Lapse tervise jälgimise kontrollkaart

Ravijuhendi töörühma liikmed

Ravijuhendi töörühma liikmed

Anne Minka (juhataja)	Perearst, Perearst Anne Minka OÜ; Eesti Perearstide Selts, Tallinna Perearstide Selts, Eesti Lastearstide Selts
Heli Grünberg	Lastearst, Tartu Ülikooli Kliinikum; Eesti Lastearstide Selts
Helina Pedak	Õde, HelPed OÜ; Eesti Õdede Liit, lasteõdede seltsing
Katrin Kippar	Pereõde, OÜ Järveotsa Perearstikeskus; Eesti Õdede Liit, pereõdede seltsing
Katrin Poom	Õde, OÜ Merekivi Perearstikeskus; Eesti Pereõdede Ühing, Eesti Õdede Liit
Külli Friedemann	Esmatasandi paketi arenduse talituse juht, Eesti Haigekassa
Le Vallikivi	Perearst, OÜ Jürgenson Perearstikeskus; Eesti Perearstide Selts, Tallinna Perearstide Selts
Liis Toome	Lastearst, vastsündinute ja imikute osakonna juhataja, SA Tallinna Lastehaigla; Eesti Lastearstide Selts, Eesti Perinatoloogia Selts
Mari Laan	Lastearst, teadus-koolitusjuht, SA Tallinna Lastehaigla; Eesti Lastearstide Selts, Eesti Kardioloogide Selts
Marit Kuusk	Lapsevanem, Laste Huvikaitse Koda
Pille Andresson	Lastearst, neonatoloogia osakonna juhataja, AS Ida- Tallinna Keskhaigla; Eesti Perinatoloogia Selts, Eesti Lastearstide Selts
Reet Laidoja	Perearst, OÜ Linnamõisa Perearstikeskus; Eesti Perearstide Selts, Tallinna Perearstide Selts
Riin Naestema	Kliiniline logopeed, Logopeediakliinik; Eesti Logopeedide Ühing, BIP Voice Yhdistys

Sirje Kõvermägi	Ämmaemand, SA Tartu Ülikooli Kliinikum; Eesti Ämmaemandate Ühing
Sirje Sammul	Pereõde, õppejõud, Tartu Tervishoiu Kõrgkool; Eesti Õdede Liit, pereõdede seltsing
Tiina Käi	Pereõde, OÜ Järveotsa Perearstikeskus; Eesti Õdede Liit
Tiina Tõemets	Spetsialist, Sotsiaalministeerium, SA Lapse Arengu Heaolukeskus
Triinu Tänavsuu	Kliiniline psühholoog, SA Tallinna Lastehaigla; Eesti Psühholoogide Liit
Vivian Arusaar	Ämmaemand, ämmaemandusjuht, AS Ida-Tallinna Keskhaigla; Eesti Perinatoloogia Selts

Ravijuhendi sekretariaadi liikmed

Maarja Karu (juhataja)	Lastehaiguste arst-resident, SA Tallinna Lastehaigla; Eesti Lastearstide Selts
Marje Oona	Perearst, dotsent, kliinilise meditsiini instituudi täiendkeskuse juhataja, Tartu Ülikool; Eesti Perearstide Selts
Liisa Saare	Lastehaiguste arst-resident, SA Tartu Ülikooli Kliinikum; Eesti Lastearstide Selts
Siret Läänelaid	Õde, õppejõud, Tartu Tervishoiu Kõrgkool; Eesti Õdede Liit
Kai Teeäär	Kliiniline psühholoog, psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus Sensus; Eesti Kliiniliste Psühholoogide Selts
Irma Nool	Õppejõud-assistent, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool; Eesti Õdede Liit
Ulla Raid	Metoodiline tugi, Sotsiaalministeerium

Ravijuhendi konsultandid

Mari Levin	Silmaarst, Eesti Silmaarstide Selts
Veiko Reigo	Silmaarst, Eesti Silmaarstide Selts
Vootele Tamme	Optometrist, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Elo Olonen	Optometrist, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Tiia Tulviste	Arengupsühholoogia professor, Tartu Ülikool
Kirsti Akkermann	Kliinilise psühholoogia dotsent, Tartu Ülikool
Kati Valma	Lastekaitse peaspetsialist, sotsiaalhoolekande osakond, Nõmme Linnaosa Valitsus
Anne Kleinberg	Lastepsühhiaater, SA Tallinna Lastehaigla
Maret Lepplaan	Kõrva-nina-kurguhaiguste arst, audioloog, AS Ida- Tallinna Keskhaigla, AS Fertilitas; Eesti Audioloogia Selts
Irja Ivarinen	Psühhiaater, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Ly Kasvandik	Ekspert, Tervise Arengu Instituut, vanemlusprogramm „Imelised aastad“
Matis Märtson	Lastekirurg, Eesti Lastekirurgide Selts
Mare Lintrop	Radioloog, SA Tartu Ülikooli Kliinikum

Ravijuhendi lisamaterjalide koostajad

Lisatoitumise materjal

Heli Grünberg	Lastearst, Tartu Ülikooli lastekliinik, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinik
Oivi Uibo	Lastearst, Tartu Ülikooli lastekliinik, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinik
Reet Raukas	Lastearst, AS Ida-Tallinna Keskhaigla
Tiia Voor	Lastearst, Tartu Ülikooli lastekliinik, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinik

Hüperbilirubineemia

Helen Pärna

Lastehaiguste arst-resident, SA Tallinna Lastehaigla

Keeletoimetamine

Urve Pirso

Keeletoimetaja, OÜ Keelekatel

Kontrollkaart on praktiline osa lapse tervise jälgimise juhendist, mis kirjjeldab ja koondab tervikuks tervishoiu- töötajate tegevusi lapse vanuse kaupa. Tühi lahter tähendab tegevuste puudumist. Vaktsineerimised toimuvad riikliku immuniseerimiskalendri alusel ja need tegevused ei ole siin dubleeritud”
2019. aastal kinnitatud “Lapse tervise jälgimise juhendi” koostajad

Ravijuhendi töörühma liikmed

Mari Levin (juht)	Silmaarst, AS Ida-Tallinna Keskhaigla; Eesti Oftalmoloogide Selts
Mari Petraudze	Silmaarst, SA Tartu Ülikooli Kliinikum; Eesti Oftalmoloogide Selts
Anne Minka	Perearst, Perearst Anne Minka OÜ; Eesti Perearstide Selts, Eesti Lastearstide Selts
Maili Jorro	Perearst, Saku Tervisekeskus OÜ; Eesti Perearstide Selts
Kätlin Kauler	Pereõde, Järveotsa Perearstikeskus OÜ; Eesti Pereõdede Ühing
Kerli Kelder	Pereõde, Dr. Monika Vask OÜ; Eesti Pereõdede Ühing
Triin Mäll	Spetsialist, Eesti Haigekassa

Ravijuhendi sekretariaadi liikmed

Liisa Saare (juht)	Ravijuhendite metoodikanõunik, Tartu Ülikool
Ingrid Kirs	Peremeditsiini arst-resident; Eesti Perearstide Selts
Liina Veskimäe	Rahvatervishoiu magistrant; Eesti Arstide Liit, Eesti Perearstide Selts

Ravijuhendi konsultant

Eve Õiglane-Šlik

Lasteneuroloog, SA Tartu Ülikooli Kliinikum; Eesti Lastearstide Selts, Eesti Lasteneuroloogide Selts

Ravijuhendi metoodiline tugi

Kaja-Triin Laisaar	Ravijuhendite metoodikakonsultant, Tartu Ülikool
Liisa Saare	Ravijuhendite metoodikanõunik, Tartu Ülikool

2022. aastal ajakohastatud “Lapse tervise jälgimise juhend. Lapse silmakontroll ja nägemisteravuse hindamine” koostajad

VANUS: 1 NÄDAL

VANUS: 1 NÄDAL TERVISEKONTROLLI TEGIJA: ÄMMAEMAND, PEREÕDE VÕI PEREARST
TERVISEKONTROLL	Vastsündinu visiit 5.–7. elupäeval: perearstikeskuses või kodus, lähtudes tervislikest ja sotsiaalsetest näidustustest ning arvestades sünnitusabi teenust osutava meeskonnahinnangut vastsündinu varasel kojukirjutamisel (s.o vanuses alla 48 elutunni) teeb lapse esmase järelkontrolli 5.–7. elupäeval lastearstsünnitusabiteenust osutavas asutuses
ANAMNEES	Vanema kaebused ja tähelepanekud Raseduse ja sünnituse kulg Vastsündinu ja ema tervislik, sh emotsionaalne seisund Sünnitusosakonnas tehtud sõeltestimine (otoakustiliste emissioonide uuring, teatud kaasasündinud ainevahetushaiguste sõeluurimine, pupillide punaserefleksi hindmine, saturatsiooni hinnang), K-vitamiini-defitsiitse hemorraagiahaiguse ennetamine ja vaktsineerimine (BCG; B-hepatiidi emalt lapseleülekande ennetamine) Kohanemine kodustes tingimustes Vanemlikud oskused
PEREKONNA ANAMNEES	Pere koosseis, tugivõrgustik Kroonilised haigused perekonnas, sh vaimse tervise probleemid Majanduslik toimetulek, elutingimused Inimsuhted, alkoholi tarvitamine, suitsetamine, muude mõnuainete tarvitamine, lähisuhtevägivald
TOITMINE	Imetamise hindamine: rinnapiim (piisavus, imetamise sagedus) vajadusel väljalüpstud rinnapiim või piimasegu (kogus, sagedus) Seedimine ja urineerimine

LÄBIVAATUS

Üldseisund, aktiivsus
Kasvunäitajad: pikkus, kaal, pea ümbermõõt

- Füsioloogiline kaalulangus kuni 5% esimesel, kuni 7% teisel ja kuni 10% kolmandal-neljandal elupäeval¹

Nahk ja limaskestad: kollasus, tsüanoos, kahvatus, lööve, soor, haudumus
Naba seisund: irdunud, irdumata, põletikuta, põletikuga, veritsev, granuloom
Silmakontakt, helile reageerimine²
Närvisüsteem: kongenitaalsed refleksid, lihastoonus
Hingamiselundid: ninahingamine, hingamissagedus, kuulatlusleid
Süda ja veresoonkond: pulsisagedus, rütm, kahinad, reiearteril pulsid selgelt palpeeritavad
Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus
Genitaalid
Luustik ja kolju (sh lõgemed, sutuurid)
Puusaliigeste hindamine

SUUNAMISED

Füsioloogiline kaalulangus üle 10% sünnikaalust vajab põhjuse selgitamist ja sekkumist
Naha ja limaskestade tsüanoos, kahvatus või intensiivne kollasus vajab põhjuse ja ravivajaduse kohest selgitamist
Täpsustage enne või pärast sündi diagnoositud väärarendi jälgimis- ja ravitaktikat
Sünni järel diagnoosimata väärarendi kahtlusel välistage kohe diagnoos
Puusaliigeste arengulise düsplaasia³ kahtlusel suunake laps esimesel võimalusel ultraheliuuringule
Riskirühma kuuluv laps suunake ultraheliuuringule
Kui ultraheliuuringu leid viitab puusaliigeste arengulisele düsplaasiale, alustage asendiravi ja suunake laps ortopeedi vastuvõtule
Ühe või mõlema silma pupilli punase refleksi puudumisel või kaasasündinud glaukoomi kahtluse korral, suunake vastsündinu viivitamata silmaarsti e-konsultatsioonile või erakorraliselt silmaarsti vastuvõtule.
Muu nähtava silmapatoloogia korral suunake vastsündinu silmaarstile e-konsultatsiooni saatekirja nõudeid järgides.

