Vaegnägijale
Infektsioonikontrolli standardnõuded
Ravijuhendi Koostajad
Ravijuhendi töörühma liikmed
Lühendid ja mõisted
Lühendid
Mõisted
RAVIJUHENDI SOOVITUSED
Kätehügieen
2. Lähikokkupuutel patsiendi/kliendi ja tema lähiümbrusega ning aseptilistel tegevustel ärge kandke sõrmuseid, kellasid, käekette ja -võrusid ning nutiseadmeid.Tugev negatiivne soovitus, väga madal tõendatuse aste
Tugev soovitus mitte teha
Kätel kantavate ehete teemal leiti tõendusmaterjali vaid sõrmuste ja käekellade kohta. 11 vaatlus- või läbilõikelist uuringut (6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16) ja üks juhuslikustatud kontrolluuring (17) näitasid,, et sõrmuste kandmisel on mikroorganismide hulk (sh selle muutus) tervishoiutöötajate kätel statistiliselt oluliselt suurem kui sõrmuste mittekandmisel. Neist kolme uuringu andmeil püsis vahe ka pärast kätehügieeni tegemist (12 14 17). Kahest uuringust selgus, et nn abielusõrmuse tüüpi ja kivi(de) vm kaunistustega sõrmuse korral vahet ei olnud (9 13). Küll aga näitas üks uuring, et suurema sõrmuste arvu korral oli käte kontaminatsiooni šanss oluliselt suurem (13). Kogu sõrmuste kandmise mõju kohta käiv tõendus oli uuringute kavandite (valdavalt vaatlus- või läbilõikelised uuringud), suhteliselt väikeste valimite, aga ka muude kvaliteedikriteeriumite alusel kokkuvõttes väga madala tõendatuse astmega. Ehete kandmise mõju kohta mikroorganismide ülekandumise muutusele (kätlemisel) leiti vaid üks sõrmuste kandmise mõju hinnanud vaatlusuuring, mis oli väga madala tõendatuse astmega (8). Ehete kandmise mõju kohta tervishoiutekkeste infektsioonide avaldumusele ühtki uuringut ei leitud.Käekella kandmise mõju kohta mikroorganismide hulgale tervishoiutöötaja kätel leiti vaid kaks vaatlusuuringut. Selgus, et bakterite hulk uuritavate kellaga käe nahal oli statistiliselt oluliselt suurem kui kellata käel (7 15). Ühes uuringus oli tõendatuse aste madal (7), teises väga madal (15). Käekella kandmise mõju kohta tervishoiutekkeste infektsioonide avaldumusele ühtki uuringut ei leitud.Eraldi teadusuuringuid tervishoiutöötajate ja patsientide väärtushinnangute ja suhtumise kohta ehetesse ning kelladesse ei otsitud. Siiski leiti tõendusmaterjali sünteesi käigus ühest erakorralise meditsiini osakonnas tehtud uuringust, et nii tervishoiutöötjad kui ka patsiendid ei pea õigeks, kui tervishoiutöötaja kannab silmatorkavaid ehteid (18). Töörühm leidis, et ehete ja kellade mittekandmisega või töö ajaks eemaldamisega ei ole seotud olulisi (lisa)kulutusi, kuigi ehetele tuleb töö ajaks leida turvaline hoiukoht. Samas arvas töörühm, et erinevalt muudest ehetest võib abielusõrmuse eemaldamine minna vastuollu mõne töötaja tõekspidamistega. Töörühm leidis, et ehete ega kellade kandmise kohta ei ole eetiline juhuslikustatud kontrolluuringuid teha, kuivõrd see ohustab potentsiaalselt patsienti. Seetõttu ei ole selle teema kohta ka kõrge tõendatuse astmega tõendusmaterjali. Lisaks leidis töörühm, et ehete kandmine võib takistada isikukaitsevahendite korrektset kasutamist.Kokkuvõttes soovis töörühm anda tervishoiuasutuse/hooldekodu töötajale töö ajal kätel ehete ja kellade kandmise kohta selge soovituse, kuigi teadusuuringute info nende kandmise mõju kohta infektsioonide levikule oli väga madala tõendatuse astmega ja kaudne. Töörühma soovitust toetavad lisaks WHO kätehügieeni juhendile (2009)(5), Eestis praegu kehtivad „Haiglanakkustõrje standardid“ (Sotsiaalministeerium, 2000)(3), „Standardnõuded hoolekandeasutuses teenuse osutamiseks ja külastuste korraldamiseks, COVID-19 haiguse leviku ennetamiseks“ (Terviseamet, 2020), „Isolatsiooniabinõud“ (Terviseamet, 2016) ja paljudes asutustes juba kehtestatud kord.
3. Lähikokkupuutel patsiendi/kliendi ja tema lähiümbrusega ning aseptilistel tegevustel ärge kandke küünekaunistusi ega kunstküüsi ning hoidke küüned lühikesed (kuni sõrmeotsani) ja küünelakita.Tugev negatiivne soovitus, väga madal tõendatuse aste
Tugev soovitus mitte teha
Tervishoiuasutuse ja hooldekodu töötaja küünte lakkimise, kunstküünte, püsigeellaki ja küünekaunistuste kandmise mõju kohta leiti seitse uuringut, milles hinnati mikroorganismide hulka (ja selle muutust) töötaja kätel.Tavalaki kandmise negatiivset mõju ei näidanud ükski kolmest selleteemalisest uuringust (19 20 21 ). Geellaki kandmise kohta näitas üks uuring, et geellakiga küüntel pärast kätepesu mikroorganismide hulk oluliselt ei vähenenud, erinevalt lakkimata ja tavalakiga küünte puhul nähtud olulisest vähenemisest (19). Eelnimetatud kolmest uuringust kaks olid juhuslikustatud kontrolluuringud (20 21 ) ja üks vaatlusuuring (19), kuid nende tõendatuse aste oli selle kliinilise küsimuse kontekstis väga madal.Uuringuid küünekaunistuste lisamise kohta lakitud või lakkimata küüntele ei leitud. Kunstküünte kandmise kohta leitud viiest uuringust ilmnes, et nende kandjatel esines kunstküünte pinnal oluliselt rohkem mikroorganisme, kuid mitte nende all (22) ja kätel (nii enne ka kui pärast kätehügieeni tegemist) (23 24 25). Ühest uuringust selgus, et nii kätehügieeni eel kui ka järel ei olnud kunstküüntel rohkem grampositiivseid kokke ja normaalset mikrofloorat, kuid oluliselt rohkem gramnegatiivseid pulkbaktereid (26). Kõik eelnimetatud uuringud olid vaatlusuuringud, neist nelja (23 24 25 26) tõendus oli väga madala astmega ja üks madala astmega (22). Lisaks leiti kuus uuringut, milles nähti kunstküünte kasutamise seost konkreetse mikroorganismi põhjustatud infektsioonipuhanguga tervishoiuasutuses (27 28 29 30 31 32). Neist uuringutest pärinev tõendus oli selle kliinilise küsimuse kontekstis väga madala astmega.Eraldi teadusuuringuid tervishoiuasutuse/hooldekodu töötajate ja patsientide/klientide väärtushinnangute ning suhtumise kohta tava- ja kaunistatud või kunstküüntesse ei otsitud. Töörühm leidis, et laki, kaunistuste ja kunstküünte mittekandmise nõude kehtestamine ei tekita asutusele mingeid kulusid ning ka töötaja jaoks on see pikemas plaanis odavam. Küünelaki, kaunistuste ja kunstküünte mittekandmise nõude saab töötajatele vastuvõetavamaks muuta, kui see on osa töötajate väljaõppest ja asutuses kehtivad kindlad reeglid, millest teavitatakse töötajat kohe tööle asumisel. Töö käigus jõudis töörühm järeldusele, et lisaks küünelaki ja -kaunistuste kasutamisele ning kunstküünte kandmisele on mõttekas samas soovituses käsitleda ka küünte pikkust. Selleks tehti tõendusmaterjali lisaotsing. Ühe vaatlusuuringu (24) autorid leidsid, et sõltumata küünetüübist oli mikroobide hulk pikematel küüntel suurem kui lühikestel. Samas ei esitanud nad konkreetseid arvandmeid ega täpsustanud, millist küünt loeti pikaks ja millist lühikeseks ning kas erinevus pikkade ja lühikeste küünte vahel püsis ka pärast kätepesu või mitte. Teisest vaatlusuuringust (10) selgus, et suurem erinevate mikroorganismide arv uuritavate kätel oli seotud (lisaks sõrmuse kandmisele ja alkoholi sisaldava kätegeeli mittekasutamisele) pikemate küüntega (> 2 mm) ja mikroorganismide arv kätel suurenes küünte kasvamisega. Lisaks viitab küünte pikkuse ja infektsiooni ülekandumise seosele ka ühe P. aeruginosa puhangu (vastsündinutel) analüüs (31). Analüüs näitas, et mõlemal puhangu tekkega seotud õel olid pikad küüned, sh ühel loomulikud ja teisel kunstküüned. Uuritud õdedest kolmel isoleeriti Pseudomonas aeruginosa kätelt. Tõendusmaterjali sünteesi käigus jäi ühest erakorralise meditsiini osakonnas tehtud uuringust silma, et ei tervishoiutöötajad ega ka patsiendid ei pidanud õigeks töötajate pikki küüsi (18). Töörühm leidis lisakriteeriumina, et tervishoiuasutuse/hooldekodu töötaja pikad küüned võivad takistada isikukaitsevahendite korrektset kasutamist. Kõigist tõendusmaterjalina kaasatud uuringutest pärinev tõendus oli selle kliinilise küsimuse kontekstis erinevatel põhjustel (sh suure nihke tõenäosuse ja tõenduse ebatäpsuse tõttu) väga madala kvaliteediga. Kokkuvõttes soovis töörühm tervishoiuasutuste ja hooldekodude töötajatele küünte pikkuse, küünelaki ja -kaunistuste ning kunstküünte kohta anda selge soovituse. Vaatamata sellele, et tavalaki kandmise negatiivset mõju ei leitud üheski uuringus, otsustas töörühm lisada soovitusse ka tavalaki kandmise keelu, kuna igapäevatöös on raske eristada, kas töötaja küüntel on tava- või geellakk. Teadusuuringutest pärinev info küünelaki ja -kaunistuste ning kunstküünte kandmise mõju kohta infektsioonide levikule oli väga madala tõendatuse astmega ja kaudne. Seda soovitust toetavad lisaks WHO kätehügieeni juhendile (2009) (5) ka Eestis praegu kehtivad „Standardnõuded hoolekandeasutuses teenuse osutamiseks ja külastuste korraldamiseks, COVID-19 haiguse leviku ennetamiseks“ (Terviseamet, 2020), „Isolatsiooniabinõud“ (Terviseamet, 2016) ja paljudes tervishoiuasutustes kehtestatud korrad.
