehe, tema äraolekul punkti 4.2 kohaselt tema asendaja hääl.
5.9 Nõukoja koosolek lindistatakse. Nõukoja koosoleku protokollimise korraldab püsisekretariaat.
5.10 Nõukoja koosoleku protokoll edastatakse elektrooniliselt nõukoja liikmetele tutvumiseks ja kooskõlastamiseks 14 päeva jooksul nõukoja koosoleku toimumisest.
5.11 Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
5.12 Nõukoja koosoleku protokoll, teated ja muud asjakohased materjalid tehakse nõukoja liikmetele kättesaadavaks (sh arhiveeritakse) ravijuhendite veebikeskkonna www.ravijuhend.ee sisevõrgus.
 
6.  Partnerite ja avalikkuse teavitamine nõukoja tööst

6.1 Nõukoja koosolekute protokollid on avalikud ning tehakse kättesaadavaks (sh arhiveeritakse) ravijuhendite veebikeskkonnas www.ravijuhend.ee.
6.2 Nõukoja tegevust avalikkusele ja partneritele vahendab nõukoja esimees või kokkuleppel nõukoja esimehega püsisekretariaat või tervisekassa.