Vaegnägijale
Südamehaige kompleksne taastusravi
Südame- ja veresoonkonnahaigused (SVH-d) on nii Eestis kui ka mujal maailmas töövõime vähenemise ja surmapõhjusena esikohal. Südamehaigus võib elu märgatavalt mõjutada. Südamehaige kompleksne taastusravi aitab parandada füüsilist võimekust, omandada südametegevust toetavat eluviisi, aidata südamehaigusega (nt südamepuudulikkus) igapäevaselt toime tulla ja/või ennetada rasket SVH sündmust (nt südamelihase infarkt).
Mis on südamehaige kompleksne taastusravi?
Südamehaige kompleksne taastusravi on südamehaigusega inimese individuaalsetele vajadustele kohandatud mitmekülgne sekkumine, mille käigus nõustatakse seoses treeningute alustamise ja jätkamise, üldise füüsilise aktiivsuse suurendamise ning koormuse planeerimisega. Südamehaige kompleksne taastusravi hõlmab veel terviseharidust (sh liikumissoovitused, toitumisnõustamine), SVH riskitegurite (sh ülekaal, kõrge vererõhk, suurenenud veresuhkru- või kolesteroolisisaldus, tubaka- ja nikotiinitoodete ning alkoholi tarvitamine) juhtimist ning psühholoogilist ja emotsionaalset tuge.
Miks on taastusravi vajalik?
Südamehaige kompleksse taastusravi eesmärk on suurendada Sinu üldist vastupidavust ja lihasjõudu, tagada toimetulek igapäevategevustes, toetada tööle naasmist, vähendada südamehaiguse sümptomeid (nt valu rinnus, hingeldus), saada kontrolli alla SVH riskitegurid ning ennetada südamehaiguse süvenemist ja eluohtlikke sündmusi (nt südamelihase infarkt).
Südamehaige kompleksne taastusravi
• suurendab üldist vastupidavust ja lihasjõudu;
• tugevdab südamelihase tööd;
• parandab liikumisvõimet ja enesetunnet;
• vähendab haiguse süvenemise ja eluohtlike sündmuste (nt südamelihase infarkt) riski;
• aitab õppida südamehaigust jälgima ja juhtima.
Kes suunab taastusravile ja kus taastusravi toimub?
Südamehaigetele mõeldud taastusravi on Eestis kättesaadav mitmes haiglas ja taastusravikeskuses. Konkreetse teenusepakkuja juurde suunab Sind perearst või kardioloog, lähtudes elukohast ja vajadusest.
Taastusravi etapid
Taastusravi koosneb kolmest etapist
I etapp (haiglaravi, statsionaarne taastusravi, kestus 3–6 päeva): taastusraviga alustatakse juba siis, kui viibid veel haiglaravil. Sulle antakse esimesed füüsilist aktiivsust puudutavad juhised (sh kergemad harjutused, kõndimine) ja õpetatakse igapäevategevustega hakkama saama, nõustatakse füüsilise koormuse ja SVH riskitegurite asjus.
II etapp (varajane paranemisperiood, ambulatoorne taastusravi, kestus 8–12 nädalat): taastusravi kõige pikem tervishoiutöötajate (taastusarst, õde) ja/või tervishoiuspetsialistide (füsioterapeut, psühholoog) juhendatav osa. Selles etapis nõustatakse liikumissoovituste ning füüsilise koormuse planeerimise teemal.
III etapp (säilitav periood, eluaegse kestusega): algab pärast varajase paranemisperioodi lõppemist. Selles etapis jätkad iseseisvalt I ja II taastusravi etapis ravimeeskonnalt saadud juhiste järgi. Säilitava perioodi tegevused on suunatud füüsilise aktiivsuse edendamisele, töövõime säilitamisele ja SVH riskitegurite kontrollimisele.
II etapp (varajane paranemisperiood, ambulatoorne taastusravi, kestus 8–12 nädalat): taastusravi kõige pikem tervishoiutöötajate (taastusarst, õde) ja/või tervishoiuspetsialistide (füsioterapeut, psühholoog) juhendatav osa. Selles etapis nõustatakse liikumissoovituste ning füüsilise koormuse planeerimise teemal.
