Kopsu- ja kopsuväline tuberkuloos (ajakohastatud)

• Tuberkuloosiravi ajal järgige oma raviarsti määratud raviskeemi. Võtke ravimeid regulaarselt, õiges koguses ja ettenähtud ajal. 

• Ärge muutke ise ravimite annuseid ega tarvitamise sagedust. Pidage alati nõu raviarstiga. 

• Enesetunde halvenemisel või ravimite kõrvatoimete tekkimisel informeerige sellest oma raviarsti või tervishoiutöötajat, kes jälgib Teie ravi. 

• Kui tunnete end tuberkuloosiravi ajal juba paremini, ärge katkestage ravi. On väga oluline, et võtaksite ravimeid kogu raviarsti määratud ravikuuri vältel. 

• Tuberkuloosiravi ajal toituge täisväärtuslikult ja järgige tervislikke eluviise. 

• Raseduse planeerimisel pidage esmalt nõu oma raviarstiga. Teadke, et tuberkuloosiravimid võivad nõrgestada rasestumisvastaste ravimite toimet. 

• Võimalusel vältige alkoholi tarvitamist. Alkoholi tarvitamine ravi ajal suurendab tõsiste kõrvaltoimete (sealhulgas maksakahjustuse) tekke riski. Kui tarvitate alkoholi, tehke seda mõõdukalt. 

• Loobuge kõikidest tubakatoodetest (kaasa arvatud vesipiip ja e-sigaret). Suitsetamine kahjustab kopsude kaitsefunktsiooni ning võib seetõttu paranemist aeglustada. 

• Saunas käies vältige liiga kuuma leili. 

• Vältige päevitamist ja solaariumis käimist. Tuberkuloosiravimite kõrvaltoimete tõttu on suurem oht pigmendilaikude ja päikesepõletuse tekkeks. 

• Teavitage oma haigestumisest lähedasi ja paluge neil minna tervisekontrolli. 

• Kui olete tuberkuloosist tervenenud, kuid Teil tekivad taas tuberkuloosi haigestumisele viitavad sümptomid, pöörduge kohe perearsti või kopsuarsti vastuvõtule.

Tuberkuloos on nakkushaigus, mida põhjustab bakter nimega Mycobacterium tuberculosis. Tuberkuloositekitajad levivad õhu kaudu. Kopsutuberkuloosi põdeva haige köhimisel, aevastamisel, laulmisel või rääkimisel paiskub koos süljepiiskadega õhku hulk tuberkuloositekitajaid, mida samas ruumis viibijad võivad koos õhuga sisse hingata. Selle tulemusel võib inimene nakatuda tuberkuloosi. Üks ravimata tuberkuloosihaige võib aastas nakatada 10–15 inimest.

Kõik nakkusohtliku tuberkuloosihaigega kokku puutunud inimesed ei nakatu tuberkuloosi. Tuberkuloosi edasikandumise tõenäosus on seda suurem, mida rohkem eritab tuberkuloosihaige tuberkuloositekitajaid õhku ning mida kestvam ja lähedasem on kokkupuude haigega. Nakkusohtliku tuberkuloosihaige lähikontaktsetest (perekonnaliikmed, sõbrad ja töökaaslased, kes viibivad haigega igapäevaselt koos), nakatub umbes kolmandik. Tuberkuloosi ei nakatuta näiteks haigega käteldes, samasid toidunõusid või tualetti kasutades.

Tuberkuloos võib kahjustada inimese kõiki elundeid, kuid kõige sagedamini saavad kahjustada kopsud. Teistest elunditest kahjustuvad tuberkuloosi korral sagedamini kopsukelme, luud ja liigesed ning neerud. Sellist tuberkuloosi, mille korral ei esine kopsude kahjustust, nimetatakse kopsuväliseks tuberkuloosiks ning seda põdevad haiged ei ole enamasti nakkusohtlikud. Samas on ka kopsuvälise tuberkuloosiga patsientide puhul väga oluline, et nad järgiksid korrapäraselt ravikuuri ning viiksid ravi lõpuni.

Tuberkuloosi võivad haigestuda kõik inimesed, olenemata nende majanduslikust olukorrast või sotsiaalsest staatusest. Seega ei pea paika levinud arvamus, et tuberkuloos ohustab ainult madala elatustasemega või halvemal elujärjel inimesi.

Eestis diagnoositi 2022. aastal kopsutuberkuloos 129 patsiendil, kellest 104 haigestus tuberkuloosi esmakordselt. Kopsuväline tuberkuloos diagnoositi samal aastal 7 patsiendil. Lapsed haigestuvad Eestis tuberkuloosi harva.