4. Pärast Clostridioides difficile või ümbriseta viiruse (nt noro- ja rotaviirus) põhjustatud infektsiooniga patsiendi/kliendiga kokkupuudet peske käed vee ja seebiga ning seejärel tehke käteantiseptika. Tugev positiivne soovitus, väga madal tõendatuse aste
Tugev soovitus teha
Kätepesu ja/või käte antiseptika valik sõltub sellest, millise mikroorganismi põhjustatud infektsioon on patsiendil või kliendil, kellega tervishoiuasutuse või hooldekodu töötajal lähikontakt on.
Tõendusmaterjal kätehügieeni kohta C. difficile’ga patsiendi/kliendi käsitlemisel pärineb kaheksast väga madala kuni madala kvaliteediga üksikuuringust (viis juhuslikustatud uuringut ja kolm jälgimisuuringut) ning ESCMIDi juhendis „Guidance Document on Prevention Of Clostridium Difficile Infection in Acute Healthcare Settings“ (2018) (33) kasutatud tõendusmaterjalist. Väga madala kuni madala kvaliteediga uuringud näitasid, et kätehügieeni tegemisel vee ja seebiga võrreldes alkoholi sisaldavate antiseptikumidega oli suurem efekt C. difficile keskmise pesa moodustavate ühikute vähenemisele kätel (34 35), positiivsete C. difficile külvide protsendi (34) ja C. difficile PCR-positiivsuse vähenemisele (36). Keskmine C. difficile pesa moodustavate ühikute suurim vähenemine saavutati ühes uuringus käte puhastamisel Vashe’i lahusega (37). Kui vaadeldi C. difficile residuaalset hulka kätel, oli kinnastatud kätel sõrmi ja labakäe seesmist pinda hinnates seep tõhusam kui kloorheksidiin (38). ESCMIDi juhendi (33) tõendusmaterjali alusel oli puhangu ajal vee ja seebiga kätehügieeni tegemine koos teiste infektsioonikontrolli meetoditega (nt antibakteriaalse ravi järelvalve) seotud C. difficile infektsiooni avaldumuse vähenemisega (39 40 41). Samas endeemia tingimustes C. difficile infektsiooni avaldumust hinnati kaheksas uuringus (10 42 43 44 45 46 47 48). Neist neli (10 42 43 44) raporteerisid C. difficile infektsiooni avaldumuse vähenemist või samaks jäämist, kui kätepesemine seebiga vahetati alkoholi sisaldava antiseptikumi vastu ja lisati teised infektsioonikontrolli meetodid nagu antibakteriaalse ravi kasutamise järelevalve. Töörühm võttis soovituse sõnastamisel arvesse, et ESCMIDi juhendi (33) C. difficilet puudutav kätehügieeni soovitus on vastuolus Austraalia (4) ja WHO juhendiga (5) just endeemia tingimuste osas. Noroviiruse geenikoopiate hulk vähenes kätel enam, kui kätehügieeni tehti vee ja seebiga (49 50). Noroviiruse puhangu tõenäosus oli suurem asutustes, kus kätehügieeniks kasutati alkoholi sisaldavat antiseptikumi (51).Töörühm möönis, et vesi ja seep kuivatab tõenäoliselt nahka rohkem kui alkoholi sisaldavad antiseptikumid. Samuti võib kätehügieeni järgitavus väheneda, kui soovitatakse vee ja seebiga kätehügieeni tegemist, sest see tähendab suuremat ajakulu. Töörühm võttis arvesse, et vee ja seebi kasutamiseks on vajalikud lisaressursid (nt kraanikauss, kätepaber), mida ei pruugi hooldekodudes olla. Samas oli soovituse sõnastamisel töörühma hinnangul olulisem panna rohkem rõhku eelkõige haiglatele, kus üldiselt viibivad raskemas seisundis haiged, kelle seas on C. difficile ja ümbriseta viiruste puhangu ärahoidmine väga oluline. Töörühm andis endale aru, et hooldekodudes vajalike võimaluste loomine ja vahendite soetamine võib olla kulukas ja võtta seetõttu aega. Samas leiti, et ka hooldekodudes on siiski vaja selles suunas liikuda. Töörühm lootis, et soovitus võib hooldekodusid lisaressursside taotlemisel toetada.Tõendusmaterjali ümbriseta viiruste kohta oli vähe. Siiski võttis töörühm soovituse sõnastamisel arvesse teadmist, et ümbriseta viirustele alkohol ei mõju ja seetõttu lisati soovitusse ka ümbriseta viirused (nt noro- ja rotaviirus). Kokkuvõttes otsustas töörühm anda C. difficile ja ümbriseta viiruste infektsiooniga patsiendi/kliendi kätehügieeni kohta tugeva soovituse. Töörühm möönis, et teadusuuringutest pärinev info oli väga madala tõendatuse astmega, kuid soovituse andmisel arvestati lisakriteeriume ja toetuti nii Austraalia, ESCMIDi kui ka WHO juhenditele.
| 1 |  |
Tehke kätehügieen alati vastavalt WHO soovitustele (vt lisa 1): • enne kontakti patsiendiga; • enne aseptilist tegevust; • pärast kokkupuudet kehavedelikega; • pärast lähikokkupuudet patsiendiga; • pärast kokkupuudet patsiendi lähiümbrusega. Praktiline soovitus |
Pindade puhastamine ja desinfektsioon, antimikroobsed pinnad
5. Puhastage ja vajaduse korral desinfitseerige üld- ja kontaktpindu, lähtudes riskitasemest (vt lisa 2).Tugev positiivne soovitus, väga madal tõendatuse aste
Tugev soovitus teha
Mikroorganismide levik keskkonnast patsiendile/kliendile võib toimuda otsese või kaudse kontakti kaudu. Viimase all mõeldakse näiteks seda, kui töötaja käte kaudu levivad mikroobid saastunud keskkonnast (patsiendi/kliendi ümbrusest) patsiendile või kliendile. Seetõttu on puhta ja ohutu keskkonna tagamiseks oluline kõikide pindade korrektne puhastamine ja vajaduse korral desinfitseerimine. Haigla- ja hooldekodukeskkond peab olema silmnähtavalt puhas – tolmu- ja määrdumusvaba ning pindadel ei tohiks olla liigseid asju.Puhastamis- ja desinfitseerimisvajadus sõltub sellest, millises riskipiirkonnas pinnad asuvad. Sagedamini kasutatavaid pindu tuleb ka sagedamini puhastada ja vajaduse korral desinfitseerida, kuid oluline on märkida, et kõik tervishoiuasutuses ning hooldekodus olevad üld- ja kontaktpinnad vajavad ka regulaarset puhastamist. Nähtava määrdumuse korral tuleb pinnad kohe puhastada.Puhastamine toimub tavaliselt üldpuhastusaine ja veega üldpuhastusaine tootjapoolsete juhiste järgi. Üldpuhastusainega töötlemisel tulevad mikroorganismid kergemini pinnast lahti ja mehaaniline puhastamine (pinna hõõrumine) vähendab mikroorganismide hulka pinnal. Pärast üldpuhastusainega töötlemist ja mehaanilist puhastamist eemaldatakse veega loputamisel mikroorganismid ning üldpuhastusaine jäägid. Desinfektante kasutatakse üldiselt juhul, kui pinda, mis on saastunud MRO-de või võimaliku infektsioosse materjaliga, on juba üldpuhastusaine ja veega puhastatud.Puhastusmeetodid on järgnevad:1) kuivpuhastus/tolmueemaldus (nt tolmuimejaga puhastamine);2) niiske või väheniiske pühkimine koristuslapi või mopiga, mille puhul kasutatakse tavaliselt üldpuhastusaine lahust (mikrokiu korral võib olla teatud juhtudel koristustekstiil niisutatud vaid veega) ja mehaanilist pinnatöötlust;3) märg puhastamine, mille puhul kasutatakse üldpuhastusaine lahust koos mehaanilise pinnatöötlusega, vajaduse korral loputatakse ning märja meetodi kasutamise järel pind kuivatatakse (näiteks kombineeritud põrandapesumasin või märjalt pühkimine lapi või mopiga ning seejärel kuivatamine).Keskkonna puhtuse hindamiseks kasutatakse eri meetodeid. Puhastusprotsessi tõhusust hinnatakse visuaalsel meetodil ja fluorestseeruva geeli markeriga. Puhastamise tulemust hinnatakse ATP bioluminestsentsmeetodil ja mikrobioloogilise testimisega (vt ka valmivat standardit prEVS 944).
Tõendusmaterjal selle kohta, kas tervishoiuasutuses/hooldekodus tuleks pindade puhastamiseks kasutada regulaarselt puhastusvahendeid ja/või desinfektante, põhines Austraalia ravijuhendil (4), ühel süstemaatilisel (52) ja ühel narratiivsel ülevaatel (53). Narratiivses ülevaates (53) järeldati, et üldpuhastusaine ja desinfektant on kombineeritud lähenemine ja seega tuleks neid kasutada koos. Desinfektant ei toimi korrektselt ilma eelneva puhastuseta. Ülevaates jäi vastamata küsimus, kas sagedalt puudutatavate pindade jaoks on tavapärane, kord päevas puhastamise sagedus piisav. Kaasatud tõendusmaterjal oli väga madala kvaliteediga. Süstemaatiline ülevaade (52) näitas, et desinfektant (peamiselt põrandatel kasutatuna) ei vähendanud tervishoiutekkeste infektsioonide arvu võrreldes üldpuhastusainega. Mööndi, et desinfektandid võivad tekitada otsest ohtu töötajatele, patsientidele ja keskkonnale ning nõuavad turvaliseks töötamiseks ettevaatusabinõusid. Ülevaatesse kaasatud (54) uuringus leiti, et kvaternaarne ammoonium ei olnud desinfektandina piisav vannitubade ja tualettide puhastamisel. Seevastu toimis aktiivne hapnikul põhinev ühend (kasutati 1% PERFORM®) nendes kohtades piisavalt.Töörühm tõi lisakriteeriumina välja, et kui soovitada üldpuhastusaine ja seejärel desinfektandi kasutamist, on kulu nende kahe peale suurem. Teisalt, kui kasutada üldpuhastusainet ja desinfektanti, võivad kulud väheneda just puhangute harvenemise kaudu. Ressursikulu seisukohalt arvas töörühm, et koolitus üldpuhastusainete ja desinfektantide kasutamise kohta on oluline, sest töötajatel võib puududa arusaam nende kasutusvajaduse kohta. Vastuvõetavuse kohta leidis töörühm, et iga osakond peaks olema huvitatud sellest, et puhanguid ei oleks, olgugi, et üldpuhastusaine ja seejärel desinfektandi kasutamine võib töötajale olla lisaajakulu. Samuti peaks iga patsient olema huvitatud sellest, et ta ei infitseeruks/koloniseeruks tervishoiuasutuses või hooldekodus konkreetsete mikroorganismidega. Neid kriteeriume arvestades peaks üldpuhastusaine ja seejärel desinfektandi kasutamine olema eri osapooltele vastuvõetav.Ainult süstemaatilise otsinguga leitud tõendusmaterjali põhjal ei olnud võimalik kliinilisele küsimusele vastata. Seepärast kaasati ravijuhendi soovitusse tõlgituna ja kohandatuna Austraalia juhendi ( 4 ) tabel A2.2, kus on selgitatud eri riskipiirkondades ja situatsioonides üldpuhastusaine ja/või desinfektandi valikut ning kasutussagedust.Lisas 2 on toodud eri pindade puhastamise/desinfitseerimise soovituslik sagedus ja teave selle kohta, mis ainega neid pindu töödelda tuleb. Lisas 3 on toodud desinfektantide toimivuse klassifikatsioon.Kokkuvõttes soovis töörühm tervishoiuasutuste ja hooldekodude töötajatele puhastamise ja desinfektsiooni sageduse ning riskipiirkondade kohta anda selge soovituse, kuigi teadusuuringutest pärinev info oli väga madala tõendatuse astmega.