III etapp (säilitav periood, eluaegse kestusega): algab pärast varajase paranemisperioodi lõppemist. Selles etapis jätkad iseseisvalt I ja II taastusravi etapis ravimeeskonnalt saadud juhiste järgi. Säilitava perioodi tegevused on suunatud füüsilise aktiivsuse edendamisele, töövõime säilitamisele ja SVH riskitegurite kontrollimisele.
Koormustaluvuse hindamine
Koormustaluvust hinnatakse taastusravi alguses, et määrata sobilik treeningkoormus, ja lõpus, et hinnata taastusravi mõju.
• Kardiopulmonaalse koormustesti eesmärk on hinnata südame, kopsude ja vereringe tööd füüsilise koormuse ajal. Uuring tehakse kas koormusrajal või veloergomeetril ning testi käigus suurendatakse füüsilist koormust järk- järgult. Kardiopulmonaalne koormustest kestab tavaliselt 8–12 minutit.
• EKG koormustesti eesmärk on hinnata südame tööd füüsilise koormuse ajal. Uuring tehakse kas koormusrajal või veloergomeetril ning testi käigus suurendatakse füüsilist koormust järk-järgult. EKG koormustest kestab tavaliselt 8–12 minutit.
• Kuue minuti kõnnitesti eesmärk on hinnata kehalist võimekust kõndimise ajal. Test tehakse 30 meetri pikkusel sirgel rajal ning selle käigus palutakse Sul kuue minuti jooksul kõndida edasi-tagasi nii palju kui võimalik, jooksmine ei ole lubatud. Kuue minuti kõnnitest kestab kokku 6 minutit.
• Kardiopulmonaalse koormustesti eesmärk on hinnata südame, kopsude ja vereringe tööd füüsilise koormuse ajal. Uuring tehakse kas koormusrajal või veloergomeetril ning testi käigus suurendatakse füüsilist koormust järk- järgult. Kardiopulmonaalne koormustest kestab tavaliselt 8–12 minutit.
• EKG koormustesti eesmärk on hinnata südame tööd füüsilise koormuse ajal. Uuring tehakse kas koormusrajal või veloergomeetril ning testi käigus suurendatakse füüsilist koormust järk-järgult. EKG koormustest kestab tavaliselt 8–12 minutit.
• Kuue minuti kõnnitesti eesmärk on hinnata kehalist võimekust kõndimise ajal. Test tehakse 30 meetri pikkusel sirgel rajal ning selle käigus palutakse Sul kuue minuti jooksul kõndida edasi-tagasi nii palju kui võimalik, jooksmine ei ole lubatud. Kuue minuti kõnnitest kestab kokku 6 minutit.
Erinevad treeningtüübid
Südamehaige kompleksse taastusravi võtmekomponent on treening. Treeningtüübi ja intensiivsuse määrab ravimeeskond. Treeninguga alustatakse, kui Sinu üldine tervislik seisund on stabiilne.
• Vastupidavustreening – treening, mis on suunatud keha suutlikkuse arendamisele pikaajaliseks pingutuseks. Vastupidavustreeninguna kasutatakse mõõduka intensiivsusega kestvustreeningut ja suure intensiivsusega intervalltreeningut (nt kõndimine, jooksmine, jalgrattasõit) (II taastusravi etapis ravimeeskonna järelevalve all).
• Jõutreening – lihasjõu arendamisele suunatud treening, kus harjutusi sooritatakse suurematele lihasgruppidele regulaarsete seeriatena (nt 8–12 kordust, 2–3 seeriat) (nt harjutused kummilindi, hantlite, enda keharaskuse või jõu saali seadmetega). Pärast avatud südameoperatsiooni tohib ülakeha jõuharjutusi teha alles 6–8 nädalat pärast operatsiooni ja ainult siis, kui haavad on paranenud.
