Kõrgvererõhktõbi. Juhend oma tervise teadlikuks juhtimiseks (ajakohastatud)

Mõnikord esineb peavalu, pearinglust, väsimust, närvilisust, kohinat kõrvades, tasakaaluhäireid või südamekloppimist.
Tõsisemad kahjustused südamele, ajule, neerudele ja silmadele kujunevad välja aeglaselt aastate jooksul, kui vererõhk on pidevalt kõrge.

Mida diagnoos tähendab?
Diagnoos ei tähenda kohest ohtu, vaid annab tähtsat teavet ja võimaluse oma tervist paremini kaitsta. Kõrgvererõhktõbi on kontrollitav, kui järgid juhiseid.

Mõtle
Mida see diagnoos Sinu igapäevaelu jaoks tähendab?
Mida soovid arstilt või õelt küsida?
 

Kõrgvererõhktõve kahtluse korral hindab arst või õde ka Sinu südame- ja veresoonkonnahaiguste üldriski. Selleks kasutatakse SCORE2 riskiskoori (sellest täpsemalt järgmisel lehel).

Mida ei saa muuta?
Vanust ja pärilikkust ei saa muuta, kuid nende riskitegurite teadmine aitab mõista, kui tähtis on käia regulaarselt arsti või õe vastuvõtul ja mõõta vererõhku kodus.

Mida saab muuta?
Suitsetamine ja teiste nikotiinitoodete tarvitamine kahjustab veresooni ja võib vähendada ravimite toimet.

Ülekaal ja suurenenud vööümbermõõt koormavad südant ja häirivad (veresuhkru) ainevahetust.

Alkohol mõjutab vererõhku juba väikestes kogustes.

Tasakaalustamata toitumine koormab südant ja soodustab ülekaalu teket.

Liigne soolatarbimine tõstab vererõhku ja koormab nii südant kui ka neere.

Kõrgenenud kolesterooli ja veresuhkru väärtused kahjustavad veresooni ning suurendavad südame- ja veresoonkonnahaiguste riski.

Vähene kehaline aktiivsus, stress, depressioon suurendavad südame- ja veresoonkonnahaiguste riski.

Milline riskitegur puudutab Sind kõige rohkem?

SCORE2 – mis see on ja miks on see tähtis?
SCORE2 tulemus on protsent, mis näitab südame- ja veresoonkonnahaigusesse haigestumise tõenäosust järgmise 10 aasta jooksul. Näiteks 8% tähendab, et 100st sarnase terviseseisundiga inimesest haigestub ligikaudu kaheksa. Mida suurem on risk, seda tähtsam on alustada ravi ja eluviisimuutusi. Oluline on teada, et sama protsent tähendab eri vanuses erinevat riski. Näiteks 3,5% on 43-aastasel juba suur risk, kuid 53-aastasel väike.

Miks on kolesterool tähtis?
Kolesterool on rasvataoline aine, mida toodetakse peamiselt organismis, ülejäänu saadakse toidust. Kuna kõrgenenud kolesterooli väärtus on südame- ja veresoonkonnahaiguste üks riskitegureid, on kõrgvererõhktõvega inimesel alati
vajalik seda kontrollida.

Kolesterool jaguneb kaheks
• HDL- ehk „hea” kolesterool: transpordib üleliigse kolesterooli kudedest ja vereringest tagasi maksa, kus see lagundatakse ja kehast väljutatakse.

• LDL- ehk „halb” kolesterool: viib maksas toodetud kolesterooli rakkudesse ja kudedesse; liigne kogus veres tekitab arterite ummistumise ohu.

Tervislik toitumine (näiteks Vahemere dieet) aitab hoida kolesterooli normis. Kõrgenenud väärtuste korral ravitakse kombineerdes toitumist ravimitega.

Küsi arstilt
Milline on Sinu SCORE2 tulemus ja mida see tähendab?
Milline on Sinu vere kolesteroolisisaldus ja mida sellega ette võtta?

Ülekaal koormab südant, eriti kui sellele lisandub kõrge vererõhk. Kehakaalu langetamine aitab vererõhku alandada. Kontrolli ka oma vööümbermõõtu: tervisele ohtlikuks piiriks peetakse naistel üle 88 cm ja meestel üle 102 cm.