Tuberkuloosi nakatumise korral on inimese organismis eluvõimelised, kuid mitteaktiivsed tuberkuloosibakterid. Enamasti suudab organismi kaitse- ehk immuunsüsteem tuberkuloosibakterite edasist paljunemist organismis ära hoida. Tuberkuloosi nakatunud inimesed tunnevad ennast tervena, neil ei ole haigus- sümptomeid ja nad ei levita tuberkuloosi teistele inimestele. Tuberkuloosi nakatumist on võimalik diagnoosida vereanalüüsiga (tuberkuloosi haigusetekitaja M. tuberculosis’e gammainterferooni taseme määramine veres) või tuberkuliini- testiga, mida kõnekeeles tuntakse kopsuproovi nime all.

Tuberkuloosi haigestumise risk pärast nakatumist on elu jooksul hinnanguliselt 5–15%. Risk haigestuda on suurim just nakatumisele järgneva kahe aasta jooksul, kuid tuberkuloosi võib haigestuda ka aastaid hiljem, kui inimese immuunsüsteem mingil põhjusel nõrgeneb ega suuda enam tuberkuloosibakterite paljunemist ära hoida. Seetõttu on oluline, et tuberkuloosi nakatunud inimesed oskaksid ennast tuberkuloosi haigestumisele viitavate sümptomite osas jälgida ning pöörduksid nende sümptomite ilmnemisel arsti poole.

Teatud juhtudel määratakse tuberkuloosi nakatunule ennetav ehk profülaktiline ravi, mille eesmärk on ära hoida edaspidist tuberkuloosi haigestumist. Profülaktiline ravi määratakse enamasti ühe tuberkuloosivastase põhiravimiga ning ravi kestus võib olla kuni üheksa kuud.

Tuberkuloosi võib haigestuda nii kohe pärast nakatumist kui ka mitmeid aastaid hiljem. Haigestumisel mängib rolli inimese organismi üldseisund – haigestumist soodustab vaegtoitumus, vaimne ülepinge, alkoholism, narkomaania, kroonilised haigused, immuunpuudulikkus (sh HIV-nakkus). Kui tuberkuloosi nakatunud inimese immuunsüsteem nõrgeneb oluliselt (näiteks HIV-nakkuse või mõne muu haiguse tõttu), hakkavad organismis olevad eluvõimelised tuberkuloosibakterid paljunema ning põhjustavad tuberkuloosi haigestumise. Tuberkuloosi haigestumise korral tekivad tuberkuloosile omased haigussümptomid ning inimene võib levitada tuberkuloosibaktereid teistele.

Tuberkuloosi haigestumise risk on nakatumise järgselt suurim: 
• HIV-nakkusega inimestel 
• siirdatud organiga või siirdamise järjekorras olevatel inimestel 
• kroonilise neerupuudulikkusega inimestel, kes saavad dialüüsiravi 
• silikoosi (harva esinev kopsuhaigus, mis on tekkinud ränidioksiidi sissehingamisel) põdevatel inimestel 
• suhkurtõvega inimestel 
• teatud tüüpi bioloogilist ravi saavatel inimestel 
• nakkusohtlike tuberkuloosihaigete lähikontaktsetel.

Tuberkuloosi haigestumisel tekivad haigussümptomid sõltuvalt sellest, millist elundit tuberkuloosibakter kahjustas.

Kopsude kahjustuse korral võivad esineda järgnevad sümptomid: 
• üle kahe nädala kestev köha 
• mädase röga eritus või vere sisaldumine rögas 
• valu rindkeres. 

Sageli võivad kaasneda ka üldised sümptomid: 
• nõrkus, jõuetus 
• isu- ja kehakaalu langus 
• palavik 
• öine higistamine, külmavärinad.

Kopsutuberkuloosi haigestumise kahtluse korral küsitleb arst inimest haigus- sümptomite kohta ning uurib, kas on varem oldud kontaktis tuberkuloosihaigega. Enamasti tehakse seejärel rindkere röntgeniülesvõte ning palutakse anda vähemalt kaks erineval ajal võetud rögaproovi. Need rögaproovid saadetakse uuringutele tuberkuloosibakterite esinemise suhtes. Juhul kui inimene ei suuda ise rögaproovi anda, on võimalik ka rögaeritust esile kutsuda ehk indutseerida ning selleks tehakse inhalatsiooni füsioloogilise lahusega. Teine võimalus on suunata inimene bronhoskoopiale. Kuna väikelapsed ei oska röga analüüsi anda, siis neil uuritakse röga asemel maoloputusvedelikku ning analüüsiks võib saata ka väljaheidet.