• Vastupidavustreening – treening, mis on suunatud keha suutlikkuse arendamisele pikaajaliseks pingutuseks. Vastupidavustreeninguna kasutatakse mõõduka intensiivsusega kestvustreeningut ja suure intensiivsusega intervalltreeningut (nt kõndimine, jooksmine, jalgrattasõit) (II taastusravi etapis ravimeeskonna järelevalve all).
• Jõutreening – lihasjõu arendamisele suunatud treening, kus harjutusi sooritatakse suurematele lihasgruppidele regulaarsete seeriatena (nt 8–12 kordust, 2–3 seeriat) (nt harjutused kummilindi, hantlite, enda keharaskuse või jõu saali seadmetega). Pärast avatud südameoperatsiooni tohib ülakeha jõuharjutusi teha alles 6–8 nädalat pärast operatsiooni ja ainult siis, kui haavad on paranenud.
Sissehingamislihaste treening
Südame isheemiatõbi, südamepuudulikkus ja südamekirurgia võivad põhjustada sissehingamislihaste nõrkust. Sissehingamislihaste nõrkus võib omakorda soodustada hingeldust, väsimust, füüsilise võimekuse ja treeningtaluvuse vähenemist. Sissehingamislihaste treenimiseks kasutatakse spetsiaalset seadet, mis tekitab sissehingamisel kerge vastupanu.
Südame- ja veresoonkonnahaiguste (SVH) riskitegurite juhtimine
Kehakaal, kehamassiindeks ja vööümbermõõt
Ülekaal ja rasvumine on olulised SVH riskitegurid. Ülekaalu olemasolu hindamiseks kasutatakse kehamassiindeksit (KMI).
KMI arvutatakse järgmise valemi abil: KMI = kehamass / [kehapikkus (m)]2
• Täiskasvanutel peetakse normaalseks KMI-ks vahemikku 18,5–24,9 kg/m2; eakatel vanuses ≥ 65 eluaastat vahemikku 23–29 kg/m2. Vööümbermõõt iseloomustab tsentraalset rasvumist.
• Optimaalseks vööümbermõõduks peetakse meestel vähem kui 94 cm ja naistel vähem kui 80 cm.
• Vööümbermõõtu mõõdetakse alumise roidekaare ja niudeluuharja (puusanuki) vahelisest keskpunktist.
Ülekaal ja rasvumine on olulised SVH riskitegurid. Ülekaalu olemasolu hindamiseks kasutatakse kehamassiindeksit (KMI).
KMI arvutatakse järgmise valemi abil: KMI = kehamass / [kehapikkus (m)]2
• Täiskasvanutel peetakse normaalseks KMI-ks vahemikku 18,5–24,9 kg/m2; eakatel vanuses ≥ 65 eluaastat vahemikku 23–29 kg/m2. Vööümbermõõt iseloomustab tsentraalset rasvumist.
• Optimaalseks vööümbermõõduks peetakse meestel vähem kui 94 cm ja naistel vähem kui 80 cm.
• Vööümbermõõtu mõõdetakse alumise roidekaare ja niudeluuharja (puusanuki) vahelisest keskpunktist.
Toitumissoovitused
SVH riskifaktorid on vähene puu- ja köögiviljade tarbimine, soola ja küllastunud rasvhapete liigtarbimine ning kiudainete vähesus. Tähtis on õige toitainete vahekord ja toidu mitmekülgsus.
Vaata lisaks
• Patsiendijuhend „Tervislike eluviiside soovitused“: www.ravijuhend.ee Joonis: Tervise Arengu Instituut
• Tervise Arengu Instituudi veebilehekülg www.toitumine.ee
• Tervise Arengu Instituudi veebilehekülg www.nutridata.ee
Vaata lisaks
• Patsiendijuhend „Tervislike eluviiside soovitused“: www.ravijuhend.ee Joonis: Tervise Arengu Instituut
• Tervise Arengu Instituudi veebilehekülg www.toitumine.ee
• Tervise Arengu Instituudi veebilehekülg www.nutridata.ee
Liikumissoovitused
Täiskasvanud inimesed peaksid harrastama
• nädalas vähemalt 150–300 minutit mõõduka intensiivsusega füüsilist tegevust
või
• nädalas vähemalt 75–150 minutit tugeva intensiivsusega füüsilist tegevust
või
• võrdväärset kombinatsiooni mõlema intensiivsusega füüsilist tegevust.
