Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK

Mis on KOK?

KOK on aeglaselt progresseeruv kopsuhaigus, mille korral tekkib järjest süvenev õhupuudustunne, mis on tingitud bronhide ahenemisest ja kopsukoe kahjustusest. KOK-i korral kopsudes tekkivad muutused on pöördumatud. Kui Teil diagnoositi KOK, siis vajate regulaarset jälgimist ja ravi.

Miks KOK tekib?

Kuni kahel kolmandikul juhtudest on KOK-i teke seotud suitsetamisega, kuid teket võivad soodustada ka üle kümne aasta tolmustes tingimustes töötamine, kaasnev astma või lapseeas sageli põetud hingamisteede infektsioonid ja kaasasündinud ensüümi alfa-1-antitrüpsiini defitsiit.

Millised on KOK-i sümptomid?

KOK-i diagnoositakse enamasti üle 40-aastastel inimestel, kel esinevad järgmised sümptomid:
  • hingeldus, mis süveneb ajas ja intensiivistub füüsilisel koormusel (nt trepist üles minnes);
  • krooniline köha;
  • krooniline rögaeritus.

Kuidas KOK-i diagnoositakse?

KOK-i kahtlusel tehakse kopsumahu mõõtmise uuring ehk spiromeetria, mille käigus hinnatakse kopsudes õhuvoolu liikumist. Vajaduse korral suunab arst Teid ka teistele uuringutele (nt kopsude röntgeniülesvõte, vereanalüüs, EKG jt).

Kuidas KOK-i ravitakse?

KOK on krooniline progresseeruv haigus, mis võib Teie elu märkimisväärselt mõjutada ja ravimata juhtudel viia kiire tervisekaotuse, invaliidistumise ja isegi surmani.

KOK-i põhiravimiteks on igapäevaselt kasutatavad pikatoimelised sissehingatavad bronhodilataatorid ehk bronhide laiendajad, mis vähendavad regulaarsel kasutamisel õhupuudustunnet, parandavad kopsufunktsiooni ja elukvaliteeti ning vähendavad KOK-i ägenemise riski. Taastusravi parandab oluliselt KOK-i haigete elukvaliteeti ja füüsilist suutlikkust. Koos suitsetamisest loobumisega on taastusravi sama oluline kui igapäevane ravimite kasutamine.

Mis on KOK-i ägenemine?

KOK-i ägenemisega on tegemist siis, kui igapäevased KOK-i sümptomid muutuvad intensiivsemaks:
  • tekib või süveneb hingeldus;
  • tekib või suureneb rögaeritus;
  • rögaeritus muutub mädaseks;
  • tekib või süveneb köha ja vilistav hingamine.
Et sümptomeid leevendada, võib lisaks oma tavapärasele raviskeemile tekkida vajadus lisaravimite järele.
 

 

Mida Teie ise saate oma tervise jaoks teha?

1. Loobuge suitsetamisest!

Suitsetamine on üks olulisemaid KOK-i tekke ja progresseerumise riskifaktoreid. Kui jätkate suitsetamist, langeb Teie kopsufunktsioon kiiremini kui suitsetamisest loobujatel. Mida varem loobute suitsetamisest, seda enam paraneb Teie kopsufunktsioon.
 
Miks loobuda suitsetamisest? Sest pärast loobumist:
■ väheneb õhupuudustunne;
■ paraneb koormustaluvus;
■ väheneb või kaob köha;
■ väheneb või kaob rögaeritus;
■ aeglustub kopsufunktsiooni langus;
■ väheneb KOK-i ägenemiste arv;
■ väheneb risk sattuda erakorralise meditsiini osakonda või KOK-i ägenemise
tõttu haiglasse;
■ paraneb Teie elukvaliteet;
■ pikeneb Teie eluiga.
 
Suitsetamisest loobumise nõustamiseks võib pöörduda suitsetamisest loobumise nõustamise kabinetti, perearsti või kopsuarsti (kopsuõe) vastuvõtule.
 
Nõustamistelefon suitsetamisest loobujatele lühinumbril 126 (eesti keeles) ja 127 (vene keeles) iga päev kell 10.00–17.00.

Informatsioon on kättesaadav ka veebilehtedel https://www.kopsuliit.eehttps://www.tubakainfo.eehttp://www.tubakavaba.ee.

2. Vaktsineerige end nii pneumokoki kui ka hooajalise gripi vastu!

Enamik KOK-i ägenemistest on esile kutsutud viirusinfektsioonide poolt, kusjuures on gripiviirus sageduselt teisel kohal. Gripivaktsiin on ohutu ega põhjusta grippi haigestumist, kuna vaktsiini sees on viiruse osakesed surmatud. Immuunsus gripi vastu hakkab välja kujunema umbes 1–2 nädalat pärast vaktsineerimist, kaitse gripi vastu püsib umbes 6–7 kuud. Pneumokokk põhjustab sageli ohtlikku kopsupõletikku, mis võib viia raske KOK-i ägenemise ning hospitaliseerimiseni. Seetõttu on vaja end ka selle vastu vaktsineerida.

