Info

Lühidalt ravijuhendist ja selle koostamisest

Ravijuhend on dokument, mis annab soovitusi tervist mõjutavate tegevuste kohta. Selles antakse tervishoiutöötajatele tõenduspõhiseid juhiseid haiguste diagnoosimise ja ravimise viiside kohta, samuti võib see sisaldada soovitusi haiguste ennetuseks või patsientide koolitusstrateegiad vms. Ravijuhendis toodud teave aitab teha valikuid eri sekkumisviiside vahel, mis mõjutavad tervist, ravikvaliteeti ning tervishoiuressursside kasutamist.

Kõigis tervishoiu valdkondades on ravijuhendeid koostades vaja arvestada riigi olusid ja tervishoiukorraldust. Ravijuhendite koostamisel tuleb arvestada nii kliinilise tõendusmaterjali kui ka kohalike kulude ja väärtushinnangutega. Kliinilise tõendusmaterjali hindamisel on toeks rahvusvahelised andmeallikad.

NB! Ravijuhendi ja õpiku peamine erinevus on, et ravijuhendis keskendutakse eeskätt haiguse diagnoosimise ja raviga seotud tegevustele, õpikus aga kirjeldatakse põhjalikult haiguse kõiki aspekte.

Ravijuhendi koostamise protsess peab olema läbipaistev, hoolikalt läbi mõeldud ja toimuma tihedas koostöös kõikide huvirühmadega. See protsess ei lõpe ravijuhendi heakskiitmisega. Oluline on koostada ka ravijuhendi praktikasse rakendamise plaan koos mõõdetavate tulemusnäitajatega, et hinnata seatud eesmärkide saavutamist.

Ravijuhendi koostamise algatus võib tulla ükskõik milliselt organisatsioonilt (nt erialaselts, patsientide rühm, õppeasutus jne). Ravijuhendi koostamise algataja esitab Ravijuhendite Nõukojale (Nõukoda) ettepaneku juhendi koostamiseks ning juhendi käsitlusala (scope) kirjelduse. Nõukoda koosneb asjatundjatest, kes valivad algatatud teemade hulgast igal aastal ravijuhendite koostamiseks sobivad ja olulised teemad ning hiljem kinnitavad valminud ravijuhendid.

Ravijuhendi koostamist koordineerib mitme eriala esindajatest koosnev ravijuhendi töörühm. Tegevus toimub tihedas koostöös ravijuhendi sekretariaadiga, kes pakub töörühmale sisulist ja administratiivset tuge. Nõukoda valib ja kinnitab igale ravijuhendile töörühma ja selle juhi. Ravijuhendi sekretariaadi liikmed määratakse koostöös Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja Tervisekassaga.

Pärast ravijuhendi valmimist on Nõukoja ülesanne ravijuhend koos rakenduskavaga heaks kiita. Enne lõpliku heakskiidu andmist peab Nõukoda veenduma, et ravijuhendi koostajad on järginud käesolevas käsiraamatus kirjeldatud protsessi.

Ravijuhendite koostamist rahastab Tervisekassa.

NB! Kui ravijuhendi koostajad on täpselt järginud käsiraamatus kirjeldatud nõudeid, on võimalik saada valminud ravijuhendile Nõukoja heakskiit ka neil juhtudel, kui rahastajaks ei ole EHK. Käsiraamatus esitatud ravijuhendi väljatöötamise skeemid, näidistabelid ja standardvormid aitavad koostada ravijuhendeid ühtsetest põhimõtetest lähtudes ja läbipaistvalt ning hõlbustavad ravijuhendi koostamise metoodika mõistmist.