Tervisekasu suurendamiseks tuleks vähemalt kahel päeval nädalas teha vähemalt mõõduka intensiivsusega lihaseid tugevdavaid harjutusi, mis hõlmavad kõiki suuremaid lihasgruppe.
Kõik täiskasvanud peaksid vähendama istumisaega.
Vaata lisaks
• Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse veebilehekülg www.liigume.ee
• Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) soovitused kehalise aktiivsuse kohta
• nädalas vähemalt 150–300 minutit mõõduka intensiivsusega füüsilist tegevust
või
• nädalas vähemalt 75–150 minutit tugeva intensiivsusega füüsilist tegevust
või
• võrdväärset kombinatsiooni mõlema intensiivsusega füüsilist tegevust.
Tervisekasu suurendamiseks tuleks vähemalt kahel päeval nädalas teha vähemalt mõõduka intensiivsusega lihaseid tugevdavaid harjutusi, mis hõlmavad kõiki suuremaid lihasgruppe.
Kõik täiskasvanud peaksid vähendama istumisaega.
Vaata lisaks
• Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse veebilehekülg www.liigume.ee
• Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) soovitused kehalise aktiivsuse kohta
Tubaka- ja nikotiinitoodete ning alkoholi tarvitamine
Nikotiinisõltuvus võib tekkida kõigi tubakat või nikotiini sisaldavate toodete regulaarsel tarvitamisel. Tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamine on oluline SVH riskitegur. Südamehaigusega inimene peaks lõpetama igasuguse tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise.
Alkoholi mõju organismile sõltub inimese soost, vanusest ja füsioloogilistest iseärasustest ning üldisest tervislikust seisundist. Kuigi täiesti ohutut alkoholikogust ei ole olemas, on pandud paika piirid, mille puhul on terviseriskid väiksemad. Parim viis vähendada alkoholi tarvitamist on teha nädalasse alkoholivabu päevi.
Vaata lisaks
• Patsiendijuhend „Tervislike eluviiside soovitused“: www.ravijuhend.ee
• Patsiendijuhend „Tubakast loobumine“: www.ravijuhend.ee
• Patsiendimaterjal „Alkoholi liigtarvitamine – mis see on ja kust saab abi“: www.ravijuhend.ee
• Patsiendimaterjal „Vähem alkoholi. Kas ja kuidas?“: www.ravijuhend.ee
• Tervise Arengu Instituudi veebilehekülg www.tubakainfo.ee
• Tervise Arengu Instituudi veebilehekülg www.alkoinfo.ee
Alkoholi mõju organismile sõltub inimese soost, vanusest ja füsioloogilistest iseärasustest ning üldisest tervislikust seisundist. Kuigi täiesti ohutut alkoholikogust ei ole olemas, on pandud paika piirid, mille puhul on terviseriskid väiksemad. Parim viis vähendada alkoholi tarvitamist on teha nädalasse alkoholivabu päevi.
Vaata lisaks
• Patsiendijuhend „Tervislike eluviiside soovitused“: www.ravijuhend.ee
• Patsiendijuhend „Tubakast loobumine“: www.ravijuhend.ee
• Patsiendimaterjal „Alkoholi liigtarvitamine – mis see on ja kust saab abi“: www.ravijuhend.ee
• Patsiendimaterjal „Vähem alkoholi. Kas ja kuidas?“: www.ravijuhend.ee
• Tervise Arengu Instituudi veebilehekülg www.tubakainfo.ee
• Tervise Arengu Instituudi veebilehekülg www.alkoinfo.ee
Vererõhk, veresuhkur ja kolesterool
Püsivalt kõrge vererõhk, veresuhkur ja/või vere suur kolesteroolisisaldus kahjustab veresoonte seinu ja suurendab erinevate haiguste, sh SVH-de tekkeriski. Kontrolli oma vererõhku, veresuhkrut ja/või kolesterooli regulaarselt ravimeeskonna juhiste järgi.