NÕUSTAMINE

Imetamise nõustamine: ema toitumine rinnaga toitmisel, rinnanäärmepõletiku ennetamine ja kodused esmaabivõtted rinnanäärmepõletiku tekkimisel, arsti poole pöördumise kriteeriumid (rohkem kui 24 tundi febriilset palavikku)
Kui lapse kaalulangus on normist suurem, veenduge lapse imemisvõtte ja -tehnika õigsuses ning julgustage naist jätkama lapse toitmist, kui laps seda nõuab, vähemalt kaheksa korda ööpäevas
Hooldamine: vannitamine, nabahooldus, nahahooldus
Kaariese ennetamine (luti puhastamise õpetus lapsevanematele)
Imiku turvalisus:
- imiku äkksurma ennetus
- auto turvaistme kasutamine
- kukkumiste ja vigastuste vältimine, mürgistuste ennetamine
Vanema toetamine sünnitusjärgsel perioodil: väsimus, meeleolu hindamine, füüsise taastumine
Rahhiidi profülaktika alustamine: D-vitamiini 400 TÜ (10 μg) päevas
Info perearsti/-õe planeeritavate külastuste ja vaktsineerimiste kohta

^1.Vastsündinu kaalulangus on füsioloogiliselt esimesel päeval suurem, kui naisele on sünnituse ajal tehtud tilkinfusiooni (sh keiserlõige).
^2.Hinnata arengutähisena
^3.Puusaliigese arengulise düsplaasia riskirühm: puusaliigese arenguline düsplaasia lähisugulastel, tuharseis, alajäseme deformatsioon.

VANUS: 2 NÄDALAT

VANUS: 2 NÄDALAT TERVISEKONTROLLI TEGIJA: PEREARST VÕI PEREÕDE, ÄMMAEMAND
TERVISEKONTROLL	Vastsündinu tervisekontroll 14 päeva vanuses perearstikeskuses või kodus, lähtudes näidustustest ja kokkuleppest
ANAMNEES	Vanema kaebused ja tähelepanekud Lapsega kohanemine ja toimetulek kodus Ema tervislik seisund ja toimetulek Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine Sotsiaalsed olud ja peresuhted
TOITMINE	Imetamise hindamine: rinnapiim (piisavus, imetamise sagedus) vajadusel väljalüpstud rinnapiim või piimasegu (kogus, sagedus) Seedimine ja urineerimine

LÄBIVAATUS

Üldseisund, aktiivsus
Kaaluiive

- Sünnikaal peab olema taastunud 14. elupäevaks

Nahk ja limaskestad: kollasus, tsüanoos, kahvatus, lööve, soor, haudumus
Naba seisund
Närvisüsteem: kongenitaalsed refleksid, lihastoonus
Silmad: silmakontakt, pisarateed, kõõrsilmsus, pilgu fikseerimine4
Kuulmine: reageerimine helile
Hingamiselundid: ninahingamine, kuulatlusleid
Süda ja veresoonkond: rütm, kahinad, reiearteril pulsid selgelt palpeeritavad
Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus
Luustik ja lihaskond: kolju (sh lõgemed ja sutuurid)
Puusaliigesed: Barlow’ ja Ortolani test

SUUNAMISED

Sünnikaalu taastumise puudumisel vajalik põhjuse selgitamine ja sekkumine
Naha ja limaskestade tsüanoos, kahvatus või intensiivne kollasus vajab põhjuse ja ravivajaduse kohest selgitamist
Sünni järel diagnoosimata väärarendi kahtlusel välistage diagnoos
Puusaliigeste arengulise düsplaasia kahtlusel suunake laps esimesel võimalusel ultraheliuuringule
Riskirühma kuuluv laps suunake ultraheliuuringule Kui ultraheliuuringu leid viitabpuusaliigeste arengulisele düsplaasiale, alustage asendiravi ja suunake laps ortopeedi vastuvõtule

NÕUSTAMINE

Imetamise nõustamine: ema toitumine rinnaga toitmisel, rinnanäärmepõletiku profülaktika ja kodused esmaabivõtted rinnanäärmepõletiku tekkimisel, arsti poole pöördumise kriteeriumid (rohkem kui 24 tundi febriilset palavikku)
Hooldamine: vannitamine, nabahooldus, nahahooldus
Rahutu lapsega toimetulek
Kaariese ennetamine (luti puhastamine)
Imiku turvalisus:
- imiku äkksurma ennetus
- auto turvaistme kasutamine
- kukkumiste ja vigastuste vältimine
Vanema toetamine sünnitusjärgsel perioodil: väsimus, meeleolu hindamine, füüsise taastumine
Info perearsti/-õe planeeritavate külastuste ja vaktsineerimiste kohta
Rahhiidi profülaktika: D-vitamiini 400 TÜ (10 μg) päevas

^4.Hinnata arengutähisena

VANUS: 1 KUU - 4 NÄDALAT

VANUS: 1 KUU - 4 NÄDALAT TERVISEKONTROLLI TEGIJA: PEREARST
ANAMNEES	Vanema kaebused ja tähelepanekud Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine Ema tervislik seisund ja toimetulek
TOITMINE	Imetamise hindamine: rinnapiim (piisavus, imetamise sagedus) vajadusel väljalüpstud rinnapiim või piimasegu (kogus, sagedus) Seedimine ja urineerimine
ARENG	Silmakontakt – fikseerib lühiajaliselt pilgu näole Reageerimine vanemate häälele Peahoid – tõstab kõhuli asendis lühiajaliselt pea

LÄBIVAATUS

Üldseisund, aktiivsus
Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kaaluiive, pea ümbermõõt. Andmete kandmine kasvukõverale
- Terve ajalise imiku kaaluiive esimesel kuuel elukuul on keskmiselt 600–800 g kuus, rinnapiimatoidul ka 1000 g ja rohkem
Pea: suure lõgeme palpatsioon (normaalselt pingevaba, kergelt sissetõmbunud); suuruse kirjeldamine. Väike lõge peaks olema sulgunud teiseks elukuuks
- Pea ümbermõõt suureneb esimesel eluaastal keskmiselt 1 cm kuus
- Pea ümbermõõt suureneb kõige kiiremini esimese kuue elukuu jooksul, kasvades esimesel elukuul keskmiselt 2 cm ja esimese nelja elukuu jooksul kokku 6 cm

Silmad: punane refleks, väline vaatlus
Nahk ja limaskestad:
- BCG süstekoha hindamine (normaalne reaktsioon, kui süstekohal on kuni 1 cm läbimõõduga pustul). Vaktsineerimata imikuid võib vaktsineerida, tegemata eelnevalt Mantoux’ testi, kolmel esimesel
Hingamiselundid: ninahingamine, hingamissagedus, kuulatlusleid
- Normaalne hingamissagedus on 20–40 korda minutis
- Normaalne kuulatlusleid – vesikulaarne hingamiskahin
Süda ja veresoonkond: pulsisagedus, rütm, kahinad, pulss reiearteril
- Reiearteril peavad pulsid olema selgelt palpeeritavad
Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus
- Kuni 3-aastastel lastel võib maksa serv olla palpeeritav medioklavikulaarjoonel kuni 1 cm allpool roidekaart
- Põrn võib olla palpeeritav kuni 1 cm ulatuses
Genitaalid: munandite laskumine, kubemesong, vesisong ja fimoos
- Palpeeritavate munanditega mõlema poole või ühe poole krüptorhismiga laps jääb perearsti jälgimisele 3. elukuuni
- Vesisong ja fimoos on vastsündinueas normileid
Luustik ja lihaskond: lihastoonus
Puusaliigesed: Barlow’ ja Ortolani test
Silmad: punane refleks, väline vaatlus

SUUNAMISED

Puudulik kaaluiive vajab põhjuse selgitamist ja sekkumist
Kollasuse püsimisel vajalik põhjuse selgitamine koheste laboratoorsete analüüsidega sapiteede atreesia ja teiste raskete haiguste välistamiseks
Mitmete nahahemangioomide esinemisel suunake laps ultraheliuuringule, et välistada hemangioomid siseelundites
Ulatuslike või komplitseeritud hemangioomide (silma(de) haaratus, hingamisteede haaratus, haavandumine, mitme elundisüsteemi haaratus) suunake laps lastearsti vastuvõtule, et otsustada, kas on vaja medikamentoosset ravi
Sünni järel diagnoosimata väärarendi kahtlusel välistage diagnoos (sh reiearteril pulsside puudumisel suunake laps lastekardioloogi vastuvõtule)
Nabasong ei vaja olenemata suurusest ravi ega eriarsti konsultatsiooni enne 2.–5. eluaastat
Nabasonga püsimisel suunake laps lastekirurgi vastuvõtule 2.–5. eluaastal; vesisonga püsimisel alates 3. eluaastast ja urineerimistakistust mittepõhjustava fimoosiga alates 7. eluaastast
Kubemesongaga saatke laps lastekirurgi konsultatsioonile plaanilises korras, vanemale selgitage pitsumisohtu
Reiearteril pulsside puudumisel suunake laps lastekardioloogi konsultatsioonile
Kui kumbki munand ei ole munandikotis palpeeritav, siis saatke laps lastearsti vastuvõtule
Puusaliigeste arengulise düsplaasia kahtlusel suunake laps esimesel võimalusel ultraheliuuringule
Riskirühma kuuluv laps suunake ultraheliuuringule
Kui ultraheliuuringu leid viitab puusaliigeste arengulisele düsplaasiale, alustage asendiravi ja suunake laps ortopeedi vastuvõtule
Ühe või mõlema silma pupilli punase refleksi puudumisel või kaasasündinud glaukoomi kahtluse korral suunake laps viivitamata silmaarsti e-konsultatsioonile või erakorraliselt silmaarsti vastuvõtule
Muu nähtava silmapatoloogia korral suunake laps silmaarstile e-konsultatsiooni saatekirja nõudeid järgides.