6. Clostridioides difficile infektsiooni ja ümbriseta viiruse (nt noro- ja rotaviirus) puhul eelistage lisaks puhastamisele desinfitseeriva vahendina naatriumhüpokloritit. Nõrk positiivne soovitus, väga madal tõendatuse aste
Nõrk soovitus sekkumise poolt
Tõendusmaterjal naatriumhüpokloriti kasutamise kohta lisaks tavapärasele puhastamisele/desinfektsioonile tervishoiuasutustes ja hooldekodudes, vähendamaks C. difficile, multiresistentsete mikroobide ning ümbrisega ja ümbriseta viiruste avaldumust, pärineb ravijuhendi koostamise aluseks olnud Austraalia ravijuhendi raames tehtud süstemaatilisest ülevaatest (55).Süstemaatilisse ülevaatesse kaasati kolm väga madala kvaliteediga jälgimisuuringut (56 57 58) naatriumhüpokloriti kasutamise kohta ja üks mõõduka kvaliteediga juhuslikustatud uuring (59). Leiti, et naatriumhüpokloriti kasutamisel lisaks lõpp-puhastusele aitab vähendada C. difficile ja multiresistentseid mikroorganisme (VRE, multiresistentne Acinetobacter spp) ruumides. Samas ei leitud ühes juhuslikustatud uuringu hea kvaliteediga sekundaarses analüüsis ruumide desinfitseerimisel klooriga olulist erinevust võrreldes standarddesinfektsiooniga (kvaternaarsed ammooniumühendid) MRSA, VRE ja multiresistentse Acinetobacter spp leviku riski vähendamisele (60). Ruume, kus olid viibinud C. difficile infektsiooniga patsiendid, desinfitseeriti niikuinii klooril põhineva tootega (60). Lisaks vähenes ühes väikesemahulises jälgimisuuringus kohe pärast kraanikausside naatriumhüpokloriti (kloor) või vesinikperoksiidiga desinfitseerimist gramnegatiivsete bakterite kolooniaid moodustavate ühikute arv oluliselt vesinikperoksiidi kasutamisel. Siiski oli uuringu seitsmendaks päevaks gramnegatiivsete bakterite arv mõlema vahendiga desinfitseeritud kraanikaussides sarnane (61).Tõendusmaterjal peräädikhappe kasutamise kohta pärines ühest väikesemahulisest väga madala kvaliteediga jälgimisuuringust, kus ei leitud statistiliselt olulist erinevust tavapärase puhastamise ja peräädikhappega lappide kasutamise vahel pindade puhastamisel (62). Tõendusmaterjali alusel ja töörühma hinnangul on peräädikhappel põhinevad puhastuslapid võrreldes tavapäraste puhastusainetega kallimad.Kliinilises küsimuses esitati tulemi alla ka ümbrisega ja ümbriseta viiruste avaldumus. Tõendusmaterjali viirustepuhuse desinfektsiooni kohta ei leitud. Ümbriseta viirused lisati C. difficile’ga sama soovituse alla, sest on teada, et alkoholil põhinevad desinfektandid ei ole neile tõhusad (vt ka soovituse nr 4 materjale ja soovituse selgitust). Seni on ümbriseta viiruste puhul desinfektsioonis kasutatud naatriumhüpokloritit. Ümbrisega viiruste puhul võib töörühma hinnangul kasutada alkoholil põhinevaid desinfektante, aga tõendusmaterjali selle kohta samuti ei leitud. Töörühm tõi välja, et klooripõhised desinfektandid on ajalooliselt laialdaselt kasutatud ja tekitavad hoolduspersonalis turvatunnet, sest töötajad on klooripõhiste ainete kasutamisega tuttavad. Probleem on klooripõhiste lahuste vale kasutamine (nõutud kontsentratsiooni, toimeaja ja töölahuse säilivusaja mittejälgimine) ning samuti võimalik kloorist tingitud hingamisteede või nahaärritus. Töörühm möönis, et desinfektante tuleb kasutada kasutusjuhenditele ja ohutuskaartidele tuginedes ning sõnastas selle nõude praktilise soovitusena. Töörühm leidis vastuvõetavuse juures, et töötaja on huvitatud sellest, et puhanguid ei tekiks, ja patsient sellest, et palat oleks korralikult puhastatud ja desinfitseeritud.Arvestades väga madala tõendatuse astmega tõendusmaterjali, otsustas töörühm anda C. difficile ja ümbriseta viiruste kohta nõrga positiivse soovituse. Uuringuid ESBL-produtseerivate bakterite kohta ei leitud. Kuna aga viimased kuuluvad samuti MRO-de hulka, mille puhul puhastamise/desinfektsiooni käsitlus on sarnane teiste multiresistentsete mikroorganismidega, lisati töörühma ettepanekul ka need tekitajad soovituses MRO-de hulka. Multiresistentsete mikroorganismidega koloniseeritud ja/või infitseeritud patsientide/klientide kontaktpindade puhastamise ja desinfektsiooni kohta otsustas töörühm anda tugeva soovituse, arvestades, et multiresistentsed mikroorganismid on patsiendile potentsiaalselt väga ohtlikud. Multiresistentsete mikroorganismide puhune desinfektantide valik on leitav lisas 2.Vesinikperoksiidi lahuse kohta uuringuid ei leitud, aurustatud vesinikperoksiidi kasutamist on aga käsitletud soovituse nr 9 selgituse juures.
7. Multiresistentsete mikroorganismidega koloniseeritud ja/või infitseeritud patsiendi/kliendi kontaktpindadel kasutage lisaks puhastamisele sobivat desinfektanti (vt lisa 2 ja 3).Tugev positiivne soovitus, väga madal tõendatuse aste
Tugev soovitus teha
Tõendusmaterjal naatriumhüpokloriti kasutamise kohta lisaks tavapärasele puhastamisele/desinfektsioonile tervishoiuasutustes ja hooldekodudes, vähendamaks C. difficile, multiresistentsete mikroobide ning ümbrisega ja ümbriseta viiruste avaldumust, pärineb ravijuhendi koostamise aluseks olnud Austraalia ravijuhendi raames tehtud süstemaatilisest ülevaatest (55).Süstemaatilisse ülevaatesse kaasati kolm väga madala kvaliteediga jälgimisuuringut (56 57 58) naatriumhüpokloriti kasutamise kohta ja üks mõõduka kvaliteediga juhuslikustatud uuring (59). Leiti, et naatriumhüpokloriti kasutamisel lisaks lõpp-puhastusele aitab vähendada C. difficile ja multiresistentseid mikroorganisme (VRE, multiresistentne Acinetobacter spp) ruumides. Samas ei leitud ühes juhuslikustatud uuringu hea kvaliteediga sekundaarses analüüsis ruumide desinfitseerimisel klooriga olulist erinevust võrreldes standarddesinfektsiooniga (kvaternaarsed ammooniumühendid) MRSA, VRE ja multiresistentse Acinetobacter spp leviku riski vähendamisele (60). Ruume, kus olid viibinud C. difficile infektsiooniga patsiendid, desinfitseeriti niikuinii klooril põhineva tootega (60). Lisaks vähenes ühes väikesemahulises jälgimisuuringus kohe pärast kraanikausside naatriumhüpokloriti (kloor) või vesinikperoksiidiga desinfitseerimist gramnegatiivsete bakterite kolooniaid moodustavate ühikute arv oluliselt vesinikperoksiidi kasutamisel. Siiski oli uuringu seitsmendaks päevaks gramnegatiivsete bakterite arv mõlema vahendiga desinfitseeritud kraanikaussides sarnane (61).Tõendusmaterjal peräädikhappe kasutamise kohta pärines ühest väikesemahulisest väga madala kvaliteediga jälgimisuuringust, kus ei leitud statistiliselt olulist erinevust tavapärase puhastamise ja peräädikhappega lappide kasutamise vahel pindade puhastamisel (62). Tõendusmaterjali alusel ja töörühma hinnangul on peräädikhappel põhinevad puhastuslapid võrreldes tavapäraste puhastusainetega kallimad.Kliinilises küsimuses esitati tulemi alla ka ümbrisega ja ümbriseta viiruste avaldumus. Tõendusmaterjali viirustepuhuse desinfektsiooni kohta ei leitud. Ümbriseta viirused lisati C. difficile’ga sama soovituse alla, sest on teada, et alkoholil põhinevad desinfektandid ei ole neile tõhusad (vt ka soovituse nr 4 materjale ja soovituse selgitust). Seni on ümbriseta viiruste puhul desinfektsioonis kasutatud naatriumhüpokloritit. Ümbrisega viiruste puhul võib töörühma hinnangul kasutada alkoholil põhinevaid desinfektante, aga tõendusmaterjali selle kohta samuti ei leitud. Töörühm tõi välja, et klooripõhised desinfektandid on ajalooliselt laialdaselt kasutatud ja tekitavad hoolduspersonalis turvatunnet, sest töötajad on klooripõhiste ainete kasutamisega tuttavad. Probleem on klooripõhiste lahuste vale kasutamine (nõutud kontsentratsiooni, toimeaja ja töölahuse säilivusaja mittejälgimine) ning samuti võimalik kloorist tingitud hingamisteede või nahaärritus. Töörühm möönis, et desinfektante tuleb kasutada kasutusjuhenditele ja ohutuskaartidele tuginedes ning sõnastas selle nõude praktilise soovitusena. Töörühm leidis vastuvõetavuse juures, et töötaja on huvitatud sellest, et puhanguid ei tekiks, ja patsient sellest, et palat oleks korralikult puhastatud ja desinfitseeritud.Arvestades väga madala tõendatuse astmega tõendusmaterjali, otsustas töörühm anda C. difficile ja ümbriseta viiruste kohta nõrga positiivse soovituse. Uuringuid ESBL-produtseerivate bakterite kohta ei leitud. Kuna aga viimased kuuluvad samuti MRO-de hulka, mille puhul puhastamise/desinfektsiooni käsitlus on sarnane teiste multiresistentsete mikroorganismidega, lisati töörühma ettepanekul ka need tekitajad soovituses MRO-de hulka. Multiresistentsete mikroorganismidega koloniseeritud ja/või infitseeritud patsientide/klientide kontaktpindade puhastamise ja desinfektsiooni kohta otsustas töörühm anda tugeva soovituse, arvestades, et multiresistentsed mikroorganismid on patsiendile potentsiaalselt väga ohtlikud. Multiresistentsete mikroorganismide puhune desinfektantide valik on leitav lisas 2.Vesinikperoksiidi lahuse kohta uuringuid ei leitud, aurustatud vesinikperoksiidi kasutamist on aga käsitletud soovituse nr 9 selgituse juures.