Vaata lisaks
• Patsiendijuhend „Tervislike eluviiside soovitused“: www.ravijuhend.ee
• Patsiendijuhend „Täiskasvanute kõrgvererõhktõbi“: www.ravijuhend.ee
Vaata lisaks
• Patsiendijuhend „Tervislike eluviiside soovitused“: www.ravijuhend.ee
• Patsiendijuhend „Täiskasvanute kõrgvererõhktõbi“: www.ravijuhend.ee
Vaimne tervis ja emotsionaalne taastumine
Krooniline südamehaigus (nt südamepuudulikkus), südameoperatsioon või raske SVH sündmus (nt südamelihase infarkt) võib kaasa tuua stressireaktsiooni. Stress (ärrituvus, kurnatus ja unehäired), depressioon (meeleolu langus, lootusetus, huvi ja/või rõõmu kadumine) ning ärevus (liigne murelikkus, ärrituvus) esinevad südamehaigusega inimeste seas sageli. Kui Sul esineb koos südame haigusega meeleoluhäire või mõni selle tunnustest, räägi julgelt oma taastusravimeeskonnaga. Tähtis on õppida stressi juhtimise ja lõõgastumise võtteid (nt hingamisharjutused, teadvel olek). Vajadusel rakendatakse psühhoteraapiat, medikamentoosset ravi või nende kombinatsiooni.
Vaata lisaks
• Patsiendijuhend „Ärevus ja sellega toimetulek“: www.ravijuhend.ee
Igapäevaelu ja enesejuhtimine
Enesejuhtimine hõlmab füüsilise aktiivsuse, toitumise, vaimse tervise, ravimite ja SVH riskitegurite aktiivset juhtimist. Enesejuhtimisoskused aitavad Sul jälgida oma südamehaigust, omaks võtta tervislikku eluviisi, järgida raviplaani, toime tulla stressiga ning omandada uusi teadmisi ja oskusi.
Saad oma tervist ise toetada, kui
• mõõdad regulaarselt kehakaalu, vererõhku ja südame löögisagedust;
• järgid arsti määratud raviskeemi ja -soovitusi;
• leiad tasakaalu füüsilise aktiivsuse ja puhkuse vahel.
Elu koos südamehaigusega võib olla täisväärtuslik ja aktiivne. Taastusravis osalemine aitab Sul oma tervist juhtida ja igapäevategevustega paremini toime tulla.
Saad oma tervist ise toetada, kui
• mõõdad regulaarselt kehakaalu, vererõhku ja südame löögisagedust;
• järgid arsti määratud raviskeemi ja -soovitusi;
• leiad tasakaalu füüsilise aktiivsuse ja puhkuse vahel.
Elu koos südamehaigusega võib olla täisväärtuslik ja aktiivne. Taastusravis osalemine aitab Sul oma tervist juhtida ja igapäevategevustega paremini toime tulla.
Kes võivad kuuluda Sinu ravimeeskonda?
Südamehaiguse ravis ja taastumise protsessis osaleb mitmekesine meeskond, kus igal spetsialistil on Sinu tervise toetamisel oma kindel roll.
• Kardioloog vastutab ravi ja uuringute eest nii haiglas kui ka hilisemates ambulatoorsetes etappides. Kardioloog suunab Sind taastusravile.
• Taastusarst hindab Sinu tervislikku seisundit tervikuna ning otsustab, millist taastusravi või teraapiat vajad. Ta suunab Sind spetsialistide, näiteks füsioterapeudi või psühholoogi juurde.