NÕUSTAMINE	Toitmine: ainus eakohane toit selles vanuses on rinnapiim või imiku piimasegu Imetamine Kaariese ennetamine (luti puhastamine) Hooldamine: vannitamine, nabahooldus, nahahooldus Rahutu imikuga toimetulek Imiku turvalisus: imiku äkksurma ennetus auto turvaistme kasutamine kukkumiste ja vigastuste vältimine Vanema toetamine sünnitusjärgsel perioodil: väsimus, meeleolu hindamine, ema füüsise taastumine Rahhiidi profülaktika: D-vitamiini 400 TÜ (10 μg) päevas
UURINGUD
VAKTSINEERIMINE Immuniseerimiskava rakendusjuhis

VANUS: 2 KUUD - 9 NÄDALAT

VANUS: 2 KUUD - 9 NÄDALAT TERVISEKONTROLLI TEGIJA: PEREÕDE
ANAMNEES	Vanema kaebused ja tähelepanekud Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
TOITMINE	Imetamise hindamine: rinnapiim (piisavus, imetamise sagedus) vajadusel väljalüpstud rinnapiim või piimasegu (kogus, sagedus) Seedimine ja urineerimine (kogus, sagedus, värvus)
ARENG	HINDAMINE ANAMNEESI JA LÄBIVAATUSE ALUSEL KOOS LAPSEVANEMAGA Fikseerib pilgu Jälgib liikuvat eset Kuulab heli Koogab Naeratab vastuseks Tõstab kõhuliolekus pead

LÄBIVAATUS	Üldseisund, aktiivsus Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kaaluiive, pea ümbermõõt, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele Pea: suure lõgeme palpatsioon (normaalselt pingevaba, kergelt sissetõmbunud), suuruse kirjeldamine. Väike lõge peab olema sulgunud teiseks elukuuks Nahk ja limaskestad: - BCG süstekoha hindamine ja vasakul kaenlaaluste lümfisõlmede hindamine Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus Kõhu palpatsioon Genitaalid: munandite laskumine Luustik ja lihaskond: lihastoonus
NÕUSTAMINE	Toitmine: ainus eakohane toit selles vanuses on rinnapiim või imiku piimasegu Imetamine Kaariese ennetamine (luti puhastamine) Õnnetuste vältimine Imiku turvalisus: imiku äkksurma ennetus auto turvaistme kasutamine kukkumiste ja vigastuste vältimine põletusoht kuuma joogiga Vanema toetamine sünnitusjärgsel perioodil: väsimus, depressioon, ema füüsise taastumine Rahhiidi profülaktika: D-vitamiini 400 TÜ (10 μg) päevas
UURINGUD
VAKTSINEERIMINE Immuniseerimiskava rakendusjuhis

VANUS: 3 KUUD - 13 NÄDALAT

VANUS: 3 KUUD - 13 NÄDALAT TERVISEKONTROLLI TEGIJA: PEREARST
ANAMNEES	Vanema kaebused ja tähelepanekud Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
TOITMINE	Imetamise hindamine: rinnapiim (piisavus, imetamise sagedus) vajadusel väljalüpstud rinnapiim või piimasegu (kogus, sagedus) Seedimine ja urineerimine (kogus, sagedus, värvus)
ARENG	HINDAMINE ANAMNEESI JA LÄBIVAATUSE ALUSEL KOOS LAPSEVANEMAGA Fikseerib pilgu Jälgib liikuvaid esemeid Emotsionaalne kontakt – naeratab kõnetamisel Kätest vertikaalasendisse tõmbamisel hoiab pead Kõhuliolekus tõstab kindlalt pead ja õlavöödet, toetab küünarvartele Kuulmine ja kõne - Vastab kõnele häälitsemisega

LÄBIVAATUS	Üldseisund, aktiivsus Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kaaluiive, pea ümbermõõt, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele Pea: suure lõgeme palpatsioon (normaalselt pingevaba, kergelt sissetõmbunud), suuruse kirjeldamine. Kraniotaabese hindamine Nahk ja limaskestad Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus, kahinad Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus Luustik ja lihaskond: lihastoonus Genitaalid: munandite laskumine	SUUNAMISED	Sünni järel diagnoosimata väärarendi kahtluse korral välistage diagnoos Krüptorhismi püsimisel (munand ei ole palpeeritav, ei ole allatoodav või ei püsi hetkegi munandikotis) suunake patsient lastekirurgi vastuvõtule
NÕUSTAMINE	Toitmine: ainus eakohane toit selles vanuses on rinnapiim või imiku piimasegu Imetamine Kaariese ennetamine (luti puhastamine) Imiku turvalisus Vältida lapse haardeulatuses esemeid ja mänguasju, mis võivad sattuda lapse hingamisteedesse Ennetada kukkumist kõrgemalt pinnalt (voodilt, mähkimislaualt jm) Vanema toetamine sünnitusjärgsel perioodil: väsimus, depressioon, ema füüsise taastumine Rahhiidi profülaktika: D-vitamiini 400 TÜ (10 μg) päevas
UURINGUD Puusaliigeste arengulise düsplaasia kahtlusel suunake laps esimesel võimalusel ultraheliuuringule Riskirühma kuuluv laps suunake ultraheliuuringule Kui uuring on positiivne, suunake laps võimalikult kiiresti ortopeedi vastuvõtule
VAKTSINEERIMINE Immuniseerimiskava rakendusjuhis

VANUS: 4,5 KUUD - 19 NÄDALAT

VANUS: 4,5 KUUD - 19 NÄDALAT TERVISEKONTROLLI TEGIJA: PEREÕDE
ANAMNEES	Vanema kaebused ja tähelepanekud Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine Pöörata tähelepanu ärkvelolekuaegsetele võpatustele, ebatavalistele liigutustele 4.–8. elukuul (epilepsia)
TOITMINE	Imetamise hindamine: rinnapiim (piisavus, imetamise sagedus) vajadusel väljalüpstud rinnapiim või piimasegu (kogus, sagedus) Seedimine ja urineerimine (kogus, sagedus, värvus)
ARENG	HINDAMINE ANAMNEESI JA LÄBIVAATUSE ALUSEL KOOS LAPSEVANEMAGA Kongenitaalsed refleksid on kustunud, v.aimemisrefleks Fikseerib pilgu Haarab mänguasja Pöörab seljalt küljele Kuulmine ja kõne: otsib heliallikat
LÄBIVAATUS	Üldseisund, aktiivsus Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kaaluiive, pea ümbermõõt, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele Pea: suure lõgeme palpatsioon, suuruse kirjeldamine Nahk ja limaskestad Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus Kõhu palpatsioon Luustik ja lihaskond: lihastoonus Puusaliigesed: puusaliigese liikuvus Genitaalid: munandite laskumine

NÕUSTAMINE	Toitmine Lisatoiduga harjutamist soovitage alustada 5 kuu vanusest Imetamine Kaariese ennetamine (lisatoit, mikroobide ülekandumise vältimine, hammaste lõikumisel nende pesu) Vanema toetamine: väsimus, depressioon Vajadusel kasutage sünnitusjärgse depressiooni skaalat EPDS Imiku turvalisus Vältida lapse haardeulatuses esemeid ja mänguasju, mis võivad sattuda lapse hingamisteedesse Minimeerida oht kukkuda kõrgemalt pinnalt (voodilt, mähkimislaualt jm) Kasutada turvavarustust (akende ja uste piirajad, trepiväravad, turvaiste, söögitool) Rahhiidi profülaktika: D-vitamiini 400 TÜ (10 μg) päevas
UURINGUD
VAKTSINEERIMINE Immuniseerimiskava rakendusjuhis

VANUS: 6 KUUD - 26 NÄDALAT

VANUS: 6 KUUD - 26 NÄDALAT TERVISEKONTROLLI TEGIJA: PEREARST
ANAM- NEES	Vanema kaebused ja tähelepanekud Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
TOITMINE	Imetamise hindamine: rinnapiim (piisavus, imetamise sagedus) vajadusel väljalüpstud rinnapiim või piimasegu (kogus, sagedus) Lisatoit Seedimine ja urineerimine
ARENG	HINDAMINE ANAMNEESI JA LÄBIVAATUSE ALUSEL KOOS LAPSEVANEMAGA Pöörab seljalt kõhuli ja tagasi (pööramine hiljemalt 6-kuuselt) Paneb mänguasju ühest käest teise Sööb lusikast
LÄBIVAATUS	Üldseisund, aktiivsus Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kaaluiive, pea ümbermõõt, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele Pea: suure lõgeme palpatsioon, suuruse kirjeldamine Nahk ja limaskestad Hammaste lõikumine Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus, kahinad Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus Luustik ja lihaskond: lihastoonus Genitaalid: munandite laskumine, hüpospaadia Puusaliigesed: puusaliigese liikuvus Silmad: väline vaatlus, pupillide punane refleks, pilgu fikseerimine mõlemal silmal eraldi, silmade asend ja liikuvus	SUUNAMISED	Puusaliigese düsplaasia riskirühma patsiendil hinnake puusaliigese liikuvust Suunake hüpospaadiaga laps lastekirurgi vastuvõtule Ühe või mõlema pupilli punase refleksi puudumise korral, suunake laps viivitamata silmaarsti e-konsultatsioonile või erakorraliselt silmaarsti vastuvõtule. Kui laps ei fikseeri pilku, esineb silmade vesitsus, kõõrdsilmsus või nähtav silmapatoloogia, suunake laps silmaarsti e-konsultatsioonile või vastuvõtule.