9. Lõpp-puhastusel ärge pigem kasutage vesinikperoksiidi auru lisaks standardsetele puhastusainetele.Nõrk negatiivne soovitus, väga madal tõendatuse aste
Nõrk soovitus sekkumise vastu
Tõendusmaterjal lõpp-puhastusel lisaks standardsetele puhastusvahenditele ja -praktikale vesinikperoksiidi auru kasutamise kohta tervishoiuasutustes ja hooldekodudes mikroorganismide hulga vähendamiseks pindadel pärineb ravijuhendi aluseks olnud Austraalia ravijuhendi raames tehtud süstemaatilisest ülevaatest (55). Süstemaatilisse ülevaatesse kaasati kolm väga madala kvaliteediga jälgimisuuringut (63 64 65). Leiti, et aurustatud vesinikperoksiidi kasutamisel lisaks standardsele lõpp-puhastusele oli vähene mõju (statistiliselt oluline vähenemine vaid ühes kaasatud uuringus) multiresistentsete mikroorganismide põhjustatud infektsioonide (MRSA, VRE) ja C. difficile infektsioonide vähenemisele suure riskiga osakondades. Lisatõendus pärineb süstemaatilisest ülevaatest (kaasatud kümme väga madala kvaliteediga jälgimisuuringut). Leiti, et aurustatud vesinikperoksiidiga desinfitseerimine pärast standarddesinfektsiooni vähendas tunduvalt kontaktpindade (nt voodiraamid, voodilauad, ukselingid, aknalingid, kutsenupud, õdede töölauad, veekraan, WC-pott) mikroorganismidega (MRSA, C. difficile, Serratia spp, VRE jm) kontamineeritust kõikide kaasatud uuringute põhjal (66). Mõõduka kvaliteediga jälgimisuuringus leiti, et mikroorganismide (koagulaas-negatiivsed stafülokokid, gramnegatiivsed bakterid, Micrococcus kocuria, Bacillus spp, Acinetobacter lwoffii, Enterococcus faecalis) arv vähenes nii kõvadel kui ka pehmetel pindadel oluliselt, kui lisaks standardpuhastamisele kasutati aurustatud vesinikperoksiidi. Õhuproovide analüüsimisel samade mikroorganismide arvu olulist vähenemist aga ei leitud (67). Sarnased tulemused leiti ka teises, väga madala kvaliteediga vaatlusuuringus, kus uuriti aurustatud vesinikperoksiidi toimet pindade mikroorganismidega (uuringus mikroorganismide täpsustus puudub) saastatuse vähenemisele, kui seda kasutati lisaks standardpuhastusele(68).Intensiivraviosakonnas tehtud hea kvaliteediga läbilõikeuuringus leiti, et vesinikperoksiidiga desinfitseerimine pärast lõppdesinfektsiooni kvaternaarsete ammooniumühenditega vähendas oluliselt mikroorganismide või multiresistentsete mikroorganismidega (gramnegatiivsed bakterid, Acinetobacter baumannii, MRSA, Pseudomonas aeruginosa) kontamineeritust ruumides (69).Mõõduka kvaliteediga prospektiivses uuringus leiti, et lõppkoristusel aurustatud vesinikperoksiidi kasutamine lisaks naatriumhüpokloritiga desinfitseerimisele vähendas oluliselt mikroorganismidega (VRE, MRSA, Klebsiella pneumoniae, multiresistentne Acinetobacter baumannii, C. difficile) kontamineeritust ruumides (70).Süstemaatilises ülevaates (kaasati seitse väga madala kvaliteediga jälgimisuuringut) ja metaanalüüsis leiti, et aurustatud vesinikperoksiidi kasutamine infektsiooniriskiga patsiendi ruumi lõpp-puhastusel vähendab C. difficile esinemissagedust, kuid tulemus ei olnud statistiliselt oluline (71).Töörühm leidis, et puhangu tingimustes võib vesinikperoksiidi auru kasutamine olla põhjendatud. Kui asutuses on juba seade olemas, siis paneks mittesoovitamine selle osapoole ebavõrdsesse seisu. Töörühm möönis samas, et väiksemate tervishoiuasutuste ja hooldekodude jaoks võib vesinikperoksiidi auru kasutamine olla liiga ressursimahukas, seda nii raha- kui ka tööjõukulu poolest (nt puuduvad väljakoolitatud inimesed). Samuti peab vesinikperoksiidi auru kasutades olema desinfitseeritav ruum tühi ja seda võib olla haigla ning hooldekodu tingimustes keeruline tagada. Tõendusmaterjali põhjal oli vesinikperoksiidi aurul suurem mõju mikroorganismide vähenemisele pindadele, kuid ühe süstemaatilise ülevaate põhjal oli mõju tervishoiutekkeste infektsioonide vähenemisele väike. Seda ja ka eelmainitud lisakriteeriume (ressursimahukus) arvestades otsustas töörühm siiski anda vesinikperoksiidi auru kasutamise kohta nõrga negatiivse soovituse. Töörühm leidis, et on vaja rohkem uuringuid vesinikperoksiidi auru tõhususest tervishoiutekkeste infektsioonide vähenemisele.
10. Lõpp-puhastusel ärge pigem kasutage ultraviolettkiirgust lisaks standardsele puhastamisele.Nõrk negatiivne soovitus, väga madal tõendatuse aste
Nõrk soovitus sekkumise vastu
Tõendusmaterjal ultraviolettvalguse tõhususe kohta C. difficile suhtes põhineb kahel metaanalüüsil.Madala ja väga madala tõendatusega metaanalüüsides, kuhu oli kaasatud vastavalt seitse uuringut (72) ning 11 uuringut (71) leiti C. difficile esinemissageduse vähenemine UV-kiirguse kasutamisel. Lisaks analüüsitud madala kvaliteediga jälgimisuuringus ei leitud C. difficile kolooniaid moodustavate osakeste arvu muutuses statistiliselt olulist erinevust naatriumhüpokloriti või bensalkooniumkloriidi ja UV-kiirgusega desinfitseerimise vahel (73).Tõendusmaterjal UV-kiirguse kasutamise tõhususe kohta MRSA suhtes pärineb ühest nelja väga madala kvaliteediga jälgimisuuringut kaasanud metaanalüüsist (72) ning ühes mõõduka kvaliteediga juhuslikustatud läbilõikeuuringust (74). Metaanalüüsi tulemustel võib UV-kiirgus vähendada MRSA esinemissagedust. Samas ei leitud läbilõikeuuringus statistiliselt olulist erinevust lõppdesinfektsiooni (kvaternaarsed ammooniumühendid) või nii lõppdesinfektsiooni kui ka UVC-kiirguse kasutamisel. UV-kiirgusega desinfitseerimise toimet VRE-infektsioonide esinemissagedusele käsitleti kahes metaanalüüsis: ühte oli kaasatud neli väga madala kvaliteediga jälgimisuuringut (72), teise samuti neli väga madala kvaliteediga jälgimisuuringut (kaks kattuvad teise metaanalüüsiga) (71). Ühe metaanalüüsi tulemuste põhjal (72) ei vähenda UV-kiirguse kasutamine lisaks lõppdesinfektsioonile VRE esinemissagedust. Teise metaanalüüsi tulemuste põhjal on UV-kiirgusega desinfitseerimisel toime VRE esinemissageduse vähenemisele (71). Lisaks leiti ühes mõõduka kvaliteediga juhuslikustatud läbilõikeuuringus, et UV-kiirguse kasutamisel lisaks lõppdesinfektsioonile vähenes VRE esinemissagedus, kuid muutus ei olnud statistiliselt oluline e (74).Töörühm leidis, et UV-kiirguse kasutamisel on kulu suur, arvestades seadme soetus- ja hoolduskulu, desinfektsioonile kuluvat aega ning personali koolitusvajadust. Arvestades väga madala tõendatuse astmega ja vastakate tulemustega tõendusmaterjaliga, otsustas töörühm, et tervishoiuasutuses/hooldekodus ei ole mikroorganismide hulga vähendamiseks pindadel vaja kasutada rutiinselt UV-kiirgust lisaks standardsetele puhastusvahenditele ja -praktikatele. Töörühm andis nõrga negatiivse soovituse ja möönis, et meetodit võib kaaluda juhul, kui osakonnas on suur risk või haiguspuhang.
11. Ärge pigem kasutage antimikroobsete ainetega töödeldud pindu patsiendi/kliendi alas.Nõrk negatiivne soovitus, väga madal tõendatuse aste
Nõrk soovitus sekkumise vastu
Tõendusmaterjal antimikroobsete ainetega töödeldud pindade kasutamise kohta patsiendi/kliendi alas pärines kahest süstemaatilisest ülevaatest (75 76) ning kuuest jälgimisuuringust (77 78 79 80 81 82). Antimikroobsetest ainetest oli uuringutes hinnatud vase, organosilaani, hõbeda ja kvaternaarse ammooniumi polümeeri mõju. Uuringuid leiti nii pehmete (voodilinad, kardinad, personaliriided) kui ka kõvade pindade (voodid, valamud jne) kohta. Keskmise kuni väga madala tõendatusega tõendusmaterjal näitas, et pindade töötlemisel antimikroobsete ainetega oli mõju mikroorganismide hulga ning tervishoiutekkeste infektsioonide avaldumuse vähenemisele.Ravijuhendi töörühm võttis tõendusmaterjali kõrval arvesse, et antimikroobsete ainetega töödeldud pindade kasutamine on väga ressursimahukas. Samuti puudub tõendusmaterjal selle kohta, kas selliste pindade kasutamine hoiab töötajate puhastamisele kuluvat aega kokku. Töörühm leidis, et antimikroobsete ainetega töödeldud pindade soovitamisel oleks vaja parema tõendatuse astmega uuringuid. Arvestades tõendusmaterjali ja lisakriteeriume, otsustas töörühm anda nõrga negatiivse soovituse antimikroobsete pindade kasutamise kohta.
| 8 | |
Desinfektantide kasutamisel lähtuge tootja antud ohutusjuhenditest. Praktiline soovitus |
Isikukaitsevahendite kasutamine
12. Pange kindad kätte vahetult enne• võimalikku kokkupuudet patsiendi vere ja teiste kehavedelikega (v.a. higi) või saastunud esemete ja pindadega;• patsiendi limaskestade ja vigastatud naha puudutamist;• ravimite ettevalmistamist.Tugev positiivne soovitus, väga madal tõendatuse aste
Tugev soovitus teha
Isikukaitsevahendid kaitsevad koos või eraldi kasutades limaskesti, hingamisteid, nahka ja riietust kontakti eest mikroorganismidega. Isikukaitsevahendite kasutamine on oluline nii töötaja kui ka patsiendi/kliendi kaitseks.Standardnõuete puhul kasutatavad isikukaitsevahendid on kindad, kirurgiline mask, respiraator, kilepõll, kaitsekittel, kaitseprillid ja visiir. Isikukaitsevahendite valik sõltub kontaktist patsiendi/kliendiga, teadaolevast või võimalikust mikroorganismiga koloniseerumisest/infitseerumisest ja nende mikroorganismide levikuviisidest.