• Õde hoolitseb Sinu eest haiglaravil olles. Tema ülesannete hulka kuuluvad tervisenäitajate jälgimine, ravimite manustamine ja protseduuride tegemine. Lisaks juhendab õde Sind taastumise esimestel sammudel.
• Perearst ja pereõde jälgivad Sinu tervislikku, vaimset ja sotsiaalset seisundit, kaebusi ning igapäevast hakkamasaamist. Nad kontrollivad regulaarselt tervisenäitajaid, näiteks vererõhku, südame- ja kopsufunktsiooni. Perearst kohandab vajadusel ravimite skeemi ja nõustab haiguslehe vajalikkuse asjus. Perearst suunab Sind taastusarsti või teiste erialaspetsialistide juurde.
• Füsioterapeut toetab Sind kogu taastusraviteekonna vältel, nõustab liikumissoovituste ja füüsilise koormuse teemal, koostab individuaalse treeningplaani ning jälgib selle teostust. Vajadusel optimeerib ta Sinu päevakava ja nõustab igapäevaeluga toimetulekus.
• Kliiniline psühholoog aitab Sinul ja Su lähedastel toime tulla emotsionaalsete raskustega, mis võivad tekkida pärast haigust (nt stress, depressioon, ärevus).
• Toitumisterapeut analüüsib Sinu seniseid toitumisharjumusi ja vajadusel annab terviseriske arvestades muudatussoovitusi menüüs. Ta toetab Sind ka kehakaalu korrigeerimisel.
• Kardioloog vastutab ravi ja uuringute eest nii haiglas kui ka hilisemates ambulatoorsetes etappides. Kardioloog suunab Sind taastusravile.
• Taastusarst hindab Sinu tervislikku seisundit tervikuna ning otsustab, millist taastusravi või teraapiat vajad. Ta suunab Sind spetsialistide, näiteks füsioterapeudi või psühholoogi juurde.
• Õde hoolitseb Sinu eest haiglaravil olles. Tema ülesannete hulka kuuluvad tervisenäitajate jälgimine, ravimite manustamine ja protseduuride tegemine. Lisaks juhendab õde Sind taastumise esimestel sammudel.
• Perearst ja pereõde jälgivad Sinu tervislikku, vaimset ja sotsiaalset seisundit, kaebusi ning igapäevast hakkamasaamist. Nad kontrollivad regulaarselt tervisenäitajaid, näiteks vererõhku, südame- ja kopsufunktsiooni. Perearst kohandab vajadusel ravimite skeemi ja nõustab haiguslehe vajalikkuse asjus. Perearst suunab Sind taastusarsti või teiste erialaspetsialistide juurde.
• Füsioterapeut toetab Sind kogu taastusraviteekonna vältel, nõustab liikumissoovituste ja füüsilise koormuse teemal, koostab individuaalse treeningplaani ning jälgib selle teostust. Vajadusel optimeerib ta Sinu päevakava ja nõustab igapäevaeluga toimetulekus.
• Kliiniline psühholoog aitab Sinul ja Su lähedastel toime tulla emotsionaalsete raskustega, mis võivad tekkida pärast haigust (nt stress, depressioon, ärevus).
• Toitumisterapeut analüüsib Sinu seniseid toitumisharjumusi ja vajadusel annab terviseriske arvestades muudatussoovitusi menüüs. Ta toetab Sind ka kehakaalu korrigeerimisel.
Lisa 1. Südamehaiguse enesejuhtimise kontrollnimekiri
1 Põhineb: Yang Z, Hu N, Zhang F, Gao Y, Zhang C, Wang A. A Practical Tool for Measuring HomeBased Cardiac Rehabilitation Self-Management Behavior: A Multiphase Cross-Sectional Study. J Am Heart Assoc. 2024 May 7;13(9):e034486.