3. Olge füüsiliselt aktiivne ja täitke arsti ettekirjutusi taastusravi kohta.

4. Võtke ravimeid regulaarselt ja paluge kontrollida ravimi hingamistehnikat!

KOK on krooniline progresseeruv haigus, mistõttu peab raviarsti koostatud raviplaani täpselt järgima. Kui määratud ravimi kasutamine on liiga keeruline, ravim ei sobi või põhjustab kõrvaltoimeid, võtke hingamistehnika kontrolliks ja uue sobiliku ravimi valimiseks ühendust oma raviarstiga. Kui ravim sobib ja olete seda pikka aega kasutanud, siis paluge oma raviarstil vähemalt kord aastas kontrollida ravimimanustamise tehnikat.

5. Käige vähemalt kord aastas arsti juures kontrollis!

KOK-i ravi ja jälgimine toimub pere- või kopsuarsti juures. Kopsuarstile suunamise otsustab perearst, lähtudes Teie haiguse raskusastmest, kaasuvatest haigustest ja sümptomitest. Regulaarne kontroll arsti juures toimub vähemalt kord aastas, vajaduse korral sagedamini. Selle eesmärk on spiromeetria abil kopsufunktsiooni languse dünaamiline hindamine, üldseisundi, sümptomite ja ravimite sobivuse hindamine, kaasuvate haiguste avastamine,
inhalatsioonitehnika kontroll ning taastusravi ja edasisuunamise vajaduse hindamine.

6. KOK-i ägenemise korral võtke ühendust oma raviarstiga!

Teie raviarst võib soovitada lisaravimeid õhupuuduse ja muude KOK-i ägenemise sümptomite leevendamiseks.Kutsuge kiirabi või pöörduge erakorralise meditsiini osakonda, kui seisund vaatamata lisaravimite manustamisele ei parane.

7. Kui vajasite haiglaravi KOK-i ägenemise tõttu, siis külastage oma raviarsti kindlasti ühe kuu jooksul pärast haiglast väljakirjutamist.

Pärast KOK-i ägenemist võite mõne aja jooksul vajada intensiivsemat jälgimist ja uue raviskeemi sobivuse kontrolli. Arstivisiit ühe kuu jooksul pärast haiglaravi vähendab korduva hospitaliseerimise ja surma riski.

Suitsetamisest loobumise nõustamise teenuse kabinetid täiskasvanutele ja noortele

TALLINN

Ida-Tallinna Keskhaigla AS C-korpus
Ravi 18, Tallinn
Eelregistreerimise tel: 666 1900
https://www.itk.ee
 
Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe Tervisekeskus
Ehitajate tee 27
Eelregistreerimise tel: 626 1314
https://www.keskhaigla.ee/
 
Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA Mustamäe korpus
Sütiste tee 19, Tallinn
Eelregistreerimise tel: 617 2060
https://www.regionaalhaigla.ee/node/926/
 
Lääne-Tallinna Keskhaigla AS Haabersti Tervisekeskus
Õismäe tee 179
Eelregistreerimise tel: 626 1314
https://www.keskhaigla.ee/
 

Tallinna Lastehaigla SA Kesklinna Lastepolikliinik
Ravi 27, Tallinn
Eelregistreerimise tel: 697 7200
http://www.lastehaigla.ee/kesklinna-lastepolikliinik-2/

TARTU

Tartu Ülikooli Kliinikum SA Kopsukliinik
Riia mnt 167, Tartu
Eelregistreerimise tel: 731 8911, 731 8939
[email protected]
http://www.kliinikum.ee

IDA-VIRUMAA

Narva Haigla polikliinik
Vestervalli 15, Narva
Eelregistreerimise tel: 357 2778, 357 2779
https://www.narvahaigla.ee/
 
Ida-Viru Keskhaigla SA Ahtme üksus
Ilmajaama 12, Kohtla-Järve
Eelregistreerimise tel: 331 1092
http://www.ivkh.ee/et/
 
Ida-Viru Keskhaigla SA Kohtla-Järve polikliinik
Ravi 10d, Kohtla-Järve
Eelregistreerimise tel: 331 1133, 339 5052
http://www.ivkh.ee/et/
 
Ida-Viru Keskhaigla SA Ahtme polikliinik
Tervise 1, Ahtme
Eelregistreerimise tel: 337 8866
http://www.ivkh.ee/et/
 

PÄRNUMAA

Pärnu Haigla SA
Ristiku 1, Pärnu
Eelregistreerimise tel: 447 3300
http://www.ph.ee/

LÄÄNEMAA

Läänemaa Haigla SA
Vaba 6, Haapsalu
Eelregistreerimise tel: 472 5830
http://www.salmh.ee/

SAAREMAA

Kuressaare Haigla SA Kopsukabinet
Aia 25, Kuressaare
Eelregistreerimise tel: 452 0115
https://www.saarehaigla.ee

LÄÄNE-VIRUMAA

Rakvere Haigla AS
Lõuna põik 1, Rakvere
Eelregistreerimise tel: 322 9780
http://www.rh.ee/
 

RAPLAMAA

Raplamaa Haigla SA
Alu tee 1, Rapla
Eelregistreerimise tel: 484 4050
http://www.raplahaigla.ee/

PÕLVAMAA

Põlva Haigla AS Tervisetuba
Uus 2, Põlva
Eelregistreerimise tel: 799 9198, 799 9171
http://www.polvahgl.ee/
 

VALGAMAA

Valga Haigla AS
Peetri 2, Valga
Eelregistreerimise tel: 766 5206
https://www.valgahaigla.ee/

VÕRUMAA

Lõuna-Eesti Haigla AS
Meegomäe küla, Võru vald
Eelregistreerimise tel: 786 8562
http://www.leh.ee/

Tekst

Reavahe

Kontrast

Seaded