• Veenilaiendid, mis võivad olla tingitud pärilikust sidekoe nõrkusest ja esinevad sageli perekonniti. Alajäsemete laienenud veenides ei sulgu veeniklapid täielikult, osa südame suunas liikuvast verest liigub läbi mittesulgunud klappide tagasi ning alajäseme, eelkõige sääre veenides rõhk tõuseb.
• Veeniseinapõletik, mis kahjustab otseselt veeniklappe ja põhjustab veenipuudulikkuse.
• Mõni muu haigus (kõhuõõne kasvajad, rasedus), mil vere vool südame suunas on takistatud.

• Õppige tundma oma haiguse olemust ning tegureid, mis soodustavad haiguse teket või leevendavad tekkinud vaevusi. Vaid suur teadlikkus oma haigusest ja positiivne suhtumine aitavad parimal moel kaasa venoosse haavandi paranemisele.
• Tundke ära sümptomid, mis eelnevad haavandi tekkele ja võtke kasutusele ennetavad vahendid.
• Venoosse haavandi peamine ravi on kompressioonravi, mis peab olema järjepidev. Valige endale sobivaim ravimeetod, millega saate igapäevaselt hakkama.
• Ärge unustage liikumist, ravivõimlemist ja asendravi, mis aitavad paranemisele kaasa.
• Ravi küsimustes on esmased nõustajad perearst ja pereõde, kes konsulteerivad vajadusel veresoonte- või üldkirurgi, nahaarsti, taastusraviarsti või plastikakirurgiga.
• Krooniline haigus vajab pidevat ravi. Järgides patsiendijuhendis kirjeldatud soovitusi, saate ise oma paranemisele parimal moel kaasa aidata.
• Kui haavand siiski vaatamata ravile ei parane, arutage perearstiga kirurgilise sekkumise võimalusi.

• Pärilikkus: on tõestatud, et veenilaiendite tekkes on oluline osa pärilikkusel. Sageli on probleemid veenilaienditega olnud juba mitmel põlvkonnal. Esimesed veenilaiendid võivad tekkida juba noorukieas.
• Liigne kehakaal: ülekaal või rasvumine tekitab suuremat koormust alajäsemetele ning kõhuõõnes paiknev rasv takistab venoosse vere tagasivoolu südame suunas.
• Sugu: veenipuudulikkus esineb sagedamini naistel.
• Vanus: tavaliselt suureneb venoosse haavandi esinemissagedus koos vanusega.
• Pikaaegne seismine ja istumine: vere liikumist südame suunas tagavad lisaks veeniklappidele ka lihased. Liikumine paneb tööle lihaspumba, mis parandab veenides vere liikumist südame suunas. Pikaaegne ühes asendis seismine ja istumine suurendab paisu veenides ning põhjustab turse teket säärtes ja jalalabades. Seetõttu esinebki veenilaiendeid eelkõige seisva ja istuva töö tegijatel (nt juuksurid, müüjad, autojuhid, kontoritöötajad).
• Suitsetamine: halvendab vereringet.
• Rasedus(ed): raseduse korral surub loode kõhuõõnes olevatele veenidele ning põhjustab veenirõhu tõusu alajäsemetes. Samuti võivad veenilaiendite teket soodustada rasedusaegsed hormonaalsed muutused organismis. Rasedus ei ole küll ise veenihaiguse põhjustaja, kuid võib veenipuudulikkuse teket kiirendada. Iga järgnev rasedus suurendab veenipuudulikkuse tekkimise riski

• Õhtuks suurenev raskus- ja väsimustunne jalgades.
• Alajäseme, eelkõige hüppeliigese turse, mis suureneb õhtuks.