Tõendusmaterjal kinnaste kasutamise kohta pärines ühest vaatlusuuringutel põhineval kirjeldavast süstemaatilisest ülevaatest (83), ühest vaatlusuuringutel põhinevast metaanalüüsist (84) ja ühest üksikuuringust (85). Võrreldi kinnaste kasutamist nende mittekasutamisega. Süstemaatilises ülevaates (83) hinnati kolmes vaatlusuuringus tervishoiutöötajate käte kontaminatsiooni, vaatlusuuringus (84) kinnaste kasutamise mõju C. difficile infektsiooni levimusele haiglas, süstemaatilises ülevaates ja metaanalüüsis (85) kinnaste kasutamise mõju tervishoiutöötajate nakatumisele respiratoorsetesse viirustesse. Väga madala või madala tõenduse astmega tõendus näitas, et kinnastel oli kaitsev mõju tervishoiutekkeste infektsioonide levikule, tervishoiutöötajate nakatumisele ja tervishoiutöötajate käte saastumisele. Töörühm möönis, et tõendusmaterjal kinnaste kandmise kohta on väga madala tõendatusega. Siiski otsustati anda tugev soovitus, arvestades võimalikku ohtu nii patsiendi/kliendi kui ka töötaja tervisele. Töörühm leidis, et soovituses on oluline märkida ära kinnaste kandmine ravimite ettevalmistamisel, mida on tavaliselt käsitletud asutuste juhendites. Lisaks soovituses toodud punktidele lisas töörühm, et kindaid tuleb kanda ka näiteks eritiseplekkide eemaldamisel, instrumentide puhastamisel ja jäätmete käsitlemisel. Töörühm rõhutas, et kindad on patsiendipõhised (st kahe eri patsiendiga tegelemise vahel peab kindaid vahetama). Samuti tuleb kindaid vahetada ja teha kätehügieen sama patsiendi saastunud kehapiirkonna puudutamise järel enne patsiendi teiste kehapiirkondade puudutamist. Kindaid ei tohi pesta ega töödelda antiseptikumiga.
13. Pritsmekindlat kirurgilist maski kasutage• patsiendi kaitseks hingamisteede mikroorganismide eest;• töötaja kaitseks hingamisteede mikroorganismide eest ning vere, kehavedelike ja eritiste pritsmete ohu korral.Tugev positiivne soovitus, väga madal tõendatuse aste
Tugev soovitus teha
Isikukaitsevahendid kaitsevad koos või eraldi kasutades limaskesti, hingamisteid, nahka ja riietust kontakti eest mikroorganismidega. Isikukaitsevahendite kasutamine on oluline nii töötaja kui ka patsiendi/kliendi kaitseks.Standardnõuete puhul kasutatavad isikukaitsevahendid on kindad, kirurgiline mask, respiraator, kilepõll, kaitsekittel, kaitseprillid ja visiir. Isikukaitsevahendite valik sõltub kontaktist patsiendi/kliendiga, teadaolevast või võimalikust mikroorganismiga koloniseerumisest/infitseerumisest ja nende mikroorganismide levikuviisidest.
Tõendusmaterjal kirurgilise maski kasutamise kohta pärines ühest juhuslikustatud kontrolluuringutel põhinevast süstemaatilisest ülevaatest ja metaanalüüsist (86) ning kahest vaatlusuuringutel põhinevast süstemaatilisest ülevaatest ja metaanalüüsist (84 87). Võrreldi maski kandmist mittekandmise või ebajärjepideva kandmisega. Väga madala või madala astmega tõendus näitas, et kirurgilise maski kandmisel oli kaitsev mõju respiratoorsetesse viirustesse nakatumisele. Pritsmekindlate maskide kohta eraldi tõendusmaterjali ei leitud, kuid töörühma hinnangul on neil potentsiaalne kasu olemas. Arvestades seda, et pritsmekindlate maskide hind ei ole oluliselt kõrgem (riigihanke raames ostes) tavapärastest kirurgilistest maskidest, otsustas töörühm soovitada pritsmekindlate maskide kasutamist. Töörühm otsustas anda tugeva positiivse soovituse, arvestades potentsiaalset ohtu patsiendile ja töötajale.
14. Aerosoole genereerivate protseduuride korral kasutage respiraatorit, kui patsiendil on respiratoorne infektsioon või selle kahtlus.Tugev positiivne soovitus, väga madal tõendatuse aste
Tugev soovitus teha
Isikukaitsevahendid kaitsevad koos või eraldi kasutades limaskesti, hingamisteid, nahka ja riietust kontakti eest mikroorganismidega. Isikukaitsevahendite kasutamine on oluline nii töötaja kui ka patsiendi/kliendi kaitseks.Standardnõuete puhul kasutatavad isikukaitsevahendid on kindad, kirurgiline mask, respiraator, kilepõll, kaitsekittel, kaitseprillid ja visiir. Isikukaitsevahendite valik sõltub kontaktist patsiendi/kliendiga, teadaolevast või võimalikust mikroorganismiga koloniseerumisest/infitseerumisest ja nende mikroorganismide levikuviisidest.
Tõendusmaterjal respiraatori kasutamise kohta aerosoole genereerivatel protseduuridel pärines kahest vaatlusuuringust (88 89), ühest klaster-juhuslikustatud uuringust (90), ühel vaatlusuuringutel põhinevast süstemaatilisest ülevaatest ja metaanalüüsist (84) ning ühest juhuslikustatud kontrolluuringutel põhinevast süstemaatilisest ülevaatest ja metaanalüüsist (86).Võrreldi respiraatori kandmist mittekandmise ja vahelduva kandmisega. Väga madal, kaudne või väga kaudne tõendus näitas respiraatori kandmisel kaitsvat mõju respiratoorsetesse viirustesse nakatumisele. Arvestades väga madala tõendatusega tõendusmaterjali, leidis töörühm, et nii töötaja kui ka patsiendi/kliendi kaitseks tuleb anda aerosoole genereerivate protseduuride puhul respiraatori kasutamise kohta tugev soovitus.
15. Iga tegevuse puhul, kus on võimalik lähikokkupuude patsiendi/kliendiga, kandke tööriietuse kaitseks ühekordset kilepõlle.Tugev positiivne soovitus, väga madal tõendatuse aste
Tugev soovitus teha
Isikukaitsevahendid kaitsevad koos või eraldi kasutades limaskesti, hingamisteid, nahka ja riietust kontakti eest mikroorganismidega. Isikukaitsevahendite kasutamine on oluline nii töötaja kui ka patsiendi/kliendi kaitseks.Standardnõuete puhul kasutatavad isikukaitsevahendid on kindad, kirurgiline mask, respiraator, kilepõll, kaitsekittel, kaitseprillid ja visiir. Isikukaitsevahendite valik sõltub kontaktist patsiendi/kliendiga, teadaolevast või võimalikust mikroorganismiga koloniseerumisest/infitseerumisest ja nende mikroorganismide levikuviisidest.
Kilepõlle kohta eraldi uuringuid ei leitud. Kaitsekitli kasutuse tõendusmaterjal pärineb ühest jälgimisuuringutega süstemaatilisest ülevaatest ja metaanalüüsist (84), ühest juhuslikustamata uuringust (91) ja ühest klaster-juhuslikustatud kontrolluuringust (92). Uuringutes võrreldi kaitsekitli kasutust mittekasutusega. Madala astme tõendusmaterjal näitas, et kaitsekitli kasutamisel oli kaitsev mõju haiglatekkeste infektsioonide levimusele ja tervishoiutöötajate nakatumisele. Töörühm leidis, et kaitsekitli kasutamine on näidustatud juhul, kui suuremas koguses vere või teiste kehavedelikuga kokkupuude on potentsiaalne, näiteks operatsiooni ajal. Seejuures arvas töörühm, et kilepõlle tuleks kanda tegevustel, kus patsient/klient võib puutuda kokku töötaja tööriietusega, nt mähkmete vahetamine, sidumine jne.
16. Iga tegevuse puhul, kus on kokkupuuteoht suuremas koguses vere, kehavedelike ja eritistega, kandke töötaja tööriietuse kaitseks ühekordset pritsmekindlat kaitsekitlit.Tugev positiivne soovitus, väga madal tõendatuse aste
Tugev soovitus teha
Isikukaitsevahendid kaitsevad koos või eraldi kasutades limaskesti, hingamisteid, nahka ja riietust kontakti eest mikroorganismidega. Isikukaitsevahendite kasutamine on oluline nii töötaja kui ka patsiendi/kliendi kaitseks.Standardnõuete puhul kasutatavad isikukaitsevahendid on kindad, kirurgiline mask, respiraator, kilepõll, kaitsekittel, kaitseprillid ja visiir. Isikukaitsevahendite valik sõltub kontaktist patsiendi/kliendiga, teadaolevast või võimalikust mikroorganismiga koloniseerumisest/infitseerumisest ja nende mikroorganismide levikuviisidest.
Kilepõlle kohta eraldi uuringuid ei leitud. Kaitsekitli kasutuse tõendusmaterjal pärineb ühest jälgimisuuringutega süstemaatilisest ülevaatest ja metaanalüüsist (84), ühest juhuslikustamata uuringust (91) ja ühest klaster-juhuslikustatud kontrolluuringust (92). Uuringutes võrreldi kaitsekitli kasutust mittekasutusega. Madala astme tõendusmaterjal näitas, et kaitsekitli kasutamisel oli kaitsev mõju haiglatekkeste infektsioonide levimusele ja tervishoiutöötajate nakatumisele. Töörühm leidis, et kaitsekitli kasutamine on näidustatud juhul, kui suuremas koguses vere või teiste kehavedelikuga kokkupuude on potentsiaalne, näiteks operatsiooni ajal. Seejuures arvas töörühm, et kilepõlle tuleks kanda tegevustel, kus patsient/klient võib puutuda kokku töötaja tööriietusega, nt mähkmete vahetamine, sidumine jne.