2 treeningu tüüp: nt jõutreening, vastupidavustreening; treeningu sagedus: s.t mitu korda nädalas treenitakse; kestus: s.t ühe treeningkorra ajaline kestus; intensiivsus: nt madala-, mõõduka- või kõrge intensiivsusega
Allikaloend
1. Baman JR, Sekhon S, Maganti K. Cardiac Rehabilitation. JAMA. 2021;326(4):366.
2. Brown TM, Pack QR, Aberegg E, Brewer LC, Ford YR, Forman DE, et al. Core Components of Cardiac Rehabilitation Programs: 2024 Update: A Scientific Statement From the American Heart Association and the American Association of Cardiovascular and Pulmonary Rehabilitation. Circulation. 2024;150(18):e328–47.
3. Bull FC, Al-Ansari SS, Biddle S, Borodulin K, Buman MP, Cardon G, et al. World Health Organization 2020 guidelines on physical activity and sedentary behaviour. Br J Sports Med. 2020;54(24):1451–62.
4. Cloetens L, Ellegård L. Energy – a scoping review for the Nordic Nutrition Recommendations 2023 project. Food Nutr Res. 2023;67.
5. Fabero-Garrido R, del Corral T, Plaza-Manzano G, Sanz-Ayan P, IzquierdoGarcía J, López-de-Uralde-Villanueva I. Effects of Respiratory Muscle Training on Exercise Capacity, Quality of Life, and Respiratory and Pulmonary Function in People With Ischemic Heart Disease: Systematic Review and Meta-Analysis. Phys Ther. 2024;104(3):pzad164.
6. GBD 2021 Causes of Death Collaborators. Global burden of 288 causes of death and life expectancy decomposition in 204 countries and territories and 811 subnational locations, 1990-2021: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2021. Lancet. 2024;403(10440):2100–32.
7. Global Burden of Cardiovascular Diseases and Risks 2023 Collaborators. Global, Regional, and National Burden of Cardiovascular Diseases and Risk Factors in 204 Countries and Territories, 1990-2023. J Am Coll Cardiol. 2025;S0735-1097(25)07428-5.
8. Hansen D, Abreu A, Doherty P, Völler H. Dynamic strength training intensity in cardiovascular rehabilitation: is it time to reconsider clinical practice? A systematic review. Eur J Prev Cardiol. 2019;26(14):1483–92.
9. Levine GN, Carney RM, Cohen BE, Dunn SL, Gaffey AE, Kronish IM, et al. PostMyocardial Infarction Psychological Distress: A Scientific Statement From the American Heart Association. Circulation. 2025; 152(16):e298–e310.
10. Lukmann A, Ojamaa M, Laaneots L. Taastusravi erinumber: Südamehaigete taastusravi võlu ja valu. Eesti Arst. 2022;101:1–88.
11. Ojamaa M, Laaneots L, Berjozova S, Blöndal M. Elu pärast südame lihase infarkti. Tartu Ülikooli Kliinikum; 2022.
12. Pruks LL. Tervislike eluviiside soovitused. Tervisekassa; 2023.
13. Põhja-Eesti Regionaalhaigla Südamekeskus. Kardiopulmonaalne koormustest. Põhja-Eesti Regionaalhaigla; 2025 (vaadatud). 14. Põhja-Eesti Regionaalhaigla Südamekeskus. Kuue minuti kõnnitest. PõhjaEesti Regionaalhaigla; 2025 (vaadatud).
15. Tartu Ülikooli Kliinikumi Südamekliinik. EKG koormustest. Tartu Ülikooli Kliinikum; 2025.
16. Taylor RS, Dalal HM, McDonagh STJ. The role of cardiac rehabilitation in improving cardiovascular outcomes. Nat Rev Cardiol. 2022;19(3):180–94.
17. Tervise Arengu Instituut. Toitumine südame- ja veresoonkonnahaiguste korral. Tervise Arengu Instituut; 2025 (vaadatud).
18. World Health Organization. Obesity: preventing and managing the global epidemic. Report of a WHO consultation. World Health Organ Tech Rep Ser. 2000;894:i–xii, 1–253.
19. Yang Z, Zheng X, Gao Y, Zhang C, Wang A. Strategies for enhancing home-based cardiac rehabilitation self-management for patients with coronary heart disease: a qualitative study. BMC Nurs. 2025;24:27.