NÕUSTAMINE	Kuulmine ja kõne: heliallikale reageerimine ühesilbiline lalin Toitmine Rinnapiimaga toitmise jätkamine koos eakohase lisatoidu pakkumisega. Lisatoidu kogused, valik Kaariese ennetamine ja suuhügieeniga alustamine Hammaste lõikumine Kindlad toidukorrad, joogiks vajadusel ainult vesi Muutuste korral suunata hambaarsti juurde Vanema toetamine: väsimus, depressioon Imiku turvalisus Hoida ära võimalus, et laps saab areneva liikumisoskuse tulemusel kätte juhtmeid, tõmbab alla laudlinu, ajab ümber ebakindlalt seisvaid asju Paigutada mürgised ained jms (ravimid, kemikaalid, taimed) nii, et need ei ole lapsele kättesaadavad Vältida lapse haardeulatuses esemeid ja mänguasju (legod, seemned, väikesed kommid, koerakrõbinad jm), mis võivad sattuda lapse hingamisteedesse Kasutada turvavarustust (akende ja uste piirajad, kapisulgurid, trepiväravad, turvaiste, söögitool) Rahhiidi profülaktika: D-vitamiini 400 TÜ (10 μg) päevas
UURINGUD
VAKTSINEERIMINE Immuniseerimiskava rakendusjuhis

VANUS: 7 KUUD

VANUS: 7 KUUD TERVISEKONTROLLI TEGIJA: PEREÕDE
ANAMNEES	Vanema kaebused ja tähelepanekud Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
TOITMINE	Imetamise hindamine: rinnapiim (piisavus, imetamise sagedus) vajadusel väljalüpstud rinnapiim või piimasegu (kogus, sagedus) Lisatoit, kogused ja valik⁵ Seedimine ja urineerimine (kogus, sagedus, värvus)
ARENG	HINDAMINE ANAMNEESI JA LÄBIVAATUSE ALUSEL KOOS LAPSEVANEMAGA Joob lonkshaaval tassist, mida hoitakse Oskused 8-kuuselt Võtab neljakäpukil asendi Võtab asju mõlema käega Oskab vaadata näidatud suunas Kõne: ütleb silbirida, reageerib nimele

LÄBIVAATUS

Üldseisund, aktiivsus
Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kaaluiive, pea ümbermõõt, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele
Pea: suure lõgeme palpatsioon, suuruse kirjeldamine
Nahk ja limaskestad
Hammaste lõikumine: hambad peaksid hakkama lõikuma 5. ja 7. elukuu vahel
Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid
Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus
Kõhu palpatsioon
Luustik ja lihaskond: lihastoonus
Kuulmine ja kõne

NÕUSTAMINE	Toitmine Lisatoit Rinnapiim, piimasegu Kaariese ennetamine ja suuhügieeniga alustamine Hammaste lõikumine: Kindlad toidukorrad, joogiks vajadusel ainult vesi Muutuste korral suunata hambaarsti juurde Esemetega tegutsemine (kopsimine, patsutamine jms) Õnnetuste vältimine Vältida põletust (praeahjud, kaminad, küünlad, kuumad vedelikud) Hoida mürgiseid aineid jms (ravimid, kemikaalid, taimed) lapsele kättesaamatus kohas Hoida ära võimalus, et laps saab areneva liikumisoskuse tulemusel kätte juhtmeid, tõmbab alla laudlinu, ajab ümber ebakindlalt seisvaid asju Rakendada meetmeid elektrilöögi ennetamiseks (ohuks on elektrikontaktid, pikendusjuhtmed, elektrilised tööriistad) Ennetada trepilt kukkumist, paigaldades trepiväravad Kasutada turvavarustust (akende ja uste piirajad, trepiväravad, turvaiste, söögitool) Vältida lapse haardeulatuses esemeid ja mänguasju (legod, seemned, väikesed kommid, looma kuivtoit jm), mis võivad sattuda lapse hingamisteedesse Rahhiidi profülaktika: D-vitamiini 400 TÜ (10 μg) päevas Vanema toetamine, väsimus, depressioon
UURINGUD
VAKTSINEERIMINE Immuniseerimiskava rakendusjuhis

^5.Hambad peaksid hakkama lõikuma 5. ja 7. elukuu vahel.

VANUS: 9 KUUD

VANUS: 9 KUUD TERVISEKONTROLLI TEGIJA: PEREARST
ANAMNEES	Vanema kaebused ja tähelepanekud Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine
TOITMINE	Imetamise hindamine: rinnapiim (piisavus, imetamise sagedus) vajadusel väljalüpstud rinnapiim või piimasegu (kogus, sagedus) Lisatoit Väljaheide, urineerimine
ARENG	HINDAMINE ANAMNEESI JA LÄBIVAATUSE ALUSEL KOOS LAPSEVANEMAGA Tõuseb ise istuma (tuleb ise istuma hiljemalt 9-kuuselt) Roomab Tuleb toe najal püsti Eristab omasid võõrastest, võõristab Sotsiaalne kontakt Osutab asjadele, mida soovib, oskab nõudvalt häälitseda Nõuab tähelepanu, manipuleerib, žestikuleerib
LÄBIVAATUS	Üldseisund, aktiivsus Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kaaluiive, pea ümbermõõt, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele Pea: suure lõgeme servade tugevus, lõgeme suurus Nahk ja limaskestad Hammaste arv, hambakatt Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus, kahinad

LÄBIVAATUS	Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus Luustik ja lihaskond: lihastoonus Puusaliigeste liikuvus Genitaalid: munandite laskumine Kuulmine ja kõne
NÕUSTAMINE	Toitmine Regulaarsed söömisajad, istub ise söögilaua ääres Joob tassist, mida hoitakse Kaariese ennetamine Suuhügieeni kontroll (katu olemasolu/puudumine lapse suus ja selle fikseerimine) Kindlad toidukorrad, joogiks vajadusel ainult vesi Muutuste korral suunata hambaarsti juurde Õnnetuste vältimine Hoida ära võimalus, et laps saab areneva liikumisoskuse tulemusel kätte juhtmeid, tõmbab alla laudlinu, ajab ümber ebakindlalt seisvaid asju Hoiduda kukkumisvigastustest Vältida põletust (praeahjud, kaminad, küünlad, kuumad vedelikud) Hoida mürgiseid aineid jms (ravimid, kemikaalid, taimed) lapsele kättesaamatus kohas Rakendada meetmeid elektrilöögi ennetamiseks (elektrikontaktid, pikendusjuhtmed, elektrilised tööriistad) Vältida lapse haardeulatuses esemeid ja mänguasju, mis võivad sattuda lapse hingamisteedesse (legod, seemned, väikesed kommid, looma kuivtoit jm) või seedekulglasse (patareid, magnetid) Mitte jätta last üksi vanni või veekogu äärde Kasutada turvavarustust (akende ja uste piirajad, trepiväravad, turvaiste, söögitool) Rahhiidi profülaktika: D-vitamiini 400 TÜ (10 μg) päevas Vanema toetamine, väsimus, depressioon
UURINGUD Hemogramm rauavaegusaneemia väljaselgitamiseks 9–12 kuu vanustel rinnapiimatoidul või piiratud toitumisega lastel
VAKTSINEERIMINE Immuniseerimiskava rakendusjuhis

VANUS: 12 KUUD

VANUS: 12 KUUD TERVISEKONTROLLI TEGIJA: PEREARST
ANAMNEES	Vanema kaebused ja tähelepanekud Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti)
TOITMINE	Imetamise hindamine: rinnapiim (piisavus ja imetamise sagedus) vajadusel väljalüpstud rinnapiim või piimasegu (kogus, sagedus) Lisatoit Üleminek tavatoidule Seedimine ja urineerimine
ARENG	HINDAMINE ANAMNEESI JA LÄBIVAATUSE ALUSEL KOOS LAPSEVANEMAGA Seisab abita ja hakkab iseseisvalt kõndima Laps peab 14–15-kuuselt iseseisvalt kõndima Võtab sõrmedega väikesi asju (nn pintsetivõte) Sööb lusikaga ja joob tassist Kuulmine ja kõne Ütleb 2–3 sõna Kasutab kontaktiga arvestavaid žeste (lehvitab, tahab sülle, raputab pead)

LÄBIVAATUS

Üldseisund, aktiivsus
Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kaaluiive, pea ümbermõõt, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele

- 1-aastase lapse peaümbermõõt on 45–47 cm, keskmine kaal 10 kg, keskmine pikkus 75 cm

Pea: suure lõgeme servade tugevus, lõgeme suurus
Nahk ja limaskestad
Hammaste lõikumise järjekord, hambaemaili struktuur ja selle muutused (varase lapseea kaaries)
Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid
Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus, kahinad
Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus
Luustik ja lihaskond: lihastoonus, alajäsemete teljed
Puusaliigeste liikuvus
Genitaalid: munandite laskumine
Silmad: väline vaatlus, pupillide punane refleks, pilgu fikseerimise eraldi mõlemal silmal, silmade asend ja liikuvus
Kuulmine ja kõne: hinnata kõne eakohasust (viide logopeedide ühingu materjalidele)

SUUNAMISED

Alajäseme telje asümmeetriaga laps suunake lasteortopeedi vastuvõtule
Ühe või mõlema silma pupilli punase refleksi puudumise korral suunake laps viivitamata silmaarsti e-konsultatsioonile või erakorraliselt silmaarsti vastuvõtule
Kui esineb nähtav silmapatoloogia, laps ei fikseeri pilku või esineb kõõrdsilmsus, suunake laps e-konsultatsiooni saatekirja nõudeid järgides silmaarsti e-konsultatsioonile või vastuvõtule.

NÕUSTAMINE	Toitmine Toitmise nõustamine Eakohane toit Kaariese ennetamine Suuhügieeni kontroll (katu olemasolu/puudumine lapse suus ja selle fikseerimine) Kindlad toidukorrad, joogiks vajadusel ainult vesi Vajadusel suunata hambaarsti konsultatsioonile Üleminek potirežiimile Õnnetuste vältimine Hoida ära võimalus, et laps saab areneva liikumisoskuse tulemusel kätte juhtmeid, tõmbab alla laudlinu, ajab ümber ebakindlalt seisvaid asju Hoiduda kukkumisvigastustest Vältida põletust (praeahjud, kaminad, küünlad, kuumad vedelikud) Hoida mürgised ained jms (ravimid, kemikaalid, taimed) lapsele kättesaamatus kohas Rakendada meetmeid elektrilöögi ennetamiseks (elektrikontaktid, pikendusjuhtmed, elektrilised tööriistad) Vältida lapse haardeulatuses esemeid ja mänguasju, mis võivad sattuda lapse hingamisteedesse (legod, seemned, väikesed kommid, looma kuivtoit jm) või seedekulglasse (patareid, magnetid) Mitte jätta last üksi vanni või veekogu äärde Kasutada turvavarustust (akende ja uste piirajad, trepiväravad, turvaiste, söögitool) Jälgida, et mänguasjade hulgas ei oleks kilekotte Hoiduda teravatest ja lõikavatest esemetest Rahhiidi profülaktika: D-vitamiini 400 TÜ (10 μg) päevas
UURINGUD Hemogramm rauavaegusaneemia väljaselgitamiseks 9–12 kuu vanustel rinnapiimatoidul või piiratud toitumisega lastel Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine tasakaalustatud toitumise soovitustele vestluse abil
VAKTSINEERIMINE Immuniseerimiskava rakendusjuhis