• Hüppeliigese piirkonna punetus.
• Naha pigmentatsioon (nahk on muutunud pruuniks): kroonilise veenipuudulikkuse tõttu väljuvad veresoonte seinte kaudu lisaks plasmale (ilmneb tursena) ka punalibled, mis muudavad naha värvuse pruunikas-violetseks.
• Naha ja nahaaluse koe skleroos ehk tihenemine: pikaaegse veenirõhu tõusu tõttu areneb hüppeliigese piirkonnas naha ja nahaaluse koe tihenemine, mille tõttu nahaalune kude ja nahk muutuvad õhemaks, sääre alaosa muutub sääremarjaga võrreldes kõhnemaks ning jalg meenutab tagurpidi pööratud šampusepudelit. Õhemaks muutunud nahk on kergesti vigastatav.
• Valkjad laigud: iseloomulikud on naha pigmentatsiooni foonil tekkivad säravvalged laigud.
• Nahapõletik (ekseem): sääre alaossa võib tekkida punetav, sügelev ja valulik lööve. Nahapind võib olla kuiv või ka märgunud.

• Vältige jäsemete turse teket. Veenides voolab veri jäsemetest südame poole, vastupidiselt raskusjõule alt üles. See selgitab, miks tursed arenevad siis, kui veenipuudulikkusega inimene on püstises asendis või istub. Hommikuks tursed vähenevad, sest jalad on olnud terve öö horisontaalses asendis. Sama põhimõtet saab inimene enda kasuks rakendada, leides päeval aega lamamiseks ülestõstetud jalgadega. Ületäitunud veenid tühjenevad raskusjõu mõjul. Kui jalad on tõstetud rindkerest kõrgemale, siis kudede turse jalgades väheneb.
• Liikuge. Öeldakse, et sääremarjas asub inimese „teine süda“, mis aitab liikumisel verd südame suunas pumbata. Sellega aitab sääremari kaasa veenide tühjenemisele. Mõõdukas tempos kõndimine või jalgrattasõit paneb vere veenides paremini liikuma. Kui liikumine ei ole mingil põhjusel võimalik, saab säärelihased tööle panna ka sihipärase varvaste sirutamise ja painutamisega. Kõige ebasobivam on veenihaiguse seisukohalt pikaaegne ühes asendis seismine või istumine, mis viib tursete suurenemisele ja venoosse puudulikkuse süvenemisele.
• Vältige liigset soojust. Teada on, et veenide olukord halveneb tavaliselt suvel soojade ilmadega. Võimalusel vältige kuuma sauna, vanni, liiga sooja veega pesemist. Soovitatav on pesta ennast mõõdukalt sooja duši all.
• Niisutage kahjustunud kuiva nahka baaskreemidega. Apteekides müüdavad lõhna- ja värvainete vabad kreemid aitavad kaasa õrna naha niiskustaseme ja elastsuse paranemisele ning ei põhjusta allergiat.
• Lõpetage suitsetamine ja vähendage alkoholi tarbimist.
• Toituge tervislikult.
• Püüdke langetada liigset kehakaalu.
• Vältige traumade teket.
• Kasutage kompressioonravi (vt täpsemalt lk 15): krooniline veenipuudulikkus nõuab kompressioonravi – spetsiaalsete kompressioonsukkade või -sidemete igapäevast ja pidevat kandmist. Sellised meditsiinilised ravisukad ja elastsed sidemed muudavad välispidise survega veenide tühjenemise efektiivsemaks. Sukad tuleb jalga panna või sidemed paika asetada hommikuti, et ennetada turse teket päeva jooksul. Ravisukad või -sidemed tuleb ära võtta õhtul enne magama minemist. Kompressioonravi ei ole vajalik lamaval haigel. Peab rõhutama, et vaid pideva kompressioonraviga on võimalik haavandi teket vältida.
• Veenilaiendite muud ravivõimalused. Arutage oma perearstiga veenihaiguse kirurgilise ravi võimalusi, mis tänapäeval ei tähenda ainult operatsioonile minekut. Vajadusel annab saatekirja eriarstile perearst.