18. Iga tegevuse puhul, kus on kokkupuuteoht vere, kehavedelike või eritiste pritsmetega, kasutage naha ja silmade kaitsmiseks visiiri või kaitseprille.Tugev positiivne soovitus, väga madal tõendatuse aste
Tugev soovitus teha
Isikukaitsevahendid kaitsevad koos või eraldi kasutades limaskesti, hingamisteid, nahka ja riietust kontakti eest mikroorganismidega. Isikukaitsevahendite kasutamine on oluline nii töötaja kui ka patsiendi/kliendi kaitseks.Standardnõuete puhul kasutatavad isikukaitsevahendid on kindad, kirurgiline mask, respiraator, kilepõll, kaitsekittel, kaitseprillid ja visiir. Isikukaitsevahendite valik sõltub kontaktist patsiendi/kliendiga, teadaolevast või võimalikust mikroorganismiga koloniseerumisest/infitseerumisest ja nende mikroorganismide levikuviisidest.
Tõendusmaterjal silmade kaitse kohta aerosoole genereerivate protseduuride puhul pärines kahest kohortuuringust (88 89) ja ühest vaatlusuuringutel põhinevast süstemaatilisest ülevaatest (84). Võrreldi silmade kaitse kandmist mittekandmisega. Väga madala astme või kaudne tõendusmaterjal näitas, et visiiri/kaitseprillide kasutamisel oli kaitsev mõju respiratoorsetesse viirustesse nakatumisel. Töörühm otsustas siiski anda visiiri või kaitseprillide kasutamise kohta tugeva soovituse, arvestades potentsiaalset ohtu töötajale.
| 17 | |
Steriilsust nõudvatel protseduuridel kandke maski, mütsi, steriilseid kindaid ja steriilset kaitsekitlit. Praktiline soovitus |
Tervishoiuasutuse/hooldekodu töötaja vaktsineerimine
19. Võimalusel vaktsineerige tervishoiuasutuse/hooldekodu töötajaid vaktsiinvälditavate haiguste vastu tabelis 2 toodu järgi.Nõrk positiivne soovitus, väga madal tõendatuse aste
Nõrk soovitus sekkumise poolt
Tervishoiuasutuse ja hooldekodu töötaja vaktsineerimine ei kaitse ainult töötajat ennast, vaid suurendab elanikkonna immuunsust. Seeläbi väheneb haigestumus vaktsiinvälditavatesse infektsioonidesse. Vaktsineeritud tervishoiuasutuse või hooldekodu töötaja aitab tagada järjepideva tervishoiu- ja hooldekoduteenuste osutamise vaktsiinvälditavate haiguste puhangute ajal.Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik. Tervishoiuasutuse/hooldekodu töötaja vaktsineerimise tagamine on sätestatud Vabariigi Valitsuse määrusega „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“, mille järgi on tööandja kohustatud tagama „vaktsineerimise võimaluse töötajatele, kes puutuvad kokku bioloogiliste ohuteguritega, mille vastu on olemas tõhus vaktsiin“(93) .
Tõendusmaterjal tervishoiuasutuse/hooldekodu töötaja vaktsineerimise kohta pärineb viiest süstemaatilisest ülevaatest, millest ühes käsitleti läkaköhavastase (94) ja neljas gripivastase (95 96 97 98) vaktsineerimise mõju. Sarnaseid uuringuid tuulerõugete, B-hepatiidi-, leetrite- ja COVID-19-vastase vaktsineerimise kohta ei leitud.Süstemaatilises ülevaates (94) leiti, et tervishoiutöötajate vaktsineerimine läkaköha vastu hoiaks ära nakatumisi tervishoiutöötajatelt, vähendades oluliselt nakatamisriski. Samuti leiti, et tervishoiutöötajate vaktsineerimine oleks kokkuvõttes sääst.Kolm süstemaatilist ülevaadet (95 96 97) näitasid, et gripivastasel vaktsineerimisel on mõju tervishoiutöötajate haigestumise vähenemisele. Ühe uuringu (98) põhjal ei olnud aga sama mõju patsientide haigestumise vähenemisele, kui tervishoiutöötajaid gripi vastu vaktsineeriti. Vaktsineerimise kasulikkust hindas töörühm kaudse tõendusmaterjali põhjal, kus näidati üksikjuhtuuringutes ja nende põhjal tehtud ülevaateartiklites, et vaktsiinvälditavad haigused levisid tervishoiutöötajatelt patsientidele (99 100 101 102 103). Lisaks patsiendi kaitsmise aspektile hindas töörühm tervishoiutöötaja enda tervise kaitsmist, viidates vere ja kehavedelike kokkupuuteohuga tervishoiutöötaja märkimisväärsele tööalasele riskile haigestuda B-hepatiiti (104).COVID-19-vastase vaktsineerimise teemal leiti kaudne tõendusmaterjal vaktsineeritud inimeste ja nende perekonnaliikmete haigestumise kohta. New England Journal of Medicine’is avaldatud kirjas toimetajale (105) kirjeldati Inglismaal vaktsineerimise mõju perekonnaliikmete haigestumisele. Leiti, et kui indekspatsient, kes osutus COVID-19 suhtes positiivseks, oli 21 päeva jooksul või varem vaktsineeritud COVID-19 vastu, oli perekonnaliikmete nakatumise tõenäosus umbes poole võrra väiksem kui vaktsineerimata indekspatsiendi puhul.Vaktsineerimise küsimuse soovituses võttis töörühm arvesse kohalikku seadusandlust, mille põhjal on tervishoiuasutuse/hooldekodu töötaja vaktsineerimine tööandja kulul, kui asutuses on leitud riskianalüüsi põhjal konkreetsed bioloogilised ohutegurid, mida saab vaktsineerimisega maandada. Töörühm möönis, et vaktsineerimata töötaja vaktsineerimine on kulukas (vt täpsemalt kümnenda kliinilise küsimuse SoKo tabelit) ja kõigil asutustel (eriti hooldekodudel) ei pruugi olla selleks ressurssi. Töörühm võttis arvesse, et kõigile osapooltele ei pruugi vaktsineerimine olla vastuvõetav. Arvestades potentsiaalset kulu, väga madala tõendatusega tõendusmaterjali, ühtse vaktsineerimissüsteemi puudumist, aga ka võimaliku kasuna vaktsiinvälditavatesse haigustesse mittehaigestumist, andis töörühm nõrga positiivse soovituse tervishoiuasutuse/hooldekodu töötaja vaktsineerimiseks.
Infektsioonikontrolli standardnõuete koolitus
| 20 | |
Tehke infektsioonikontrolli standardnõuete test või koolitus tervishoiuasutuse/hooldekodu töötaja tööleasumisel ja edaspidi regulaarselt vähemalt viie aasta tagant, lähtudes töö iseloomust. Praktiline soovitus |
Patsiendi/kliendi ja nende külastajate kaasamine infektsioonikontrollinõuete järgimisse
| 21 | |
Kaasake tervishoiuasutuse ja hooldekodu patsient/klient ja külastaja infektsioonikontrollinõuete järgimisse. Praktiline soovitus |
Sissejuhatus
Ravijuhendi koostamise vajadus
Ravijuhendi käsitlusala ja sihtrühm
Ravijuhendi koostamine
Ravijuhendi koostamine
Tõendusmaterjali otsimine ja hindamine
Kasutatud kirjandus
1. Control, European,Centre,for,Disease,Prevention,and. Healthcare-associated infections. https://www.ecdc.europa.eu/en/healthcare-associated-infections-acute-care-hospitals;
2. Suetens C, Latour K,Kärki T,Ricchizzi E,Kinross P,Moro ML,Jans B,Hopkins S,Hansen S,Lyytikäinen O,Reilly J,Deptula A,Zingg W,Plachouras D,Monnet DL, Group, The,Healthcare-Associated,Infections,Prevalence,Study. Prevalence of healthcare-associated infections, estimated incidence and composite antimicrobial resistance index in acute care hospitals and long-term care facilities: results from two European point prevalence surveys, 2016 to 2017. Euro Surveill; 2018.
3. Sotsiaalministeerium, Eesti,Vabariigi. Haiglanakkustõrje Standardid. 2000.
4. Council., National Health and Medical Research. Australian Guidelines for the Prevention and Control of Infection in Healthcare.. Canberra: Commonwealth of Australia.; 2019.
5. WHO, . WHO guidelines on hand hygiene in health care. WHO; 2009.
6. Naeem A, Saluja SA,Krishna D,Shitanshu M,Arun S,Taseer B. Contamination of Dentist's Hands with and without Finger Rings. J Int Oral Health; 2015.
7. Fagernes M, Lingaas E. Factors interfering with the microflora on hands: a regression analysis of samples from 465 healthcare workers. J Adv Nurs; 2011.
8. Fagernes M, Lingaas E. Impact of finger rings on transmission of bacteria during hand contact. Infect Control Hosp Epidemiol; 2009.
9. Yildirim I, Ceyhan M,Cengiz AB,Bagdat A,Barin C,Kutluk T,Gur D. A prospective comparative study of the relationship between different types of ring and microbial hand colonization among pediatric intensive care unit nurses. Int J Nurs Stud; 2008.
10. Rupp ME, Fitzgerald T,Puumala S et al.. Prospective, controlled, cross-over trial of alcohol-based hand gel in critical care units. Infect Control Hosp Epidemiol; 2008.
11. Fagernes M, Lingaas E,Bjark P. Impact of a single plain finger ring on the bacterial load on the hands of healthcare workers. Infection Control and Hospital Epidemiology; 2007.
12. Kelsall NK, Griggs RK,Bowker KE,Bannister GC. Should finger rings be removed prior to scrubbing for theatre?. J Hosp Infect; 2006.
13. Trick WE, Vernon MO,Hayes RA,Nathan C,Rice TW,Peterson BJ,et al. Impact of Ring Wearing on Hand Contamination and Comparison of Hand. Clinical Infectious Diseases; 2003.
14. Salisbury DM, Hutfilz P,Treen LM,Bollin GE,Gautam S. The effect of rings on microbial load of health care workers’ hands. Am J Infect Control; 1997.
15. Field EA, McGowan P,Pearce PK,Martin MV. Rings and watches: should they be removed prior to operative dental procedures. J Dent; 1996.
16. Hoffman PN, Cooke EM,McCarville MR,Emmerson AM. Microorganisms isolated from skin under wedding rings worn by hospital staff. Br Med J; 1985.
17. Wongworawat MD, Jones SG. Influence of rings on the efficacy of hand sanitization and residual bacterial contamination. Infection Control and Hospital Epidemiology; 2007.
18. Colt HG, Solot JA. Attitudes of patients and physicians regarding physician dress and demeanour in the emergency department. Ann Emerg Med; 1989.
19. Hewlett AL, Hohenberger H,Murphy CN,Helget L,Hausmann H,Lyden E,Fey PD,Hicks R. Evaluation of the bacterial burden of gel nails, standard nail polish, and natural nails on the hands of health care workers. Am J Infect Control; 2018.