VANUS: 18 KUUD

VANUS: 18 KUUD TERVISEKONTROLLI TEGIJA: PEREÕDE
ANAMNEES	Vanema kaebused ja tähelepanekud Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti)
TOITMINE	Toitumine Seedimine ja urineerimine
ARENG	HINDAMINE ANAMNEESI JA LÄBIVAATUSE ALUSEL KOOS LAPSEVANEMAGA Vaba ja kindel kõnd Käte koordineeritud tegevus: laob 2–3 klotsist torni Sööb ise lusikaga Annab märku potile mineku vajadusest 18–20-kuuselt, päeval kuiv Kõne - Ütleb 4–10 sõna, hakkab kordama ette öeldud sõnu

LÄBIVAATUS	Üldseisund, aktiivsus Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kaaluiive, pea ümbermõõt, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele Pea: suure lõgeme palpatsioon (suur lõge on tavaliselt sulgunud) Nahk ja limaskestad Hambad: lõikunud peaks olema 12 hammast, hinnang hambakatule Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus Kõhu palpatsioon Luustik ja lihaskond Luustik-liigesed-lihaskond: hinnata alajäsemete telgi Hinnata liigesetelgi (genu varum, genu valgum, kerge O-seis korrigeerub teisel eluaastal ise) Lihastoonus	SUUNAMISED	Alajäseme telgede asümmeetriaga laps suunake lasteortopeedi konsultatsioonile
NÕUSTAMINE	Toitumine - Toitmise nõustamine Suuõõne hügieen ja kaariese ennetamine Suuhügieeni kontroll (katu olemasolu/puudumine lapse suus ja selle fikseerimine) Kindlad toidukorrad, joogiks vajadusel ainult vesi Muutuste korral suunata hambaarsti konsultatsioonile Õnnetuste vältimine Helkurid laste õueriietel Ettevaatus mürgiste taimedega nii toas kui ka õues Oht saada vigastusi töötavatelt mehhanismidelt
UURINGUD Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine tasakaalustatud toitumise soovitustele vestluse abil
VAKTSINEERIMINE Immuniseerimiskava rakendusjuhis

VANUS: 2 AASTAT

VANUS: 2 AASTAT TERVISEKONTROLLI TEGIJA: PEREARST
ANAMNEES	Vanema kaebused ja tähelepanekud Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti)
TOITMINE	Toitumine Seedimine ja urineerimine
ARENG	HINDAMINE ANAMNEESI JA LÄBIVAATUSE ALUSEL KOOS LAPSEVANEMAGA Ütleb oma nime Hüppab kahel jalal Avab uksi Võtab iseseisvalt riidest lahti Sööb ise Käib ise potil Kõne: 2-sõnalised laused kõne arengu hindamine koos lapsevanemaga ja kõne arengu toetamine	SUUNAMISED	Kõne arengu häiretega laps suunake logopeedi konsultatsioonile

LÄBIVAATUS	Üldseisund, aktiivsus Kasvunäitajad: pikkus, kaal, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele Teisel eluaastal on keskmine pikkuse juurdekasv 10–13 cm 2-aastase lapse keskmine pikkus on 85 cm Pea: suur lõge peab olema sulgunud Nahk ja limaskestad Hambad: lõikunud peaks olema 16 hammast, hinnang hambakatule Vajadusel suunata hambaarsti konsultatsioonile Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus, kahinad Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus Luustik ja lihaskond: Hinnata alajäsemete telgi	SUUNAMISED	Süveneva O-jalgsuse/ varus-seisu või alajäsemete telgede ebasümmeetriaga laps suunata lasteortopeedi konsultatsioonile. Hinnata lapse kõnnakut, lonkamise korral suunata lasteortopeedi konsultatsioonile
NÕUSTAMINE	Toitumine Toitmise nõustamine Suuõõne hügieen ja kaariese ennetamine Suuhügieeni kontroll (katu olemasolu/puudumine lapse suus ja selle fikseerimine) Kindlad toidukorrad, joogiks vajadusel ainult vesi Muutuste korral suunata hambaarsti juurde Õnnetuste vältimine Vältida lapse üksi jätmist õue (uppumise, liikluse ja põllumajandusega seotud ohud) Hoida ravimeid, kemikaale, tikke lapsele kättesaamatus kohas Vältida põletusi (pliidikaitse, kraanivee reguleerimine) Teadvustada batuudiga seotud ohte

UURINGUD	Kui lapse areng on hilistunud ja/või ebatüüpiline või kui tal on autismispektri häirega lähisugulane, kasutage pervasiivsete arenguhäirete varajaseks avastamiseksM-CHAT R/F testi. Test on kasutatav 16–30 kuu vanuses Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine tasakaalustatud toitumise soovitustele vestluse abil	Positiivse leiuga laps suunake lastepsühhiaatri vastuvõtule pervasiivse arenguhäire täpsemaks diagnoosimiseks Võimalusel rakendage varajase sekkumise programme Hambaarsti profülaktiline kontroll
VAKTSINEERIMINE Immuniseerimiskava rakendusjuhis

VANUS: 3 AASTAT

VANUS: 3 AASTAT TERVISEKONTROLLI TEGIJA: PEREARST
ANAMNEES	Vanema kaebused ja tähelepanekud Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti)
TOITMINE	Toitumine Seedimine ja urineerimine
ARENG	HINDAMINE ANAMNEESI JA LÄBIVAATUSE ALUSEL KOOS LAPSEVANEMAGA Joonistab ringi Tunneb värve Kõne Vastab kes- ja mis-küsimustele, osaleb vestluses, kõne on võõrale hästi mõistetav Kõne arengu hindamine koos lapsevanemaga ja kõne arengu toetamine	SUUNAMISED	Kõne arengu häiretega laps suunake logopeedi konsultatsioonile
LÄBIVAATUS	Üldseisund, aktiivsus Kasvunäitajad: pikkus, kaal, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele Teisel eluaastal on keskmine pikkuse juurdekasv 7–8 cm 3-aastase lapse keskmine pikkus on 95 cm Nahk ja limaskestad	SUUNAMISED

LÄBIVAATUS	Hambad Hammaste profülaktiline kontroll hambaarsti juures Hammaste ja suuõõne hügieen (katt), hammaste seisund, hambumus, kahjulike harjumuste esinemine (luti ja sõrmede imemine) Funktsioonihäired (suuhingamise, kõne defektidega laps suunake kõrva-nina-kurguarsti, logopeedi vastuvõtule) Kõik 20 piimahammast peaks olema lõikunud Silmad: väline vaatlus, pupillide punane refleks, pilgu fikseerimine eraldi mõlemal silmal, silmade asend ja liikuvus, nägemisteravuse hindamine LEA SYMBOLS® tabeliga Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus, kahinad Vererõhu ja pulsi mõõtmine kord aastas Vanusele ja pikkusele vastavad vererõhuväärtuste tabelid on esitatud lisas Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus Luustik ja lihaskond Genitaalid: vesisong	SUUNAMISED	Ühe või mõlema silma pupilli punase refleksi puudumise korral suunake laps viivitamata silmaarsti e-konsultatsioonile või erakorraliselt silmaarsti vastuvõtule Kui esineb nähtav silmapatoloogia, laps ei fikseeri pilku, esineb kõõrdsilmsus või kui lapsel on eraldi silmadega nägemisteravus <0,63 või nägemisteravuste erinevus silmade vahel 2 või enam tabeli rida, suunake laps e-konsultatsiooni saatekirja nõudeid järgides silmaarsti e-konsultatsioonile või vastuvõtule. Kui nägemisteravuse hindamine ei õnnestunud, kontrollige lapse nägemisteravust uuesti nii kiiresti kui võimalik, aga mitte hiljem kui 6 kuu jooksul. Suunake laps silmaarsti vastuvõtule, kui nägemisteravuse korduv hindamine ei õnnestunud. Süveneva O-jalgsuse/varus-seisu või välisrotatsiooni, alajäseme telgede igasuguse asümmeetria, lonkamise või lülisamba deformatsiooniga laps suunake lasteortopeedi konsultatsioonile Vesisongaga laps saatke lastekirurgi vastuvõtule alates 3. eluaastast
NÕUSTAMINE	Toitumine Suuõõne hügieen Hammaste profülaktiline kontroll hambaarsti juures, kui ei ole veel käinud Õnnetuste vältimine Rakendada ettevaatusabinõusid mänguväljakul (ohuks on kiiged, redelid jm) Hinnata ohutuse seisukohalt välisümbrust – kodu, lasteaia, kodutee ümbrust Kasutada rattasõidul kaitsekiivrit Teadvustada batuudiga seotud ohte

UURINGUD

Kui lapse areng on hilistunud ja/või ebatüüpiline või kui tal on autismispektri häirega lähisugulane, kasutage pervasiivsete arenguhäirete varajaseks avastamiseks M-CHATR/F testi. Test on kasutatav 16–30 kuu vanuses
Käitumis- ja/või tähelepanuprobleemidega 3–10-aastase lapse hindamiseks kasutage koos lapsevanema ja õpetajaga hinnanguskaalat (SNAP IV), et otsustada lapse
suunamise vajalikkuse üle õppenõustamist pakkuvate tugispetsialistide juurde sekkumise planeerimiseks
Lapsevanemate enesetõhususe, tajutud kompetentsuse ning vanemlike oskustega rahulolu hindamiseks kasutage PSOC (Parenting Sense of Competence) küsimustikku
Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine tasakaalustatudtoitumise soovitustele vestluse abil

Positiivse leiuga laps suunake lastepsühhiaatri vastuvõtule pervasiivse arenguhäire täpsemaks diagnoosimiseks
Võimalusel rakendage varajase sekkumise programme6
Kohalikus omavalitsuses töötav lastekaitse- ja/või sotsiaaltöötaja aitab korraldada lapsevanemate programmi suunamise

VAKTSINEERIMINE
Immuniseerimiskava rakendusjuhis

^6. Lasteaia erirühma vajaduse hindamiseks suunake vanemad Rajaleidja keskusesse.