Sool • toitumine.ee • nutridata.ee
Proovi lisada ühe nädala jooksul toidule vähem soola – Sinu maitsemeel harjub kiiresti. Pööra tähelepanu valmistoitude, poolfabrikaatide (nt maitsestatud lihatooted) ja leiva soolasisaldusele, sest paljud toidud sisaldavad soola varjatult.

Liikumine • liigume.ee
Regulaarne liikumine langetab vererõhku ja parandab enesetunnet. Sobib aeroobne liikumine (kõndimine, ujumine, rattasõit), jõutreening või isomeetriline treening. Alusta rahulikult ja vali endale meeldiv viis. Eesmärk on liikuda vähemalt 120–150 minutit nädalas.

Suitsetamine ja teiste nikotiinitoodete tarvitamine • tubakainfo.ee
Kui soovid loobuda, räägi oma arstile või õele – nemad saavad Sind suunata nõustamiskabinetti.

Alkohol • alkoinfo.ee
Iga alkoholikogus mõjutab vererõhku. Räägi oma arstiga, milline eesmärk sobib just Sulle.

Mida juba teen
Piiran soolatarbimist
Liigun ja olen aktiivne
Ei suitseta
Piiran alkoholi
Jälgin kehakaalu
Söön tervislikult

Kõrgenenud vererõhk kahjustab aegamisi südant, veresooni, neere ja aju, ilma et Sa seda ise tunneksid. Õigeaegne ravi aitab ennetada insulti, südameinfarkti, neerukahjustust ja mäluprobleeme. Ravi eesmärk on hoida vererõhk kontrolli all.

Hea teada
Vererõhu langus näitab, et ravim toimib, mitte seda, et haigus on kadunud.

Ravimid: arst valib Sulle sobiva ravimi, arvestades Sinu terviseseisundit ja teisi ravimeid. Ravi on individuaalne ja tavaliselt eluaegne.

Kui tekib kõrvaltoime: ära lõpeta ravimi võtmist omal käel. Räägi arsti või õega – ravimit saab vahetada või annust muuta.

Retsepti pikendamine: retsepti saad pikendada ka ilma arsti juurde kohale minemata, vaata oma retsepte terviseportaalis (www.terviseportaal.ee), helista perearstikeskusesse või saada e-kiri.

Kui oled ravi katkestanud: võta ühendust perearsti või -õega. Ravi saab alati uuesti alustada.

Kui sageli pean arsti või õe juures käima?
Alates 40. eluaastast kontrolli vererõhku perearsti või -õe juures iga 1–2 aasta järel. Pärast ravi alustamist hinnatakse vererõhku iga 4 nädala järel, kuni eesmärkväärtus on saavutatud. Tavaliselt saavutatakse see 6–8 nädalaga. Seejärel käi perearstikeskuses vähemalt kord aastas või vastavalt arsti soovitusele, et kontrollida vererõhku ja muid näitajaid (kolesterool, veresuhkur, neerufunktsioon).

1. Väldi 30 minutit enne mõõtmist kohvi, suitsetamist ja füüsilist pingutust.
2. Istu seljatoega toolil, mõlemad jalad põrandal – ära rista neid.
3. Toeta käsi lauale nii, et mansett oleks südame kõrgusel.
4. Istu enne mõõtmist 5 minutit rahulikult. Ära räägi mõõtmise ajal.
5. Mõõda iga kord vererõhku kaks korda, paariminutilise vahega.
6. Märgi mõlemad vererõhunäidud, kellaaeg ja pulsisagedus vererõhupäevikusse.
7. Mõõda vererõhku hommikul ja õhtul, eelistatavalt iga päev samal ajal.
8. Enne arsti visiiti mõõda vererõhku hommikul ja õhtul seitsme päeva jooksul, pane tulemused kirja ning arvuta võimaluse korral välja keskmine vererõhuväärtus.
9. Kontrolli oma vererõhuaparaadi töökindlust kord aastas. Küsi müüjalt ka garantii- ja hooldusvõimaluste kohta. Teavet sobivate vererõhuaparaatide kohta saad küsida tervishoiutöötaja või apteekri käest.

Kuidas oma tulemusi lugeda?
Vererõhu kõikumine päeva jooksul on loomulik. Üks kõrge näit ei tähenda veel, et midagi on valesti. Sellisel juhul mõõda mõne aja pärast uuesti ja kirjuta mõlemad tulemused üles, sest arst või õde lähtub alati mitmest mõõtmisest.