20. Arrowsmith VA, Taylor R. Removal of nail polish and finger rings to prevent surgical infection. Cochrane Database Syst Rev; 2014.
21. Baumgardner CA, Maragos CS,Larson EL. Effects of nail polish on microbial growth of fingernails: dispelling sacred cows. AORN J; 1993.
22. Hedderwick SA, McNeil SA,Lyons MJ,Kauffman CA. Pathogenic Organisms Associated with Artificial Fingernails Worn by Healthcare Workers. Infection Control & Hospital Epidemiology; 2000.
23. Rubin, . Prosthetic fingernails in the OR. AORN J; 1988.
24. Lin C-M, Wu F-M,Kim H-K,Doyle MP,Michaels BS,Williams LK. A Comparison of Hand Washing Techniques To Remove Escherichia coli and Caliciviruses under Natural or Artificial Fingernails. Journal of Food Protection; 2003.
25. McNeil SA, Foster CL,Hedderwick SA,Kauffman CA. Effect of hand cleansing with antimicrobial soap or alcohol-based gel on microbial colonization of artificial fingernails worn by health care workers. Clin Infect Dis; 2001.
26. Pottinger J, Burns S,Manske C. Bacterial carriage by artificial versus natural nails. Am J Infect Control; 1989.
27. Gordin FM, Schultz ME,Huber R,Zubairi S,Stock F,Kariyil J. A cluster of hemodialysis-related bacteremia linked to artificial fingernails. Infection Control and Hospital Epidemiology; 2007.
28. Gupta A, Della-Latta P,Todd B,San Gabriel P,Haas J,Wu F,et al. Outbreak of Extended-Spectrum Beta-Lactamase–Producing Klebsiella Pneumoniae in a Neonatal Intensive Care Unit Linked to Artificial Nails. Infection Control & Hospital Epidemiology; 2004.
29. Parry MF, Grant B,Yukna M,Adler-Klein D,McLeod GX,Taddonio R,et al. andida Osteomyelitis and Diskitis after Spinal Surgery: An Outbreak That Implicates Artificial Nail Use. Clinical Infectious Diseases; 2001.
30. Foca M, Jakob K,Whittier S,Latta PD,Factor S,Rubenstein D,et al. Endemic Pseudomonas aeruginosa Infection in a Neonatal Intensive Care Unit. New England Journal of Medicine ; 2000.
31. Moolenaar RL, Crutcher JM,San Joaquin VH,Sewell LV,Hutwagner LC,Carson LA,et al. A Prolonged Outbreak of Pseudomonas Aeruginosa in a Neonatal Intensive Care Unit Did Staff Fingernails Play a Role in Disease Transmission?. Infection Control & Hospital Epidemiology; 2000.
32. Passaro DJ, Waring L,Armstrong R,Bolding F,Bouvier B,Rosenberg J,et al. Postoperative Serratia marcescens Wound Infections Traced to an Out-of-Hospital Source. The Journal of Infectious Diseases; 1997.
33. ESCMID, . Guidance Document on Prevention Of Clostridium Difficile Infection in Acute Healthcare Settings. ESCMID; 2018.
34. Kundrapu S, Sunkesula V. A Randomized Trial of Soap and Water Hand Wash Versus Alcohol Hand Rub for Removal of Clostridium difficile Spores from Hands of Patients. Infection Control and Hospital Epidemiology; 2014.
35. Oughton MT, Loo VG,Dendukuri N,Fenn S,Libman MD. Hand hygiene with soap and water is superior to alcohol rub and antiseptic wipes for removal of Clostridium difficile. Infect Control Hosp Epidemiol ; 2009.
36. Barker A, Zellmer C. On the hands of patients with Clostridium difficile: A study of spore prevalence and the effect of hand hygiene on C. difficile removal. Am J Infect Control; 2017.
37. Nerandzic MM, Rackaityte E,Jury LA,Eckart K,Donskey CJ. Novel Strategies for Enhanced Removal of Persistent Bacillus anthracis Surrogates and Clostridium difficile Spores from Skin. PLoS One; 2013.
38. Bettin K, Clabots C,Mathie P,Willard K,Gerding DN. Effectiveness of liquid soap vs. chlorhexidine gluconate for the removal of Clostridium difficile from bare hands and gloved hands. Infect Control Hosp Epidemiol; 1994.
39. Muto C, Blank MK,Marsh JW. Control of an outbreak of infection with the hypervirulent Clostridium difficile BI strain in a university hospital using a comprehensive "bundle" approach. Clin Infect Dis; 2007.
40. Drudy D, Harnedy N,Fanning S.. Emergence and control of fluoroquinolone-resistant, toxin A-negative, toxin B-positive Clostridium difficile. Infect Control Hosp Epidemiol; 2007.
41. Ratnayake L, McEwen J,Henderson N.. Control of an outbreak of diarrhoea in a vascular surgery unit caused by a high-level clindamycin-resistant Clostridium difficile PCR ribotype 106. J Hosp Infect; 2011.
42. Boyce JM, Ligi C,Kohan C et al.. Lack of association between the increased incidence of Clostridium difficile-associated disease and the increasing use of alcohol-based hand rubs. Infect Control Hosp Epidemiol; 2006.
43. Gordin FM, Schultz ME,Huber RA et al.. Reduction in nosocomial transmission of drug-resistant bacteria after introduction of an alcohol-based handrub. Infect Control Hosp Epidemiol; 2005.
44. Knight N, Strait T,Anthony N et al.. Clostridium difficile colitis: a retrospective study of incidence and severity before and after institution of an alcohol-based hand rub policy. Am J Infect Control; 2010.
45. Abbett SK, Yokoe DS,Lipsitz SR. Proposed checklist of hospital interventions to decrease the incidence of healthcare-associated Clostridium difficile infection. Infect Control Hosp Epidemiol; 2009.
46. Bishop J, Parry MF,Hall T. Decreasing Clostridium difficile infections in surgery: impact of a practice bundle incorporating a resident rounding protocol. Conn Med ; 2013.
47. Brakovich B, Bonham E,VanBrackle L. War on the spore: Clostridium difficile disease among patients in a long-term acute care hospital. J Healthc Qual ; 2013.
48. Cheng VC, Chau PH,So SY. Containment of Clostridium difficile infection without reduction in antimicrobial use in Hong Kong. Eur J Clin Microbiol Infect Dis; 2015.
49. Liu P, Yuen Y,Hsiao HM,Jaykus LA,Moe C. Effectiveness of Liquid Soap and Hand Sanitizer against Norwalk Virus on Contaminated Hands. Appl Environ Microbiol; 2010.
50. Tuladhar E, Hazeleger WC, Koopmans M,Duizer E,Beumer RR. Reducing viral contamination from finger pads: handwashing is more effective than alcohol-based hand disinfectants. J Hosp Infect; 2015.
51. Blaney DD, Daly ER,Kirkland KB,Tongren JE,Tassler Kelso P,Talbot EA. Use of alcohol-based hand sanitizers as a risk factor for norovirus outbreaks in long-term care facilities in northern New England: December 2006 to March 2007. Am J Infect Control; 2011.
52. Dettenkofer, Markus, Wenzler, Sibylle, Amthor, Susanne, Antes, Gerd, Motschall, Edith, Daschner, Franz D. Does disinfection of environmental surfaces influence nosocomial infection rates? a systematic review. American Journal of Infection Control; 4/2004.
53. Assadian, O., Harbarth, S., Vos, M., Knobloch, J.K., Asensio, A., Widmer, A.F.. Practical recommendations for routine cleaning and disinfection procedures in healthcare institutions: a narrative review. Journal of Hospital Infection; 07/2021.
54. Dharan, S., Mourouga, P., Copin, P., Bessmer, G., Tschanz, B., Pittet, D.. Routine disinfection of patients’ environmental surfaces. Myth or reality?. Journal of Hospital Infection; 06/1999.
55. Brennan, S., McDonald, S., McKenzie, J., & Cheng, A.. Systematic review of novel disinfection methods to reduce infection rates in high risk hospitalised populations. . Cochrane Australia; 2017.
56. McMullen, K. M., Zack, J., Coopersmith, C.M., Kollef, M., Dubberke, E., & Warren, D.K.. Use of hypochlorite solution to decrease rates of Clostridium difficile-associated diarrhea. . Infection Control and Hospital Epidemiology; 2007.
57. Hacek, D.M., Ogle, A.M., Fisher, A., Robicsek, A., & Peterson, L.R.. Significant impact of terminal room cleaning with bleach on reducing nosocomial Clostridium difficile.. American Journal of Infection Control; 2010.
58. Orenstein, R., Aronhalt, K.C., McManus, J.E., & Fedraw, L.A.. A Targeted Strategy to Wipe Out Clostridium difficile.. Infection Control & Hospital Epidemiology; 2011.
59. Anderson, D.J., Chen, L.F., Weber, D.J., Moehring, R.W., Lewis, S.S., Triplett, P.F., Blocker, M., Becherer, P., Schwab, J.C., Knelson, L.P. et al. Enhanced terminal room disinfection and acquisition and infection caused by multidrug-resistant organisms and Clostridium difficile (the Benefits of Enhanced Terminal Room Disinfection study): a cluster-randomised, multicentre, crossover study. . The Lancet; 2017 .
60. Anderson, D.J., Moehring, R.W., Weber, D.J., al, et. Effectiveness of targeted enhanced terminal room disinfection on hospital-wide acquisition and infection with multidrug-resistant organisms and Clostridium difficile: a secondary analysis of a multicentre cluster randomised controlled trial with crossover design (BETR Disinfection).. The Lancet Infectious Diseases; 2018.
61. Buchan, B.W., Arvan, J.A., Graham, M.B., Tarima, S., Faron, M.L., Nanchal, R., L.S., &,Munoz-Price.. Effectiveness of a hydrogen peroxide foam against bleach for the disinfection of sink drains.. Infection Control & Hospital Epidemiology; 2019.
62. Saha, A., Botha, S.L., Weaving, P., & Satta, G.. A pilot study to assess the effectiveness and cost of routine universal use of peracetic acid sporicidal wipes in a real clinical environment.. American Journal of Infection Control; 2016.
63. Boyce, J. M.,Havill,N.L., Otter, J.A., al, et. Impact of hydrogen peroxide vapor room decontamination on Clostridium difficile environmental contamination and transmission in a healthcare setting. . Infection Control and Hospital Epidemiology; 2008.
64. Passaretti, C. L., Otter, J.A., Reich, N.G., al, et. An evaluation of environmental decontamination with hydrogen peroxide vapor for reducing the risk of patient acquisition of multidrug-resistant organisms. . Clinical Infectious Diseases: an official publication of the Infectious Diseases Society of America; 2013.