Rögaproovi uuritakse kõigepealt mikroskoobiga. Kui mikroskoobiga uurimise käigus (mikroskoopia) leitakse rögast tuberkuloosibaktereid, on tegemist suure bakterieritusega ja selline patsient on nakkusohtlik. Mikroskoopia vastuse saab raviarst enamasti juba järgmisel päeval pärast analüüsi andmist. Edasi uuritakse röga külvimeetodil, mille lõpliku vastuse saamiseks võib kuluda kuni kaheksa nädalat. Külvimeetodil on võimalik kindlaks teha tuberkuloosibakteri olemasolu, kui bakterieritus on väiksem. Patsient, kellel leitakse rögast tuberkuloosibaktereid ainult külvimeetodil, võib samuti olla nakkusohtlik ja levitada tuberkuloosibaktereid teistele.

Üldjuhul peetakse selliseid patsiente aga vähem nakkusohtlikumateks võrreldes patsientidega, kelle rögast leitakse tuberkuloosibaktereid juba mikroskoobiga uurides. Külvimeetodil tuberkuloosibakterite leidmine rögast kinnitab lõplikult tuberkuloosi diagnoosi. Külvimeetodil määratakse ka tuberkuloosibakterite ravimi tundlikkus, mis on raviskeemi koostamise aluseks.

Tuberkuloosi diagnoosimisel kasutatakse ka kiirteste, mille tulemused selguvad mõne päevaga. Kuna kiirtestide abil ei ole võimalik määrata tuberkuloositekitaja ravimitundlikkust kõigi tuberkuloosiravis kasutatavate ravimite suhtes, siis tehakse samaaegselt alati ka mikroskoopia ja külvimeetodil uuring.

Tuberkuloosi haigestumise kahtluse korral kontrollitakse ka vereanalüüse ning mõnikord tehakse kompuutertomograafiline uuring, et hinnata täpsemalt kopsude või muude elundite kahjustust ja selle ulatust.

Tuberkuloosi kahtluse korral on Eestis kõik uuringud inimesele tasuta, sõltumata ravikindlustuse olemasolust.

Kui tuberkuloosibakter on tuberkuloosivastastele põhiravimitele tundlik (st allub ravile), kestab ravikuur enamasti kuus kuni üheksa kuud ning ravi alustatakse samaaegselt nelja erineva ravimiga. Enamasti kasutatakse tablettravimeid. Ravimite korrapärasel võtmisel võib raviarst vähendada pärast kahe või kolme kuu möödumist igapäevaselt võetavate ravimite hulka.

Tundliku tuberkuloosi korral kasutatavad põhiravimid on: 
• isoniasiid 
• rifampitisiin 
• etambutool 
• pürasiinamiid.

Tuberkuloos on peaaegu alati ravitav, kuid tervenemiseks tuleb korrektselt läbida kogu raviarsti määratud ravikuur. Ravimitundliku haigustekitajaga tuberkuloosihaige enesetunne paraneb tavaliselt juba mõne nädala jooksul pärast ravi alustamist. Sageli ei olda siis enam ka nakkusohtlik. Ometi on väga oluline pidada meeles, et paljunemisvõimelised tuberkuloositekitajad säilivad mõnda aega varja tult organismis isegi siis, kui patsiendil ei ole enam mingeid sümptomeid ning ta ei tunne ennast haigena. Seetõttu on täielikuks paranemiseks vajalik raviarsti määratud tuberkuloosiravi skeemi täpne järgimine kogu ravi vältel.

Ravimata tuberkuloos on jätkuvalt ohtlik ka ümbritsevatele inimestele, ennekõike nõrgestatud immuunsusega inimestele ja lastele.

Kui tuberkuloositekitajat ei hävita mingi kindel ravim, tähendab see seda, et bakter on selle ravimi suhtes allumatu ehk resistentne. Kui tuberkuloositekitaja on resistentne kahe peamise tuberkuloosiravimi, isoniasiidi ja rifampitsiini suhtes, nimetatakse sellist haigusvormi multiravimiresistentseks tuberkuloosiks. Multi- ravimiresistentne tuberkuloos allub raskemini ravile ning selle ravi kestab tunduvalt kauem võrreldes ravimitundliku tuberkuloosiga (kuni kaks aastat).