• Parandab verevoolu veenides, muutes veeniklappide töö efektiivsemaks.
• Vähendab venoosse vere mahtu jäsemetes.
• Vähendab vere tagasivoolu (refluksi) pindmistes ja/või süvaveenides.
• Vähendab haiguslikult tõusnud rõhku veenides.

• Vähendab kudede turset.
• Vähendab põletikku.
• Soodustab kudede paranemisprotsessi.

Kompressioonraviks võib kasutada spetsiaalseid kompressioonsukki või vähevenivaid elastseid sidemeid.

Kompressioonsukad jaotatakse kompressiooniklassideks

 

I, II, III ja IV kompressiooniklassi sukad on veenipuudulikkuse ravis tõhusad. Milline kompressiooniklass valida, otsustab arst sõltuvalt veenipuudulikkuse raskusastmest ja alajäsemete arterite seisundist. Kaasuva arteriaalse puudulikkuse korral võib liiga tugev kompressioon halvendada jalgade verevarustust.

Kompressioonsukki saab osta apteekidest ja meditsiiniseadmeid müüvatest tervisekauplustest. Enamikes müügikohtades kehtib ravisukkade ostmisel Tervisekassa soodustus. Täpsem info soodustuste kohta on leitav Tervisekassa kodulehel https://www.tervisekassa.ee/inimesele/meditsiiniseadmed ning kompressioontoodetete müüjate kohta siin.

Esmase ravisuka kirjutab soodustusega välja eriarst või perearst. Kuna kompressioonravi peab olema elukestev ja õige surve tagamiseks on vajalik ravisukkade uuendamine, tekib iga 6 kuu tagant võimalus osta soodustingimustel uued kompressioonsukad (iseuuenev retsept).

Kindlasti peaks ravisukk olema valitud individuaalselt patsiendi mõõtude järgi. Kuna ravisukkade esmakordne jalga panemine võib osutuda väga keeruliseks, paluge müüjal end aidata. Vajadusel küsige sukkade jalgapanemiseks abivahendeid.

Kindlasti uurige, kui kaua ja mis tingimustel kehtib ostetud ravisukkadele garantii.

Kompressioonsukki valides tuleks jälgida, et sukkadel oleks EU märk. Siis saab kindel olla, et sukk annab vajaliku kompressiooni.

Ravisuka ülemine serv ei pea ulatuma kubemeni, vaid jääb tuharavoldi kõrgusele. Põlvik peab ulatuma kaks sentimeetrit allapoole põlveliigest. Ravisukad on varustatud laia pehme fikseeriva ribaga, mis ei lase sukal alla libiseda.
Lisaks ravipõlvikutele ja -sukkadele on saadaval ka sukkpüksid. Eelistage ravisukki ja -sukkpükse põlvikutele, kuid ka ravipõlviku järjepidev kandmine on parem kui kompressioonravist loobumine.

Apteekides ja mujal müüakse ka teisi kompressioonsukkadele sarnanevaid tooted (reisisukad, tromboosisukad). Sukkadel on märgitud tähis DEN-ides. Need sukad on oluliselt odavamad õigetest ravisukkadest, neile ei laiene Eesti Tervisekassa soodustus, kuid need ei sobi veenipuudulikkuse ja kroonilise venoosse haavandi kompressioonraviks!