65. Mitchell, B. G.,Digney,W., Locket, P., & Dancer, S.J.. Controlling methicillin-resistant Staphylococcus aureus (MRSA) in a hospital and the role of hydrogen peroxide decontamination: an interrupted time series analysis.. BMJ Open; 2014.
66. Falagas, M.E., Thomaidis, P.C., Kotsantis, I.K., Sgouros, K., Samonis, G., & Karageorgopoulos, D.E.. Airborne hydrogen peroxide for disinfection of the hospital environment and infection control: a systematic review.. Journal of Hospital Infection; 2011.
67. Sanguinet, Jennifer, Edmiston, Charles. Evaluation of dry hydrogen peroxide in reducing microbial bioburden in a healthcare facility. American Journal of Infection Control; 2021-08.
68. Ramirez, Marilyn, Matheu, Laura, Gomez, Miguel, Chang, Alicia, Ferrolino, Jose, Mack, Ricardo, Antillon-Klussmann, Federico, Melgar, Mario. Effectiveness of dry hydrogen peroxide on reducing environmental microbial bioburden risk in a pediatric oncology intensive care unit. American Journal of Infection Control; 2021-05.
69. Blazejewski, C., Wallet, F., Rouzé, A., Le Guern, R., Ponthieux, S., Salleron, J., & Nseir, s.. Efficiency of hydrogen peroxide in improving disinfection of ICU rooms.. Critical Care ; 2015.
70. Humayun, T., Qureshi, A., Falah, S., Roweily, A., Carig, J., & Humayun, F.. Efficacy of Hydrogen Peroxide Fumigation in Improving Disinfection of Hospital Rooms and Reducing the Number of Microorganisms. . Journal of Ayub Medical College Abbottabad; 2019.
71. Marra, A.R., Schweizer, M.L., Edmond, M.B.. No-Touch Disinfection Methods to Decrease Multidrug-Resistant Organism Infections: A Systematic Review and Meta-analysis.. Infection Control and Hospital Epidemiology; 2018.
72. Dong, Z., Zhou, N., Liu, G., & Zhao, L.. Role of pulsed-xenon ultraviolet light in reducing healthcare-associated infections: a systematic review and meta-analysis.. Epidemiology and Infection; 2020.
73. Kitagawa, H., Mori, M., Hara, T., Kashiyama, S., Shigemoto, N., & Ohge, H.. Effectiveness of pulsed xenon ultraviolet disinfection for Clostridioides (Clostridium) difficile surface contamination in a Japanese hospital.. American Journal of Infection Control; 2021.
74. Anderson, D.J., Knelson, L.P., Moehring, R.W., Lewis, S.S., Weber, D.J., Chen, L.F., al., et. Implementation Lessons Learned From the Benefits of Enhanced Terminal Room (BETR) Disinfection Study: Process and Perceptions of Enhanced Disinfection with Ultraviolet Disinfection Devices.. Infection Control and Hospital Epidemiology; 2018.
75. Albarqouni L, Byambasuren O,Clark J,Scott AM,Looke D,Glasziou P. Does copper treatment of commonly touched surfaces reduce healthcare-acquired infections?. J Hosp Infect; 2020.
76. Muller MP, MacDougall C,Lim M. Antimicrobial surfaces to prevent healthcareassociated infections: a systematic review. J Hosp Infect; 2016.
77. Ejerhed L, Roshani L,Andersson AE. Antimicrobial coating is associated with significantly lower aerobic colony counts in high-touch areas in an orthopedic ward environment. Ann Clin Microbiol Antimicrob; 2020.
78. Colin M, Charpentier E,Klingelschmitt F,Bontemps C,De Champs C,Reffuveille F,Gangloff SC. Specific antibacterial activity of copper alloy touch surfaces in five long-term care facilities for older adults. J Hosp Infect; 2020.
79. Schmidt MG, von Dessauer B,Benavente C,Benadof D,Cifuentes P,Elgueta A,Duran C,Navarrete MS.. Copper surfaces are associated with significantly lower concentrations of bacteria on selected surfaces within a pediatric intensive care unit. Am J Infect Control; 2016.
80. Ellingson KD, Pogreba-Brown K,Gerba CP,Elliott SP. Impact of a Novel Antimicrobial Surface Coating on Health Care-Associated Infections and Environmental Bioburden at 2 Urban Hospitals.. Clin Infect Dis; 2020.
81. Hinsa-Leasure SM, Nartey Q,Vaverka J,Schmidt MG. Copper alloy surfaces sustain terminal cleaning levels in a rural hospital. Am J Infect Control; 2016.
82. Schmidt MG, Attaway HH,Fairey SE,Howard J,Mohr D,Craig S.. Self-Disinfecting Copper Beds Sustain Terminal Cleaning and Disinfection Effects throughout Patient Care. Appl Environ Microbiol; 2019.
83. Picheansanthian W, Chotibang J. Glove utilization in the prevention of cross transmission: a systematic review. JBI Database System Rev Implement Rep; 2015 May 15.
84. Tian C, Lovrics O,Vaisman A,Chin KJ,Tomlinson G,Lee Y,Englesakis M,Parotto M,Singh M.. Risk factors and protective measures for healthcare worker infection during highly infectious viral respiratory epidemics: a systematic review and meta-analysis. Infect Control Hosp Epidemiol; 2021.
85. Johnson S, Gerding DN,Olson MM,Weiler MD,Hughes RA,Clabots CR,Peterson LR. Prospective, controlled study of vinyl glove use to interrupt Clostridium difficile nosocomial transmission . Am J Med; 1990 Feb.
86. Jefferson T, Del Mar CB,Dooley L,Ferroni E,Al-Ansary LA,Bawazeer GA,van Driel ML,Jones MA,Thorning S,Beller EM,Clark J,Hoffmann TC,Glasziou PP,Conly JM. Physical interventions to interrupt or reduce the spread of respiratory viruses. Cochrane Database of Systematic Reviews ; 2020.
87. Offeddu V, Yung CF,Low MSF,Tam CC. Effectiveness of Masks and Respirators Against Respiratory Infections in Healthcare Workers: A Systematic Review and Meta-Analysis. Clin Infect Dis; 2017 Nov 13.
88. Caputo KM, Byrick R,Chapman MG,Orser BJ,Orser BA. Intubation of SARS patients: infection and perspectives of healthcare workers. Can J Anaesth; 2006 Feb .
89. Alraddadi BM, Al-Salmi HS,Jacobs-Slifka K,Slayton RB,Estivariz CF,Geller AI,Al-Turkistani HH,Al-Rehily SS,Alserehi HA,Wali GY,Alshukairi AN,Azhar EI,Haynes L,Swerdlow DL,Jernigan JA,Madani TA. Risk Factors for Middle East Respiratory Syndrome Coronavirus Infection among Healthcare Personnel. Emerg Infect Dis; 2016 Nov.
90. MacIntyre CR, Wang Q,Cauchemez S,Seale H,Dwyer DE,Yang P,Shi W,Gao Z,Pang X,Zhang Y,Wang X,Duan W,Rahman B,Ferguson N. A cluster randomized clinical trial comparing fit-tested and non-fit-tested N95 respirators to medical masks to prevent respiratory virus infection in health care workers. Influenza Other Respir Viruses; 2011.
91. Slaughter S, Hayden MK,Nathan C,Hu TC,Rice T,Van Voorhis J,Matushek M,Franklin C,Weinstein RA. A comparison of the effect of universal use of gloves and gowns with that of glove use alone on acquisition of vancomycin-resistant enterococci in a medical intensive care unit. Ann Intern Med; 1996 Sep 15.
92. Harris AD, Pineles L,Belton B,Johnson JK,Shardell M,Loeb M,Newhouse R,Dembry L,Braun B,Perencevich EN,Hall KK,Morgan DJ, Benefits of Universal Glove and Gown (BUGG) Investigators, Shahryar SK,Price CS,Gadbaw JJ,Drees M,Kett DH,Muñoz-Price LS,Jacob JT,Herwaldt LA,Sulis CA,Yokoe DS,Maragakis L,Lissauer ME,Zervos MJ,Warren DK,Carver RL,Anderson DJ,Calfee DP,Bowling JE,Safdar N. Universal glove and gown use and acquisition of antibiotic-resistant bacteria in the ICU: a randomized trial. JAMA; 2013 Oct 16.
93. Valitsus., Eesti,Vabariigi. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. .
94. Van den Hoogen A, Duijn JM,Bode LGM,Vijlbrief DC,de Hooge L,Ockhuijsen HDL. Systematic review found that there was moderate evidence that vaccinating healthcare workers prevented pertussis in infants. Acta Paediatr; 2018.
95. Imai C, Toizumi M,Hall L,Lambert S,Halton K,Merollini K. A systematic review and meta-analysis of the direct epidemiological and economic effects of seasonal influenza vaccination on healthcare workers. PLoS One; 2018.
96. Restivo V, Costantino C,Bono S,Maniglia M,Marchese V,Ventura G,Casuccio A,Tramuto F,Vitale F. Influenza vaccine effectiveness among high-risk groups: A systematic literature review and meta-analysis of case-control and cohort studies. Hum Vaccin Immunother; 2018.
97. Kliner M, Keenan A,Sinclair D,Ghebrehewet S,Garner P. Influenza vaccination for healthcare workers in the UK: appraisal of systematic reviews and policy options. BMJ Open; 2016.
98. Thomas RE, Jefferson T,Lasserson TJ. Influenza vaccination for healthcare workers who care for people aged 60 or older living in long-term care institutions. Cochrane Database Syst Rev; 2016.
99. Maltezou HC, Ftika L,Theodoridou M. Nosocomial pertussis in neonatal units. J Hosp Infect; 2013.
100. Botelho-Nevers E, Gautret P,Biellik R,Brouqui P. Nosocomial transmission of measles: an updated review. Vaccine; 2012.
101. Lewis JD, Enfield KB,Sifri CD. Hepatitis B in healthcare workers: Transmission events and guidance for management. 2015; World J Hepatol.
102. Abbas M, Robalo Nunes T,Martischang R,Zingg W,Iten A,Pittet D,Harbarth S. Nosocomial transmission and outbreaks of coronavirus disease 2019: the need to protect both patients and healthcare workers. Antimicrob Resist Infect Control; 2021.
103. Yang J, Liu J,Xing F,Ye H,Dai G,Liu M,Lo SK,Lau RW,Chiu KH,Chan JF,Yuen KY. Nosocomial transmission of chickenpox and varicella zoster virus seroprevalence rate amongst healthcare workers in a teaching hospital in China. BMC Infect Dis; 2019.
104. Barchitta M, Basile G,Lopalco PL,Agodi A. Vaccine-preventable diseases and vaccination among Italian healthcare workers: a review of current literature. Future Microbiol; 2019.
105. Harris RJ, Hall JA,Zaidi A,Andrews NJ,Dunbar JK,Dabrera G. Effect of Vaccination on Household Transmission of SARS-CoV-2 in England. N Engl J Med; 2021.