Inimene võib haigestuda ravimiresistentsesse tuberkuloosi kahel viisil: 
• juba algselt nakatudes ravimiresistentse bakteriga 
• ravimiresistentsus kujuneb välja ravi käigus, kui haige ei võta tuberkuloosi vastaseid ravimeid õiges koguses, õige sagedusega ja piisavalt kaua

Multiravimiresistentse tuberkuloosi ravimiseks kasutatakse korraga viit kuni seitset ravimit, ravikuur on pikem ning ravimid võivad põhjustada rohkem kõrvatoimeid.

Eestis diagnoositi 2023. aastal multiravimiresistentset tuberkuloosi 20 patsiendil.

Tuberkuloosiravi läbiviimisel kasutatakse nn otseselt kontrollitava ravi (OKR) meetodit. OKR tähendab, et patsient peab iga päev võtma ravimeid meditsiiniõe järelvalve all, kes jälgib ravimite võtmist. OKR-i püütakse kohandada patsiendile võimalikult mugavaks ja kättesaadavaks. 

Enamasti alustatakse tuberkuloosiravi haiglas, kuid peale nakkusohu kadumist võib ravi jätkata ambulatoorselt ehk kodus. Kodusele ravile lubatud patsientidel võib OKR teostada kontaktvastuvõtuna või kaugvastuvõtuna videokontakti või telefoni teel. Kaugvastuvõttude tegemine otsustatakse individuaalselt ning patsientidele antakse ravimid koju kaasa maksimaalselt kuni kaheks nädalaks. Ravikuuri viimastel kuudel, kui patsient tunneb ennast hästi ega ole enam nakkusohtlik, võib ta naasta tööle või kooli ning elada tavapärast elu.

Ravi ajal jälgib kopsuarst järjepidevalt patsiendi raviprotsessi ning paranemist. Selleks tehakse regulaarselt vereanalüüse ja röga uuringuid, korratakse rindkere röntgeniülesvõtet.

Tuberkuloos on eriti ohtlik nakkushaigus, mis ohustab nii patsienti ennast kui ka teda ümbritsevaid inimesi. Sellest tulenevalt on Eestis võimalik suunata tuberkuloosiravist keeldujaid või ravi katkestajaid halduskohtu otsusega kuni kuus kuud (182 päeva) kestvale tahtest olenematule tuberkuloosiravile SA Viljandi Haigla Jämejala tuberkuloosiravi osakonda.

Tuberkuloosiravimid võivad põhjustada kõrvaltoimeid. Oluline on, et patsient jälgiks ennast ravi ajal kõrvaltoimete suhtes ning võtaks nende tekkimisel kohe ühendust raviarstiga. Sagedamini esinevate kõrvaltoimete leevendamiseks kasutatavad ravimid annab raviarst patsiendile tasuta. Mõnede tuberkuloosivastaste ravimitega koos antakse ka teatud vitamiine, mis vähendavad kõrvaltoimete tekkimise riski.

Kui patsient on lubatud ambulatoorsele ravile, võib ta enamasti teha tavapäraseid tegevusi, käia väljas ja suhelda sõprade-tuttavatega. Oluline on järgida raviarsti määratud raviskeemi ja tervisliku toitumise põhimõtteid. Ravi paremaks sujumiseks on soovitatav loobuda tervist kahjustavatest eluviisidest, nagu näiteks alkoholi tarvitamine ja suitsetamine.

Kui patsient ei ole enam nakkusohtlik, tal ei ole haigussümptomeid ning ravimid ei põhjusta kõrvaltoimeid, võib inimene tuberkuloosiravi ajal naasta tööle või minna taas kooli. Tööle või kooli naasmisel peab ta siiski jätkama kõigil tööpäevadel OKR-i visiitidel käimist või kaugvastuvõttudel osalemist. Seetõttu ei ole tuberkuloosiravi ajal üldjuhul võimalik käia välisreisidel. Kui patsient ei ole ravi ajal võimeline oma töökohal töötama, vormistatakse tuberkuloosiravi ajaks talle töövõimetusleht. Töövõimetushüvitist on võimalik saada kuni 240 kalendripäeva eest ning vajadusel on võimalik seejärel taotleda ka töövõime kaotuse määramist. Selleks tuleb Töötukassale esitada taotlus töövõime hindamiseks. Patsient, kes käib kõrgkoolis, saab taotleda ravi ajaks akadeemilise puhkuse tervislikel põhjustel.