• Peske haavandit leige, kerge survega duši abil. Duši puudumisel valage haavand üle leige veega, püüdes ettevaatlikult puhta tampooniga haavandilt kattu eemaldada. Antiseptikumide kasutamisel ei ole mingisugust tõenduspõhist eelist voolava leige vee kasutamise ees. Paljud antiseptikumid on küll tõhusad haavainfektsiooni korral, kuid samas pidurdavad haava paranemisprotsessi. Haava puhastamisel ei tohiks kasutada vesinikülihapendit, kuna sellel on tõendatud rakutoksiline toime.
• Kuivatage haavandi ümbrus (ärge hõõruge) ja haavand puhta tampooniga kergelt tupsutades.
• Vastavalt vajadusele kreemitage haavandit ümbritsevat kuiva nahka.
• Haavandi halva lõhna, punetuse või muude infektsioonitunnuste korral võite haavandit loputada alkoholi mittesisaldava antiseptikumiga.
• Haavandit ümbritseva naha kaitseks võite rohke haavaeritise korral kasutada tsinki sisaldavat toodet või muid kaitsekreeme (barjäärkreeme).
• Asetage sobiv haavaravitoode haavandile ning fikseerige sidemega (plaaster võib omakorda kahjustada haavandi ümbruse õrna nahka). Haavaravitoote soovitab pereõde, haavaõde või koduõde olenevalt haavandi faasist, eritisest, põletikunähtudest ja konkreetse toote sobivusest patsiendile.
• Jätkake kompressioonravi.

• Tekkinud on haavandi punetus, valu ja palavik.
• Haavand on hakanud vaatamata ravile suurenema.
• Haavandi servadesse on tekkinud „taskud“.
• Haavandis on rohke halva lõhnaga mädane eritis.
• Lisandub halb enesetunne ja palavik.

 
Perearst võib soovitada bakterivastase toimega haavaravitoodete kasutamist või vajadusel määrata põletikuvastase ravi.

Nahaplastika. Kellele? Miks? Millal?

• Teile vajaliku ravisukkade kompressiooni tugevuse määrab olenevalt veenipuudulikkuse raskusastmest ja arterite seisundist arst.
• Ravisukki saab osta apteekidest ja tervisekaupu müüvatest kauplustest, kus müüja mõõdab Teie jala ning valib sobiva suka. Edasimüüjate kohta saab infot veebilingil: https://www.tervisekassa.ee/inimesele/meditsiiniseadmed
• Kompressioonsukki, -põlvikuid või -sukkpükse valides tuleks jälgida, et karbil ja sukkadel oleks RAL-GZ 387:2000 märk ja kompressiooniklass (CCL 1-CCL 4). Siis saab kindel olla, et sukk annab hüppeliigesest ülespoole järk-järgult väheneva kompressiooni.

RAL-GZ 387:2000 märk

• Erinevates riikides kehtivad erinevad standardid. Jälgige, et ostetavad sukad oleksid just sellise rõhuga, mille arst Teile määras.

• Kuna esmakordselt on sukki raske jalga panna, paluge müüjal end aidata.
• Uurige, kui kaua ja mis tingimusel kehtib ravisukkadele garantii.
• Kui tundub, et iseseisev sukkade jalgapanek võib osutuda raskeks, küsige müüjalt abivahendeid.

Kasutatud kirjandus

• Newton, H. Assessment of a venous leg ulcer. Wound Essentials, Vol 5, 2010, 69–78.
• Newton, H. Eczema associated with venous leg ulcers. Wound Essentials, Vol9. 2014, 72–78.
• Simplifying venous leg ulcer management. Consensus recommendation. Wounds International, 2015.
• Newton, H. Top tips for managing venous leg ulcers. Wounds International, Vol 3, 2012.
• Sinha, S, Sreedharan, S. Management of venous leg ulcer in general practice – a practical guideline. http://www.racgp.org.au/afp/2014/september.
• Moffatt, C. Compression Therapy in Practice. Wounds UK, 2007.
• Anderson, I. What is venous leg ulcer. Wounds Essentials, Vol 4, 2009.
• Collins, L, Seraj, S, Jefferson, T. Diagnosis and Treatment of Venous Ulcers. http:// www.aafp.org/afp/2010/0415/p989.html.
• Leg Ulcers. Patient Information. http//www.circulationfoundation.org.uk.
• Griffin, J. Assessment and management of venous leg ulcers. Wound Care Today, 2014, Vol 1, No 1.
• Carmel, JE. Venous Ulcers. Acute and chronic wounds 2012, chapter 12, 194–2013.