2. Brown TM, Pack QR, Aberegg E, Brewer LC, Ford YR, Forman DE, et al. Core Components of Cardiac Rehabilitation Programs: 2024 Update: A Scientific Statement From the American Heart Association and the American Association of Cardiovascular and Pulmonary Rehabilitation. Circulation. 2024;150(18):e328–47.
3. Bull FC, Al-Ansari SS, Biddle S, Borodulin K, Buman MP, Cardon G, et al. World Health Organization 2020 guidelines on physical activity and sedentary behaviour. Br J Sports Med. 2020;54(24):1451–62.
4. Cloetens L, Ellegård L. Energy – a scoping review for the Nordic Nutrition Recommendations 2023 project. Food Nutr Res. 2023;67.
5. Fabero-Garrido R, del Corral T, Plaza-Manzano G, Sanz-Ayan P, IzquierdoGarcía J, López-de-Uralde-Villanueva I. Effects of Respiratory Muscle Training on Exercise Capacity, Quality of Life, and Respiratory and Pulmonary Function in People With Ischemic Heart Disease: Systematic Review and Meta-Analysis. Phys Ther. 2024;104(3):pzad164.
6. GBD 2021 Causes of Death Collaborators. Global burden of 288 causes of death and life expectancy decomposition in 204 countries and territories and 811 subnational locations, 1990-2021: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2021. Lancet. 2024;403(10440):2100–32.
7. Global Burden of Cardiovascular Diseases and Risks 2023 Collaborators. Global, Regional, and National Burden of Cardiovascular Diseases and Risk Factors in 204 Countries and Territories, 1990-2023. J Am Coll Cardiol. 2025;S0735-1097(25)07428-5.
8. Hansen D, Abreu A, Doherty P, Völler H. Dynamic strength training intensity in cardiovascular rehabilitation: is it time to reconsider clinical practice? A systematic review. Eur J Prev Cardiol. 2019;26(14):1483–92.
9. Levine GN, Carney RM, Cohen BE, Dunn SL, Gaffey AE, Kronish IM, et al. PostMyocardial Infarction Psychological Distress: A Scientific Statement From the American Heart Association. Circulation. 2025; 152(16):e298–e310.
10. Lukmann A, Ojamaa M, Laaneots L. Taastusravi erinumber: Südamehaigete taastusravi võlu ja valu. Eesti Arst. 2022;101:1–88.
11. Ojamaa M, Laaneots L, Berjozova S, Blöndal M. Elu pärast südame lihase infarkti. Tartu Ülikooli Kliinikum; 2022.
12. Pruks LL. Tervislike eluviiside soovitused. Tervisekassa; 2023.
13. Põhja-Eesti Regionaalhaigla Südamekeskus. Kardiopulmonaalne koormustest. Põhja-Eesti Regionaalhaigla; 2025 (vaadatud). 14. Põhja-Eesti Regionaalhaigla Südamekeskus. Kuue minuti kõnnitest. PõhjaEesti Regionaalhaigla; 2025 (vaadatud).
15. Tartu Ülikooli Kliinikumi Südamekliinik. EKG koormustest. Tartu Ülikooli Kliinikum; 2025.
16. Taylor RS, Dalal HM, McDonagh STJ. The role of cardiac rehabilitation in improving cardiovascular outcomes. Nat Rev Cardiol. 2022;19(3):180–94.
17. Tervise Arengu Instituut. Toitumine südame- ja veresoonkonnahaiguste korral. Tervise Arengu Instituut; 2025 (vaadatud).
18. World Health Organization. Obesity: preventing and managing the global epidemic. Report of a WHO consultation. World Health Organ Tech Rep Ser. 2000;894:i–xii, 1–253.
19. Yang Z, Zheng X, Gao Y, Zhang C, Wang A. Strategies for enhancing home-based cardiac rehabilitation self-management for patients with coronary heart disease: a qualitative study. BMC Nurs. 2025;24:27.