VANUS: 4 AASTAT

VANUS: 4 AASTAT TERVISEKONTROLLI TEGIJA: PEREÕDE
ANAMNEES	Vanema kaebused ja tähelepanekud Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine Kehaline aktiivsus, sportimine, harrastused Käitumine Kaaslased Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti)
TOITMINE	Toitumine Seedimine ja urineerimine
ARENG	Oskab hüpata ühel jalal Oskab joonistada risti Kõne Räägib soravalt, hääldab kõiki häälikuid (v.a r- ja õ-häälik) Kõne arengu hindamine koos lapsevanemaga ja kõne arengu toetamine	SUUNAMISED	Kohalikus omavalitsuses töötav lastekaitse- ja/või sotsiaaltöötaja aitab korraldada lapsevanemate programmi suunamise Kõne arengu häiretega laps suunake logopeedi konsultatsioonile

LÄBIVAATUS	Üldseisund, aktiivsus Kasvunäitajad: pikkus, kaal, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele Nahk ja limaskestad Hambad Hammaste ja suuõõne hügieen (katt), hammaste seisund Vajadusel suunake hambaarsti konsultatsioonile Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus Vererõhu ja pulsi mõõtmine kord aastas Vanusele ja pikkusele vastavad vererõhuväärtuste tabelid on esitatud lisas Kõhu palpatsioon Luustik ja lihaskond Hinnata liigesetelgi (genu varum, genu valgum) Lihastoonus
NÕUSTAMINE	Õnnetuste vältimine Õpetada lapsele kääride, noa ja teiste tööriistade kasutamist ja ohutut ümberkäimist tulega Tõuke- ja jalgrattaga sõitmise ohutus Teadvustada batuudiga seotud ohte
UURINGUD	Käitumis- ja/või tähelepanuprobleemidega 3–10-aastase lapse hindamiseks kasutage koos lapsevanema ja õpetajaga hinnanguskaalat (SNAP IV), et otsustada lapse suunamise vajalikkus õppenõustamist pakkuvate tugispetsialistide juurde sekkumise planeerimiseks *Lapsevanemate enesetõhususe, tajutud kompetentsuse ning vanemlike oskustega rahulolu hindamiseks kasutage PSOC (Parenting Sense of Competence) küsimustikku* Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine tasakaalustatud toitumise soovitustele vestluse abil
VAKTSINEERIMINE Immuniseerimiskava rakendusjuhis

VANUS: 5 AASTAT

VANUS: 5 AASTAT TERVISEKONTROLLI TEGIJA: PEREARST
ANAMNEES	Vanema kaebused ja tähelepanekud Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine Kehaline aktiivsus, sportimine, harrastused Käitumine Kaaslased Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti)
TOITMINE	Toitumine Seedimine ja urineerimine
ARENG	Psühhosotsiaalne, vaime ja sotsiaalne küpsus • Lasteaialaste arengu hinnang alusharidust andvalt asutuselt • Motoorse, sotsiaalse, kognitiivse arengu hindamine • Nõustamine Kui lapse areng ei vasta nõutavale tasemele, suunab perearst lapse nõustamiskomisjoni arendusplaani koostamiseks Kõne Kõne arengu hindamine koos lapsevanemaga ja kõne arengu toetamine	SUUNAMISED	Kohalikus omavalitsuses töötav lastekaitse- ja/või sotsiaaltöötaja aitab korraldada lapsevanemate programmi suunamise Kõne arengu häiretega laps suunake logopeedi konsultatsioonile Kui lapsel on eraldi silmadega nägemisteravus <0,8 või nägemisteravuste erinevus silmade vahel 2 või enam tabeli rida, suunake laps e-konsultatsiooni saatekirja nõudeid järgides silmaarsti e-konsultatsioonile või vastuvõtule. Kui nägemisteravuse hindamine ei õnnestunud, kontrollige lapse nägemisteravust uuesti nii kiiresti kui võimalik, aga mitte hiljem kui 1 kuu jooksul. Suunake laps silmaarsti vastuvõtule, kui nägemisteravuse korduv hindamine ei õnnestunud.

LÄBIVAATUS	Üldseisund, aktiivsus Kasvunäitajad: pikkus, kaal, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele Nahk ja limaskestad Hambad Hammaste ja suuõõne hügieen (katt), hammaste seisund Vajadusel suunata hambaarsti konsultatsioonile Silmad (5-6 aastat): nägemisteravus LEA SYMBOLS® tabeliga Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus, kahinad Vererõhu ja pulsi mõõtmine kord aastas Vanusele ja pikkusele vastavad vererõhuväärtuste tabelid on esitatud lisas Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus Luustik-liigesed-lihaskond	SUUNAMISED	Jala vaevustega (valud, jala kiire väsimine jm) hinnata kikivarvul seistes pöiavõlvi Pöiavõlvi lamenemisel koos kaebustega suunakse laps lasteortopeedi konsultatsioonile Nabasonga püsimisel suunake laps lastekirurgi vastuvõtule
NÕUSTAMINE	Õnnetuste vältimine Õpetada lapsele kääride, noa ja teiste tööriistade kasutamist ning ohutut ümberkäimist tulega Teadvustada batuudiga seotud ohte
UURINGUD	Käitumis- ja/või tähelepanuprobleemidega 3–10-aastase lapse hindamiseks kasutage koos lapsevanema ja õpetajaga hinnanguskaalat (SNAP IV), et otsustada lapse suunamise vajalikkuse üle õppenõustamist pakkuvate tugispetsialistide juurde sekkumise planeerimiseks *Lapsevanemate enesetõhususe, tajutud kompetentsuse ning vanemlike oskustega rahulolu hindamiseks kasutage PSOC (Parenting Sense of Competence) küsimustikku* Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine tasakaalustatud toitumise soovitustele vestluse abil
VAKTSINEERIMINE Immuniseerimiskava rakendusjuhis

VANUS: 6–7 AASTAT

VANUS: 6–7 AASTAT TERVISEKONTROLLI TEGIJA: PEREARST
ANAMNEES	Vanema kaebused ja tähelepanekud Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga Lapse päevarütm, sh une ja ärkveloleku vaheldumine Kehaline aktiivsus, sportimine, harrastused Käitumine Kaaslased Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti) Tutvumine lapse pere olukorraga, lapse arengu ja tervisliku seisukorraga olemasolevate andmete põhjal Pere olukord ja terviseharjumused: pere koosseis, sotsiaalne taust, kolimised, töölerakendumine, inimsuhted, alkoholi tarvitamine, kroonilised haigused (allergia, vaimse tervise häired, südame- ja veresoonkonnahaigused), lapse päevahoid Psühhosotsiaalne taust ja areng: kaaslased, harrastused, uni, teleri vaatamise ja arvuti kasutamise harjumused, söömine, riietumine, kohanemine eelkoolis (lasteaias 6-aastase lapse õpetamine), käitumine, kontakteerumisvõime, keskendumisvõime, kurvameelsus, rahutus, argus, tikid jm. Vaimne taust ja areng: edukus eelkoolis, kooliküpsus, testide tulemused (värvuste tundmine, arvude mõistmine, juhiste järgi tegutsemine, tähtede tundmine, ülesandele keskendumine jm) Lapse arengu hindamiseks paluda vanemal tuua visiidile kaasa kokkuvõte koolieelses lasteasutuses läbi viidud lapse arengu hindamise ja arenguvestluse kohta Lapsepoolsed kaebused. Küsitlemine toitumise, liikumise, harrastuste ja une kohta	Tutvuda koolieelsest lastasutusest või nõustamiskomisjonist väljastatud koolivalmiduskaardi infoga
TOITMINE	Toitumine Seedimine ja urineerimine

LÄBIVAATUS

Üldseisund
Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kehamassiindeks, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele
Nahk ja limaskestad
- Värvus, lööbed, armid, sünnimärgid jm
Lümfisõlmede ja kilpnäärme palpatsioon
Hambad
- Hammaste profülaktiline kontroll hambaarsti juures
- Hammaste ja suuõõne hügieen (katt), hammaste seisund, hambumus, kahjulike harjumuste esinemine (luti ja sõrmede imemine)
- Funktsioonihäired
Silmad (kui pole 5-aastaselt hinnatud): nägemisteravus LEA SYMBOLS® tabeliga
Kuulmine
- Lapse kuulmislangusega seotud riskitegurite väljaselgitamine
- Lapse kuulmisharjumuste täpsustamine koostöös lapsevanemaga
- Vestlus lapsega
- Sosinkõne
- Otoskoopiline vaatlus
Hingamiselundid: jume, hingamissagedus, kuulatlusleid
- Ninahingamine (vaba või takistusega, kirjeldada takistust)
- Köha esinemisel fikseerida selle kestus, sagedus, iseloom
Süda ja veresoonkond: rütm, löögisagedus, kahinad
- Kahina esinemisel hinnake kahina iseloomu ja tugevust, määrata kahina maksimaalne kuuldavuspunkt
Vererõhu ja pulsi mõõtmine mõlemal käel
Kõhu palpatsioon: maks, põrn, resistentsus
Sugulise arengu määramine Tanneri skaala alusel
Genitaalid
- Poeglastelmunandite palpatsioon, hinnataksemunandite laskumist, eesnaha kitsenemist (lapsevanemon juures)
- Luustik-liigesed-lihaskond: rüht, alajäseme deformatsiooni hindamine

SUUNAMISED

Kui lapsel on eraldi silmadega nägemisteravus <0,8 (6-aastased) või <1,0 (7-aastased) või nägemisteravuste erinevus silmade vahel 2 või enam tabeli rida, suunake laps e-konsultatsiooni saatekirja nõudeid järgides silmaarsti e-konsultatsioonile või vastuvõtule.
Kui nägemisteravuse hindamine ei õnnestunud, kontrollige lapse nägemisteravust uuesti nii kiiresti kui võimalik, aga mitte hiljem kui 1 kuu jooksul. Suunake laps silmaarsti vastuvõtule, kui nägemisteravuse korduv hindamine ei õnnestunud.
Erialaspetsialisti (kõrva- nina-kurguarst, audioloog) juurde suunake laps juhul, kui anamneesi ja/või läbivaatuse alusel jääb kahtlus kuulmislanguse suhtes või kõne areng on hilistunud
Suunake fimoosiga ja astsendeerunud munandiga laps lastekirurgi konsultatsioonile

NÕUSTAMINE

Isiklik hügieen
Suuõõne hügieen, kontrollida hambaarsti külastamist
Päevarežiim
Toitumine
Õige rüht
Värskes õhus viibimine
Kõne

- Kõne arengu hindamine koos lapsevanemaga ja kõne arengu toetamine

SUUNAMISED

Kohalikus omavalitsuses töötav lastekaitse- ja/ või sotsiaaltöötaja aitab korraldada lapsevanemate programmi suunamise
Kõne arengu häiretega laps suunake logopeedi konsultatsioonile

UURINGUD

Käitumis- ja/või tähelepanuprobleemidega 3–10-aastase lapse hindamiseks kasutage koos lapsevanema ja õpetajaga hinnanguskaalat (SNAPIV), et otsustada lapse suunamise vajalikkuse üle õppenõustamist pakkuvate tugispetsialistide juurde sekkumise planeerimiseks
Lapsevanemate enesetõhususe, tajutud kompetentsuse ning vanemlike oskustega rahulolu hindamiseks kasutage PSOC (Parenting Sense of Competence) küsimustikku
Küsitlege last, kas ta plaanib alustada individuaalse ja/või võistkondliku spordi harrastamist või teeb süstemaatilist intensiivset treeningut