Tuberkuloosiravi ajal:
• suitsetamine kahjustab kopsude kaitsefunktsiooni ning võib seetõttu paranemist aeglustada 
• alkoholi tarvitamine võib soodustada tuberkuloosi ravimite kõrvaltoimete teket 
• peale nakkusohu kadumist võib jätkata seksuaalelu 
• rasestumine ei ole soovitatav ning peab arvestama, et tuberkuloosiravimid võivad nõrgestada rasestumisvastaste ravimite toimet 
• tuleb vältida päevitamist ja solaariumis käimist, kuna ravimite kõrvaltoimete tõttu võivad tekkida pigmendilaigud ja päikesepõletuse oht on suurem
• saunas käimine ei ole keelatud, kuid vastunäidustatud on väga kuum leil 
• võib süüa kõiki toite ning täisväärtuslik toitumine aitab paranemisele kaasa.

Tuberkuloosihaige saab kaitsta oma lähedasi nakkusohu eest, kui: 
• võtab tuberkuloosiravimeid nii, nagu raviarst on määranud 
• köhides pöörab oma pea kõrvale ning katab suu käe ja pabertaskurätiga 
• palub kõigil oma lähikontaktsetel pöörduda arsti juurde tervisekontrolli.

Iga tuberkuloosi põdeva patsiendi puhul selgitatakse välja nakkusohus viibinud kontaktsed. Selleks küsitleb tuberkuloosiravi jälgiv õde patsienti ning selgitab välja need kontaktsed, kes võivad olla nakatunud ning kellel on suurim risk tuberkuloosi haigestumiseks. Kontaktsete väljaselgitamine võimaldab kutsuda nakkusohus viibinud inimesed tervisekontrolli ning tuvastada varakult uusi võimalikke tuberkuloosijuhtumeid. Teatud juhtudel kaasatakse kontaktsete väljaselgitamisse ka Terviseamet.

Kui patsient ei soovi ise oma lähikontaktseid enda tuberkuloosi haigestumisest teavitada, võib seda teha tervishoiutöötaja. Kontaktsete teavitamine ja uuringutele kutsumine toimub delikaatselt, selle käigus ei mainita tuberkuloosi haigestunud patsiendi nime. Ka kontaktsetele on Eestis kõik uuringud tuberkuloosi suhtes tasuta sõltumata ravikindlustuse olemasolust ning uuringutele tulles ei ole vaja perearsti saatekirja.

Kontaktsetele tehakse enamasti rindkere röntgeniülesvõte ning vereanalüüs (määratakse M. tuberculosis’e gammainterferooni taset) või tuberkuliinitest. Mõnikord saadetakse uuringutele ka rögaproove.

Teatud juhtudel määratakse tundliku tuberkuloositekitajaga haige kontaktsetele, kellel on tuvastatud tuberkuloosi nakatumine, profülaktiline ravi. Profülaktilise ravi eesmärk on ennetada tuberkuloosi haigestumist. Profülaktilise ravi ajal peab ravimeid võtma vastavalt raviskeemile. Enne profülaktilise ravi määramist tehakse alati uuringud tuberkuloosi haigestumise välistamiseks.

Profülaktiline ravi määratakse vajadusel pärast tuberkuloosi nakatumist: 
• alla 19-aastastele lastele 
• täiskasvanutele, kellel on suurem risk nakatmise järgselt tuberkuloosi haigestumiseks (näiteks HIV-nakkusega kontaktsetele, inimestele, kes saavad teatud tüüpi bioloogilist ravi või kelle immunsüsteem on nõrgem mõne haiguse või selle ravi tõttu).

Multiravimiresistentse tuberkuloosihaige lähikontaktsetele, kellel on diagnoositud latentne tuberkuloos, võib määrata profülaktilise ravi. Enne profülaktilise ravi määramist tuleb välistada aktiivne tuberkuloos. Tuberkuloosihaige kontaktseid õpetatakse end jälgima tuberkuloosile viitavate haigussümptomite suhtes.

1. Terviseinfo portaal
www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tuberkuloos

2. Soome Kopsutervise Ühingu kodulehelt
http://tuberkuloosi.fi/et/tuberkuloos

3. Terviseportaal inimene.ee
https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/ tuberkuloos 

4. Terviseportaal kliinik.ee
www.kliinik.ee/haiguste_abc/tuberkuloos/id-1880 

5. Tervise Arengu Instituudi portaalhiv.ee
https://www.hiv.ee/elu-hivga/hivga-seotud-haigused/tuberkuloos/ 

6. Tervise Arengu Instituudi poolt väljaantud tuberkuloositeemalised infovoldikud
https://www.tai.ee/et/valjaanded?type=All&keys=tuberkuloos&area=All


Soovitusi tervislikuks toitumiseks leiate Tervise Arengu Instituudi portaalist www.toitumine.ee.