- Kardiaalset äkksurma põhjustavate haiguste (hüpertroofiline kardiomüopaatia, Wolffi-Parkinsoni- White’i (WPW) sündroom, pika QT sündroom jt) väljaselgitamiseks EKG tegemine lapsele, kelle anamnees või objektiivne leid seda nõuab

Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine tasakaalustatud toitumise soovitustele vestluse abil

SUUNAMISED

Kohalikus omavalitsuses töötav lastekaitse- ja/ või sotsiaaltöötaja aitab korraldada lapsevanemate programmi suunamise
Vajadusel suunake kardioloogi konsultatsioonile
Hammaste profülaktiline kontroll hambaarsti juures

VAKTSINEERIMINE
Immuniseerimiskava rakendusjuhis

VANUS: 7–8 AASTAT (I KLASSI II ÕPPEPOOLAASTA)

VANUS: 7–8 AASTAT (I KLASSI II ÕPPEPOOLAASTA) TERVISEKONTROLLI TEGIJA: KOOLIÕDE
Lapse kaebused ja tähelepanekud oma tervise kohta Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga (sh terviseinfosüsteemist lapse terviseinfo vaatamine) Lapse päevarežiim Kehaline aktiivsus, sportimine, harrastused Käitumine ja meeleolu (depressiivsus, agressiivsus, rahutus, üksindus, stress jm) Kaaslased, suhtlemine eakaaslastega Ekraaniaeg⁵ (mobiiltelefon, tahvelarvuti, teler, arvuti) Riskikäitumine Vaimne areng - Õppimisega toimetulek (õppimisraskused, keskendumisvõime, lugemis- ja kirjutamisprobleemid) Hinnang kooliga kohanemise kohta Seedimine, urineerimine (enurees, enkoprees)
Toitumine - Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine tasakaalustatud toitumise soovitustele vestluse abil
Üldseisund Hinnang kasvamisele ja sugulisele arengule: pikkus, kaal, kehamassiindeks, andmete kandmine kasvukõverale - Kõrvalekalded lapse kasvukiiruses võivad viidata puberteedi arenguhäiretele Nahk ja limaskestad: värvus, lööbed, armid, sünnimärgid jm Nägemisteravuse kontroll Vererõhu ja pulsi mõõtmine Rüht ning luustiku-lihaskonna, pöiavõlvide hindamine Hammaste seisund, suuõõne vaatlus ja hügieen Suunamine hambaarsti vastuvõtule hammaste seisundi kontrolliks

NÕUSTAMINE	Isiklik hügieen Suuõõne hügieen, kontrollida hambaarsti külastamist Päevarežiim Toitumine Õige rüht Silmade tervis Kehaline aktiivsus (sh päevarežiim, värskes õhus viibimine) Riskikäitumise ennetamine
UURINGUD	Käitumis- ja/või tähelepanuprobleemidega 3–10-aastase lapse hindamiseks kasutage koos lapsevanema ja õpetajaga hinnanguskaalat (SNAPIV), et otsustada lapse suunamise vajalikkuse üle õppenõustamist pakkuvate tugispetsialistide juurde sekkumiseplaneerimiseks *Lapsevanemate enesetõhususe, tajutud kompetentsuse ning vanemlike oskustega rahulolu hindamiseks kasutage PSOC (Parenting Sense of Competence) küsimustikku* Küsitlege last, kas ta plaanib alustada individuaalse ja/või võistkondliku spordi harrastamist või teeb süstemaatilist intensiivset treeningut Lapse tervisekäitumise hindamine - 7–18-aastaste laste tervisekäitumist tuleb hinnata 1 kord aastas või vähemalt iga 2 aasta järel	SUUNAMISED	Suunake perekeskusesse, kui peres on palju muutusi, vanemad vajavad tuge lapse kasvatamisega toimetulekul Suunake perearsti juurde anamneesi täpsustamiseks ja EKG tegemiseks; kui alustab võistlusspordiga, siis noorsportlaste terviseprogrammi sõltuvalt treeningukoormusest
VAKTSINEERIMINE Immuniseerimiskava rakendusjuhis

^7.Soovituslik ekraaniaeg on kuni 120 minutit ööpäevas (Kanada 24 tunni liikumise juhend).

VANUS: 8–9 AASTAT (III KLASS)

VANUS: 8–9 AASTAT (III KLASS) TERVISEKONTROLLI TEGIJA: KOOLIÕDE
ANAMNEES	Lapse kaebused ja tähelepanekud oma tervise kohta Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga Lapse päevarežiim Kehaline aktiivsus, sportimine, harrastused Käitumine ja meeleolu (stress, depressiivsus, agressiivsus, rahutus, üksindus jm) Kaaslased, suhtlemine eakaaslastega Kohanemine kooliga Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti) Riskikäitumine Vaimne areng - Õppimisega toimetulek (õppimisraskused, keskendumisvõime, lugemis- ja kirjutamisprobleemid, logopeediline abi, õpiabi) Seedimine, urineerimine (enurees, enkoprees)
TOITMINE	Toitumine - Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine tasakaalustatud toitumise soovitustele vestluse abil
LÄBIVAATUS	Üldseisund Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kehamassiindeks, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele - Kõrvalekalded lapse kasvukiiruses võivad viidata puberteedi arenguhäiretele Nahk ja limaskestad: värvus, lööbed, armid, sünnimärgid jm Nägemisteravuse kontroll Hammaste seisund, suuõõne vaatlus ja hügieen Hambaarsti vastuvõtule suunamine hammaste seisundi kontrolliks Vererõhu ja pulsi mõõtmine Rühi ja luustiku-lihaskonna, pöiavõlvide hindamine

NÕUSTAMINE	Isiklik hügieen Suuõõne hügieen, kontrollida hambaarsti külastamist Nägemise hügieen Päevarežiim Toitumine Õige rüht Kehaline aktiivsus Riskikäitumise ennetamine Koolikiusamise märkamine
UURINGUD	Käitumis- ja/või tähelepanuprobleemidega 3–10-aastase lapse hindamiseks kasutage koos lapsevanema ja õpetajaga hinnanguskaalat (SNAP IV), et otsustada lapse suunamise vajalikkuse üle õppenõustamist pakkuvate tugispetsialistide juurde sekkumiseplaneerimiseks *Lapsevanemate enesetõhususe, tajutud kompetentsuse ning vanemlike oskustega rahulolu hindamiseks kasutage PSOC (Parenting Sense of Competence) küsimustikku* Küsitlege last, kas ta plaanib alustada individuaalse ja/või võistkondliku spordi harrastamist või teeb süstemaatilist intensiivset treeningut Lapse tervisekäitumise hindamine - 7–18-aastaste laste tervisekäitumist tuleb hinnata 1 kord aastas või vähemalt iga 2 aasta järel	SUUNAMISED	Suunake perearsti juurde anamneesi täpsustamiseks ja EKG tegemiseks; kui alustab võistlusspordiga, siis noorsportlaste terviseprogrammi sõltuvalt treeningukoormusest
VAKTSINEERIMINE Immuniseerimiskava rakendusjuhis

VANUS: 11–12 AASTAT (V KLASS)

VANUS: 11–12 AASTAT (V KLASS) TERVISEKONTROLLI TEGIJA: PEREARST
ANAMNEES	Lapse kaebused ja tähelepanekud oma tervise kohta Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga Lapse päevarežiim Kehaline aktiivsus, sportimine, harrastused Käitumine ja meeleolu (depressiivsus, agressiivsus, rahutus, üksindus jm) Kaaslased, suhtlemine eakaaslastega Kohanemine klassis Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti) Kahjulikud harjumused Stress
TOITMINE	Toitumine Seedimine ja urineerimine
LÄBIVAATUS	Üldseisund Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kehamassiindeks, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele Nahk ja limaskestad Värvus, lööbed, armid, sünnimärgid jm Lümfisõlmede ja kilpnäärme palpatsioon Nägemisteravuse kontroll Kuulmisteravuse kontroll Suuõõne hügieeni kontroll, suunamine kontrollile hambaarsti juurde Vererõhu ja pulsi mõõtmine Südame auskultatsioon Löögisagedus, rütm, kahinad Kahina esinemisel hinnata kahina iseloomu ja tugevust	SUUNAMISED	Haiguslike muutuste avastamisel suunake eriarsti konsultatsioonile, lähtudes kahtlustatavast haigusest

LÄBIVAATUS	Hingamiselundid Hingamissagedus, kuulatlusleid Ninahingamine (vaba või takistusega, kirjeldada takistust) Köha esinemisel fikseerida selle kestus, sagedus, iseloom Kõhu palpatsioon Sugulise arengu hindamine Luu-liigesesüsteem: hinnata rühti, alajäsemete kuju ja kõnnakut	SUUNAMISED	Haiguslike muutuste avastamisel suunake eriarsti konsultatsioonile, lähtudes kahtlustatavast haigusest
NÕUSTAMINE	Isiklik hügieen (sh parasiithaiguste ennetamine) Suuõõne hügieen, kontrollida hambaarsti külastamist Päevarežiim Toitumine Kehaline aktiivsus Värskes õhus viibimine Riskikäitumise ennetamine Vajalik vestlus õpetajaga juhul, kui lapsel esinevad õpiraskused
UURINGUD	Diabeedi suure riskiga lastel paastuglükoosi või glükoositaluvuse testi tegemine II tüüpi diabeedi avastamiseks puberteedi algusest või alates 10. eluaastast Lapse tervisekäitumise hindamine 7–18-aastaste laste tervisekäitumist tuleb hinnata 1 kord aastas või vähemalt iga 2 aasta järel Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine tasakaalustatud toitumise soovitustele vestluse abil Küsitlege last, kas ta plaanib alustada individuaalse ja/või võistkondliku spordi harrastamist või teeb süstemaatilist intensiivset treeningut Kardiaalset äkksurma põhjustavate haiguste (hüpertroofiline kardiomüopaatia, Wolffi- Parkinsoni-White’i (WPW) sündroom, pika QT sündroom jt) väljaselgitamiseks EKG tegemine lapsele, kelle anamnees või objektiivne leid seda nõuab	SUUNAMISED	Vajadusel suunake kardioloogi konsultatsioonile
VAKTSINEERIMINE Immuniseerimiskava rakendusjuhis

VANUS: 13–14 AASTAT (VII KLASS)

VANUS: 13–14 AASTAT (VII KLASS) TERVISEKONTROLLI TEGIJA: KOOLIÕDE
ANAMNEES	Lapse kaebused ja tähelepanekud oma tervise kohta Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga Lapse päevarežiim Kehaline aktiivsus, sportimine, harrastused Vaimne tervis: käitumine ja meeleolu (rõõmsameelsus, rollikäitumine, avatus, pingesolek, depressiivsus, agressiivsus, rahutus, stress, üksindus jm); Kaaslased, suhtlemine eakaaslastega Õppimisega toimetulek Murdeea muutused (menstruatsioonitsükkel, kaebused) Riskikäitumine Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti) Kahjulikud harjumused
TOITMINE	Toitumine Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine tasakaalustatud toitumise soovitustele vestluse abil Piiratud toitumisega lastel toidupäeviku (NutriData toitumisprogramm) pidamise soovitus, toitumisharjumuste, erinevate toitainete tarbimise hindamine, laste kasvu ja eakohase arenguhindamine Rangel taimetoidul olevate noorukite hindamine võimalike söömishäirete suhtes

LÄBIVAATUS	Üldseisund Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kehamassiindeks, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele Nahk ja limaskestad Värvus, lööbed, armid, sünnimärgid jm Nägemisteravuse kontroll Hammaste seisund, suuõõne hügieen Suunamine hambaarsti vastuvõtule hammaste seisundi kontrolliks Vererõhu ja pulsi mõõtmine Sugulise arengu hindamine Kui tüdrukul puuduvad puberteedi tunnused 13–14 aasta vanuses, siis on tegemist puberteedi hilinemisega. Suunake tüdruk perearsti konsultatsioonile Rühi hindamine
NÕUSTAMINE	Nahahooldus, hügieen Suuõõne hügieen, kontrollida hambaarsti külastamist Päevarežiim Toitumine Kehaline aktiivsus, sh värskes õhus viibimine Nõustamine seksuaaltervise, sh kontratseptsiooni, seksuaalsel teel levivate haiguste, HIVi suhtes Õnnetusjuhtumite ennetamine Riskikäitumise ennetamine
UURINGUD	Küsitlege last, kas ta plaanib alustada individuaalse ja/või võistkondliku spordi harrastamist või teeb süstemaatilist intensiivset treeningut Lapse tervisekäitumise hindamine - 7–18-aastaste laste tervisekäitumist tuleb hinnata 1 kord aastas või vähemalt iga 2 aasta järel	SUUNAMISED	Suunake perearsti juurde anamneesi täpsustamiseks ja EKG tegemiseks; kui alustab võistlusspordiga, siis noorsportlaste terviseprogrammi sõltuvalt treeningukoormusest
VAKTSINEERIMINE Immuniseerimiskava rakendusjuhis

VANUS: 15–16 AASTAT (IX KLASS)

VANUS: 15–16 AASTAT (IX KLASS) TERVISEKONTROLLI TEGIJA: PEREARST
ANAMNEES	Lapse kaebused ja tähelepanekud oma tervise kohta Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga Lapse päevarežiim Kehaline aktiivsus, sportimine, harrastused Käitumine ja meeleolu (rõõmsameelsus, rollikäitumine, avatus, pingesolek, depressiivsus, agressiivsus, rahutus, üksindus jm) Kaaslased, suhtlemine eakaaslastega Vaimne areng (õppimisega toimetulek, edukus koolis, loogiline mõtlemine) Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti) Kahjulikud harjumused Stress
TOITMINE	Toitumine Seedimine ja urineerimine
LÄBIVAATUS	Üldseisund Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kehamassiindeks, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele Nahk ja limaskestad Värvus, lööbed, armid, sünnimärgid jm Lümfisõlmede ja kilpnäärme palpatsioon Nägemisteravuse kontroll Kuulmisteravuse kontroll Hammaste kontroll Suunake hambaarsti kontrollile Vererõhu ja pulsi mõõtmine

LÄBIVAATUS

Südame auskultatsioon
- Löögisagedus, rütm, kahinad
- Kahina esinemisel hinnake kahina iseloomu ja tugevust
Hingamiselundid
- Hingamissagedus, kuulatlusleid
- Ninahingamine (vaba või takistusega, kirjeldada takistust)
- Köha esinemisel fikseerige selle kestus, sagedus, iseloom
Kõhu palpatsioon
Sugulise arengu hindamine
- Kui poeglapsel puuduvad puberteedi tunnused, siis on tegemist puberteedi hilinemisega
Luu-liigesesüsteem: hinnata rühti, alajäsemete kuju ja kõnnakut
- Haiguslike muutuste avastamisel suunake eriarsti konsultatsioonile, lähtudes kahtlustatavast haigusest

NÕUSTAMINE

Suuõõne hügieen, kontrollida hambaarsti külastamist
Päevarežiim
Toitumine
Kehaline aktiivsus
Värskes õhus viibimine
Nägemise tervishoid
Nõustamine seksuaaltervise, sh kontratseptsiooni, seksuaalsel teel levivate haiguste, HIVisuhtes
Õnnetusjuhtumite ennetamine
Riskikäitumine (suitsetamine, alkohol, uimastid, tervisele kahjulikest harjumustest loobumise nõustamine, lühinõustamine)
Tervislik seisund ja elukutsevalik

UURINGUD	Diabeedi suure riskiga lastel paastuglükoosi või glükoositaluvuse testi tegemine II tüüpi diabeedi avastamiseks puberteedi algusest või alates 10. eluaastast Küsitlege last, kas ta plaanib alustada individuaalse ja/või võistkondliku spordi harrastamist või teeb süstemaatilist intensiivset treeningut Kardiaalset äkksurma põhjustavate haiguste (hüpertroofiline kardiomüopaatia, Wolffi-Parkinsoni-White’i (WPW) sündroom, pika QT sündroom jt) väljaselgitamiseks EKG tegemine lapsele, kelle anamnees või objektiivne leid seda nõuab Lapse tervisekäitumise hindamine 7–18-aastaste laste tervisekäitumist tuleb hinnata 1 kord aastas või vähemalt iga 2 aasta järel Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine tasakaalustatud toitumise soovitustele vestluse abil Piiratud toitumisega lastel toidupäeviku (NutriData toitumisprogramm) pidamise soovitus, toitumisharjumuste, erinevate toitainete tarbimise hindamine, laste kasvu ja eakohase arenguhindamine Rangel taimetoidul olevate noorukite hindamine võimalike söömishäirete suhtes	SUUNAMISED	Vajadusel suunake kardioloogi konsultatsioonile Sõltuvalt treeningukoormusest suunake laps noorsportlaste terviseprogrammi
VAKTSINEERIMINE Immuniseerimiskava rakendusjuhis

VANUS: 16–17 AASTAT (X KLASS)

VANUS: 16–17 AASTAT (X KLASS) TERVISEKONTROLLI TEGIJA: KOOLIÕDE, II ÕPPEPOOLAASTAL
ANAMNEES	Lapse kaebused ja tähelepanekud oma tervise kohta Tutvumine lapse arengu ja tervisliku seisukorraga Lapse päevarežiim Kehaline aktiivsus, sportimine, harrastused Käitumine ja meeleolu (rõõmsameelsus, rollikäitumine, avatus, pingesolek, depressiivsus, agressiivsus, rahutus, stress, üksindus jm) Kaaslased, suhtlemine eakaaslastega Vaimne areng (õppimisega toimetulek, edukus koolis, loogiline mõtlemine) Ekraaniaeg (tahvelarvuti, mobiiltelefon, teler, arvuti) Kahjulikud harjumused Riskikäitumine
TOITMINE	Toitumine Lapse ja pere toitumisharjumuste ja nende vastavuse hindamine tasakaalustatud toitumise soovitustele vestluse abil Piiratud toitumisega lastel toidupäeviku (NutriData toitumisprogramm) pidamise soovitus, toitumisharjumuste, erinevate toitainete tarbimise hindamine, laste kasvu ja eakohase arenguhindamine Rangel taimetoidul olevate noorukite hindamine võimalike söömishäirete suhtes
LÄBIVAATUS	Üldseisund Kasvunäitajad: pikkus, kaal, kehamassiindeks, andmete kandmine kasvukõverale, hinnang kasvamisele Nägemisteravuse kontroll Hammaste seisund, suuõõne vaatlus ja hügieen Suunamine hambaarsti vastuvõtule hammaste seisundi kontrolliks Vererõhu ja pulsi mõõtmine Rühi hindamine

NÕUSTAMINE	Suuõõne hügieen, kontrollida hambaarsti külastamist Päevarežiim Toitumine Kehaline aktiivsus Silmade tervis Hügieen, naha tervis Nõustamine seksuaaltervise, sh kontratseptsiooni, seksuaalsel teel levivate haiguste, HIVisuhtes Riskikäitumine ja ennetus
UURINGUD	Küsitlege last, kas ta plaanib alustada individuaalse ja/või võistkondliku spordi harrastamist või teeb süstemaatilist intensiivset treeningut Lapse tervisekäitumise hindamine - 7–18-aastaste laste tervisekäitumist tuleb hinnata 1 kord aastas või vähemalt iga 2 aasta järel	SUUNAMISED	Suunake perearsti juurde anamneesi täpsustamiseks ja EKG tegemiseks; Sõltuvalt treeningukoormusest suunake laps noorsportlaste terviseprogrammi
VAKTSINEERIMINE Immuniseerimiskava rakendusjuhis

Lapse tervise jälgimise kontrollkaart

Ravijuhendi töörühma liikmed

VANUS: 1 NÄDAL

VANUS: 2 NÄDALAT

VANUS: 1 KUU - 4 NÄDALAT

VANUS: 2 KUUD - 9 NÄDALAT

VANUS: 3 KUUD - 13 NÄDALAT

VANUS: 4,5 KUUD - 19 NÄDALAT

VANUS: 6 KUUD - 26 NÄDALAT

VANUS: 7 KUUD

VANUS: 9 KUUD

VANUS: 12 KUUD

VANUS: 18 KUUD

VANUS: 2 AASTAT

VANUS: 3 AASTAT

VANUS: 4 AASTAT

VANUS: 5 AASTAT

VANUS: 6–7 AASTAT

VANUS: 7–8 AASTAT (I KLASSI II ÕPPEPOOLAASTA)

VANUS: 8–9 AASTAT (III KLASS)

VANUS: 11–12 AASTAT (V KLASS)

VANUS: 13–14 AASTAT (VII KLASS)

VANUS: 15–16 AASTAT (IX KLASS)

VANUS: 16–17 AASTAT (X KLASS)

Tekst

Reavahe

Kontrast

Seaded